Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Ádebiyet 8780 0 pikir 29 Tamyz, 2014 saghat 13:04

ALTYNNYNG BUY

 

/poema/

 

Aspan men jerdi jalghap jattandy kýn,

Sol kýnnen syr suyryp aqtardym ýn.

Eng basy qateligi adamdardyn,

Bilmeydi qayda bara jatqandyghyn.

 

Bay bolu – býgin bizde bir-aq arman,

Emi joq aurudyng súrap alghan.

Dauasyz syrqatynan aiygha almay,

Qúr ýnsiz kýrsinedi myna jalghan.

 

Ayyrmay adaldyq pen aq-qarany,

Kók qaghaz kónil qúrty, baq qamaly.

Berekesiz tirlikting shoghyn kósep,

Úly aqyl - óli mýshe bop barady.

 

Úrys-janjal, dau-damay tek shyqpaydy,

Bәrine dýnie sebep, kópshik qayghy.

Boydaghy  uly uyttyng әserinen,

Adamdar jýrgen jerden shóp shyqpaydy.

 

«Siqyr aqsha» aldymen sanany aldy,

Qalyng el bay-kedey bop daralandy.

Qoghamdy kezip jýrgen bir qatelik,

Mendegi tәtti úiqyny tonap aldy.

 

II

 

Qayran abyz halqymnyng kórkem esi,

Qashanda pendelerge ar tóreshi.

Esti sóz oralady ornyn tauyp,

Bolmaydy iygilikting erte-keshi.

 

Qaysha anam – Mәjen qajy nemeresi,

Qashannan kerilgen keng keregesi.

«Myng bir týn» ertegisin kóp aitatyn,

«Kórgendining ýlgisi» degen osy.

 

Ákesi – Sayahmet el biletin,

Shejire, әngimeshil belgili edi.

Bir tangha әngimesin tyndaghan el,

«Ertegishi Sayahmet» dep jýretin.

Sheshem de esti sózben susyndaghan,

Orayy kelgen jerde qymsynbaghan.

Tektilik naghashydan deytin bolsa,

Jiyender qalay ghana tusyn jaman.

 

Keshkilik el oryngha jayghasqanda,

Bala qiyal shygharyp aidy aspangha.

Sheshemdi shyr ainala qorshap alyp,

Bas qoyamyz ertegi, oi-dastangha.

 

- Bayaghyda - dep bastap ertegisin,

Terende bir kýrsinis órtep ishin.

Jasauraghan kózderin sýrtip qoyyp,

Bappenen aqtaratyn kórkem ishin.

 

- Bir tughan eki jigit bolghan eken,

Ata-anasyz túl jetim qalghan eken.

Ekeui su jaghalap, balyq aulap,

Birine-biri serik, qorghan eken.

 

Namysty er kedeylikten jasymaghan,

Meyirin bir tóger dep osy zaman.

Qúdaydyng bergenine toba desip,

Agha-ini eki otbasyn asyraghan.

 

Atadan qalghan kәsip balyq aulau.

Azabyn búl kәsipting jan úghar ma?

Balyqty ózen izdep kele jatyp,

Alystan saghym kórdi, tany bar dau.

 

Daulasty biri «jay bir saghym» dedi,

Bireui «ot nemese jalyn» dedi.

Ekeuin magnittey tarta berdi,

Jalghannyng jaltyraghan saghym beli.

 

Jaqyn kelse, bir taudyng kezeni eken,

Kezennen aghyp jatqan ózen eken.

Ózenning kýngey beti qyzghylt tartyp,

Kóringen júmbaq syrdyng ózegi eken.

 

Pysyq edi inisi aghasynan,

Bir syr úqty ózenning jaghasynan.

- Qazyna bar osynyng bastauynda,

Ne de bolsa tartayyq o basyna.

 

Inisining búl sózin qúp alady,

Kónilinde joq onyng týk alany.

«Myna jalghan dýnie - dep oilady,

Túrghan shyghar taghy da synaghaly».

 

Tau asyp, tasty kezip úzaq jýrdi,

Ózek jalghap, ang aulap, túzaq qúrdy.

Ertengi keshki besin bolghan kezde,

Jylan kóz bastaugha kep túraq qyldy.

