Seysenbi, 19 Qazan 2021
Ádebiyet 5740 0 pikir 29 Shilde, 2014 saghat 14:35

JYNDY JEL TEGEUIRINI

Keybir әngimeni oqyghan shaqta ataqty jahanger Napoleonnyn: “Dәstýr bizding kóptegen aqymaqtyghymyzdy minep-sheneydi, biraq ta, eng basty aqymaqtyq onyng qúlaq kesti qúlyna ainalu” degen sózi oigha oralady. Ol sóz últ ziyalylaryna qarata aitylghanday: qúldyq dәuirdegi últty adamgershilikke ýndeu bir bólek, al, Egemendik dәuirindegi miyletti tәubagha shaqyru bir bólek. Sonymen, últtyq әdebiyette kózge shalynbaytyn etika-estetikalyq syna qaghyldy, búrynghy qalamger tәlimgerligi men býgingi jazushy tәlimgerligi eki  basqa dýniye. Zamana jazushysynan keshegi dәuirding tәlimin qaytalaudy talap ete almaysyn. Ol azat elding sóz egesi retinde oiyn býkpey qazaghyna emin-erkin jetkizedi. Ári Batystyq repette kanondanghan kez kelgen әdeby baghyt pen aghymnyng yghyna basy býtin jyghylmay, avtorlyq obraz ayasynda óz pikirin syrtqa jayady.

Oy salatyn әngime bar, oidy ýrkitetin әngime bar. Alghashqysyn qúlshyna oqisyn, songhysyna bekerge uaqytyndy ketirgenine púshayman bolasyn. Arydan sóz qozghap, býgingi qazaq qoghamynyng tynys-tirshiligin tanyta alatyn talay әngimelerdi oqyp jýrmiz. Sondaghy angharghanymyz, qazaq qalamgerlerining qoldanghan avtorlyq sóz saptaularynda (tilshilershe aitsaq: stilidik aishyqtarynda)  әldebir ayaqtalghan oigha iyelilik – ózine jiti nazar audarudy kereksinetindigi. Onyng boyynda keybir tәlimdik bilimdi, ótkenning janghyryghyn, últtyq jadynyng kórinis beruin, tarihy faktilerdi, últtyq iydeyalardy, iydeologiyalyq sheshimderdi salystyru men salghastyru oryn alady.

Osy kezde miftengen sóz belgili bir formagha ainalyp, onyng maghynalyq terendigi ekinshi qatargha syrghidy da, ýirenshikti mәn oqighalardyng qoymasyna ainalady. Sóz bilgen jangha jazushylarymyzdaghy qoldanystar degenimiz – maghyna men formanyng mәngilik jasyrynbaq oiyny. Miftik forma boyyndaghy  últ tarihy avtor tandap alghan konseptiden túrady. Qazirgi zamanalyq qazaq әngimesinde ózin tanytqan jazushylardaghy miftik konsepti bir mezette әri ótken kýnderden qily auanda syr shertetin tarihy narrasiya, әri ótkennen sabaq alghyzatyn avtorlyq emeuirindik bolyp keledi. Mifologiyalyq “ALASh” konseptisi әr jazushy týgil, bir qalamgerding әr shygharmasyn aitpaghanda, bir әngimesining boyynda avtorlyq týrlinshe tanbalaugha ie bolyp keledi. Óitkeni, avtorlyq mif anghal oqyrmandy san soqtyratyn jazushylyq emeuirini arqyly eki úshtylyqtyng habarlamasy. Ol sóz shaqyru retinde oqyrman oiyna salmaq salyp, ózin úghynudy talap etedi. Oghan óz oqyrmanynyng dayyn jәne dayyn emestigin qalamgerler esh qaperine almaydy. Sebebi “Alash” konseptisi Týrki men Deshti Qypshaq úghymyna, orystyq jәne әlemdik tarihy konseptilerge kereghar keledi. Osy tórt konseptini qoldaushylargha óz qarsylyghyn bildirip, QAZAQTY bәrinen joghary qoyatyn avtorlyq mif Bartsha oy tolghasaq: úrlanghan jәne qayta oralghan sóz. Zertteushi tarapynan osy qayta oralghan sózding aitar uәjin júrtqa týsindiru ghana qalady.

