Senbi, 24 Aqpan 2024
Janayqay 8475 0 pikir 29 Shilde, 2014 saghat 09:31

AShYQ HAT. QÚNDYLYQTARYMYZ QORGhALSYN!

ÚLTTYQ QÚNDYLYQTARYMYZDY

BASQYNShYLYQTYNG JANA TÝRINEN QORGhAYYQ!

QR Preziydenti  Ákimshiligining Basshysy N. Z. Nyghmatulinnin,

QR Memlekettik Hatshysy Á.Jaqsybekovtin, QR Mәdeniyet Ministri A. Múhamediyúlynyng

N A Z A R Y N A!

 

Qazaq halqy birneshe ghasyr boyynda jәne әlemdik dengeyde ózining ruhaniy-dýniyetanymdyq, genetikalyq, etnikalyq daralyghyn kórsete aldy. Jәne de qazaqtyng búl biregeyligi tek qana qúndylyqtyq mәnge iye, ýlgi túta bilgenderdi iygilikke bastaytyn әleueti bar qadir-qasiyetterding jiyntyghynan túratyny uaqyt ótken sayyn әigili bolyp kele jatyr. Alayda qyruar qarjynyng qúlaghynda otyrghan toptar búl ýderiske jan-tәnderimen qarsy. Óitkeni olar qarapayym pendeni Kәmil Adamgha ainaldyratyn negizgi ýlgining basty nyshandary qazaq arasynda saqtalghanyn jaqsy biledi. Sol sebepti qazaqy izgilikting dәripteluinen qatty qorqady. Jә, ol jeke bir taqyryptyng ózegi. Al biz osy izgi daralyqty tudyrghan jәne onyng qanday qyspaqqa, ekspansiyagha bolsyn qarsy túratyn qauqarlylyghyn qalyptastyrghan tetikter baryna jәne songhy jyldary sol tetikterdi isten shygharugha baghyttalghan tapsyrys berushi jasyryn kýshterding sanaly, al ony atqarushy últ mәngýrtteri men jemqorlardyng sanasyz әreketining kelesi bir qylang bergen kórinisine nazar audarmaqpyz.

Últty úiystyrushy ruhany tetikterding eng bastylarynyng biri – «әruaq» úghymy. Áruaq – jaqsylyqta da, jau shapqanda da elding basyn bir tudyng astyna jinaytyn úran. Áruaq – bolashaqtyng baghdaryn aidan anyq etip kórsetetin tarihy jady. Áruaq – jas úrpaqty órlikke, erlikke tәrbiyeleude tútynatyn ýlgi. Áruaq – jeti atadan taraghan dýiim júrtty agha-ini, bauyr-qaryndas etetin yntymaq úiytqysy. Áruaq – jaqsylyq jasaushyny qoldaytyn, iritki salushyny atatyn sakralidy qorghan, immundyq aura. Áruaq – kiye, әruaq – qasiyet. Sanamalay bersek, shet-shegi joq izgilik, tausylmas tektilik tetigi. Osy qasterli úghymgha kólenke týsiruge, onyng qasiyetin qashyrugha baghyttalghan beysana әreketterding týr-týri men top-tobyryna toqtala keteyik. Búl dýley dýrmekting aldynghy leginde, әriyne, diny radikaldy toptar túrady. Olar әruaq atalghan jerde «shirk-shirk» dep qaqylday jóneledi, «әuliye», «әruaq» úghymyn tek qana «Qúdaygha serik qosu» dep sanaydy. Jas úrpaqtyng tarihy jadyn qalyptastyratyn, ótkendi, óz últyn qadirleuge ýiretetin, ómirding qysqalyghyn sezindirip, izgilik jasap qalugha asyqtyratyn ziyarat әdebinen júrtshylyqtyng birazyn bezindirip te ýlgirdi. Ziyarattan shoshynbaghandargha da yqpal etudi esten shygharmastan, keseneli jerlerde bir Qúdaygha ghana syiynu kerek ekenin, óli әruaqtyng tirilerge jәrdem beruge shamasy kelmeytinin eske salatyn jazular ilip, shyraqshylardyng auzyna osy mazmúndaghy sózderdi salumen jantalasuda. El auzynda «aqqu-súnqarlar» atalyp jýrgen neobaqsylar toby da osy kesirli iske az «ýles qosyp» jýrgen joq. Olar «ghayyptan» týs kórip, «pәlen әuliyening qabiri týgen jerde eken, maghan sonyng basyn qarayt dep atalar tapsyrma berdi» degen tәrizdi jeleumen bógde bireuding qabirining basyna mýldem basqa adamdardyng saghanasyn túrghyzuda. Eshqanday qajettilik bolmasa da, әuliyeli jerding topyraghyn әkelip ózge bir jerde kesene túrghyzatyn qarapayym kópshilikting tosyn әdeti de búghan qosymsha boluda.  Sóitip sýiegi Mysyrda jatqan Beybarys súltannyng Qazaqstanda birneshe kesenese payda boldy.

