Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Ádebiyet 13993 0 pikir 31 Tamyz, 2014 saghat 00:28

Ayagýl Mantaeva. JAUHAR

 

(әngime)

 

     Biz ol kezde qúrbym Jauhar ekeumiz qalanyng shetinde pәter jaldap túratynbyz. Týngi klubqa, tanys jigitter shaqyrghan keshterge barmay, ýide kitapqa kómilip jatyp, bolashaq hanzadamyz turaly qiyaldaymyz. Kafede tanysqysy kelgen jigitterge moyyn búrmay ekeuden ekeu otyramyz.

– Ómir ótip barady. Al biz týk te tyndyrghan joqpyz. Sonda ómirge ne ýshin keldik? – deydi ol betime súrauly jýzben qarap.

– Ólu ýshin.

– Joq, men ómirge ómir sýru ýshin keldim. Biraq... bilesing be, men ylghy da ózimning beyitimning basynda jylap otyramyn. Álden song ýide otyrghanymdy sezinem de qorqynyshtan selk etemin.

–  ?..

–  Nege ýndemeysin?

– Men ózimdi úiyqtap jatyp, oyau jatqanday, oyau jatyp, úiyqtap jatqanday sezinem. Kýn suyq kýni ystyqtap jýremin, al ystyq kýni tonyp jýremin.

Jauhar: – Keshe kópke deyin úiyqtay almay jattym. Ákem turaly oiladym. Ol ózin ózi joghaltyp alghan adam.  Bir uaqytta kóz aldyma appaq kebinge oranyp jatqan әkem keldi. Óksigimdi basa almay úzaq jyladym. Jaryqty jaghyp, ainagha kóz saldym. Aynadan syrtqy keskin-kelbetimdi kórdim, al kózimning qarashyghynan ishki jandýniyemdi bayqadym. Sol sәtte tiri әkemdi ólimge qimay úzaq jyladym. Bala kezimde әkemdi jek kórushi edim. Birde anam auruhananyng aulasyn sypyryp tapqan jalaqysyn «súraghanda beresin» dep qolyma ústatty. Ákem anamnyng әlgi aqshasyn men jasyrghan jerden úrlap, iship qoydy. Bala kezimde anamnan qatty qorqatynmyn. Jýikesi sharshaghan, ashulanshaq jan. Anamdy, ózimdi, bauyrlarymdy ayap jyladym. Bir qyzyghy, anam kýs-kýs qolymen mandayymnan sipap,  til qatpay úzaq otyrdy. Álden son:  «Sharshadym. Qúr sýlderim jýr. Sender ýshin ómir sýrip jýrmin. Áytpese, men ólgen adammyn ghoy» dedi bar bolghany, – dep ýnsiz qaldy.

Jauhardyng kózinen bir tamshy jas ýzilip týsti.

– Sen meni týsinesing ghoy, – dedi múnly ýnmen.   

– Adamdy adam týsinbeydi, týsinuge ghana úmtylady.

– Mening sharap ishkim keledi.

– Qyzyq.

– Ákem ishimdikke ýiir bolghan song ba, búl pәleni únatpaushy edim. Al býgin ishem,  – dedi.

Ol dayashygha sharap aldyrtty. Sharapty tyjyrynyp úrttap otyr.

– Men keshe jyladym. Sebepsiz... – dep kýrsindi.

– Sebepsiz jylay almaysyn. Bәlkim, kóz jasyndy tóguine sebepker bolghan oqigha osydan biraz jyl búryn ótui mýmkin. Bәlkim, kýnderding kýninde óletinindi oilap, jalghan ómirdi qimauyng mýmkin. Quanu men jylaudyng sebebi bolmay qoymaydy.

– Mýmkin...

Ol múndana kýlip: – Men ony jaqsy da kórmeymin, jek te kórmeymin, – dedi.   

– Kimdi?

– ...

– Á-ә... Ol jigitti mening suqanym sýimeydi. Jasandy kýlkisinen jiyirkenemin. Kózderi de ótirik kýlip túrady.  

– Mening shynayy ómir sýrgim kelmeydi. Bizding qoghamda shynayylyq kýlki shaqyrady. Jasandy da ómir sýrgim kelmeydi, jasandylyq jiyirkenish tughyzady. Onyng jasandylyghy mening jәne sening shynayylyghynnan әldeqayda әdemi. Ol seni jaqsy kóredi, – dep múnly jymidy.   

Jauhargha  jaratpay qaradym.

– Keteyik.  

– Estiysing be, ol saghan ghashyq.

Ol qolymen basyn sýiep, janaryn tómen saldy. 

– Men ony sýiip qalghan sekildimin.

– Men onday adamdy sýimek týgili, jay adam retinde únata da almaymyn. 

– Adam adamdy týsinbeydi, biraq týsinuge úmtylady degen sen emessing be? – dep kónilsiz ezu tartty.                         

                                               *    *   *

   Jauhar kýnnen kýnge menen alystap barady. Ol maghan, men oghan bóten adam sekildimin. Sol kýnderi әlemde jalghyz qalghanday boyymdy zildey múng basqan. Ol senbi, jeksenbi ýige kelmedi. Sebebin súrap edim, jauapsyz qaldyrdy. Álden song jastyqqa betin basyp, óksip-óksip jylady. Júbatpadym.