Biz avtorlyq mify qoldanysty tarihy dep tanyp, әri aqiqat, әri beyaqiqat dep úghynar bolsaq, últ kәdesine jaraytyn oy aitugha qol jetkizemiz. Ár qazaq qalamgeri ózining qazaq bolyp tughanyn maqtan tútady. Últtyq mәtinder boyyndaghy “miyf” ózgeler bizge osy kýnge deyin shaynap berip kelgen, keybir ghylymdaghy qandastarymyz qanyn ishine tartyp, óti jarylyp ketkenshe qoldaytyn jalghan tarihy tújyrymdardy joqqa shygharatyn avtorlyq aghynan jarylatyn janasha sóz saptaudan túrady. Olar ózining tarihy tanymyn últtyq bolmys-bitimizge beyimdep, qúr sifrlyq beykelbettilikke obrazdanghan týsinikti syidyrady da, ótkenning janghyryghyn oqyrman sanasy ýshin úghynyqty ete týsedi.

Sonymen, mif sózdi úrlaydy. Ásheyinde eshkimning sezimi men sanasyna qozghau salmaytyn sózdi úrlap, ony mifke ainaldyru –ekining birining qolynan kele bermeytin qalamgerlik baqyt. Kýndelikti qarapayym sózdi obrazdandyra últ oqyrmanyna úsynuda Didahmet Áshimhanúlynyng “Jyndy jel” әngimesi – ózin jete qarastyrugha súranyp túrghan tuyndy.

Avtor jalpy qoldanystaghy kýnde ekining biri auyryp-syrqap qalghanda qoldanatyn “dert” sózin qalamgerlik qajetine jaratyp qoldy qylyp otyr. Klassikalyq qazaq әngimelerinde “Sóz” mifke erikti týrde moyynsúnsa, qazirgi qazaq әdebiyetinde keri ýrdis oryn aluda. Dәstýrli miftik týsinikterding ornyn avtorlyq miftik qoldanystar basuda. Sonymen, qúrylymshyldyqpen: Hatty – tanba, Ádebiyetti – maghynanyng rólin atqarushy dep sanar bolsaq, onda prozashylarymyz tolassyz ómirge әkelip jatqan: jasandy mif qazaq әngimesining býgingi tynys tirshiligining kýre tamyryna ainalyp otyrghan jayy bar. Ózin әdeby proseste últyna tanyta bilgen qalamgerlerimiz proza men poeziyada miftik maqsatqa sóz úrlanuyn jalghastyruda.

Qazaq әdeby shygharmalaryn búrynghyday realistik jәne beyrealistik dep saralaudan: miftik jәne beymiftik deuge kóshe bastau: әdebiyettanushylarymyzdy keybirde realizm men neorealizmdi (әdeby sintezdi) shatastyryp alushylyqqa úryndyrudy.

Sóz әlemindegi erlik neden túrady? Mәdeny kenistiktegi hat bedelin әdeby batyldyqpen joqqa shygharatyn shygharmashylyq is-әreketten túrady. Oghan qadam basugha qalamgerlerding kóbining batyly barmaytyny ras, sondaghy uәjdary oqyrmandarym úqpay qalady dep әdeby qauymdy aldausyratu. Óitkeni, әdeby erlik jasau barsha qalamgerding mandayyna jazyla bermeydi. Ol jazushynyng әdeby qorjyny tolyghyp, últtyng mәdeny óneri kenistigindegi ony men solyn tanyghan shaqta qol jetizetin baqyt qúsy. Ony qatty qysang óltirip alasyn, bos ústasang úshyryp alasyn.