«Áruaq» úghymynyng qasiyetin ketiruge baghyttalghan taghy bir top – «ghalym», «jazushy» ataghyna ie bolghan, jalghan tarih jasaugha janyn salatyn, tipti keybiri tútas ómirin sonday kesapat sharuagha arnaghan ziyalysymaqtar. Olar  tarihta bolghan әldebir túlghanyng atyn paydalana otyryp, «tanghajayyp» tarih jasaudyng «shyn sheberleri» bolyp alghan. Olardyng birneshe jyl búryn «ashqan» jalghan, jasandy «janalyqtary» býginde oqulyqtargha, tarihymyzgha enip bara jatyr. Jankeshtilikpen jasalghan osynau jaulyq qazirding ózinde úrpaq tanymyn laylap ýlgergeni anyq bayqaluda. Últty ishten iritetin múnday kisәpirlikke der kezinde biylik tarapynan toqtam salynbaghany oryny tolmas ókinish! Osylaysha, últtyq ensiklopediyamyzdyng ózinde birneshe Ýmbetey, birneshe Jankisiler «payda boldy». Jeke túlghany bylay qoyyp, jekelegen rular qazaqqa «din ýiretken», «mәdeniyet әkelgen» bolyp shyqty. Tarihy túlghalardan qalghan keybir qúndy jәdigerlikter joyylyp, onyng ornyna ótirikke toly, әlem tarihynda bolmaghan «romandar» men «traktattar» jazyldy. Mine, osynday qaterli búrmalaushylyq әreket býgin biz túryp jatqan ólkeden de qúlaghyn qyltitty. Búl әngime Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audany, Qyrash auylynyng әkimshiligine qaraytyn, osy auyldan 12 shaqyrymday jerdegi «Toqtamys tauy» atalyp ketken jerdegi eski zirattarmen baylanysty.  

