Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Ádebiyet 9866 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2014 saghat 13:48

Beyimbet Mayliyn. «JELDIBAY JYNDYBAEV»

Jeldibay bolystyq kenseden kelgende ekpinimen tau qúlatqanday edi. Qara qúlaqshyndy jelkege taman basa kiygen; arty tilik eski qara pәlte delegeylenip, týime bitkeni aghytylyp ketken: erbiygen kishkene jebesin shiratyp tastapty. Kózi kýlim-kýlim etedi. Ong qolynda syrty kirlep, maylanghan, o basynda aq kenepting shumaghy ekeni bilingendey bir dorbasy bar. Kenep dorbadan keregining bәri tabylady: kóilek-yshtany da sonda, ýguli nasybayy da sonda, biren-saran eski gazetter de bar. Bәrinen qadirlisi, Jeldibaydy ekpindetip jýrgeni gýbirnadan nauqan ótkize kelgen ókilding jazyp bergen mandaty; mandattyng ishinde astyn syzyp koyghan «tovarysh Jyndybaev» degen sóz bar. Gýbirnelik ókil sol mandatty berip jatyp:

- Tovarish Jyndybaev, búl serieznyy nauqan, múnyng politicheskiy znacheniyesi bar. Tak chto men senemin, búl nauqandy provaliyt» etpessiz, - degen.

- Mening komandirovkagha shyqqanym jalghyz búl emes, talay tyghyz nauqandardy da dýrildetip oryndap shyqqan kókenmin, naqa bolmay bara jatsa mәseleni qabyrghasynan qoyyp jiberuden de tayynbaymyz, - dep Jeldibay ókilding qolyn ústap, qysyp-qysyp qoyghanda, ókilding qolyn syndyryp jibere jazdady. «Apyrym-ay, myna shirkin elge barghanda qaytedi?» -degendey bop, ókil alaryp bir qarady da, ýndemedi.

Jeldibaydyng aldyna tobylghy tory atty bireu әkelip kese tarta berdi. Atqa qoqilana minip Jeldibay bayaghy kenep portfelidi qoltyqqa qysty. Ekpinimen tebinip qalghanda, tory at yrshyp týsti. Qarsy soqqan jel Jeldibaydyng qúlaqshynynyng qúlaghyn delen-deleng etkizdi.Attyng túyaghy júmsaq topyraqty uystap laqtyrghanday búrqyratty. Á degenshe bolmay tory attyng ýsti termen aq sabynday bolyp kópirdi. Auyldyng qarasy ýzilgen kezde, Jeldibay artyna búrylyp qarap tepektep shauyp kele jatqan orta jasty kisini kórdi. Jyrtyq kýpisining etegi delegeylenip, tamaghy myjyrayyp, jelge qarsy shyqqan song kózining sorasy aghyp kele jatyr eken. Jeldibay atynyng basyn tejegen kezde, ol jaqynday berip:

- Apyrym-ay, shyraghym, tym qatty jýredi ekensin-au, -dedi.

Jeldibay qara qúlaqshyndy jelkesine taman iyterip qoyyp, jymyn-jymyng etti. Tory at entigip ayaghyn bir ilgeri, bir keyin basty.

- Ay, otaghasy, nadansyn-au, júmystyng jayyn bilmeysing ghoy. Men qyzu nauqanmen kelem. Ayandap jýrip ne bitirmekshimiz?! - dedi. Nauqanynatýsinbegenmen, Jeldibaydyng qyzulyghyna at iyesi kisi den qoydy. Qatarlasa jýrip otyryp:

- Shyraghym, osy elding ózinen shyqqan balamysyn, әlde shetten kelip pe edin? -dedi.

Jeldibay ojyrayyp betine qarady. Shal kisi, kýpisi jyrtyq, saqaly úiysqan, jyrtyq kóilekten óneshi sorayyp kórinip túr. Kedeyligi týrinen belgili. Kedey bolsa, qosshygha mýshe bolsa bir bolys elding «qosshy» komiytetining bastyghy «Jeldibay Jyndybaevty» bilmedi degen ne súmdyq? Jyndybay adam bilmestik kisi me? Jarbol bolys bolyp túrghan kezde, Jyndybay sonyng artynan shabarmany bolyp, bir bolys eldi siltidey tyndyrghan kisi joq shyghar dep oilaushy edi... Tory attyng basyn tarta týsip:

- Osy eldikimin, shyraghym, - dep shal kózin jypylyqtatyp tepektep jaqynday týsti.

- Endeshe, meni súramay-aq qoy. Men Jyndybaevpyn. «Tovarysh Jyndybaev» deseng osy elding balasyna sheyin biledi.

