Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Tarih 9902 0 pikir 25 Shilde, 2014 saghat 11:11

QÚDIYaRHAN TEZEK TÓREÚLY TURALY DEREKTER(II BÓLIM)

(Jalghasy)

QÚDIYaRHAN TEZEK TÓREÚLY ABYLAYHANOV

(1851-1930 j.)

Jetisuda kóterilis basshylary qatarynda – Toqash Bokiyn, Bekbolat Áshekeev, Núqa Satybekov, Úzaq Sauryqov, Tezek Tazabekov, Áubәkir Soltanbekúly, Samaltyr Dihanbaev, Hasanay Áderbekov jәne t.b. kóptegen adamdar atalady.

Al, Jetisudaghy bar kóterilis basshysy Qúdiyarhan Tezekov (el beker han saylamaghan bolar) aitylmady da. Búny qalay týsinuge bolady, әlde onyng han úrpaghy bolghandyghynan ba? Sovet dәuirindegi sayasy iydeologiya boyynsha ketken tarihy búrmalaushylyqtar qashan týzeledi desenizshi?! Ókinishti! Handar men baylardyng túqymdary ýstem tap ókilderi, olar eshqashanda qarapayym halyqtyng qamyn jemeydi degen ishmerez, «taptyq» kózkarastyng jemisi osy.

Sol kezdegi múraghattyq-tarihy qújattardy zerdeley qarasaq, Qazaq-qyrghyz kóterilisshilerining birligine jik salu ýshin orys sheneunikteri ru jәne jeke bas aralyq qayshylyqtardy paydalanyp, kóterilisshiler ishine «satqyn-jansyzdaryn» engizip, iritki salghandary, al oryssha bilim alghandardy, otarshyl orys әkimshiligi qyzmetindegilerdi barynsha óz jaqtaryna ústap, tartugha tyrysqany kórinip túrady. Mysaly, Orys ýkimeti Ombydan Eshmúhamet Ablayhanovty shaqyrtyp, Kóksudaghy (Taldyqorghan many) qazaqtar arasyna belgili núsqaularmen jiberip, eldi tynyshtandyrudy tapsyrghan.

...Alash kósemderi Á. Bókeyhanov, A. Baytúrsynovtyng 1916 jylghy kóterilisti qazaqty sheksiz sýigenderine qaramastan, asa qoldamaghandyqtary, qayta qazaqtyng soldatqa barghanyn jaqtaghandary belgili. Osy turaly әr týrli pikirler bar, bizde oy jýgirtip kórelik. Birinshiden, ol bilimdi ardaqtylarymyz qara qazaqtyng bosqa qyrylghanyn qalamady, ekinshiden soldatqa barsa jay, qaranghy halyqtyng kózi ashyla týsetinin oilaghandary anyq sekildi. Oghan taghy bir Alash ardaqtysy Jýsipbek Aymauytovtyng «Qartqoja» romanyn (biografiyalyq deuge bolady) oqy otyryp, kóz jetkizemiz. Sonda maydandaghy bir qazaqtyng sauatty tatarmen әngimesi keltirilgen epizod bar, yaghny keshe ghana týk kórmegen qyr jigitining soghysty da, bar qaru týrlerin de, әsker tәrtibin de, Evropa mәdeniyetin de kórgeni (qyrghyn bolsa da), oy týiindegeni, qazaqtyng sonshalyqty artta qalghanyna kýiingeni turaly t.b. oilary aitylyp, eline degen saghynysh, sýiispenshiligi arta týskeni bayandalady. Tәuelsizdikti qan keship, kóptegen qúrbandyqpen alghan elderding erekshe baghalaytyndyghynyng tabighy bir zandylyghy bar ekendigine qazirgi ómirde de kóz jetkizuge bolady dep týiindeymiz. Alash kósemderi birinshi kezekte osyny oilaghan bolar.

...Artynan jazalaushy otryadpen Qúdiyarhan Vernyigha aldyrylyp, Jetisu oblysynyng әskery general-gubernatory Folibaum tarapynan qysymgha týsken. Ózi «Altynemeldegi halyqqa ghana jauap beremin» dep ólimnen әreng aman qalady.