Qolynda әdildik qúsy bar qalamger ghana qoghamnyng tonmoyyn kertartpa pikirine qamshy ýirip, shyndyqtyng kók balaq qarshyghysyn tóbesinen shýiiltip, ózining azamattyq qarsylyghyn bildirip, basyna qara búlt ýiildiredi. Tipti osy jolda ony zamandastary týsinbeui de yqtimal, onyng esh oqasy joq. Tek onyng jan aiqayyn bodandyq qarghys tanbasynan ada keler úrpaq úghady. Óitkeni, almas qylyshtay sóz aqiqatyn eshqashan tot baspaq emes.

Áli kýnge bir ókinishtisi, ózining Ortalyq Aziyadaghy әdeby kóshbasshylyghyna toqmeyilsiytin qazaq әdebiyettanuy Orystyng ilimine maldanyp, Batystyq sóz asylynyng qyzyghyn kóre almauy aqyl-oygha túsau salyp keledi. Óz dilimizge yqshamdalghan, dinimizge beyimdelgen Europalyq ilim gumanitarlyq ghylymda qoldanys tapsa, oryssha taldanyp, qazaqsha әrlenip jýrgen qalamgerlerimizding talay tanylmay jýrgen sony qyrlary jarqyrap tanyla týser edi.

Men Didahmet aghamnyng bir әngimesine oqyrman retinde qúlay ghashyq boldym. Eurosentrizm ýstemdik qúrghan qoghamdyq sanany odan arylugha shaqyratyn tuyndylar legining tasqyny әdebiyetimizde dýrkin-dýrkin әdeby qauymdy dýr silkindirip otyrady. Mine, osynday tuyndylardyng ishinde ózindik derbes әdeby bolmysymen bólektenip túratyn tuyndy – “Jyndy jel”.

Kezinde «Tarih degenimiz – búl qylmystar, essizdik pen qayyrsyzdyqtyng jiyntyghy», degen fransuz filosofy Voliterge aghylshyn tarihshysy Eduard Gibbon  joq auyz ózimdiki eken dep, úlanghayyr kenistikti óitip shómshituge bolmaydy: «Tarih degenimiz – qylmystar, essizdik pen qayyrsyzdyqtyng jiyntyq tizbeginen de úlygh dýniye” dep uәj aitady. Romangha artylar jýkti kóterip túrghan “Jyndy jel” әngimesining boyynda ruh bar. Al, resmy tarihta tek qúr siflar tizbeginen túratyn tarihy oqighalar tizbegi bar. Ári әr tarihshy bir oqighany derek kózderine oray týrlinshe úghyndyryp, ghylymy parasat maydanynda tek meniki ghana jón dep ózara jagha jyrtysyp jatady. “Jyndy jeldegi” tarih bәrimizge týsinikti, óitkeni, onyng boyynda ghylymy basylymdarda esh kórinis tappaytyn: ALAShTYNG ghúmyryndaghy: qylmystar, essizdik pen qayyrsyzdyqtyng obrazdanuy bar. Al, obrazdanghan aqiqat mәngilik, oghan eshbir ghylymy bedel mәdeniy-ruhany tekseris jasap, iske alghysyz qyla almaydy.