 

Tas jarghan kóz jasynday búlaghy eken,

Tang núryna saghym bop túrady eken.

«Altynnyng týsi qyzghylt bolady» deushi ed,

Qyzghylt saghym su týbinen shyghady eken.

 

Quanghannan inisi jarylarday,

Qúshaqtady aghasyn jany qalmay.

- Biz altynnyng ýstinde túrmyz, agha,

Búdan artyq baq qane, taghy qanday?

 

Qúday bizdi qashanghy jylatady,

Aytyp em ghoy, tanymyz bir atady.

Jabbar iyem, shyn sýigen adal qúlyn,

Osylay tosyn syimen júbatady.

 

Ekeui de es shygha quanysty,

Qos qoldap búlaq suyn jylap ishti.

- Ei, allam, úzaghynan bere gór dep,

Jalbaryndy túrghanday qúran ýsti.

 

Az uaqyt es jinap kirisedi,

Jer qazyp, altyndy alu dúrys emi.

Beynetpenen tas qashap, qúmdy qazdy,

Altyn degen baylyqtyng irisi edi.

 

Kýni-týni ekeui dem almady,

Altyn kórgen kóz qúrtyn jene almady.

Deushi edi jaqsylyqqa jetu qiyn,

Osy shyghar joqtyqtan kek alghany.

 

Sonda da týbin kórmey toqtamady,

Qanaghattyng qashanda joq qamaly.

Ne nәrsening shekten tys kóp bolghany,

Aldymen adam degen atty alady.

 

Múndayda kýn de, týn de kelte sýren,

Eki gharip enshi alyp jer tósinen.

Saytan saghym qanaghat shegin úrlap,

Keneldi sol altyngha belshesinen.

 

Agha-ini esi joq, basy qaugha,

Nege sonsha qúmartty osy jaugha?!

Saf altyn ekeuine ghana emes,

Jetetin býkil eldi asyraugha.

 

Inisi aitty – Qanaghat osyghan da,

Jetedi jeti úrpaqty asyraugha -

Degenin qayran agha tyndamady,

Kónil degen tyna ma, tasyghanda.

 

Esin ap adam atty úly kýshtin,

Azghyn oidan qyzaryp kýn yghysty.

Ar syzyghyn aiyrmay, aighaqtatpay,

Bary ras azghyryndy ibilistin.

 

Aqyl-esti altynnyng mysy basyp,

Jauyzdyq pen ashkózdik úshyrasyp.

Dýnie shyr ainalyp jýre berdi,

Mas adamnyng basynday qúty qashyp.

 

Beyuaqyt, kýn men týnning arasynda,

Bir jaman niyet tudy aghasynda.

«Altyndy men birinshi taptym ghoy» - dep,

Inisi shyghar bir kýn, talasugha.

 

Óltireyin, baylyqqa ortaq qylmay,

Jýrmeyin aldynda onyng qorqaq qúrday.

Múnyng kózin qúrtayyn dep oilady,

Áyelimdi, balamdy jaltaq qylmay.

 

Altyn kórgen perishte joldan tayghan,

Aldy-artyn oilay almay jardan tayghan.

Adamnyng niyet-peyili búzylghanda,

Bauyryna jau bolar, ardan tayghan.

 

Oylamady obalyn búl isinin,

Sonynan ergen jalghyz tynysynyn.

Maqpal týnning qúmarpaz qúshaghynda,

Janyn aldy, aghasy inisinin.

 

Azghyn oidan jauyzdyq jetkizilip,

Esti isten eser bir oy ótkizilip.

Kindikten taraytúghyn bir jibek jip,

Jat minezdi jene almay, ketti ýzip.

 

Ayyby azghyndyqtyng ata kýnә,

Jútym sudy – atau kere atady da.

Tapqanyn tandayyna bir tatpay-aq,

Attandy ini kiyeli ólim saparyna.

 

Kýnәsiz qan shashyrap japyraqqa,

Qarghys aityp qúba bel aqymaqqa.

Týn túnshyghyp aspannyng qúshaghynda,

Ay qaraydy kinәli topyraqqa.