Qúdiyarhan (qolgha týsip túryp) men Toqash Bokinning sol joly tiri qalghanyn general-gubernator Folibaumnyng (otarlaushy Orys ýkimetinin) el týgeldey kóterile bermesin degen sayasaty ekeni qazir týsinikti. Onyng ýstine Jetisudyng kózi ashyq azamat, qayratkerleri Alash kósemderinen eldi tynyshtandyryp, soldatqa barugha ýgitteu turaly tapsyrmalar alulary da әbden mýmkin dep sanaymyz...

Búl joly ólimnen qútylghanymen Qúdiyarhandy Orys ýkimetining jansyzdary qatang baqylauda ústap, әr basqan qadamyn andyp otyrdy...

...Odan keyingi Tónkeris, qyzyl men aqtyng ary-beri sapyrylysuy, qazaq auyldaryn tonau, atyp-asu jәne 1920 jyldan bastap jaylaghan asharshylyq Altynemel ónirin de ainalyp ótpedi. Eske aludyng ózi qorqynyshty!

Altynemel taularynda «Kisi qyrylghan», «Adam ólgen», «Borshabúlaq qyrghyny» (zerttelmegen) (A. Aqylbekovtyng babasy Aqylbek, inileri Aqylbay, Kenjebekpen birge opat bolghan) t.s.s. jer attaryn ýlkender «múndaghy el Qytaygha qashqanda orystar quyp pulemetpen, myltyqpen atyp qyrghan» dep týsindiretin.

...Qoldan úiymdastyrylghan asharshylyq Jetisu eline zor nәubet, zobalang әkeldi, bir ghana mysal retinde keltireyik: Almaty oblatkomynyng mәlimetterine qaraghanda, oblystan 1932 j. barlyghy 32906 sharuashylyqtyng 31005-i (bir nemese birneshe otbasylar) basqa elderge qanghyryp, auyp ketken (QHR – 7730; Qyrghyzstangha – 8082; basqa jaqtargha – 842) [7]. Adam adamdy jeu faktileri kóptep kezdesken. Sol jyldarda (1921-22; 1930-33) Jetisuda Sovet ókimetining qandy qyrghyndaryna, asyra silteu sayasatyna qarsy túrghyndardyng әldeneshe kóterilisteri oryn alghan: Aqkól kóterilisi (1930. Balhash audany. 11 adam sotsyz, tekserusiz atylghan. Áli tolyq zerttelgen joq.), Baqaly (1930. Nauryz. Balqash audany. Túrghyndar Aqsu, Alakól, Sarqan audandarynda zombylyqqa qarsy kóterilis bastalghanyn bilip, Sovet ókimetine qarsy shyqty. Ayausyz basyldy, 12 adam atylyp, 16 adam sottaldy.) jәne Balqash-Shoqpar kóterilisteri (57 adam tútqyndalyp, 30-y atylyp, 20-y sottalghan). 

Altynemel eli de dәl osynday ýrey tughyzatyn súmdyqtardy bastan keshti. Halqymyzdyng sýiikti óner júldyzy Toqsyn marqúmnyng әkesi Qúlybek qariyanyng 1960 jyldar sonynda (Kerbúlaq audany, Qoyankóz auyly) aitqan bir әngimesin keltirelik: «...1923 jyldar shamasy bolu kerek, el әbden ashyqty. Key jerde adam adamdy jegen degendi estip jýrdik. Senesinder me, әsheyinde tauda jyrtylyp aiyrylatyn ang da qalmady. Sonda bolsa, tentirep tau men dalany kezemiz, qaqpan qúryp, shópting týrli tamyrlaryn qazamyz, sarshúnaqtyng inine su qúyamyz. Birde ózimizding osy Jýz Asudyng manynda ýlken bir ýngir bar edi, sodan ynyrsyghan dauystar estip, jaqyndadym. Ne eken dep qarasam ýngir auzy taspen bastyrylypty, aqyryn qozghap ashtym. Qarasam, o súmdyq-ay, ónsheng shýpirlegen tiri ólik jas balalar. Ýlkenirekteri kishilerin qúshaqtap, aldaryna sap otyr. Ýngir auzy ashyla salysymen janaghylar shyryldap jan-jaqqa qashty. Beyne bir jabayy ang dersin. Áreng degende qazir nan berem dep jinap, qayta taspen bastyrdym. Sodan ne bolghanymdy bilmeymin, auylgha jetip qúlappyn, kóp jatyp әupirimmen ólmey qaldym ghoy. Keyin oilasam sol balalar myna ózimizding Kereylerdiki sekildi, әkeleri iyt-qúsqa jem bolmasyn dep ýngirge qamap ketken tәrizdi. Sol suret әli kýnge esimnen ketpeydi. Ýngirge keyin qayta barugha dәtim shydamady...». Mine, elimiz osynday súmdyqtardy bastan keshirgen. Dúgha etelik!