«Tau» degennen góri «tóbe» dep ataugha layyqty qyr basynda tastan ýiilgen eski qabir belgisi bar. Sonday-aq onyng shyghys betinde iyin tiresken osynday kóp tas qorym izderi saqtalghan. Múny halyq Toqtamys pen onyng qyryq (keyde qyryq eki) nókerining ziraty deydi. Býgingi júrt búl Toqtamystyng kim ekenin anyq bilmeydi. Alayda el auzyndaghy әngimeler men keybir zertteuler onyng Altyn Orda hany Toqtamys Týie-qoja (Toyghoja) Oghylanúly ekenin menzeydi. Sondyqtan ghalymdar men zertteushiler, jurnalister ony osy han Toqtamys degen toqtamgha kelgen. Mәselen, belgili qalamger J.Álmashtyng enbekterinde, filologiya ghylymdarynyng kandidaty A.Dýisenbining dissertasiyasynda da (Dýisenbi A.K. Ontýstik Qazaqstannnyng anyzdary men әpsanalary (Otyrar-Qaratau aimaghy boyynsha). Filologiya ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alu ýshin dayyndalghan dissertasiyanyng avtoreferaty. Týrkistan: 2002, 17 b.), «Týrki anyzdary men әfsanalary» atty monografiyasynda da (Astana: Saryarqa, 2011, 260; 104;  234 b.b.), A.Tәshenovanyng 2011 jyly Taraz qalasynda jaryq kórgen «Jas ghalym» jinaghyna engen maqalasynda, «Janaqorghan tynysy» gazetining bayyrghy әri belgili tilshisi Q.Ertasovtyn, úzaq jyldar «Birlik» kensharynyng kәsipodaq qyzmetkeri bolghan Aygeldiyev Orynbek Ábdighapparúlynyng t.b. auyl túrghyndarynyng maqalalarynda osylay dep kórsetiledi. Belgili jazushy Dýkenbay Dosjannyng óz әkesinen estigen әngimege sýienip jazghan derekti hiayasyndaghy mәlimetter de osy oidy quattaydy. Hikaya «Ámir Temirmen ústasyp neng bar edi, hanzadam» (Jýz әngime. Tandamaly shygharmalar. I tom. Almaty: Mereke, 2012, 529-540 b.) dep atalady. Onda jazushynyng 1974 jyly Yaltada demalyp jýrgen kezinde turister qatarynda Baqshasaraydaghy Toqtamys hannnyng qyzynyng ziratynda bolghany, osydan bir jyr búryn әkesining aitqan әngimesi esine týskeni bayandalady. Ol 1973 jyly tughan auyly Qosýienkide әkesinen búl jerde Toqtamystyng qyryq nókerimen úiqyda jatyp, jansyzdardyng qolynan opat bolghany turaly әngime estigen. Hikayanyng úzyn-yrghasynan avtordyng da, bayandaushynyng (jazushynyng әkesinin) da tarihy Toqtamystyng qalay ólgeninen, yaky ony Edigeúly Núradynnyng izbe-iz quyp kelip óltirgeninen habarsyzdyghy angharylady. Búl týsinikti de. Óitkeni berige deyin búl oqigha jayly zertteuler kópshilikke beymәlim bolyp keldi. Jazushy hikayasy bizge derektigimen qúndy. Onda Qarataudyng kýngey betining keyingi ghasyrlargha deyin jaudan qashqan jangha panalaugha qolayly, orman-toghayly, suly bolghany jaqsy beynelengen. Avtor sol 1973 jyly ziratta eski kesene qaldyghy bolghanyn da mәlimdeydi. Eger D.Dosjan qazir tiri bolghanda, sóz bolyp otyrghan jolsyzdyqqa ózi bas bolyp qarsy shyghar edi. Hikayadaghy «Toqtamys han», «han iyem» degen sózder oqighanyng Toqtamys Toyqojaúlyna qatystylyghyn kórsetedi.

Halqymyzdyng qasterli múrasy «Edige» jyrynda aitylatyn Toqtamys turaly derekter de osyghan sayady. Jyrda Edigeden qashqan Toqtamys әueli Telikólge baryp panalaghany, odan keyin Kókýldining kóline qashqany bylay suretteledi:

Telikólge bararmyn,

Telikólden qoryqsam men,

Kókýldining kóline

Basa baryp jatarmyn,

Tileuimdi tilep túrghaysyn... (Sh.Uәlihanov, Á.Dibaev núsqalary

boyynsha).

 Qabirli tóbening shyghys jaghyndaghy jaudan qashqan adam panalaugha asa qolayly, dәl janyna barghangha deyin bayqala qoymaytyn tereng kól bar. Dәl jyrda aitylghanday nu qamysty. Qazir el ony jay ghana «toghan» dep ataydy. Olay ataytyn jóni bar, óitkeni kólge Toqtamysbúlaq (Áuliyebúlaq), Tasbúlaq, Tósbúlaq, Arqarbúlaq, Qúmbúlaq, Jalbyzdy búlaq, Tabanbúlaq degen jeti birdey búlaq qúyady. Bir kezde ol kólding «Kókýldi» atalghanyn aityp otyratyn shejireshi qarttar da boldy. Al Telikól – Janaqorghangha kórshi Shiyeli audany aumaghyndaghy, Betpaqdala shegindegi kól.

Júrt auzyndaghy Toqtamys tauyna qatysty anyzda bylay delinedi: «Toqtamys 40 shaqty adamymen atalmysh búlaqtyng jaghasynda demalady. Ishterinde eki-ýsh sarbazy jansyz bolyp shyghyp, Toqtamys pen úiqyda jatqan joldastaryn shetinen bauyzdap qyryp salady. Ertenine azanda sol elding diqandary osy jaghdaydyng ýstinen týsip, ishindegi shalajansar birinen «Toqtamystyng qoly edik» degendi ghana úghyp, bәrin jerlepti. Sodan bastap ol jer «Toqtamys» dep atalypty». «Edige» jyryndaghy Edigeúly Núradynnyng (Núralyn) Toqtamysty quyp baryp óltirgen kezde hannyng bir nókerining bәiterek týbinde úiyqtap jatqany – jogharydaghy anyzben sәikes keletin detali. Qadyrghaly Jalayyry ózining «Jamighat tauarihynda» Toqtamys qashyp jýrgen kezinde qarauylgha qoyghan Yatym, Tobal, Qaraqoja degen batyrlardy Núradynnyng qapysyn tauyp óltirgenin asa mәn bere әngimeleydi. «Han nókerlerimen beyqam edi, olar-daghy opat boldy», – deydi úlyq tarihshy. Mine, kórdiniz be, anyz ben tarihy derektin, onda da oqigha detalining múnday sәikestigi kóp kezdese bermeydi. Ár týli foliklorlyq tuyndylardaghy múnday úqsastyqtar tek tarihy shyndyqtyng yqpalynan ghana payda bolady. Key kezde tarihy derekterden góri foliklorlyq tuyndylardyng tarihy shyndyqqa jaqyn bolyp shyghatyny bir búl emes, búryn da bolghan.

