Senbi, 15 Mamyr 2021
Biylik 12946 0 pikir 22 Tamyz, 2014 saghat 14:47

Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq

 

Jana  maqsattar  jauapkershiligi

Elbasy Núrsúltan Nazar­baev­tyng ýstimizdegi jyly Qazaqstan halqyna arnaghan «Qazaqstan joly – 2050: bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» atty Joldauy úzaq merzimdi maqsattar men mindetter belgilegen keshendi baghdarlama sanalady. Búl kezdeysoqtyq emes. Tek qalyptasqan, myqty memleket qana josparlaumen, úzaq merzimdi damudyng jәne ekonomikalyq ósu sayasatymen ainalysa alady. Osyghan baylanysty Elbasy bilim beru salasyn damytu boyynsha sharalardy anyqtady, sapaly bilim berudi jinaqtaudy jәne kәsiptik mashyqtardy kóbeytudi algha tartyp, últtyq bilim beru  jýiesin  qalyptastyru boyynsha mindet qoydy. Búl orayda belsendi, bilimdi jәne deni sau azamattar bolyp qalyptasqan qazaqstandyqtardyng әleuetin ashu túrghysynda naqty júmystar jýrgizu airyqsha manyzdy bolmaq.

Osy maqsattargha jetu ýshin bilim beruding barlyq satylaryn­da pәrmendi de tegeurindi qyz­metter atqaruymyz qajet. Elbasy aitqanday, 2020 jylgha deyin 3-6 jastaghy balalardy da bilimge beyimdeu – mereyli mindet bolyp  sanalady. Búl orayda bilikti júmystar atqaryldy. Mәselen, Aqmola oblysynda «Balapan» baghdarlamasyn iske asyru nәtiyjesinde, 3 jastan 6 jasqa deyingi balalardyng 89 payyzyn mektepke deyingi bilimmen qamtamasyz etuge mýmkindik tudy. Yaghni, 2010 jyldan bastap mektep jasyna deyingi balalargha arnalghan 14617 jana oryn ashyldy. «Balapan» baghdarlamasynyng 2020 jylgha deyingi qadamdyq josparyna sәikes, taghy da 17994 oryndyq 229 balalar baqshasy men shaghyn ortalyqtardy iske qosu kózdelude.

Joldauda qadap aitylghan mәselening biri – bilim oshaq­taryn­daghy joghary bilikti mamandar sanyn arttyru. Býgin­gi tanda mektepke deyingi meke­melerdegi joghary bilimdi ús­taz-tәrbiyeshilerding ýlesi 10 pa­yyz­dy qúrasa, 2020 jylgha deyin ony 40 payyzgha jetkizudi kózdep otyrmyz. Al, orta bilim jýiesinde jalpy bilim beretin mektepterdi Nazarbaev ziyatkerlik mektepterindegi oqytu dengeyine kóteru maqsaty qoyyldy. Qazir búl baghyttaghy qanatqaqty jobalar zerdelenip, mektep basshylary men múghalimderi arnayy dayyndyqtan ótude.

Elbasy Joldauynda mektep týlekteri qazaq, orys jәne aghyl­shyn tilderin bilui qajettigi uaqyttyng óskeleng talaptarymen baylanystyryldy. Osy orayda, aghymdaghy oqu jylynan bas­tap oblystaghy barlyq jalpy bilim beru mektepterinde aghylshyn tili pәnin oqytu engizilgenin aitqym keledi. Biylghy jyldyng qantar aiynan bastap sabaq orys tilinde jýrgiziletin synyptarda qazaq tili pәnining saghattary úlghaytyldy. Sonday-aq, aralas tildi 13 mektepte bilim berudi qazaq tiline kóshiru josparlanyp otyr. Al, orys tilinde oqytatyn 23 mektepte qazaq synyptaryn ashu kózdelgen.

