Júma, 24 Mamyr 2024
46 - sóz 18095 2 pikir 11 Tamyz, 2014 saghat 15:55

«Bir adamnyng bir ómiri maghan az ghoy deushi edim…»

sattar---- kopiya

1979 jyly Almatydaghy «Jalyn» baspasynan shyqqan «Mening qúrdastarym» atty 532 bettik ýlken bir tomdyq shygharmalar jinaghy Sattar Erubaevtyng eshqashan talant qaynary sarqylmaytyn, aq búlaghy tartylmaytyn, jyldarmen jasara, janghyra jarqyldaytyn halqymyzdyng ayauly perzenti ekendigin aiqyn­day týsedi. Kitapta «Mening qúrdastarym» atty romanynan ózge, onyng novellalary, balladalary men  ólen-jyrlary, publisistikasy, satiralyq surettemeleri men parodiyalary, syn maqalalary jәne Sattar Erubaevty kózi kórgen  tústastarynyng estelikteri jariyalanghan edi.
Ádebiyet әleminde jaryq júldyzday jalt etip aghyp ótken qyrshyn jas, zor talant iyesi Sattar Erubaev ómirge sýigen jarday ghashyq bolghandardyng biri edi. Talantty  jas qazaq әdebiyetinde daryn daralyghymen, ózindik stili ereksheligimen kórine bildi. Onyng shygharmashylyghynan ózindik beti bar, estetikalyq talghamy kýshti, mәdeniyetti jazushynyng túlghasy aiqyn angharylady. Jalyn jastyq, bayandy baqyt pen móldir mahabatty tamyljyta jyrlaghan Sattar Erubaev – jiyrma ýsh jyl ghana ghúmyr keship, az jasap, kóp is tyndyryp ýlgergen halqymyzdyng ayauly perzentterining biri. Ol shyn mәnindegi jana túrpattaghy  tamasha mәdeniyetti jazushy boldy.
Osynau HHI ghasyrgha ayaq basqan dәuirde últtyq ónerimiz tәuelsizdik tuy astynda órkendep, mәdeniyetimiz marqayyp, oqyr­man­darymyzdyng estetikalyq talghamy ósti. Soghan qaramastan, Sattar Erubaevtyng shoqtyghy biyik shygharmalarynyng siqyr kýshi biyiktemese, alasarghan emes. Asqan daryn iyesining janynyng taza, móldir qaynary әri kәusar, әri túnyq. Adamzattyng asyl  múrattaryna qyzmet etip kele jatqan Sattar Erubaev óz oqyrmanyn emirente eljiretpey, ýmit úshqynyn aulaulatpay, arman-oylaryn jalaulatpay beyqam qaldyra almaydy.Sóz basynda aita keter bir jayt, Sattar Erubaev segiz qyrly, bir syrly, daryndy, ótkir oily, qosshylyqqa da, basshylyqqa da jaray bilgen ýlken úiymdastyrushy bolghan. Ol ómir tauqymetin tarta jýrip, ózining alghyrlyghymen daralanyp, Leningradtaghy filosofiya-lingvistika insitutyn bitirgennen keyin qazaq mәdeniyeti men әdebiyetinin, ónerining tuyn kóteruge atsalysty.
Ol qazaq tarihynda túnghysh ashylghan muzykalyq teatrdyng alghashqy diyrektory (kazirgi Abay atyndaghy opera jәne balet teatry), Abay atyndaghy Qazaq memlekettik pedagogika institutynyng dosenti, «Leninskaya smena» gazetining bólim mengerushisi, «Le­ninshil jas» gazeti redaktorynyng orynbasary, «Qaraghandy proletariaty» gazeti  redaktorynyng orynbasary, Leningradtaghy  tariyh-lingvistika institutynyng aspiranty boldy. Mine, onyng qysqa ómirindegi danghyl joly osynday. Shygharmalarynyng arqauy – baqyt, jastyq pen ómir turaly jyrlanghan. Sózge sheshen, kópshilikti kóshke erte bilgen túlgha. Jaryq dýniyege, óner әlemine nar jýgin kóterer armanymen ózimsinip, erkeley enip, úzyn joldyng órinde, jana ghana kózge týsip, el auzyna ilinip kele jatqan shaghynda atajúrtyn egildirip ketken edi. Qazir 20-30 jastaghylar әli jaspyz ghoy deydi. Al Sattar Erubaev qazaqtyng «on ýshte otau iyesi» degen sózin dәleldep, anyqtap ketti.