 

Sanadan serpip tastap san kýdigin,

Aghany alyp úshty tang dýbiri.

Týtinnen jalau baylap auyl túrdy,

Ayghaqtap búl jalghannyng mәngiligin.

 

Ótkenin tez úmytty adam myna,

Ey, pende, jylar bolsan, soghan jyla.

Syrghidy suyrtpaq jol kóz taldyra,

Aynalyp jauyzdyqtyng aralyna.

 

Qap-qap altyn - púlynyng sanyn kýptep,

Yrysym, yryzdyghym, tanym qút dep.

Bir-aq sәtte bay bolyp shygha keldi,

Qúrsaqtas jalghyzynyng qanyn jýktep.

 

Baylyghy eshteneni oilatpady,

Sәt sayyn shyghatynday jaylap tany.

Baylyq-dәulet syn deydi iyesine,

Dýniye-jalghan parqyna bolatpady.

 

Asyp-tasqan bay boldy meyiri joq,

Qayyrsyz, qanaghatsyz peyili joq.

Maldy ittikpen tapsa da esi kirmey,

Adaldyqqa júmsaugha keyibi joq.

 

Jalshynyng da aqysyn jón qylmady,

Mal shetine tiygendi ondyrmady.

Ózge týgil ózinen malyn ayap,

Manayyna qonsy da qondyrmady.

 

Kedeydi týgi joq dep synap aran,

Ashqaraq qúmsarlyghy dualaghan.

Keshegi joqshylyghyn úmytypty,

Altynnyng buyna mas dýbara jan.

 

Óz baylyghyn kýzetip qasang qylyq,

Tyqqan altyn tynshytpay osal qylyp.

Bireulerdi qanghyrtsa joqshylyghy,

Baydy altyny qanghyrtty  masang qylyp.

 

Saytan saghym jetelep aldamshy ardy,

Púly ýshin talaydy jardan shaldy.

Imany men jighanyn eki bólip,

Adam búzyp kire almas qorghan saldy.

 

Búl jalghandy tulatqan Kýn iyege,

Búralanyn tirlikting min ie me?!

Ózindi dýniyening qúly qylu

Eng auyr azap shyghar dýniyede.

 

Beymaza dýniyeqúmar taghy baydyn,

Tappady kýndiz-týni jany jayly.

Altynnyng buyna mas bolghan adam,

Beli shyqqan besigin tanymaydy.

 

Mәnsapqa adam jany tez kónedi,

Kýn sayyn bolsa deydi óz degeni.

Altynnyng buyna mas bolghan kezde,

Adamnyng niyet-pighyly ózgeredi.

 

Jalghanda jaghympazgha ataq ermes,

Meyirimsiz, sarandar bata kórmes.

Ózinnen qyzghanatyn dәulet – malyn.

Ózgege ótip, eline opa bermes.

 

Altynnyng buyn mәrtter taba almaydy,

Baylyghyng ketpes dәulet bola almaydy.

Mәrege ólip-óship jetken jerin,

Balana mәrtebe bop qala almaydy.

 

Ashkózdik – adasqangha alyp qayghy,

Imany bar jandar esh qoryqpaydy.

Ózinning ólip-óship shyqqan shynyn,

Artyna  biyiktik bop jarytpaydy.

 

Biraq, múny bayghús bay úgha almady,

Estilerding aitqanyn qúp almady.

Jer betinde dúrystap jýre almady,

Adamy shyn jylap, shyn kýle almady.

 

Qanaghatsyz qu jany tyna almady,

Dýnie shyrmauynan shygha almady.

Saytany bir saghymdy quamyn dep,

Imanyn joghaltqanyn bile almady.

 

Týnde shoshyp oyatyp, týsindegi ýn,

Qynsylaydy kónilding kýshigeni.

Esersoq, esssizdigi opa bermey,

Qatty shoshyp, úlidy ishinde mún.

 

Búl jalghannyng jetkizbey joqqa desi,

Altyn saghym arbaydy kókte elesi.

Adamdy qartaytatyn uaqyt emes,

Jibergen it tirlikte kóp qatesi.

 

II

 

Sol jyldyng qysy boran, yzgharly edi,

Bay otyrghan qonys ta qúz-qarly edi.

