Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Qogham 6164 0 pikir 29 Shilde, 2014 saghat 11:27

PAVLODAR GERBI QAShAN ÓZGEREDI

 

Ótken 2013 jyldyng sәuir aiynyng basynda  Pavlodar qalasynyng gerbi men tuynyng ýzdik syzbasyna, әnúranynyng sózi men sazyna konkurs jariyalandy.  

Sebebi belgili: qalanyng tuy men әnúrany joq,  gerbi uaqyt talabyna say emes.

Tarqatyp aitsaq, logotipting týsi  shymqay qyzyl, Kenes tuynyng týsine sәikes belgilengen.  Pavlodar traktor zauytynyng nyshany ispettes tegershik (shesternya) sureti – keyingi onjyldyqtarda mәn-maghynasynan airylyp,  әnsheyin kedirli-búdyrly dóngelek syzyqqa ainalghan. Óitkeni atalghan óndiristik birlestik ótken ghasyrdyng 90-shy jyldary bankrotqa úshyrap, júmysyn toqtatqan bolatyn.

Sonday-aq, logotiptegi «Ertis ózenining nyshany» delinetin ýstingi jaghy iyrektelgen kók jolaq jәne shaghala súlbasy Pavlodardyn  ózindik ereksheligin kórsete almaydy. Búlar  –  jalpy ózen ataulyny beyneleytin belgiler, Ertis boyynda ornalasqan Óskemen men Semeydin, sonymen qatar Syr boyyndaghy ya Jayyq jaghasyndaghy qalalardyng da tanbasynda  paydalanugha jaray beredi, tipti Reseyding Omby qalasynyng gerbine engizilse, ýilesip ketedi.  Onyng ýstine shaghala – qyran býrkit, aqqu, qaz tәrizdi qazaq halqynyng tanym-týsinigi boyynsha qúrmettelinetin, qazaq әdebiyeti men ónerinde әspettelinetin qús emes.

Bir sózben aitqanda, qala gerbinde halyqtyng bolmys-bitimi men ruhani, mәdeny qúndylyqtary nazardan tys qalghan. Sonday-aq, qalanyng negizi týrki qaghanaty kezeninen beri «Kereku» atalghan jerge salynghany, yaghny ónir tarihy eskerilmegen.

Ayta ketetin jayt, aimaqty Baqytjan Saghyntaev basqarghan kezde, 2011 jyly oblys mәslihat deputattary bekitken oblys tanbasynda aimaqtyng ózindik keskin-kelbeti sәtti sheshimin tapqan.

Qala gerbine konkurs jariyalanghanda Kerekuding ziyaly qauymy  jana logotipte әlgindey kemshilikter oryn almaydy, memlekettik rәmizderding týr-týsi, belgi-nyshandary  kórinis tauyp, jas úrpaqtyng sanasyna otanshyldyq, tughan jerdi sýng sezimderin darytady dep payymdady. Alayda sodan beri bir jyldan astam uaqyt ótse de, konkurs qorytyndysy  shygharylghan joq, sebebi belgisiz.

Biz egemendik kezeninde talay úly  ózgeristerdi bastan ótkerdik: qoghamdyq qúrylys janartyldy, Qazaqstan Respublikasynyng atauy men Ata zany qabyldandy, memlekettik gerb, tu, gimn ózgertildi.  Solay bola túra,  1969 jyly Qazaqstan kompartiyasy Pavlodar qalalyq komiyteti maqúldap, enbekshiler deputattary  qalalyq  kenesi atqaru komiytetining sheshimimen bekitilgen qala tanbasy bәz-bayaghy qalpynda qaldy...

«Egemen elding ejelgi qonystarynyng birining ornyna salynghan Kerekude kenestik zamandaghy kommunistik qoghamnyng rәmizderi men iydeologiyasyna negizdelgen qala gerbi qashangha deyin qúrmettele beredi?»

Júrshylyqtyng kónilin tolghandyrghan osy saual Pavlodar qalasy әkimdigi basshylary men  mәslihat deputattaryn oilandyryp, dúrys sheshim shygharylar degen ýmittemiz.

***

 

PS: Patshazada Pavel Romanovtyng qúrmetine qoyylghan Pavlodar qalasynyng  atauy, Resey imperiyasynyng qolbasshylary: Kutuzov, Suvorov, kazaktar atamany Ermak, bolishevikter partiyasynyn  qayratkerleri: Leniyn,  Krupskaya, Luksenburg, Lunacharskiy,  Deribas sekildilerding esimderin úlyqtaytyn kóshe ataularyn ózgertu mәselesi elimiz egemendikke qol jetkizgen kezden beri qazaqstandyq búqaralyq aqparat qúraldary arqyly san mәrte kóterildi. Áytse de  dúrys sheshimin tapqan joq, sondyqtan ózektiligi joyylmaghan búl mәsele әli de kóterile beredi.

 

Arman QANIY,

aqyn, jurnalist,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri.

Pavlodar qalasy.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2320
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1169
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1395