Shal ýndemedi. «Tolyp jatqan jyndynyng biri eken» dep ishinen oilady da, atyn shaujaylap, tepektep jýre berdi...

Auylnaydyng auylynyng qarasy kórinisimen Jeldibay shaba jóneldi. Auylnay jas bala jigit. Kólenkesinen korqyp otyrghan әke-sheshesi bar eken, olar qalbandap aldynan shyghyp, Jeldibaydy ýiine týsirdi. Tórt qabat kórpening ýstine Jeldibay baryp otyra bergende, kempir ornynan túryp, tysy jyrtyq aq jastyqty Jeldibaydyng arqasyna tosa berdi.

-     Auylnay, qaydasyn?

-     Múndamyn.

-     Qane, birdemeng bar ma, tonyp keldim...

Auylnay, bala jigit qoy, týsinbedi bilem, auzyn ashyp túryp qaldy. Jeldibay jymyng etip kýlip jiberdi.

-     Bala ekensing ghoy, «kók moyynyn» bar ma deymin?..

Jeldibaydy jylytu ýshin on bes shaqyrym jerdegi qaladan «kók moyyn» әkeluge adam shaptyryldy.

... «Kók moyynnyn» qalghanymen basyn jazyp Jeldibay dalagha shygha kelgende, kýn sәskelikke kelip qalyp edi.

Ala shabyr búlty bar. Kýnbatystan esken qonyr jel kýzding salqynyn betke әkelip soghady... Arbagha baylaghan búzaular býrsiyip tórt ayaghyn bauyryna alyp túrghan sekildi. Biren-saran әielder, basyn doghalday oratyp, tezek terip jýr. Jaman túmaghy jarbiyp, kýpisine oranyp qorbiyp keybir shaldar kýnshuaqta tyqyldatyp aghash shauyp otyr... Jeldibay bәrine qarady. Solardyng ishinen Jeldibaydyng kózine shalynghany shetki bir ýiding esigining aldyndaghy shay qoyyp jýrgen әiel bala boldy. Orta boyly, jasy on bes, on altynyng shamasynda bolar, qara barqyt shapany bar. Qyzyl tebeteydi jelkesine taman salypty. Ýy men jer oshaqtyng arasynda ersili-qarsyly jýr edi. Bir ret samauyryngha aghash salyp jatyp, basyn kóterip, Jeldibaygha qaraghan sekildi boldy, qarady ma, qaramady ma, ol jaghy belgisiz. Birak Jeldibay ózine qarady dep týsindi. Tamaghyn keney týsigi, bú da qúlaqshynyn bir jaq shekesine taman kiydi. Auylnaydyng sheshesi:

-     Shyraghym, qonaq, shay pisti, - dep bir-eki ret aitsa da, Jeldibay ony elemesten, yntyqqan qyzyna qaraumen boldy...

-    At joq. Júrttyng bәri júmysta. Ibekeng ýiinde bir at bar eken, qalagha jýremin dep bermey otyr, - dep, selisovet mýshesi bir jigit Jeldibaygha jetip keldi.

-    Ibekesi kim?

-     Myna shetki ýiding iyesi.

Qolyndaghy kesesin yrghytyp jiberip, Jeldibay ornynan qarghyp túrdy.

Kenep dorbasyn qymqyra ústap, qúlaqshynyn jýre kiyip, shetki ýige jýgire basyp kirip keldi. Siyrek saqaldy aryq sary kisi tórt búryshty dastarqannyng orta beline otyryp, sary taba nandy turay bauyrsaq qylyp otyr eken. Tompaq betti qara qyz sholpysyna taqqan kýmis tengesi syldyrlap, bes batpan kir kenep oramalmen jughan keseni sýrtip, shay dayyndap jatyr...

Ekpinimen kirgen Jeldibaygha ýy iyesi de, qyz da qaray qaldy...

-   Otaghasy, atynyzdy nege bermediniz? Mening kim ekenimdi bilmediniz be? Men Jyndybaevpyn! Myna mandatpen tanys bolynyz, - dep kenep dorbadan býkteuli qaghazdy suyryp alyp, ýy iyesi Ybyray otaghasynyng aldyna tarta berdi. Ybyray sasyp, dastarqannan keyin sheginip ketti.

-    Tanymaysyz ba?

-    Tanymaytyn edim, shyraghym...

-    Jaraydy, hat tanymasanyz este bolar, ýlkenderge arnap biyl mektep ashylady, sonda aldymen sizdi jiberemin, әzirge atynyzdy jeginiz.

-   Shyraghym, nәlók tóleu ýshin qalagha aparyp astyq satqaly otyr edim.

