Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
46 - sóz 5780 1 pikir 19 Tamyz, 2014 saghat 12:52

«MÚNDY» STUDIYa

...Studiyada jýregindi býlk etkizer oinaqy saz oinay jóneldi. Ony sahnanyng ong jaq búryshynda ornalasqan vokaldy-aspapty ansambli shabyttana sharyqtatyp jatyr. Úrmaly saz aspaptaryn sabalaghan әdemi qyz ornynda bayyz tauyp otyra almay, qos býiirine kezek qopandaydy. Kónildi әuenning yrghaghymen әldenege yntygha týsken kórermen qauym ysqyryp-qyshqyryp, yzy-qiqu jasap, qúlaq túndyrar u-shu sәt sayyn ýdey barady. Býkil nazar – sahna tórindegi... enseli esikte. Elding esi kete enteleskenine qaraghanda, әlgi darbazadan qazir býkil halyqtyng ystyq yqylasyna bólengen bólekshe daryn ba, erekshe qabilet iyesi me, tipti, zengir kókting syryn zerttegen ghajayyp gharyshker me...  sonday bir túlgha shygha keletin tәrizdi.

Rasynda da, esik eptep ashyla bastady! Kópten kýtken quanyshty sәtting tughanyn sezgen jýrekterding dýrsilimen ýndesip, jer tepkilegen muzykanttar qarqynyn tipten ýdete týsti. Aqyry, mine, Ol da kórindi! Qadamyn nyq basyp, sahna ortasyna bappen shyqty da, baqyttan basy ainalghan júrttyng qoshemet-qolpashyna әbden eti ýirengen anyz-adamnyng keypimen kýlimsirey qol búlghap, halqyna sәlem meziretin jasady. Tynymsyz zikir salyp, zar kýiine әbden jetken ansambli mýshelerining biri kenet airyqsha aighaymen Álgi Kisining esimin atap jibergende, janaghy – janaghy ma, keudesin shattyq kernegen el esinen tanyp qala jazdady!

Qúlshyna soghylghan qyrghyn shapalaqty, asa rizashylyqpen kýlimsirey túryp, ong qolyn joghary kótere әreng sayabyrlatqan Álgi Kisi endi býgingi keshte ózining óte qúrmetti de kýrdeli qyzmetine qol úshyn sozar kómekshilerin tanystyrugha kiristi. Álden uaqtan beri әbigerlenip, әbden qara terge týsken muzykanttardyng enbegi әiteuir esh ketpey, eng aldymen solar ataldy. Sosyn noutbugyn tizesine qoyyp alyp, qalyng búqaradan tolassyz kelip jatqan súraqtardy súryptap otyratyn qaghilez qara balanyng da kim ekenin el bildi. Basqa da barypkel-shauypkel, oiynshy-tәspirshiler de týgel tәptishteldi. Sodan keyin baryp Álgi Kisi studiyagha... kelgen qonaqty shaqyrdy!

Baghanadan beri osy keshting basty júldyzy, osy sahnanyng sәni, osy merekening mәni – Álgi Kisi dep otyrghanymyzda, onyng oida joqta qonaq shaqyrghany qalay? E, meyli, eshtene etpes. «Álgi Kisining meymany – bizding de meymanymyz ghoy» dedi me, әiteuir kórermen qauym qonaq beysharany da onsha qoshemetsiz qaldyrghan joq...

«Oynasaq ta biraz jerge bardyq», bilem, endi barynsha baysaldy әngimege kósheyik. «Álgi Kisimizdin» tipti de qiyaldan qúrastyrylghan keyipker emes, «Qazaqstan» últtyq telearnasyndaghy «Týngi studiyada – Núrlan Qoyanbaev» atty kóshirme baghdarlamanyng kәduilgi jýrgizushisi ekenin ózderiniz baghana-aq bayqap qoyghan shygharsyzdar (bú kýnde kóshirmege renjimeymiz, tek «dúrystap kóshirse eken» dep qana tileytin boldyq qoy). Bәlkim, jogharydaghy sipattama barysynda biz az-kem әsireleuge jol berip alghan da bolarmyz, alayda, negizinen baghdarlamanyng dәl osynday paryqsyz pafospen bastalatynyn joqqa shyghara qoymassyzdar dep oilaymyn.