Odan keyingi 1930 jyldary da Altynemel eli kópke deyin onalmaghany anyq. Sol oqighalardyng kuәgeri bolghan jazushy Qúrmanbay IYgilikúly Tolybaev

(Shelek audany, Asy jaylauy. 1928) aqsaqal turaly estelikterde bylay jazylghan: «...Ákesi IYgilik Iledegi Qalqan, Matay taularyn qonys etken. Kenes ýkimeti biylik tizginin ústaghan son, el ishi jik-jikke bólinip býlingen tústa IYgilik týrtpek kórip, qysymgha tap bolyp, Ilening ontýstik betindegi әkesi ang aulap, meken tútyp jýrgen toghayly ónir Aqtoghan men Qyzyl jiyde dalasyn qystap, biraz jyl Assy, Qaraqara jaylaularyna shyghady.

1930 jyldary Kýrenbel ónirindegi el kenestik qyzyl qyrghyngha qarsy narazylyq bildirip, bas kóteredi. Sol arpalysta Shanqanaydyng ataqty bayy Asubaydyng nemereleri, IYgilikting júbayy Kenjebalanyng inileri Almabay men Jiydebay jәne ózining inisi IYgisin oqqa úshady. Sóitip, bosqyndyq bastalady da, el qughyn-sýrginge úshyraydy. At-kóligi saylary shetke auyp, jan saughalaydy. Kenjebalanyng bir inisi Bәiterek osy tústa Qúlja qalasyna auyp ketedi de, 20-shy jyldary barghan, Jetisu Alash partiyasynyng bir qayratkeri, naghashy aghasy Isa tóreni panalaydy. Qúljada Jetisu Alash partiyasynyng jetekshilerining biri Ybyrayym Jaynaqov ta bar edi. Búlar múnda da aghartushylyq qyzmetin jalghastyra beredi. Al IYgilik ózining tughan mekenine qayta orala almaydy. Aqtoghangha ýy salyp túryp qalady.

Búl kezde Alataudyng etegin qyzyl imperiyanyng temir shengeli býrip, joqshylyq, jút jaylaydy. Ashtyqtyng arany ashylady. Onyng ýstine bardam adam retinde IYgilikke salyqty ýstemeley salady. Sonyng saldarynan ýiining basyna asharshylyq pen joqshylyq qaupi tónedi. Bir sharuashylyqty basqaryp jýrgen inisi IYgenbay aghasyna taghy bir kesirding jabysatynyn biledi de, endi tonaugha týsip, jer audarylatynyn aitady. Sodan IYgilik 1930 jyldyng qyrauly kýzinde Qytay auyp ketuge mәjbýr bolady. Tuystarynan IYgenbay bastaghan onnan astam ýy eredi. Ilening qytaydaghy ónirinde qyrqalary susyz bolghanymen, jeri keng Sarybúlaq ózeni salasynyng adyrlaryn meken etedi. Shólge astyq egip, mal ósirip, qatargha qosylady.

1934 jylghy qystyng ortasynda Qúrmanbaydyng sheshesi, Kenjebala dýnie salady. Ákesi qabyrghasy qatpaghan balasyn jýdetpeu ýshin Qúlja qalasynda túratyn naghashy әjesi Tәjiyding qolyna aparyp qoyady. Sol jyldyng kýzinde Qúrmanbay Qúlja qalasyndaghy «Shәriyq» (Shyghys) dep atalatyn úighyr mektebining tabaldyryghyn attaydy.

... Auyp barghandardyng eldi saghynuy kýsheyedi. «Elge kenshilik ornapty, qysymshylyq jasalmaydy eken» – degen qaueset taraydy. Bir top ziyalylar sonyng anyghyn bilip keluge Bәiterekti júmsaydy. Sol ketkennen ol qayta oralmaydy. Sodan-aq el ishining hali әli ondy emes ekenin sezedi.