Qazir әlemdik gumanitarlyq ghylymda tilshilerding tasy órge domalap túr. Olar әdebiyettanudyng ózin til bilimi salasynyng bir qúramdas bólshegine ainaldyryp tastady. Tipti, keybirimiz qúdayday tabynatyn Lotman men Barttar da tilding yghyna ketip qaldy. Kerisinshe, filosoftar ózderi qalamasa da, әdebiyettanudy til bilimining qúldyghynan basy býtin azat etti. Búny bayqaghandar jahandyq ghylymda sanauly. Nege әdebiyet tilding yghynda ketti, nege filosoftar ony azat etti degen saualdyng jauaby bireu ghana. Ol – әdebiyetting tәlimgerlik funksiyasy. Ádebiyet tek osy jaghynan ghana qaralyp kelse, ótken ghasyrdyng 80-shi jyldarynan bastap, “avtor obrazy” úghymy ghylymda orynyqty. Búl úghym әr últtyng betke ústaghan sóz zergerlerining tek tәlimger ghana emes, әri filosof, әri iydeolog ekendigin tanytyp ýlgerdi. Osy ýshem birlikte alynghanda ghana qazirgi agha buyn ókilderining shygharmashylyq әleuetining tylsymyna boylay alamyz. Jәne tilshilik ghylymy tirlikting sanamyzdy baylap-matap tastaghan ghylymy qúrsauynan qútylamyz. Tildik yqpalmen jazylghan әdeby synda mәtinnen bólinip alghan sala qúlash mysaldar keltirilip, oghan  birde qisyndy, birde qisynsyz týsinikter berilip, týsinik berushi skriptor óz oiyn jariya etedi. Al, avtor oiy tasada qalady. Osynday avtor oiy tasada qalmaytyn, әri onyng obrazynyng últ ústazdyghymen qatar, filosoftyq abyzdyghy, idologtyq degdarlyghy tanylatyn subektivti beynesin til bilimining әdebiyetke tanghan kanondarynyng shanynan arshityn oidy “Jyndy jel” әngimesine qatysty órbitpekpiz. Ári búl maqala osy әngimeni oqyghan әdeby qauymgha arnap jazylyp otyr. 

Batystyng oiy bәrin jaulap aldy. Sondyqtan eurotektilik iydeologiyasy búryn otar bolghan elderding ziyaly qauymyn ózine tabyndyryp otyrugha beyim, eger odan Ortalyq Aziya  qalamgerleri bas tartsa, oghan eshkim qayyra qoyday qayyryp qayta oralta qamay almaydy. Birinshi qarsylyqty Latyn Amerikasy әdebiyeti tanytyp, ózining úmytylghan hristiandyqsyz týp negizine oraludy jolgha qoydy. Osy prosess bizding últ әdebiyetinde de oryn ala bastady. Biz osynday últ mәdeny kenistigindegi jasampazdyq ýrdiste ózindik qoltanbasyn qaldyrghan Didahmet Áshimhanúlynyng avtorlyq obrazyn ashyp kórsetudi bir әngimesining ózegi boyynsha aldymyzgha maqsat etip qoyyp otyrymyz.

Qazaqtyqtan, ózbektikten búryn “Alashtyqty”, “Túrandyqty”, “Panbabyldyqty” basty oryngha qoydy sintezdengen qazaq pen ózbek neorealizmderi ómirge әkelip jatyr. Sol sebepti ruhaniyat әleminde myqtap ornyqqan eurotekti tújyrymdargha qarsy әdeby bunt әr qalamgerde týrli qyrynan, týrli anysta kórinis berip otyrady. Búl kórinis latyn amerikasy әdebiyetinde joghalghan, әri shettetilgen halyq obrazynda tóbe kórsetse, Ortalyq Aziyalyq qazaq, ózbek pen tatar әngimelerinde shettetilgen iydeyalardyng týrki dýniyesining bir bólshegi sanalatyn óz últyna basymdyq bere otyryp qaytyp oraluy týrinde aishyqtalady.

Ádebiyet – qalamgerding qalam qarymyn tanytatyn shygharmashylyq jobalary men sheshimderining jiyntyghy. Osy baghytta avtor shygharmashylyq jobasyn jýzege asyru ýshin belgili bir konsepsiyanyng paydasyna qatysty mәdeny tandau jasap, belgili bir әdeby amal-tәsilder arqyly óz oiyn últyna avtor obrazynyng boyyna toghystyra otyryp úsynady. Músylman jazushysynyng ózi shyghamashylyghynda jazudy dogharuynan góri, últy ýshin oilaudy dogharuy – hah islamnan bas tartqanmen birdey. Óitkeni, alash jazushysy – qoghamdy ruhany emdeushi mәdeniyet tәuibi.

