Senbi, 15 Mamyr 2021
Biylik 3172 0 pikir 26 Tamyz, 2014 saghat 10:46

28 nysan satyldy

«Jaqsydan ýiren, jamannan jiyren» degen sóz bar. Osyghan oray, bizding sheteldikterden ýirenetin bir «jaqsymyz» - óz elining kәsipkerin qoldau. Sheteldikter sauda-sattyq jasaytyn jerlerde bireuding ózi shygharghan ónimin satyp túrsa, eshqanday oilanbastan satyp alady eken. Nege? Óitkeni ol: «Ertengi kýni búl adam mening shygharghan ónimimdi de satyp alady ghoy» dep oilaydy. Bir jaghynan alghanda, búl da otansýigishtik sezim, óz últynyng ókiline degen ýlken janashyrlyq. Bizding qoghamda da osynday otansýigishtik, janashyrlyq sezimder tezirek qalyptassa dep armandaysyn.

Alayda, Qazaqstanda da iskerlik mәdeniyet pen kәsipkerlik belsendilik jaqsy damyp keledi. Kәsipker degen úghymgha auqatty, belsendi, janashyl, bedeldi degen sóz tirkesterin qosyp aitatyn boldyq. Sebebi, kәsipkerlik jalpyúlttyq әleumettik qozghalysqa ainalyp keledi. Al, memleket әrtýrli tәsilderdi paydalana otyryp, ekonomikamyzdyng aluan salalaryndaghy ózining ýlesin azayta týsude. Memleket basshysynyng ózi jariyalaghan jana jekeshelendiruding ekinshi tolqyny osyghan naqty mysal bola alady.

Mәselen, Últtyq kәsipkerler palatasynda ótken dóngelek ýstelde Últtyq ekonomika ministrining birinshi orynbasary Marat Qúsayynov elimizde qúny 1 mlrd. tengeden astatyn kommunaldyq menshiktegi jәne últtyq holdingter men kompaniyalardyng menshigindegi 28 nysan jeke menshikke satylghanyn habarlady. Ol biyl barlyghy 278 úiymdy jekeshelendiru josparlanghanyn, sonyng ishinde nysandardyng 19-y – respublikalyq menshikke, 109-y – kommunaldyq menshikke, 75-i – әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalargha, 75-i – últtyq holdingter men kompaniyalargha tiyesili ekenin jetkizdi.

«Jekeshelendiruding ekinshi tolqyny memleketting ekonomikadaghy ýlesin qysqartyp, jana salalarda jeke menshik kәsipkerlikting damuyna qolayly jaghdaylar tughyzugha baghyttalghan shara. Jana kәsiporyndardy satyp alghan qojayyndary birinshiden, әbden qalyptasqan bizneske qol jetkizedi. Ekinshiden, sol biznesti odan әri damytugha óz tarapynan bastama kóteruine ýlken mýmkindik tuady. Ýshinshiden, ózining salasynda eng ýzdik kәsiby maman bolyp tabylatyn kadrlardy ózine tartugha jol ashylady. Osylaysha, jekeshelendiru ýderisi búqaralyq kәsipkerlikting damuyna quatty yqpal etedi»,- dedi Marat Qúsayynov. Onyng pikirinshe, jeke menshik investorlardyng kelui kez-kelgen kәsiporynnyng qyzmetining tiyimdiligin arttyryp qana qoymay, sonday-aq kәsiporyn shygharatyn ónimder men úsynatyn qyzmet týrlerining sapasyn jaqsartady.

Aytpaqshy, dóngelek ýstelde otandyq kәsipkerler jekeshelendiru ýderisinde eskerilmey qalghan mәselelerdi kóterip, talqygha saldy. Mәselen, búghan deyin Últtyq kәsipkerler palatasy elektrondyq saudada beriletin aqparattyng jetkiliksizdigin aitqan-dy. Qarjy ministrligi osy eskertudi eskerip, elektrondyq sauda alanyndaghy mәlimetterdi janartyp ýlgeripti. Búdan bylay elektrondyq saudada satylatyn nysannyng bastapqy jәne satylghandaghy baghasy, satylghan kýni men sauda tәsili, sonday-aq satyp alghan adamnyng әleumettik mәrtebesi men nysan satylghan ónir ashyq kórsetiledi. Dóngelek ýstelde «Paskali» JShS-ining diyrektory Ghalymjan Masanov «Jyljymaytyn mýlikti satyp alghan adamdardyng attary nege ashyq jariyalanbaydy?» degen saual qoydy. «Nysandardy kimderding satyp alghanyn aty-jónderine deyin ashyq kórsetuge júrttyng bәri kelise bermeydi. Búl jerde kommersiyalyq qúpiyamen, aqparatty jariya etpeuge qatysty bizding alghan mindettemelerimizben baylanysty zandyq jәne etikalyq jaghdaylar bar. Etikalyq túrghydan alyp qarasaq, kez-kelgen adam ózining satyp alghan mýligin júrtqa jariya etuge mindetti emes. Bәlkim, búghan bireuler óz erkimen kelisetin shyghar. Biraq kelispeytinder de bar. Sondyqtan, mәseleni zandy jәne azamattyq túlghalardyng ózderimen kenesip baryp sheshken dúrys»,- dep jauap berdi atalghan saualgha Qarjy ministrining orynbasary Ruslan Dәlenov.

 

Ámirlan Álimjan

Abai.kz

 

0 pikir