Al 1939 jyly Shyghys Týrkistanda da qazaq-úighyr ziyalylaryn jappay tútqyndau nauqany bastalady. Aymaqtyng qazaq-qyrghyz aghartu úiymynda qyzmet istep jýrgen búrynghy Alash qayratkerleri Ybyrayym Jaynaqov pen Isa tóre de qamaugha alynady. Isa tórening qora-jayy tәrkilenedi. Sóitip, ólkening biyleushisi Shyn-Shisay az últtardyng alqymyn qysady. Halyq ishten kýnirenedi...». Osy estelikten-aq auqatty adamnyng kórgen qorlyghy qanday bolsa, Altynemelding jay sharualary qanshalyqty qiynshylyqtar kórgendigin qaray beriniz! 1920 jyldardan 30 jyldar ayaghyna deyin búl jaqtaghy Qyzyl Sovet ýkimeti eldi tap-tapqa bólip, bir-birine aidap salu sayasatyn bastady.

«Ishten shyqqan jau jaman» demekshi kóbinese keshegi úry-qarylargha, dymdary bolmaghan teksizderge qaru berilip, elding betke ústarlaryna, tiyanaqty sharuaqorlargha qarsy arandatu jýrgizildi. Olardyng birshamasyn aldynghy kitabymyzda, BAQ basylghan arnayy maqalamyzda («Kajdyy stremitisya k istokam») atap ótken edik, qaytalap jatpay-aq qoyalyq.

Osynday el basyna kýn tughan qiyn-qystauda Qúdiyarhan bastaghan el aghalarynyng bar tapqan amaly búndaghy eldi Qytay jerine asyru bolsa kerek. Zerdeley qarasanyz ol kezde, jalpy Shyghys Týrkistanda Qytay memleketining ýstemdigi basym emestigin eskersek, odan basqa jol da joq edi...

Biyl QR Almaty oblystyq ÚQK (KNB) departamenti múraghatyna súrau joldap, Qúdiyarhan súltan turaly mәlimettermen (qylmystyq is) [4] tanysudyng reti keldi.

      Tezekov-Ablayhanov Kudairhan Delo № 4341

Rodilsya v 1851 g., Almaatinskaya obl., Taldykurganskiy r-n, aul 9.; kazah; obrazovanie nachalinoe; Projival: Alma-Atinskaya obl., Taldy-Kurganskiy r-n, aul 9..
Arestovan 27 sentyabrya 1930 g. Taldy-Kurganskoe PP OGPU
Prigovoren: Troyka pry PP OGPU. 19 noyabrya 1930 g., obv.: 58-10 UK RSFSR.
Prigovor: VMN Reabilitirovan 10 aprelya 1989 g. Taldy-Kurganskaya oblprokuratura UKAZ PVS SSSR OT 16.01.1989

Istochniyk: Svedeniya DKNB RK po Almatinskoy obl.

 

Arestovan 28 iilya 1930 g. pod strajey v Yadrinskom ITD. 19.08.1930 g. mera presecheniya izmenena na podpisku o nevyezde. ... Tezekov-Ablayhanov Kudairhan

 

Shynymyzdy aitsaq, búl derekter súltan turasyndaghy qúpiyalardy týgeldey ashugha kómektesti dey almaymyz. Alayda, búryn belgisizdeu bolyp kelgen biraz nәrsege qanyqtyq. Qújattar ishinde súltannyng ózi, basqa kóptegen kuәgerler (týrikpen, arghyn, aqbúym, qarashapan, tólengit t.b. degen siyaqty elderi de jazylghan) bergen súraqtyng hattamalary (protokoly doprosov) bar.