Oqushylardyng ózdiginen oilau qabiletin damytyp, aqparatty tereng taldau tәsilderine jeteleu jolynda manyzdy júmystar atqaryluda. Búl baghyttaghy tәjiriybelik júmystar oblystyng 7 aimaghynda jýrgizilude, oghan 22 mektepting 592 múghalimi  júmyldyrylghan. Elbasy boljamdaryn esepke ala otyryp, atalghan júmystar odan әri damytyla týsetini aiqyn.

Týbegeyli janaru Jol­dauynda: «Tayaudaghy ýsh jyl ishinde, 2017 jylgha deyin oryn jetispeushiligin joyyp, qajetti jerlerde eldegi barlyq mektepti eki auysymmen oqytugha kóshiru kerek» delingen. Byltyrghy oqu jylynda oblys aumaghynda 4 mektep ýsh auysymda júmys istedi. Memleket basshysynyng «Qazaqstan-2050» Strategiyasy oblys túrghyndary ýshin quanyshty oqighalarmen bas­tau aldy. Ásirese, aglomerasiyalyq aimaqtaghy Selinograd audanynyng Qoyandy auylynda 900 oryndyq, Qaraótkel auylynda 1200 oryn­dyq zamanalyq mektepterding paydalanugha berilui jogharyda atap kórsetilgen problemany sheshuge mýmkindik jasady. Byltyr respublikalyq budjetten 844 million tenge qarjy bólinip, osy audandaghy Taytóbe auylynda 300 oryndyq mektepting qúrylysy bas­taldy. Biyl mektepte qonyrau ýni synghyrlaydy dep kýtilude. Sonymen birge, aghymdaghy jyly Kókshetau qalasyndaghy №6 orta mektepting oqu kabiynetteri men synyp bólmelerin tiyimdi paydalanu esebinen balalar eki auysymdyq oqytugha kóshirildi. Osylaysha, tayau jyldary oblysymyzdyng mektepterinde naqty bәsekelestikti qalyp­tastyratyn ynghayly jaghdaylar ornyghatynyna әbden senuge bolady.

Bilim salasy qyzmetkerlerining aldynda tayaudaghy eki-ýsh jylda dualdyq, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beruding últtyq jýiesining negizin qalyptastyru mindeti túr. Oblystaghy 43 tehniy­kalyq jәne kәsiptik bilim beru mekemeleri 117 biliktilik boyynsha 72 kәsip pen mamandyqqa bau­lidy. Onda  24 myngha juyq jas bilim aluda.

Álemdik tәjiriybe kórsetkenin­dey, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru mekemelerinde mamandar dayarlau sapasy tikeley júmys berushilerding qatysuymen jәne kәsiporyndarda tәjiriybe almasumen tyghyz baylanysty. Býginde bilim salasynyng әleumettik seriktestigi retinde 251 kәsiporyn júmys isteydi. Aldynghy qatarly kәsiporyndarmen 75 memorandumgha qol qoyylsa, oqushylardyng kәsiptik tәjiriybesin úiymdastyru ýshin  951 ýsh jaqty kelisim  qoldanysqa engizilgen. Oblystyq bilim basqarmasynyng sheshimimen, keshendi bilim beruding oqu baghdarlamalaryn qamtamasyz etu maqsatynda Stepnogor qalasyndaghy №2 industriyalyq-tehnikalyq kolledji dualdyq jýiemen oqytudyng tәjiriybelik alany bolyp bekitildi. Onyng seriktestigi osy qaladaghy Euro­qauym­dastyq shenberinde júmys isteytin podshipnik zauyty bolyp tabylady.

Jalpy, osynday josparly júmysymyz 10 kolledjdi dualdyq jýieni paydalanugha kóshiruge mýmkindik berip otyr. Aldaghy uaqytta olardyng sany 28-ge jetetin bolady.

«Mәngilik El» bayraghyn kóter­gen Elbasymyz tarihy Qazaqstan-2050 Strategiyasynyng eng aldymen jastargha arnalghanyn atap kórsetip, mynaday tol­ghanysty ósiyetin algha tartty: «Ony jýzege asyratyn da, jemisin kóretin de sizder. Óz júmys oryndarynyzda otyryp, osy júmysqa әrqay­sy­nyz atsalysynyzdar. Nem­qúray­dylyq tanyt­panyzdar!». Búl sózder ústazdar jýregin de jalyngha toltyryp, irgeli isterge jiger­lendiretini sózsiz. Óitkeni, biz Mәngilik bolashaghymyzdyng jar­qyndyghyna senemiz.