Osynday mәdeny tәuiptik Resey otarynda bolghan qazaqty qyzyl biylik qútqarady, bir kezderi artta qalghan alash balasy joghary ruhany damugha qol jetkizedi degen Sәken ózining tamasha poetikalyq kórkemdikpen jazylghan “Kókshetau” poemasyna postmoderndik finaldyq әlsiz týiindeushi japsyrmany sanalylyqpen engizdi. Osyndaghy avtor obrazy qazaqtyng bodandyqqa týsuine resmy jәne diny biylikke iyelik etken tóre men qojalar kinәli degen qalamgerlik iydeyadan túrady.  Shygharmanyng keyde әrin kirgizetin, keyde qútyn qashyratyn janashyldyq ejelden bar. Ony keyin filosoftar postmodern atandyryp, týrli terminmen aldy artyn orap, júrtqa týsiniksiz etip tastady.

Bodandyqtan qazaq eki ret qútyldym dep oilady: biri – 1917 jyly, ekinshisi – 1991 jyly. Biraq onyng әserining boyymyzgha terendep singenin anghartatyn mifpen órimdelgen avtorlyq týiindeme “Jyndy jel” әngimesining ózegi bolyp tabylady. Ony avtor әri filosoftyq, әri iydeologtyqpen eline tanytady.

Biz qalamger shygharmasynyng mәtindik kenistigine oy jýgirtken shaqta onyng boyyndaghy jazushy synalap engizgen bir-birimen biteqaynasqan ýsh kenistikti: ejelgi, orta jәne zamanalyq  últtyq ómir bederin beymaral angharamyz. Búghan jazushynyng tuyp ósken tabighaty әsem, ishine talay syr býkken Altayyn aralaghan kókiregi oyau jan nelikten avtorlyq tandau últtyq mәdeniy-ruhany ortalyq Qasiyetti Týrkistangha emes, Altaygha týskenimen dau aitpay kelisedi.

Óitkeni, qúmdauyt jerdegi anshy men qúrbandyqty suretteu men qytymyr tabighaty bar jerdegi anshy men qúrbandyqty suretteu eki bólek. Osy әsem tabighat ayasynda adamzat órkeniyetindegi mәngilik shayqas: anshy men qúrbandyq arasynda óristeydi. Qasqyr keyip “Anshylar” – otarshy elder de, qúrbandyq – onyng qalaghan uaqytynda ekonomikalyq-әleumettik, ruhany jәne mәdeny jaqtan aunatyp jeytin qoy keyipti týrki әlemi. Alash qasqyrdan qoygha ainalghan mýskin degen suyq oy sananda jyltyng etedi.

Osy sanada jyltyndaghan oy tuyndy boyyndaghy Alashtyng ýsh ishki әlemining úshtyghyn qolymyzgha ústatady. Olar: kósh, ólim jәne altyn oqighalary tarihy hronologiyany saqtap, últ eskiligi men býgingi ómirining ainasyna ainalady. Ár úghymgha avtor tereng filosofiyalyq týiindeulerdi syidyrghan ony әr әdebiyet synshysy ózinshe úghyndyra alady. Ýsh mәngilik motivting toghysy “Últtyq aqyrzamannyng elesin” aishyqtaydy. Bar bolu men toz boludy avtor oqyrmannyng ózindik oy týiindeuining enshisine qaldyrady.  Didahmet aghamyzdyng qúdiretti qalamy qay kezde bolmasyn arydan oy tolghap, beriden sóz qozghaytyn ózindik narrasiyasymen kózge erektene týsedi. Osyny jaqsy angharghan  Baghashar Túrsynbayúly: “«Qúdaysyzdar» degen әngimenizde tórt buynnyng ókili bar. Aldynghy ýsh buynnyng kim ekeni aiqyn jazylghan. Al songhy buyn – tiptik obraz retinde býgingi jastar...” jazushymen bolghan súhbatynda oryndy súraq qoyyp, oghan Didahmet Áshimhanúly tarapynan túshymdy jauap alghan bolatyn (keltirilgen ýzindi qalamgerding 2013 jyly “AQ JELKEN” jurnalyna bergen súhbatynan alyndy).