Búl oqighagha qatysty anyzdau men zattyq derekterding de sәikestigi bar. Edige turaly taghy bir anyzdauda Toqtamystyng Kókýldi kólinde qarauyl qaraytyn múnara saldyrghany aitylatyn. Atalmysh Toqtamys tauyndaghy kólding de qúbyla jaghynda әldebir ghimarattyn, yaky múnaranyng qirandysy bar. Osy orayda, búl eskertkishti memleket qarauyna alyp, qazba júmystaryn jýrgizui kerektigi kýn tәrtibine әldeqashan qoyylghanyn aita ketpekpiz. Osy manda «Han qazynasy», «Han shatyry» degen jerlerding boluy da, múndaghy zirattyng han Toqtamystyki ekenine degen senimdi kýsheyte týsedi. Toqtamys tauyna qatysty taghy bir anyzda, múnda hannyng denesi ghana jatyr, al basy basqa jaqta delinedi. «Edigenin» Shoqan núsqasynda Núradynnyng Toqtamystyng basyn qanjyghagha baylap alyp ketkeni sóz bolady. Tarihy derekterding birinde Toqtamystyng Sibirde opat bolghany aitylyp, qabiri Úlytauda delinedi. Osy derek pen zattyq aighaq hannyng qanjyghada ketken basyna baylanysty ekeni kýmәnsiz. Aq Ordanyng (Altyn Ordanyn) astanasy Syghanaq qalasy bolyp túrghan kezde Toqtamystyng ózi búl jerge týrli maqsatpen talay ret kelgen. Ómirine qauip tóngen shaqta ol múnda qoldaushy izdep kelui de yqtimal.

Eger Toqtamys tauynda jerlengen mәiit Altyn Orda hanyniki ekeni anyqtalsa, tarihymyzdy túmshalaghan túman birshama seyilip, últtyghymyzgha, mәdeniyetimizge qatysty qyruar janalyqtyng beti ashylghaly túr. Tarihtan belgili bolghanday, Toqtamysty ýnemi qoldap-quattap kelgen Ámir Temir ol Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qiratyp, dýniye-mýlkin tonap ketkennen keyin ghana hanmen ashyq soghysqa shyghyp, onyng әskerin tas-talqan etip jenedi. Bizdinshe, han keyinnen baryp ókinishpen barmaghyn tistep, Qúdaydyng da, әmirding de qaharyna úshyrauynyng basty sebebi ózining әuliyening kiyesine úrynuynan dep bilgen. Onyng ólimnen qashqan kezde Áziret Súltan jaqqa qaray úmtyluy da sondyqtan boluy kerek.