Balym IZBASAROVA,

Aqmola oblystyq bilim basqarmasynyng basshysy.

 Aqmola oblysy.

 

Ózgerister arqauy – ­ómirsheng strategiya

Sonau bir jyldarda qazaq últynyng derbes memleket boluy kókeydi tesken arman bola túra tәuelsizdik degen sózding ózi ýreyli de ýmitsiz, qoldan kelmeytin, qúrghaq qiyal tәrizdi nәrseler emes pe edi? Ózining jerinde azshylyqqa ainalghan, halqy ózining qolymen jasaghan iygilikterin, atap aitqanda, ekken astyghyn, qazyp alghan ken baylyqtaryn, jospar boyynsha odaqtyng iygiligine arnap, ózderi qalghan­-qútqanymen ghana kýnkórip, jan saqtaghan, osynday ghana «erikti el» emes pe edi ? Memlekettik she­k­­a­ra mýlde kýder ýzilgen mәsele bolatyn. «Týri últtyq, mazmúny sosialistik» iydeologiyanyng astynda últtyq salt-dәstýrimiz, ana tilimiz birte-birte yghystyrylyp, sol ýderiske qaraghanda aldaghy elu jylgha jetpey-aq últtyq qúndylyqtarymyz birjolata qúryp keterliktey belgi bergendigi de bir de bir ótirigi joq, naqty jaghday bolmady ma?

Mine, búl dýniyege janadan qalyptasqan qazaq memleketi 23 jylda jasampaz el atandy. Elinin, jerining iyesi boldy. Búl endi eshkimnen kem týspeymiz, jalbaqtap kim-kóringennen aqyl súramaymyz degen sóz. Óz aqyly ózine jetken, qaharman halyqtyng qalyptasuy Mәngilik El boludyng naqty sipaty. Ana tilimiz qalay aitsaq ta ýlken serpin aldy. Óz jerinde ózining ana tilinde sóileytin halyqta ne arman bar?

Qaryshtaghan shapshandyq, әriyne, jalghasa beredi. Ol – «Qazaq­stan-2050» Strategiyasy. Búl shapshandyqtyng ózin ertegige teneuge bolady. Olay deytinim, osydan 17 jyl búryn ghana «Qa­zaq­stan-2030» baghdarlamasy úsy­nylghan kezde de onyng orynda­la­ty­nyna shýbәlana qaraghan edik qoy. Oryndaldy, oghan bizding kózimiz jetti. El, óner, til, dәstýr barlyghy da sheginip bara jatqan jaghdayda bolatyn. Olardyng ilgeri basqandyghyn baqytymyzgha say býgin, mine, bizder kózimizben kór­dik. Osylaysha kózben kórip, qol­men ústap, jýrekpen sezin­gen naq­ty tabystarymyz, qalyp­tasqan mem­leketimiz bar, sol ýshin de biz «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng jýzege asatynyna kәmil senemiz.

Strategiyanyng mejelegennen kem týspeytin dәrejede oryndalatynyna kýmәndanbaymyz. Búghan bizder ghana emes, dýniyejýzining elderi de senip otyr. Halyqaralyq EKSPO-2017 kórmesining ózi osy senimning belgisi, elordamyz Astananyng kórimdigi deuge bolady. Onymen qosa sol kórmege qalay dayyndalu, qalay ótkizu qazaqstandyqtar ýshin ýlken syn bolady. Sol ýshin Elbasy búl isti ózi qolgha alu arqyly ke­ler 3 jylda 10 jylgha tatityn jetistikke jetip, halqynyng qolyn jyly sugha malatyny aidan anyq. Qazaqstan óz bastamasymen talay isterdi tynnan kóterumen qatar, dýniyejýzindegi ozyq tәjiriybelerden de ýlgi alyp, óz erekshelikterimizge sәi­kes qoldana bilude. Osyghan sәi­kes kóptegen iri memleketter Qazaq­stannan ýlgi, tәjiriybe aluda. Búl biz ýshin maqtanysh.