Tek bastaluy ghana osylay bolsa, qaneki. Joq, baghdarlamanyng tútas boyynda jýrgizushining ózin óte keremet jaqsy kóretini, ýnemi «ózine kóp alyp qoyatyny» aiqyn angharylyp túrady. Shyn mәninde telejýrgizushi, jurnalist degender – súhbat berushi túlgha men kórermen (oqyrman) arasyn jalghap qana otyratyn qarapayym dәneker emes pe? Búl mindetti atqarushylardyng bar artyqshylyghy – teleradio efirleri men baspasóz betterinde týr-týsi men aty-jónining ýnemi kórinip otyratynynda ghana. Olardyng bar maqsaty – súhbat berushining bolmysyn, minezin, tabighatyn ashu, aqtaryla syr shertkizu, kókeyindegi oiyn aitqyzu boluy kerek. Núrlan Qoyanbaevqa qatystyra aitsaq, onyng mindeti – studiya qonaghyn jarasymdy qaljyndarmen aqjarqyn әngimege jeteleu, ózi azyraq sóilep, meylinshe meymangha manyz beru, tapqyr saualdar arqyly ony sheshile syrlasugha mәjbýr etu, t.s.s. bolugha tiyis qoy. 

Biraq, bizde osy teleekrannyng qarama-qarsy betindegi qos taraptyng arasyndaghy dәneker rólin qomsynyp, ózinshe túlgha dәrejesine kóteriluge úmtylatyndar kóbeydi. Olar birinshi kezekte ózi sóileuge tyrysady, studiya qonaqtary әdemi әngime aityp jatsa da, aragha sebepsiz, orynsyz kiyligip, ózderining qanday keremet danyshpan, bilgir, kóregen telejýrgizushi ekenin kórsetkisi keledi. Búl – beynelep aitqanda, «qyzmet babyn asyra paydalanushylyqtyn» naq ózi! Áriyne, jýrgizushining ózine senimdi boluy – kerek-aq qasiyet. Biraq, birinshiden, múnyng sony «әiteuir ózimbilermendikke» úlasyp ketpeuge tiyis, ekinshiden, ózine senu ýshin de ar jaghynda birdene boluy kerek emes pe? Jýrsin Ermangha: «Aytys teledidargha qay jyldan beri týsirilip keledi?» – dep súraq qoyatyn N.Qoyanbaevtyng qúr senim, qúrghaq maqtanynan ne payda? Sol súraqtyng jauabyn Jýrsin aqyndy әure qylmastan, ghalamtordan-aq qaray salsa, bes minutta tabar edi ghoy. Erinbey «guglday» qoysa, J.Ermannyng BAQ-ta jariyalanghan býkil súhbaty aldynan shygha keler edi. Solardy týgel sholyp shyghyp, baghdarlamagha jan-jaqty dayyndalyp keluge nege tyryspaydy? «Týngi studiya» jýrgizushisining kelgen qonaqtargha qoyyp jýrgen saualdary kórermen kónilin kóteruding ornyna múng úyalatady. Qalqaman Sarindi studiyagha shaqyryp alyp, «Osyghan deyin qansha kitabyng shyqty?» dep súraghanynan-aq, Núrlan Qoyanbaevtyng kim ekenin angharugha bolady. Ózi qolyndaghy qaghazdan aqynnyng qay bayqauda qanday ataq, jýlde alghanyn kórermenge dauystap oqyp berip alyp: «Qazir jas aqyndardy qoldaytyn qanday bayqaular bar?» – dep súraytyn jýrgizushige aitar sóz bar ma jalpy? Nege osy mәlimetting bәrin aldyn ala bilip (bú zamanda aqparat degen – pishen ghoy!), studiya qonaghynyng ózin tang qaldyratyn tosyn saualdar әzirleuge bolmaydy? Kim biledi, bәlkim, N.Qoyanbaevtyng dayyndalugha onsha uaqyty da joq shyghar. Olay bolsa, baghdarlama basyndaghy ózine keremet qoshemet-qolpash dәmetetin bes minutty tiyimdi paydalansyn: myna jaqta júrt ulap-shulap jatqanda, ol grim bólmesinen kórermen aldyna shyqqangha deyingi aralyqta qonaghy turaly aqparatpen tanysyp shyghugha әbden ýlgeredi... 

Sәken Sybanbay

http://rgmedia.kz/

1 pikir