– Keshir. Men ózimdi ózim qazir shynymen joqtap jylap otyrmyn.

Ýndemedim.

Odan keyin onyng kóz jasyn kórgenim joq. Jauhardyng kóz jasyn maghan kórsetpey jylaytynyn sezem. Ol mahabbattyng emes, jalghan sezimning qúrbany bolghanyn bilmedi. Aynadaghy óz beynesinen kóz almay qarap túrghan Jauhar:

– Ómirge eshqanday úrpaq әkelgim kelmeydi. Qayghy, múng arqalap, ol da ómirden ótedi. Bir baqytsyz jandy ómirge әkelmey, sauap is jasaghym keledi, – dep bet-aldy kýle berdi.

Shoshydym. 

Eki júdyryghymen qabyrghany úrghylap, basyn soqty.  Ernin tistelep, jylamady.

–  Nege qorqyp túrsyn? Qoryqpay-aq qoy, esim әli auysqan joq – dedi maghan maghynasyz kózqaraspen qarap.  – Sen adam tanidy ekensin. Ol – óte qorqynyshty adam.

Shashyn artyna jylmita qayyryp jýretin, shegir kóz, tórtpaq sary jigit pәterin jalgha berip, basqa jaqqa ketip qalghan bolatyn. Shegir kóz jigit bizben kórshi túrghanda da ony tym siyrek kóretinmin. Kóre qalsam, boyymdy ýrey me, әlde jiyirkenu me, әiteuir әldeqanday bir týsiniksiz sezim biyleytin. Ol meni kórgende bayaghyday jalghan jymimay, basyn iyzep óte shyghatyn. Shegir kóz jigitten jýkti bolyp qalghan Jauhar auylyna ketip, qalagha qaytyp oralmady.

 

                                     *   *  *

     Arada bes jyl ótken.  Pәter izdep jýrip bayaghy Jauhar ekeumiz túrghan ýige bardym.  Kýnning shuaghyna shomylyp otyrghan,  mýgedekter arbasyna tanylghan jas jigit menen kózin almay  qarady. Tanys beyne. Bayaghy shashyn artqa jylmityp tarap alatyn shegir kóz, tórtpaq sary jigit. Mening qadala qaraghanymdy jaratpady bilem.

 – Býgin menimen by keshine barmaysyz ba? – dedi kekesindi ýnmen.       

– Uaqytym joq. Pәter izdeuim kerek.

– Onda mening jarym bolynyz. Pәter mәseleniz bir sәtte sheshiledi.

«Ne degen paryqsyz jan edi».

–  «Mýgedekting әieli bolam ba?» dep qoryqpanyz. Dәrigerlerge sensem, kóp úzamay jýrip ketemin. Sosyn ekeumiz ýilenu toyymyzda basymyz ainalghansha shyr ainalyp valis biyleymiz. Bal aiymyzdy Europada ótkizemiz.    

– Men sizdi jek kórem.

Mysqyldap kýldi.

– Men de sizdi jek kórem. Mening qanday adam ekenimdi bile túryp,  qúrbynyzdy qorghamaghanynyz ýshin jek kórem. Onyng ólimine men ghana emes, siz de kinәlisiz. Soqyr sezimning qúly bolghan qúrbynyzdy sýigen emespin. Ol shyrpy tiygen qu shópting tez janyp ketetinin bilmedi. Biraq siz qúrbynyzgha qaraghanda aqyldy ekensiz.

– Siz onyng ólgenin biledi ekensiz ghoy? 

Dausym sybyrlay shyqty.

Sózimdi estimegendey aspangha ýmitsiz kóz tikti. 

– Keyde oigha batyp otyryp, ne oilaghanymdy úmytyp qalamyn. Sebebi, men eshtene de oilamaghan edim. Keyde kýlip túryp, jylaghym keledi, múnayyp túryp, kýlkim keledi. Sebebi, men ómirding qarapayym ekenin, tek ony ózimiz kýrdelendiretinimizdi týsinem. Ómirdi týsinuge úmtylghan sayyn ómirim kýrdelene týsedi. Boyymda bir ýrey bar. Betpe-bet keluden qorqatyn saualdar janymdy jegi qúrttay jeydi, – dedi ol qamyghynqy ýnmen. 

Ýshinshi qabattaghy búrynghy pәterimizding terezesin kózimmen izdedim. Búl ýide Jauhar ekeumiz eshqashan túrmaghan sekildimiz. Jauhar kórinetindey terezege songhy ret kóz tastadym. 

– Meni tastap ketpenizshi. Men sizdi sýiem ghoy, – degen jalynyshty dauys qúlaghyma talyp estildi. 

– Men de sizdi sýiemin.

Shyndyghymdy ózge týgili, kýni býginge deyin ózimnen jasyryp kelippin. Áriyne, ol mening dausymdy estigen joq. Men ol kezde úzap ketkenmin.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2695
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2978
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1773