Júma, 12 Tamyz 2022
Qogham 8371 0 pikir 12 Tamyz, 2014 saghat 14:59

BIJOMART QAPALBEK. TILDI TILMASh BÚZADY...

Kezinde Alashtyng arystandary biylikten shettetilgennen keyin halyqqa ghylymi-aghartushylyq, ruhany kómek jasau ýshin qoldaryna qalam aldy. Biri medisinany, biri matematikany, biri pedagogika men psihologiyany qazaqsha sóiletuge kýsh saldy. Kóbi audarmashy boldy. Mәselen, Álihan Bókeyhanúly Kommunistik partiyanyng jarghysyn audarghan. Sonda ol

«chlen kommunisticheskoy partiy doljen bezprekoslovno vypolnyati..» dep keletin jerin «Kommunistik partiyanyng mýshesi partiyanyng qúlaqkesti qúly» – dep audarghan eken. Búl sol kezdegi qazaq úghymyna týsinikti sóz Aqang «kim ne jazsa da júrtqa týsinikti bolu jaghyn oilap jazady» – degen bolatyn. Qazirgi kezde  audarma mәtindi týsinu qiyndap barady. Óitkeni qazir erikkenning bәri audarmashy bolyp ketti. Sodan bolar tilimizde, naqtyraq aitsaq audarma mәtinderde әri qaray obektivtene almaytyn jasandy sózder men sintaksistik normalargha sәikes kelmeytin qúrandy sóilemder qaptap ketti. Kóbimiz audarmashy degenimiz – asa biliktilikti talap etetin mamandyq ekenin týsinbeytin, tilding damu, tolyghu kózining biri audarma ekendigin sezinbeytin siyaqtymyz. Óitkeni  qazir osy salagha  súranys bolghan son, ekining biri audarmashy bolyp júmys istep jýr. Al mening oiymsha búl ekining birinin, tipti jýzding birining qolynan keletin sharua emes. «Audarmashylyq - naghyz shygharmashylyq  óner. Ol әrkimning qolynan kele beretindey erikkenning ermegi emes» depti Á.Satybaldiyev. Áriyne kórkem audarmagha әrkim bara bermeydi, biraq basqa audarmalargha - jarnama mәtin, isqaghazdary, ghylymy audarmalar jәne t.b. salalarda kóldeneng kók attylar  tolyp jýr. Búlardyng kóbi audarmanyng júmysy oryssha mәtindi qazaq tiline kalikalasa boldy dep úghady. Qazaq tilin býldirip otyrghan osy audarmashysymaqtar.

Orys tilinde jarnama jasalatyn tauargha maqtau  sóz (slogan) oilap tabugha 10 shaqty mamannan túratyn arnayy qúrylghan shygharmashylyq top júmys isteydi. Al ol kóshege ilinerde qazaqshasyn 5-10 tengege bir audarmashygha audarta salyp, ile salady. Sodan әlgi tauardyn  qazaq tilindegi maqtauy әsersiz, tartymsyz, tipti týsiniksiz bolyp shyghady. Keyde  onyng grammatikalyq qateleri de tekserilmey, qazaq tilin óz jerinde beyshara kýige týsiredi.

                Shóldegendi basatyn,

                Sarayyndy ashatyn

                Shay bolmaydy jalghanda,

                Alamannan asatyn – degen shumaq barlyghynyzdyng esinizde shyghar.Búl o basta qazaqsha jasalghan jarnama. Sondyqtan qúlaqqa sinisti bolyp túr.Onday qazaqsha jasalatyn jarnama  az, joqtyng qasy. Qazir barlyq jerdi  audarma mәtinder basyp ketti.  

         Sózbe-sóz (kalika) audarmanyng soraqysynan bir mysal:

Barlyq esikterdegi ot sebya, na sebya  degendi kóp jerde - ózine qaray, ózinnen әri  qaray, – dep qoyghan. Ony solay dep audarghandar Abaysha aitsaq  audarmashynyng bilimsiz beysharasy. Ózimizdegi til jýiesine ýnilse, soghan birneshe balama tabylar edi. Esikting barlyghy syrtqa ne ishke ashylady. Ishke ashylatynyna ishke, syrtqa ashylatynyna syrtqa dep jazyp qoysa boldy emes pe. Tipti orystyng kózimen qarap sonyng shyrmauynan shygha almay jatsanyz, onda tart-iyter dep jazynyz. Eng qysqa týri taghy bar: әri-beri, yaghny ot sebya - әri, na sebya - beri.

Ortagha salyp oilansa taghy birneshe núsqasy tabylar edi. Aqang aitqanday, aitqyzatyn adamy  tabylsa, qazaq tilining  mýmkindigi sheksiz ghoy.  Bizde qazir osy salada aita biletin adam, sóilete biletin maman tapshy bop túr.

 Bijomart Qapalbek

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1710
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743