Endi eng basty әngimemizge keleyik. Toqtamys tauyndaghy osy aqiqattyng búrmalanuyna negiz salatyn әreketting bastamashysy – qazaq dalasynyng әr týkpirindegi týrli dengeydegi túlghalardyng basyna Manghystau tastarynan kesene túrghyzyp jýrgen sheber, birneshe jobalar men kórkemdigi ortanqol óleng kitaptarynyng avtory retinde tanylghan Sayyn Nazarbekúly. Búrynyraq Domalaq Anagha kesene túrghyzghandyqtan, búl ónirding júrtshylyghy Sәkendi jaqsy bilip qalghan. Ol turaly týrli daqpyrttar әli basylghan joq. Taghy da kesene salyp jatyr eken degendi estigende, biraz adam tiksinip qaldy. S.Nazarbekúly sóz bolghan mәiitti adaydyng Ábilqayyr zamanynda ómir sýrgen Toqtamys batyryniki dep jariyalap, birneshe jerde jiyn ótkizip, endi sol jerde aday Toqtamys batyrdyng (ózining babasy bolyp sanalatyn) kesenesin salugha bel sheship kirisip ketipti. Soghan baylanysty joba jasap, júmysyn bastap jiberipti. Aynaladaghy eldimekenderding túrghyndary habarlanbay jatyp-aq, Manghystaudan birneshe vagon qúrylys materialdaryn әkelip, kesenening biraz bóligin (qazir 3 metrdey kóterilip ýlgiripti!) túrghyzyp ta qoyghan. Aday Toqtamys demekshi, sol zamanda, yaky XVII-XVIII ghasyrlar óresinde jauynger aday taypasynyng ishinde eki Toqtamys batyr bolghany mәlim. Biri – Qosay atalyghynan, Mәmbetqúlúly Toqtamys ta, ekinshisi – Múnal bóliminen, atalmysh Jaryúly Toqtamys. S.Nazarbek ózi salghan kesenede Jaryúly Toqtamys jatyr dep «sheshken». «Jyghylghyngha júdyryq» degendey, búghan qosymsha jergilikti vandaldar da kól jiyegindegi kóne ghimarattyng (múnaranyn) ornynan topyraq alyp, tarihy jәdiger, shyndyqtyng kózindey móldir kólding ózin ortasyn jaryp bógen salghan, bәrin laylap, bylghap, búzyp ýlgergen! Sonyng saldarynan kólding ekinshi bóligi qúrghap ketken! Tehnikamen qoparyp qazghan eski ghimarat orny biyik jarqabaqqa ainalyp, qalghan bóligi de kólge qúlaghaly túr. Tarihy jәdigerdi býldirgeni – bir, ekologiyalyq ziyan keltirgeni eki, múndaghy bassyzdyqtyq shet-shegi joq.

Toqtamys tauynyng manyn songhy ghasyrlarda qonyrat ruynyng qarakókirek atasynyng ókilderi meken etken. Jekeshelendiru kezinde de kóldi (toghandy), onyng ainalasyn osy rudyng ishinen shyqqandar iyemdenipti. Kólding soltýstik-shyghys jaghynda osy rudyng dýniyeden ozghan adamdary jerlengen (Osy zirattyng qúbyla betinde taghy da kóp tas qorymdar men eski kesene júrnaghy bar). S.Nazarbek osy jaghdaydy jaqsy paydalanyp, jaqyn mandaghy Birlik, Qyrash, Qosýienki auyldarynyng túrghyndaryna eskertpesten, tek qarakókirek ruynyng birneshe belgili adamymen (eng bastysy, olardyng ishinde Janaqorghan sanatoriyining basshysy Amangeldi Abdullaev ta bar) kelisim jasap, bar mәseleni onay sheshe salghan. Ol búl iske kirispes búryn jogharydaghy ghalym-zertteushilerding pikirlerin, qabirlerding kóneligin, aday Toqtamystyng zamanynan әldeqayda búrynghy zamangha jatatyny kózge qúralsyz-aq kórinip túrghanyn, el auzynda onyng «Han qabiri» dep atalatynyn jәne aday Toqtamystyng denesi men basy eki jaqta deytin әngimening mýlde joqtyghyn, tipti «aday Toqtamys sol jerde qalypty» degen dәiekting jazbasha ne auyzsha derekterding birinde  de úshyraspaytynyn, kerek bolsa, tarihy oryngha qúrylys salu ýshin ol jerde arheologiyalyq zertteu júmystary jýrgizilui kerektigi jóninde memleketting zany bar ekendigin qaperine de almaghan! Nege almaghan? Jalghandyqqa janyn qúmar etip túrghan ne nәrse? Aqsha ma? Joq, әlde qazaq mәdeniyetin túralatyp, tarihyn túnshyqtyrugha mýddeli kýshterding ózge de kónildi arbaghan uәdeleri me? Biz әzir onyng anyghyna kóz jetkize almadyq.  Bizding biletinimiz – búdan últymyzgha, mәdeniyetimizge, tarihymyzgha, tipti osy jobagha qatysushylardyng óz bastaryna keletin ólsheusiz kesir men ziyan. Shet jaghasyn aita keteyik:

1.Berisi últ tarihyna, әrisi barlyq týrki halyqtarynyng tarihyna

qatysty asa manyzdy oqighanyng ashylghaly túrghan jana betteri mýlde jabuly kýide qalady.