Postmodernist ghalymdar sýiip qoldanatyn mәtin erotikasy degen termindi qúlaghynan sýirep, aghamyzdyng barsha shygharmasyna qatysty qoldanghaly otyrghanymyz joq. “Etegi ashylghan elding bolashaghy joqtyghyn” avtor obrazynyng últqa aitpaq bolghan aqylmaghandyghy retinde ghana sóz etip otyrmyz. Qalamgerding ashyq shashyqtyqtan aulaq jasyryn erosy osyny tanytady. Últtyng keybir әleumettik tobynyng jiyntyqtalghan ardan attaghan beynesi – jazushy ýshin jat. Osy dәstýrden attaudy jazushy, synshy, Halyqaralyq “Alash” syilyghynyng iyegeri Qúlbek Ergóbek qalamgerding kelesi bir әngimesi jayynda bylay deydi: “Jazushy Didahmet Áshimhanúlynyng “Tasqala” dep atalatyn әngimesi bar. “Tasqala” prototiypi (týptúlghasy) – Usti-Kamenogorsk atalyp kelgen Óskemen boluy әbden mýmkin. Ne jasyrary bar, orystanghan qala. Didahmetting Tasqalasy da orystanghan qala. Tasqalany bir qalagha telip qoyyp, jazushy shygharmasyna negiz bolghan bir shahardyng bәsin asyryp, tuyndynyng tynysyn taryltudyng da qajeti shamaly. Shyntuaytyna kelgende, “Tasqala” – tútas qazaq qoghamy.

“Tasqala” – kenestik kezenning janazasyn shygharatyn uytty shygharma. Qazaq qoghamynyng keleshegine kýmәn keltiretin zapyrandy shygharma. Keshegi kenestik kezeng ghana ma? Olay desek “Býgingi kýnning әngimesi” atauyna dýdәmaldanghanymyz sekildi jazushynyng qalamgerlik órisin taryltqan, shynayy jazushylyghyna kýmәn keltirgen bolamyz da shyghamyz. Shygharmanyng polifoniyalyq sipatyna sensek, tuyndydan qazaq qoghamynyng býgini de erteni de shet qalghaly túrghan joq. IYә, qazaq qoghamy!”-deydi.  Jazushy qazaq qoghamyndaghy kelensizdikti – qala mәdeny kody arqyly berse, endi birde – ardan attaudy ózi jiyrene otyryp, erosqa jýgip, tragediyalyq situasiya tudyra alghan. Biz jazushy әngimesi boyynsha ýzindi keltirip jatudy qúp kórmedik.

Tuyndydaghy erek toqtaytyn taghy bir dýnie eros tóniregine toptastyrylghan ruhany biyleushi men ruhany tútqyndardyng jiyntyq obrazynyng jýiesi.  Bir atap ótetini jazushy óz personajdaryn jalanashtamaydy, jany kýiip túryp, qazaq elinde oryn alyp jatqan seksualdy tónkeristi filosoftyq túrghydan aiyptaydy, әri mәtindik týiindeui arqyly óz kesigin bylaysha bildiredi: “Kókten týsti me, jerden shyqty ma, әlde jelmen birge jeti me, taypa ishinen belgisiz bir indet shyghady. Búl aldymen jan-januar, maldan bilinedi. Qotanda qoylar bastaryn bir jaghyna qisaytyp, ainalyp-aynalyp qúlap týsedi. Ýiirde aighyrlar quyp jýrip óz jatyryna shabady. Týieler jana tughan botasyn tizemen taptap tastaydy. Ýidegi itter iyesin qabady. Búnyng sony adamdargha jetedi. Erkekter besiktegi qyzyna úmtylady, qatyndar qarshaday úldy ýsterine jyghady. Balalar әke-sheshesimen emes, qoldaryndaghy ainamen sóilesedi. Olardyng ne dep otyrghanyn eshkim týsinbeydi. Tilderi basqa bolady.