Ol jiyrmadan asar-aspas shaghynda «Me­ning qúrdastarym» atty romanyn jazdy. Búl shygharma sol kezende, yaky 30-jyldary mýlde erekshe forma, stili, janasha  kórkemdik әdispen jazyldy. Onyng kompozisiyalyq, sujet qúrylymyna, sóz órnegine kóz jýgirtseniz, tandanbasqa lajynyz joq. Ony oqy otyryp, Sattar Erubaevtyng shalqar bilimdarlyghy birden-aq angharylady. Onyng Europa elderi mә­deniyetinen habarynyng moldyghy, filosofiya, geologiya, tariyh, geografiya, astronomiya siyaqty  san qyrly ghylymdy zerttep, bilgenine kuә bolasyz. Instiut, aspirantura, kýndelikti qat-qabat júmys – osynyng barlyghyna qalay uaqyt taba bilgen, búl ne degen jankeshtilik dep qayran qalasyz. Múnyng ýstine, ol auyr dertpen de aiqasqa týsti. Emdeluge, óz janyn kýtuge de uaqyty bolmaghan siyaqty.
Osydan seksen jylday búryn jazylsa da, «Mening qúrdastarymdaghy» kýn sәulesine qolyn jayghan jas azamattyng jan syrynday bir nәzik  әuen býgin de kókeyge qaz-qalpynda qúiylyp jatqanday sezimde bolasyz. Rahmet, Lizalar shahtalarda ghana emes jalpy kýndelikti ómirde kezdesip jýrgen dos qúrbylarymyzday sekildi. Sattar Erubaev shahterler ómirin sol kezdegi shahterding ózinen artyq bilmese, kem bilmegen. Qalay bolghanda da, búl romanda sol ómirding naghyz shyndyghy, aqiqat tirlik-tynysy seziledi.
Romannyng keyinnen kitap bolyp jariyalan­ghanyn jas Sattar Erubaev  kóre almay ketti.  Sol romanymen ol qazaq әdebiyetinde ózindik dara oryn aldy. Áriyne, búl romandy taldap jazu, ony nasihattay bilu keyingi әdebiyetshi, filolog ghalymdardyng enshisi bolmaq. Men óz basym Sattar Erubaev shygharmashylyghyn tereng taldap, zerttegen dýniyelerdi onsha kez­destire alghan joqpyn.
Sattar Erubaev shygharmalarynan onyng óz ómirin, óz armany men óz múnyn, kónil-kýiin kóremiz. Onyng mynau bir oi-tolghamdaryn  býgingi kýnde tebirenbey oqyp shyghu mýmkin emes.
«Mening bir joldasym boldy. Ol qarap kele jatyp aiqaylaghym keledi, kóringen júrtty qúshaqtap sýigim keledi deytin. Baqyttylyqtan ghoy deymin…», «Adam balasyn baqytty etetin sózdi tandap jatyp adamnyng ólgenin sezbey  qaluy mýmkin be? Ómirge sýigen jarday ghashyq  bolghandardyng biri menmin».
Búl – «Mening qúrdastarymnyn» alghashqy betinen keltirip otyrghan ýzindi. Búl – Sattar Erubaevtyng óz jýrek lýpili, óz ýni.
«Ómir degen túnghiyqtyng týbinde men
jýr edim,
Ólim degen suyq sózding tilinde men jýr edim.
Ómir degen óksigimdi basa almastan jýr edim.
Bir jabyqqan kónilimdi asha almastan
jýr edim.