2.Tarihymyzgha qiyanat jasalyp, ótkenimiz búrmalanyp kórsetiledi.

«Ótkendi bilmegenning bolashaghy búldyr» degen shyndyq formulasy boyynsha, búl últ tútastyghyna jәne jas úrpaq tәrbiyesine de kesirin tiygizedi.

3.Qazaqy tanymymyzgha da qayshy әreket. «Qúday atqan onalar, әruaq

atqan onalmas» deydi dana halqymyz. Últtyq týsinigimiz boyynsha, búghan han Toqtamystyng da, aday Toqtamystyng da әruaghy narazy bolady. Kiyege úshyraudan qorqu kerek! Esi býtin qazaq, dini týzu músylman ýshin búl búljymas qaghida! Eger osylay abyroysyz әreketter jalghasa beretin bolsa, kýni erteng Mәmbetqúlúly Toqtamystyng múnaydan bayyghan bir úrpaghy «mynau mening atam» dep, Sayyn salghan kesenege jabysyp jýrmesine kim kepildik beredi?! Onday kýn tusa, oghan qarsy qanday dәlel aitpaq Sayyn-sheber?..  Áriyne, olay bola qoymas, biraq dәl qazir aidyn-kýnning amanynda jýzege asyrylyp jatqan myna bassyzdyq osynday kelensiz oilardyng tuuyna eriksiz jeteleytinin aitamyz.

Biz atalmysh jýgensizdikke qarsylyghymyzdy búghan deyin de bildirdik. Jergilikti jerding belgili azamattaryna mәn-jaydy aityp, jónsizdikke el bolyp qarsy túrudy eskerttik. Qyzyldorda obylystyq Eskertkishterdi qorghau basqarmasyna arheolog Mels Baqtybaev arqyly auyzsha mәlimet joldadyq. Búl әreketimiz izsiz qalmaydy dep senemiz. Degenmen búnyng bir ólke, bir obylys kóleminde sheshiletin mәsele emes ekenin eskere otyryp әri eki aday Toqtamystyng da úrpaqtary mәn-jaygha qanyqsyn dep, Sizderge hat joldap otyrmyz.

Mine, osy aitylghandardy eskere kelip, jogharyda esimderi atalyp, Ashyq hat joldanyp otyrghan lauazymdy túlghalardan osy iske tikeley aralasyp, mәselening aq-qarasyn anyqtaudy eldin, qala berdi, keler úrpaqtyng atynan ótinip súraymyz! Tez arada tarihy oryndy memlekettik komissiya tekserip, tiyisti mekemeler men arnayy mamandar arheologiyalyq qazba júmystaryn  jýrgizui kezek kýttirmes mәsele. Al zamanauy vandaldar ózderining jónsiz isteri ýshin zan, halyq aldynda jauap berip, býlingen tarihy oryndy qalpyna keltiruge tiyis! Toqtamys tauynyng aumaghy memleket qarauyna alynuy kerek!

Qúrmetti Núrlan Zayrollaúly Ádilbek Ryskeldiúly, Arystan Múhamediyúly! Sizderden pәtualy, baysaldy sheshim kýtemiz. Dýniyetanymymyzgha mýlde kereghar, últtyghymyzgha, adamy bolmysymyzgha ziyan ghana әkeletin әreket iyelerine toqtau salady dep ýmittenemiz. Eger der kezinde toqtau salynbasa, onda biz, yaghny el men jer, últ tarihynyng janashyrlary, kýresimizdi qashan jeniske jetkenshe jalghastyra beretin bolamyz! Biylikting eng jogharghy buynyna deyin jetemiz! Keshegi últ tarihy men ertengi úrpaq tanymyna núqsan keltiretin bolsa, eshqanday lauazym nemese bedel iyesi búl jolda bóget bola almasy haq!

 

Qúlbek Ergóbek, jazushy, professor, әdebiyettanushy-ghalym;

Orynbay Bekjan, týrkitanushy-ghalym;

Bolat Qorghanbekov, foliklortanushy, yasauitanushy-ghalym,

Asqar Dýisenbi, aqyn, sazger, foliklortanushy- ghalym,

Anar Japparqúlova, aitysker aqyn, әdebiyettanushy-ghalym.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1559
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1628
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322