Is [4] barysynda týsingenimiz: Altynemel jeri qazirgi Kerbúlaq audanynyng soltýstik-shyghys bóligi (Shaghan, Qotyrqay, Kóksu bóligi) Taldyqorghan audanyna, ortalyq-batys bóligi (Saryózek, Arharly) Malaysary audanyna, al kýngey jaghy Oktyabri audanyna qaraghan. Sol Oktyabri audanyna qarasty № 2 auyldan 1930 jyldyng sentyabrinde Qúdiyarhan ústalyp, aldymen Qoghalygha, sosyn Almatygha aparylghan. Sovet Ókimetine qarsy shyghyp, qaruly «banda» úiymdastyrghan degen aiyp taghylghan. Áldebir kuәgerlerding aituy boyynsha Sovet Ókimeti ornamay túryp, myndaghan mal aidaghan iri feodal, han jәne bolys bolghan. Sol uaqytta 25 adamnan túratyn «banda» qúryp (ishinde ataqty Núrtazinov Omar tóre, Qarabekov Bektas, Qúdiyarhannyng úly Omar, Qústanov Álimjan t.b. bar) eldi Qytaygha qashugha ýgittegen, oghan kózi ashyq auyl sovetinde istegender (Raqymbay Myqtybekov, Dosjanqúl Samyltyrov – A. Aqylbekovtyng atasy Altaydyng naghashylary, Jalayyr, «Qarashapan») kómektesken...

...Iste (sureti joq) Qúdiyarhan súltannyng 1951 jyly tughandyghy (79 jasta), bauyrynyng (qay bauyr eken súraghy tuyndap túr!) әieline әmengerlikpen ýilengendigi, onyng qazirgi uaqytta qaytys bolghandyghy, otbasynda 5 adam, biraz ghana maldary bar ekendigi aitylghan.

Qúdiyarhan súltannyng óz qolymen jazghandarynyng (marjanday әriptermen, taza oryssha) biraz jerin keltire keteyik (sózbe-sóz qazaqshagha audarghan avtor): «...men eger aldynghy súraqta bar shynymdy aitpasam, oghan sebepter bar. Shynymdy aitayyn men han әuletinen (hanskogo roda) shyqqanmyn, әkem polkovniyk, han Tezek Ablayhanov. Músylmansha da, oryssha da bilimdimin. 5 jyl Orynbor (Orenburg) gimnaziyasynda oqyghanmyn (oylap qarasaq, Orynborda 1865 jyldar shamasynda oqyghan bolady, yaghny tiyisti qújattar Orynbor arhiyvinen shyghuy kerek), alayda tolyq bitirmey kóptegen ister shyghyp, Jetisugha qaytyp oralghanmyn. Meni elding bәri biledi jәne syilaydy...». Elding bәri jaqsy kóredi degenine osy istegi Qarabekov Bektas (1905-1989) atanyng (sureti bar) (Malaysary audany, № 7 auyldan ústalghan. Otbasynda 5 jan, kýnkóriske biraz maldary bar) hattamadaghy (protokol doprosa) jauaptary dәlel bolghanday: «...Qúdiyarhan, balasy Omar, Qúndaqbay, Núrtazinov Omar, t.b. eshqanday da «bandiyt» emes, bәrin de tanimyn. Eshkimge tiyisip kórgen joq, al Sizder «banda» dep otyrghan Álimjandarynyz bizge jolay da almaydy, qorqady. «Vintovkany» Túyaqbaev Ernazar ekeuimiz birge Almatydan satyp aldyq. Ang aulaugha qoldanamyz. Ýkimetke ótkizu kerektigin bilmedik...». Búdan Bektas atanyng eshkimdi satpaghanyn kórip otyrmyz jәne kuәgerlerding basym kópshiligi dәl solay istegen, degenmen, ókinishke oray, satqyndar da kezdesken edi...

Is sonyndaghy (1930. 19 noyabri. Almaty.) atyshuly «ýshtiktin» (PP OGPU KSSR) ýkimimen (st. 58-1 jәne 59-3) Tezekov Kudaiyrqan (79 j.), Balakiyrev G., Baydәuletov Ayazbay (38) atu jazasyna kesilgen. Týbekbaev Ernazar («Qarashapan»), Samaltyrov Dýisenqúl (30 j. «Qarashapan»), Myqtybekov Rahymbek (33 j. «Qarashapan»), Sarsekov Seyitqazy (26 j. «Sypatay»), Amanjanov Abdrahman degen kisiler 3-5 (birazy odan da kóp) jylgha sottalghan. Mal-mýlikteri tәrkilensin delingen.

Onday mal-mýlik te eshkimge opa әkelmegen bolar. Sheyitterding jandary jәnnatta bolsyn deymiz!