Osynyng bәrin kórip-bilgen taypa aqsaqaly:

– Búlar endi tiri ólik. Taypanyng kýni batty, – deydi kýnirenip. Búl onyng songhy sózi bolady”.

Personajdaryn jynystyq jaqtan adamy jәne hayuany túrpatta jýieley otyryp, beymezgildik avtorlyq semantikalyq sóz saptauy negizinde býgingi zamannyng býlinip, apay-toyy shyqqandyghyn menzey otyryp, ruhany jalanashtanudy algha shyghara otyryp, seksualdy minezdeulerge qúrylghan erotikalyq kórinisti aldymyzgha tartady. Osylaysha, Didahmetting miftengen mәtin erotikasy әri beyrealdy, әri realdy ómir shyndyghynan habar beredi. Avtorlyq semantikalyq sóz saptau boyyndaghy “Jaryq” – últtyng ary, al, “Kólenke” – últtyq azghyndyq. Avtorlyq mif osy ekeuining mәngilik kýresine qúrylghan. Qalamgerding jeke bastyq qaupi de, últtyng fetiyshi – “Jaryq”  emes, “Kólenkege” ainalyp kete me degen auyr oi-tolghaudan túrady. Búnday ómir shyndyghy janyndy ruhany jaralaydy, sanandy mәdeny jalanashtaydy. Últtyng belgili bir bóligining Batystyng túmanynda ruhany adasyp jol taba almay jýrui de qalamger nazarynan esh tys qalmay otyr.

Álem tarihy bireuding biylep tósep, ekinshisining onyng qúlaq kesti qúly boluyna qúralghan. Biylikte eki últqa birdey oryn joq. Últtyq kenistikting búryn da tarylghany, endi de tarylyp túrghandyghy ótirik emes. Tarylghan kenistikte tek jat kózqaras ghana ýstemdik qúrady, ol eshkimmen sanaspay Batystyng qúldyghyna týsken týrki halyqtarynyng bәrine tanylyp otyr. Avtor әueli әlemdik “BIZ” tútastyghyn qaqqa jaryp jiberedi de, odan keyin últty da ekige bólshektep jiberedi.

Avtordyng últqa aitpaq oiy ruhany qúndylyqtan ajyrap, materialyq qúndylyqtardyng jeteginde ketu – Batystyng mәdeny әlemin jútatyp otyrghanday, bizdi de jargha jyghatyny. Últ anasy –óldi, últ әkesi – sharasyz, ómirge jyndy jelge ilesip, dollargha bókken altynyng buynyng tegeuirini endi. Taghdyr jazymyshy últ anasynyng jerlenbey qaluy arqyly últtyq kýnәni taghdyr jazymyshymen ómirge әkeldi.  

Búdan arylu joly – әkeler men babalar kýnәsin olardyng úrpaghynyng arqalap, tyghyryqtan shyghu joly – últtyq qúndylyqtargha ózgelerding paydasyna bas tartudy dogharu. Ángimede kósem men tobyr arasyndaghy konfliktige qúrylghan kýres bar. Osy kýresting sheshimin avtor “últtyq jan aiqay” arqyly әdeby arenagha shygharyp, biz sanamalaghan mәdeny kodtar arqyly kesikti jauabyn beredi.

Qazaq әngimeleri tarihy tanbalar jýiesi túrghysynan qarastyrylghan joq, tek janrlyq túrghydan sóz etilip keldi de, últtyng etnostyq bolmysynyng keskin-kelbetin tanytu ýshin avtorlardyng oigha alghan zattyq әlemi, әleumettik әlemi, mәdeny әlemi nazardan tys qalyp keldi. Biz osy mәseleni Didahmet Áshimhanúlynyng “Jyndy jel” әngimesi arqyly avtor obrazymen birlikte ala otyryp kónilde jýrgen oiymyzdy júrtqa jaydyq.

Ábil-Serik Ábilqasymúly Áliәkbar

Abai.kz

0 pikir