Biz «Aldymen ekonomika, sodan song sayasat» degen aiqyn formulamen ilgerilep kelemiz degen bolatyn N.Á. Nazarbaev. Osy formula, osy joldan taymaudy halyq ta qoldap otyr. Óitkeni, otbasynda jayly túrmys bolmayynsha jaqsy әngime órbimeydi. «Ash adam úrysqaq, auru adam tyrysqaq» dep halqymyz beker aitpaghan. Sayasatpen ghana shúghyldanatyndardyng kósegesi kógergenin kórgenimiz joq. Olardyng kópshiligi sayasat degenimiz demokratiya, al demokratiya degenimiz biylikke talasu dep biletin kórinedi. Osynday úghymnyng jeteginde ketkenderding ortasynda býlikshilik payda bolady da, azady-tozady, esin jighansha talay uaqyt ótedi. Al bizding týsinigimizshe demokratiya degenimiz, óz qúqyn saqtaumen qatar, basqanyng qúqyna núqsan keltirmeu.

Qazaqstandyqtardyng tabysy 15 jylda 20 ese ósti, júmyssyzdar sany kýrt azaydy. Densaulyq saqtau, bilim, ghylym salasynda iri ózgerister jasaldy. Búryn kóptegen aurulardy emdeu ýshin qazaqstandyqtar shetelge baratyn bolsa, qazir sheteldikter Qazaqstangha kelip emdeletin boldy. Búryn úzasa Mәskeu men Le­ningradtan bilim alatyn jas­tar býginde әlemning eng tandauly oqu oryndarynan bilim alyp kelip jatyr.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng bastamasymen kóterilgen “Balapan” baghdarlamasy boyynsha 4 myngha juyq balabaqsha men shaghyn ortalyqtardyng iske qosylghandyghy el bolashaghy – jetkinshek úrpaqqa manyz berilgen kemengerlikti kórsetumen birge, el ekonomikasynyng qarymyn da tanytyp otyr. Áriyne, búl eng basty mindet. Balalar – mәngilik elding jasampaz múragerleri, alynbas berik qamaly da solar. Býgingi mektep jasyna deyingi úrpaq mәselesi asa kýrdeli. Olardyng túrmystyq jaghdayy әr aluan, ómir sýretin ortasy, tútynyp, iygiliktenetin zattary, kiyinu dengeyi de әrtýrli. Búryn mektepke baru jasy jeti bolsa qazir altygha týsude. Sondyqtan búl jónindegi zertteu, bilim men tәrbie beru isi de soghan sәikes jetile týskeni abzal. Álemdik dengeyge jetui kerek. «Bolashaq» baghdarlamasy da el bolashaghynyng ýlken tiregine ainaldy. Osy arqyly Qazaq elining bilim órisi keneyip, әmbebap maman halyq bolyp keledi. Osy baghdarlamagha shetelde túratyn qazaq jastary da qamtylghysy keledi. Óitkeni, olar da bolashaqta Qazaqstan azamattary bolady.

Halqymyz Qazaqstan memle­ketining ishki últ tatuly­ghyna baylanysty sayasatyn jәne syrtqy sayasatyn tolyq qoldap otyr. Elbasymyzdyng halyqaralyq bedeli óte zor. Alayda, halyqara­lyq jaghday qazirgi kezde meylinshe túraqsyz. Búl túrghyda halyqtyng qolynan keletini – óz ishimizde bereke-birlikte bolu dep bilemin. «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bolsa, tóbe­degi keledi», degen danalyqty osy orayda qaytalap aita beruge tura keledi. Búl Mәngilik El boluymyzdyng negizgi qaghidasy.

Ýzben QÚRMANBAYÚLY,

jazushy.

ASTANA.

0 pikir