Bir adamnyng bir ómiri maghan az ghoy deushi edim,
Tuyp, ólip ketudi maghan az ghoy deushi edim.
Ómir degen óksigimdi bas almastan jýr edim…
Ónerimning barlyq gýlin asha almastan
jýr edim.
Búl romannyng uverturasy «Mәngilik ómir turaly jyr» dep atalady. Ras, Sattar Erubaev  ómirdi qúr  jalang «sýiemin» dep jyrlamaydy. Ómirdi kim sýimeydi. Biraq ómirdi ne ýshin, qalay sýydi Sattarsha aitap ketu ekining birining qolynan kele bermesi haq. Sen ómirge ne berdin, ómir saghan ne berdi? Búl ómirde ne tyndyryp, ne bitirip kele jatyrsyn? Qazirgi birqatar jastarymyz «júmys joq, anau joq, mynau joq» dep, jalqaulyqty aldyna salyp, zarjaqtanady. Úrda-jyq «kollektivtendiru» dәuiri men qazirgi demokratiyalyq zamandy salystyrugha kele me? Sondyqtan ómirding mәni men sәnin Sattar Erubaevsha oilana, tolghana, bilsek, ózimizden-ózimiz úyalyp, jer shúqyrymyz anyq.
Sonday-aq, Sattar Erubaev tua bitken daryndy aqyn ghoy. Ol qara sózdi qúiysqanda, óz uysynda ústay bilse, óleng sózdi órge sýirep órnektep, shyngha shyghara bildi. Jogharydaghy «Ómir degen túnghiyqtyng týbinde men jýr edim» dep bastalatyn óleni qazaq poeziyasyna tynnan soqpaq saldy. Múnday týrde ol kezde eshkim jaza qoymaghan. Múnday ylghiy  jana sóz tirkesteri birden-aq oqyrmanyn  ýiirip әketedi. «Auylyma baqytty alyp kele jatyr edim» degen joldar qanday әserli. Onyng poeziyadaghy janashyldyghy, tyng obrazdy sózderi sonshama sony etiledi. Qazirde de ózektiligin joyghan joq. Ár aqynnyng óz stiyli, óz mәneri, mine, osy  bolar. Sattardyng «Kombayn turaly jyr» poemasynyng da әdebiyetimizdegi orny erekshe. «Ómir turaly pasport», «Mәngilik ómir turaly jyr», «Meruert alqa», «Kýzgi fragment», «Ýsh shahter turaly ballada» – aqynnyng eng bir etikalyq tuyndylary.
Sattar Erubaevtyng asqaqtaghan úshqyr qiyaldy novellalary: «Baqyt», «Mәngilik ómir», «Ómir kórkemdigi», «Kelesi soghys turaly» kýni býginge deyin óz manyzyn joyghan joq. Al onyng «Tórt qyz», «Ómir kelbeti» atty syrly sezimge toly ocherkteri de kórkem shygharma dәrejesine kóterilgen edi. Ol uytty satiralyq shygharmalarymen qatar, әdebiyetimizde alghash ret, parodiya men epigramma, ballada janryn qalyptastyryp ketti.
Qysqasy, S.Erubaev ózi ómir sýrgen dәuirining qalamgeri, shyn suretkeri boldy. Býgingi kýni onyng shygharmalaryn oqyp otyryp, qaysybireuler «sovettik dәuirdi jyrlaghan, sosialistik qúrylystyng jarshysy bolghan eken» dep aita saluy mýmkin. Áriyne, búlay oilau ýstirttik. Búl rette úly jazushy Múhtar Áuezov: «Pәli, óz dәuirining jyrshysy bolmaghan, ony sananyng ainasyna, tarih jýzine týsirmegen jazushy jazushy ma eken!»  degen joq pa edi. Al Sattar Erubaev bolsa, ózining «meni» arqyly zamandastarynyn, óz qúrbylastarynyng ólmes beynelerin somdady.
IYә, aita bersek Sattar Erubaev turaly syr sandyghy ashyla týspek. Onyng qalamynan tughan tuyndylar san aluan, san qyrly. Qatygez de, qatal ómirdi ózining shygharmalarymen jengen ol sanaly, qysqa ghúmyrynda oqyrmangha tanday qaqtyryp, tamsandyratyn, oy sa­lyp, quanyshqa bólegen, jastyq jalyngha, órshil romantikagha toly óshpes, úmytylmas mәngilik әdeby múra qaldyrdy.
Sattar Erubaev turaly ony kóz kórgender men keyingi ataqty aqyn-jazushylarymyz qalam terbeumen keledi. Búl tústa M.Qarataev, Á.Tәjibaev, Gh.Qayyrbekov, Z.Shashkiyn, D.Isa­bekov, A.Lekerov jәne basqalary tebirene jazdy. Onyng óner joly men shyghar­mashylyghy turaly tolymdy syr shertti. Aqyndar da jyr-tolghaularyn arnamay qalghan joq. Qazaqtyng belgili aqyny Núrsúltan Álimqúlov ózining «Sarjaylau» degen ólender jinaghynda «Sattar Erubaevqa» degen arnau jyryn jariyalaghan eken. Sonda bylay dep tolghanady:
«Sen ómirdi sonsha sýiip, sol ómirden,
Dәm tata almay ótting be?
Búrqap tasqan ór keudennen,
Úrpaqtargha  dәn shasha almay ketting be?
Ómir degen óksigindi 23 jylda,
Bir basa almay ketting be?
Bolashaqtyng bazarynda bizdermenen,
Syrlasa almay ketting be?
Meruertti sonsha sýiip…
Ony adamsha ansay almay ketting be?
Mahabbattyng syryn týiip,
Oghan arnap әn sala almay ketting be?
Baqytyndy izdep baryp,
Ghashyghyna jyr jaza almay ketting be?
Sýiip, qúshyp, mauqyng basyp,
Óz ýninmen jyrlay almay ketting be?
Bolashaqqa bastap bizdi qayrat bir,
Sening qyrly ólendering әli kýnge,
Keudemizde sayrap túr.
Jýreginen úshqyn atqan aqyndardy.
Keleshekten izdep en,
Sattar agha, barmyz, mine,
Áli kýnge tiri jýrsing bizbenen….!»
Osy sóz  býgingi úrpaqtardyng da, keler kýngi úrpaqtardyng da sózi bolyp qala bermek!..

Allabergen QONARBAEV,
Halyqaralyq  Jazushylar
odaghynyng mýshesi
Manghystau oblysy
Manghystau audany

Ana tili gazeti

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2302
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2651
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2744
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1742