Dәulet-malyn ózgeden qyzghanatyn,

Sarang baydyng qaharly, yzghar lebi.

 

Aq boran alay-týley, sanauly shaq,

Astan-kesten etti de, bar әndi sap.

Bay auylyn bir sәtte basyp qaldy,

Tabighat qatelespeydi adam qúsap.

 

Shirigen baylyghynyng aran baghy,

Qaytsin endi týbine bara almady.

Jinaghan altyny men dildәlary,

Qu janyn aman alyp qala almady.

 

Adam kýni adamsyz, kýni qaran,

Dýnie kimge joldas – joly taran.

Eki iyghy selkildep, aghyl-tegil,

Jylap ta ýlgermedi sorly saran.

 

Alttyng buy salghan ózekke qúrt,

Dýnie jalghan zany kezek bolyp.

 

Tezekti domalatqan qonyz keyip,

Jighany qaldy solay tezek bolyp.

 

Mal tabuy adamnyng bolmysynan,

Mal shasharlyq bolary jazmyshynan.

Qiyn deydi qarghysy adamdardyn,

Jaratushy qúdaydyng qarghysynan.

 

Altyn - tura jolynnan búrady eken,

Deytindey «aqylyndy synap ótem».

Perishteni «jolynan taydyram» dep,

Altyn degen qan tilep túrady eken.

 

Beymaza raqym izdep tekke kýnnen,

Bir jauap taba almay-aq ótkeninen.

Beyopa qataldyghy janyn jeumen,

Tynysh ómir sýre almay ótti ómirden.

 

Aynalyp qúrbanyna sel-kóshkinnin,

Jighany búiyrmady kelmes kýnnin.

Ketpeydi o dýniyege kózding jasy,

Shektirer qasiretin órmekshi kýn.

 

Sýrensiz myna jalghan san aghatsyz,

Aqsha dep adamdyqty tonap appyz.

Bir uys topyraqqa ghana toyghan,

Týbi joq adam kózi qanaghatsyz.

 

III

 

Qabaqtyng qyrtysyna oy týnetip,

Jaulyghyna oralyp ay tilegi.

Ángimesin ayaqtap bolghan sheshem,

«Altynnyng buy qiyn» deytin edi.

 

Ómirding mektebinen tuyndaghan,

Kótergen bar baylyqtyng buyn dalam.

Bek bolu, bay bolu da qiyn emes,

Kótere alsa altynnyng buyn, sanan.

 

Baylyq buy adamnan ótedi eken,

Aqylyng serik bolsyn óte bekem.

Altynnyng buyna mas bolghan kezde,

Ashqaraq kóz týk kórmey ketedi eken.

 

Altyn kórse búzylghan ar atasy,

Bola almaydy janyna arashashy.

Aqyl-esin buyna aldyratyn,

Altyn taqqa otyrghan han opasyz.

 

Qazirgiler qazaqtyng saltyn búzyp,

Syy qylady toylarda altyn jýzik.

Mysqalday altynnyng da óz buy bar,

Kótere alsan, sal sonda altyn jýzik.

 

Babalarym kýmisti ardaqtaghan,

Qyz kórki men bórkine salmaqtaghan.

Qarapayym, eleusiz kórinetin,

Kýmiste qasiyet bar ardaqtaghan.

 

Kýmis er, kýmis qamshy yrys degen,

Qalyndyqty kýmisteu dúrys degen.

Shayqassa sabyr, salmaq beredi dep,

Erding toghyz qaruyn kýmistegen.

 

Búl fәniyding qas-qaghym synaghy shyn,

Úghysar uaqyt bolar búla kýshin.

Qúday ózi kýmiske quat berip,

Al altyndy jibergen synaq ýshin.

 

Júmbaqtyng bilmeymiz biz atyn әli,

Dýnie – múhiyt, tenizge batyrady.

Altynda eliktetu, elirtu bar,

Kýmis – aqyl, sabyrdy shaqyrady.

 

Solay, balam, altynnyng múraty joq,

Jýrgen jeri qantógis, synaghy kóp.

Ózining jyltyryna sengennen son,

Kóship-qonyp jýredi, túraghy joq.