-   Sózdi qoy, nәlegindi artynan tóley jatarsyn. Men qyzu nauqanmen jýrmin, mening nauqanyma bógeu istesen, púrtekel-dep, «Temirqan shoragha» aidaugha da qúdiretim keledi, - dep, ýy iyesi Ybyraygha Jeldibay býrkitshe týilikti.

Ybyray sasyp atyna jýgirdi. Shelek juyp jatqan bәibishe shelegin tastay berip, auzyn sylp etkizip, tizesin qúshaqtap otyryp qaldy. Qara kyz qoryqsa da iba qylyp, úyalsa da tómen qarap, kese juumen boldy.

Jeldibaydyng kózi dastarqandaghy turauly sary taba nangha, samauyryn janyndaghy qara ayaqtyng kenerimen birdey bolyp túrghan qaymaqty sýtke týsti. Shoqqa qoyylghan qúmansha tolghan qozyday býiirlenip, saqyldap qaynap, shaydyng iyisin múryngha kirgizip barady. Kese sýrtip otyrghan qara qyzdyng byrtighan sausaqtaryndaghy tizilgen saqinalary Jeldibaydyng nazaryn eriksiz audaryp túrghan siyaqty boldy. Jeldibaydyng ashuy basyla týsip, dastarqannyng basyna keldi. Qyzgha kýlimsirep qarap:

-     Qaryndasym, shay qúiyp jiberesing be? - dedi.

-     Qúi, qaraghym, qaymaghyng bolsa ber! - dep, sheshesi bezektep, samauyryngha tóne týsti.

Kenep dorbany tastay berip, Jeldibay Jyndybaev shaygha jabysty. Qyz shay qúidy. Sheshesi, shiyding ishindegi qara qazannyng betin sypyryp, bir ayaq qaymaqgy Jeldibaydyng aldyna әkelip tartyp:

-   Je, qaraghym, qarnyng ashyp qalghan shyghar, - dep ayaghan bolyp syilap jatyr. Biraq, bet ajaryndaghy keyistik - qaymaqty erkimen bermegendigin bildirip túr edi.

Ybyray atty әkelse de jegilmedi. Jeldibay shaydy jaylasyp otyryp ishti. Shay iship bola bergen kezde «júrt jinalyp dayyn túr» dep auylnay kelip edi, jiylysqa barudyng ornyna Jeldibay qonaqasy izdedi.

-    Auylnay degender epti kelushi edi, sen naghyz bala ekensin. Ýkimet júmysyn ashyghyp jýrip istesin degen zandy esh jerde kórgemiz joq, týstenip alyp barsaqta bolady, - dedi.

Auylnay qysylyp, Ybyraydy onasha shaqyryp alyp sóilesip, toqty soy dep zyghyr etti.

-    Tórt toqtynyng ýsheuin jazdy kýni soyyp, bireuin túqymgha qaldyryp edim. Kempir kónbeydi ghoy, - dep Ybyray birsypyra qynjyldy.

Biraq, auylnay men «tórenin» teris kózine ilikse, zyqysy shyghatynyn sezip, amalsyzdan aq toktyny sýirelep alyp keldi. Ybyraydyng qatyny búrynghydan da jaman búrtiyp, ashuyn syrtqa shyghara almay, óshin balalarynan aldy. Manyna kelgen balalaryn qiratyp úrumen boldy.

Jeldibay besin kezinde attandy. Auylnay aldyna әkelip atty ústaghanda, ýzengige ayaghyn sala berip, Jeldibay tәltirektep qúlap kete jazdady.

-    Áy, auylnay, qymyzdy kóp berip jibergen ekenein, - dep óz-ózinen jyrqyldap kýldi.

... Toptanghan júrt auyl syrtynda túryp qarsy aldy. Mәjilis ashylyp, Jeldibaygha sóz berildi.

-    Men Jyndybaevpyn! - dep bastady Jeldibay.

Sodan songhysyn júrt ta úgha almady. Ne aitqanyn Jeldibaydyng ózi de bilgen joq. Áyteuir úzynnan-úzaq sozylghan, bitpeytin bir әngime boldy. Júrt birine-biri qarap kýnkildesip:

-     «Jyndybaev» dese, Jyndybaev eken! - desti...

* * *

...Birer ay ótkennen keyin gýbirnelik gazette Jyndybaev turaly habar basylyp shyqty.  El ishine shyqqandaghy istegen jolsyzdyqtary terilip sotqa berilipti, týrmege jabylypty!

Júrt erkin demin alyp:

-    Bәse, solay bolsa kerek, ornyn jana tapqan eken!.. - desti.

0 pikir