...Mine osylay 1916 jyly otarlaushy Patsha ýkimeti óltirmegen elim dep egilgen asyl túqymdy esil er, Qúdiyarhan babamyz repressiya qúrbany boldy, onyng 79-80 jastaghy qariya ekendigine de eshkim qaramady... 

Aldynda aitqanymyzday búl istegi materialdar Qúdiyarhan turaly kóptegen súraqtardy ashudyng ornyna, kóptegen mәselelerdi tuyndatyp otyr. Zertteuler әli de jalghasa bermek...

...Aghayyn arasynda alauyzdyq tudyrmas ýshin kóp nәrselerdi (anau anany satqan eken degen siyaqty) aita beruding qajeti de shamaly shyghar (negizinen ondaylardy talaylar-aq biledi, sonda da bolsa). Ótken ótti, qazirgi kezde elimizding tynyshtyghyn, birligin oilauymyz qajet jәne keshe ghana Sovet dәuirinde atalarymyzdyng birin «bandiyt», birin «revolusioner» dep jýrgen bolsaq, endi kep olardyng birin maqtap, birin dattamay-aq qoyalyq! Olardyng barlyghy da súrqiya sayasattyng qúrbany ekendigin este ústap, TAGhZYM etelik!...

Keybir kisi, jer attaryna týsinikter

*Bekbolat Áshekeev - qyrghyz-qazaqqa tanymal Úly jýzding Janys ruynyng bii Áshekey Dayyrbekovting úly.

*Úzaq Sauryqov – Alban, Búghy, Suangha belgili Sauryq batyrdyng úly.

*Tezek Tazabekov – qazaq-qyrghyzgha birdey әigili Albannyng batyry Tazabek Púsyrmanovtyng úly.

*Áubәkir Soltanbekúly (1871-1930) - Tazabek Púsyrmanovtyng nemeresi. 1916.22.06. kýni Úzaq, Jәmenke (1838-1916 Qaraqol), Áubәkir ýsheui ústalyp, Qaraqol (Prjevalisk) týrmesine qamalghan, Áubәkir odan qashyp shyghyp QHR ótip ketken.

* Isa tóre – Qúrmanbay Tolybaevtyng Altynemelden degenine qaray Aqylbekovterding bir atasy bolar dep oilaymyz. Ýlkenderden Saghyndyqtyng ekinshi úly, bilimdi kisi edi, qashqynda Qytay asyp, aty-jónin ózgertip ketken degendi estigenbiz. Anyqtalady.

* Bektas Qarabekov – is boyynsha 1905 jyly tughanyn anyqtadyq, ózi 5-6 jas qosyp aitushy edi. Kerbúlaq audany, Shanqanay auylynda túryp, qaytys boldy. Sol mandaghy bar tórelerdi anyqtaudaghy aitqan әngimeleri óte manyzdy. Aldynghy birneshe maqalalarymyzda atalady.

Qoldanylghan әdebiyet.

1. Azamat Aqylbekov. Tezek Tóre. «Ofset». Taldyqorghan. 2013. [1]

2. N. Ivlev. «Sultan Tezek tore» Prostor. Alma-Ata. 1993. [2]

3. Arman Qiyat (Ahmetov) «Abylay hannyng úrpaqtary» 2014 [3]

4. Delo №4341. «Po obviynenii Kudairhana Tezekova. Sentyabri-Oktyabri. 1930g. Arhiv departamenta KNB po Almatinskoy oblasti. [4]

5. «Qazaqstan tarihy orys jazu kózderinen 16-21 gh.gh.(OJK)» 8- tom. [5]

6. Almaty qalasynyng tarihy túlghalar kelbetinde. QR BjGhM GhK. Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituty. Almaty 2010. [6]

7. Jetisu ensiklopediyasy. «Arys». Almaty. 2004. [7]

8). Ch.Ch.Valihanov PSS. 1 tom [8]

9) Qúrmanbay Tolybaev «Estelikter» [9]

10) Han Ádil úrpaghy, professor Aman Shotaevtyng ata-әjelerinning aitqandarynan jinaqtaghan әngimeleri [10].

 

Aman Shotaev, professor, Abylayhannyng Jetisudaghy úly han Ádilding úrpaghy. Almaty.

Azamat Aqylbekov, publisist, ólketanushy. Taldyqorghan.

Abai.kz

0 pikir