 

Altyn qúrmet tileydi – ardaqty bol,

Kýmistey bolsan, asyl salmaqty bol.

Dep týiindep, ayaqtap әngimesin,

Ana meyir ózime tandatty jol.

 

IV

 

Pende ghúmyr bir kýlip, bir jylaydy,

Bir týisik sezgen aqyn jyr qúraydy.

 

Jyghylyp – sýrinbeydi adamgha úqsap,

Jalghanda aghash qana bir qúlaydy.

 

Aqshagha piskenderdi bary aldaghyn,

Mansapqor, marghaulardy tór aldaghan.

Baylarda myqtylardan әlsiz basym,

Joldaryn shyraghaylap taba almaghan.

 

Bolmaydy asqaqtyqtyng tegin emi,

Altynnyng buynan es tebinedi.

Dýniyenin, kónilding qúldary bop,

Adamdar eki topqa bólinedi.

 

Kónilding qúly bolsan, oqasy joq,

Elinning esti sózi, batasy kóp.

Eger de dýniyening qúly bolsan,

Týbine jetkizbeydi, opasy joq.

 

Býgin alshang basqanmen jalghan keyip,

Mynau bes kýn tirlikti jalghan deyik.

Bir uys topyraqtyng astyndaghy

Shirindige ainalar qayran keyip.

 

Bataly qúl arymas, bergen kóptin,

Estandy, eser bolsan, elden kettin.

Bәlenshe degen baydyng qúrmetine

Altynnan salghan zirat kórgen joqpyn.

 

Jalghanda jalghan isin haq saylaghan,

Danadan, aqyldydan baq taymaghan.

Baygha da, hangha da emes, әkimge de,

Aqyngha taghzym etip, aq baylaghan.

 

Qashanda jaqsylyqtyng kóp sauaby,

Adamnyng óz isine dóp jauaby.

Jas bolyp, barlyq kýnә-kýnәharlyq,

Qysta qar, jazda janbyr bop jauady.

 

Zaman kóshin ózgertip naryq keldi,

Sanamyzdy sandaltyp, salyq - beldi.

Altynnyng buyna mas pende tirlik,

Álemdik daghdarysqa alyp keldi.

 

Adam saumaq zamannyng synsyghany,

Sayqal sózdi sýirelep, qyrsyghady.

Myng dauysty parlament minbesinen,

Dauysy shyqpay bir shyndyq qyrsyghady.

 

Toygha kelgen qyz deydi baq degenin,

Qoldyng kiri emes pe – taq degenin.

Kýlli әlemdi oyatqan qúndaghynan,

Barmaqtay-aq deydi ghoy baq kólemi.

 

Aydy aspangha bilegen seri nebir,

Tirliginde alang bar, ór reni.

Adasqan aralynda jalghyzdyqtyn,

Jalghyz qazday bop maghan kórinedi.

 

Saumal sabyr, samalday baysaldylyq,

Ýndemeymiz. Bizge tәn qaysar qylyq.

Aldyna jan salmaydy ýndemeuden,

Qayran qazaq, jatsa da ay sanghyryp.

 

Kópting isi, sózinde býkpesi joq,

Aqyn – jalghyz, jankeshti jýk kóshi kóp.

Ómir degen jalghyz ben kópshiliktin,

Bitispeytin maydany, nýktesi joq.

 

Sәnge ainalyp qúrannyng sharighaty,

Qaulap ósti, saudager qariy-qajy.

Ar men úyat baylyqtyng eng bastysy

Úyatsyzdandy adamnyng tabighaty.

 

Qazaq salty – san qyrly syry netken,

Suyrtpaq syr qozghaydy tili jetken.

Dana halqym kez kelgen jaqsylyqqa,

Qarapayym kýmisti yrym etken.

 

Babam salghan sara jol alabóten,

Keshegiden býgingi sana bóten.

Órkókirek, pandyqtan saqtasyn dep,

Kýmisten ónir-alqa taghady eken.

 

Babalarym mәn bergen asyl iske,

Eskerusiz qalady asyl is key.

Kýmis jýzik salmaghan әiel qoly,

«Taza emes» - dep ketedi asyn ishpey.

 

Jat pighyl, jat qylyqtan ada bol dep,

Kýmisti salmaqty da, mazaly ol dep.

Nәresteni qyrqynan shygharghanda,

Týsirgen kýmisti sugha «taza bol» dep.

 

Altyn adam peyilin taryltady,

Kýmis syrqat dertinnen jazyltady.

Kýmisten jasalatyn zer belbeuler,

Adamdy artyq maydan aryltady.

 

Kýmis qazaq halqynyng túmary dep,

Jaqsylyq ataulynyng túraghy dep.

Kýmistelgen ydystan susyn ishken,

«Asqazandy tazatyp túrady» - dep.

 

Altyn – qatal, tәkappar, ataqqúmar,

Maqtanghandy sýiedi ataqtylar.

Kýmiste bir tylsym bar qarapayym,

Sol peyilden qasiyet odaq qúrar.

 

Jazmyshta jyltyr jýzde es bolmaydy,

Qasiyet te olarmen dos bolmaydy.

Altynnyng ózine say óz iyesi,

IYilmeytin qazyqtay bas tandaydy.

 

Altyn salyp serttesken neke býgin,

Jýzik salu – mәni zor, jeke bilim.

Meshitte kýmis jýzik salynghanda,

Joq edi ajyrasu degen úghym.

 

Búl syrgha jetpese de shamalary,

Sezimdi qadirleu dep sanalady.

Aty joq sausaqtargha jýzik salghan,

Júbaylar mәnin bilmey barady әli.

 

Aty joq sausaq erek, sana baghy,

Sezimning nýkte, kózi sanalady.

Dәriger qannan taldau alghan kezde,

Dәl osy sausaqtan tek qan alady.

 

Nekeni baylau etip kýmispenen,

Ayyryp adaldyqty búryspenen.

Neke suyn júbaylar pәk bolsyn dep,

Ishkizgen kýmistelgen ydyspenen.

 

Kýmisting kim qadirin týsinedi,

Salmaghymen sabyrdy pisiredi.

Sausaqtaghy altynnyng mysqal buy,

Sezimdi sergeldenge týsiredi.

 

Ólsheusiz ómirge kim qúnyghady,

Bilmeymiz onyng ishki syryn әli.

Ómirde kóp nәrseden adastyrar,

Sezimning sergeldenin kim úghady?!

 

V

 

Ertede bir top әsker dala synap,

Ken izdepti Saryarqa dalasynan.

Ertisten shaghylysqan saghym kórip,

Jeti shatyr saldyrghan jaghasyna.

 

Jeti shatyr – Semeyim qútty meken,

Úlyqqa, kishikke ortaq myqty meken.

Altynyn atomyna ainaldyrghan,

Kesirdi qazyqbastar úqty ma eken?!

 

Sarghayghan dalam ýnsiz syrgha bógip,

Kesirli qasiretin jylgha bólip.

Talandygha bulyghyp týsken sayyn,

Asau Ertis jylaydy jylgha bolyp.

 

Semeyding kóz saldym da kóshesine,

Kiyesine qyzyqqan dos óshige.

Esti alatyn altyn tas jinamadym,

Týiir aqyl jinadym esesine.

 

VI

 

Taza enbekpen tapqan mal ras úghylghan,

Adal jannyng eli ýshin basy qúrban.

Ómir atty ústazdan sabaq alyp,

Jasyghy emes, syr úqtym asylynan.

 

Adal enbek, manday ter jighangha min,

Ashkózdikke boy úrsang imangha min.

Alys emes shyghar-au ar maydany,

Tiyngha satqany ýshin imandaryn.

 

Dýleyler azdyrady ayaghyshty,

Uaqyttyng sabyry da bayau, kýshti.

 

Qúdaydyng qúbylmaly kýni mynau,

Albasty basqanday bir ayanyshty.

 

Ey, adam!

Salmaghyng altynyndy bas ala ma,

Aqylyng dәuletinnen asa ala ma?!

Baylyqtyng túman-buyn jene almasan,

Altyndy, ózindi de mazalama?!

 

2008 jyl, 17 qantar.

(Senbi kýni. Siyr jyly)

Almahan Múhametqaliqyzy aqyn,

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2267
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788