Dýisenbi, 5 Jeltoqsan 2022
Biylik 5314 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2014 saghat 14:18

DUShANBEDE ÓTKEN DÝBIRLI JIYN

12 qyrkýiek kýni Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Tәjikstan astanasy Dushanbede ótken Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe memleketter basshylary kenesining otyrysyna qatysty.

Kenes otyrysyna úiymgha mýshe Memleketter basshylarynyng «tórt kózi týgel» jinaldy. Atap aitqanda, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putiyn, Qytay Halyq Respublikasynyng Tóraghasy Sy Szinipiyn, Ózbekstan Preziydenti Islam Karimov, Qyrghyzstan Preziydenti Almazbek Atambaev, Tәjik­stan Preziydenti Emomaly Rahmon, sonymen qatar, úiymgha bayqaushy elderden Aughanstan Preziydenti Hamid Karzay, Iran Preziydenti Hasan Ruhani, Mongho­liya Preziydenti Sahiagiyn Elbegdorj jәne Ýndistannyng Syrtqy ister ministri Sushma Svaradj, Pәkistan Premier-ministrining últtyq qauipsizdik jәne syrtqy sayasat jónindegi kenesshisi Sartadj Aziz keldi. Al Týrikmenstan Preziydenti Gurbanguly Berdymúhamedov kenes otyrysyna qúrmetti qonaq retinde qatysty. Sonday-aq, ShYÚ-gha ýnqatysu boyynsha әriptes mәrtebesine ie memleketter Týrkiya, Belarusi jәne Shriy-Lanka elderinen de bir top delegasiya boldy.

Keshegi maqalamyzda aityp ótkeni­mizdey, Shanhay ynty­maq­tastyq úiymyna býginge deyingi bir jyl aralyghynda Tәji­k­stan Respublikasy tóragha­lyq etip keldi. Sol sebepti de úiym tәr­tibi boyynsha kenes otyrysyn Tәjikstan Preziydenti Emo­ma­ly Rahmon jýrgizip otyrdy. Ádet­tegidey, kenes aldymen shaghyn qú­ram­da ótti. Onda úiymgha mýshe alty memleketting basshylary aqyl­dasa kele, kýn tәrtibin belgi­ledi.

Jylyna bir ret úiym­das­tyrylatyn atalmysh kenes Shan­hay yntymaqtastyq úiymy­nyng eng joghary organy bolyp tabylatyndyqtan, múnda qara­latyn mәseleler kenesting aldaghy jylghy júmy­syn naqtylap, úiym qyzmetining negizgi baghyttaryn aiqyndaydy. Onyng ishki qúrylymy men júmys isteuining negizgi mәselelerin sheshedi, basqa memlekettermen jәne halyqaralyq úiymdarmen qarym-qatynasyn retteydi. Sonymen qatar, halyqaralyq ózekti mәselelerdi qarastyrady. Shaghyn qúramdaghy otyrys barysynda Qazaqstan Preziydenti әlemdegi túraqsyz geosayasy jәne geoeko­nomikalyq ahual jaghdayynda Shanhay yntymaqtastyq úiymy ýshin basymdyghy bar mindet sanalatyn birqatar ózekti mәselelerdi aiqyndap berdi.

Qazaqstan basshysy negizgi mәse­le­lerding biri retinde Shan­hay ynty­maqtastyq úiymyna mýshe memleketter arasyndaghy sheshil­megen shekara prob­lemalaryn atady. N.Nazarbaev senim sharalaryn nyghaytudy jәne shekara audanynda qaruly kýshterdi qysqartudy qarastyratyn ShYÚ-nyng Shan­hay jәne Mәskeu kelisimderi sekildi bazalyq qú­jat­­tarynyng erejelerin saqtaudyng ai­ryqsha manyzdylyghyna nazar audardy.

Núrsúltan Ábishúly azyq-týlik qauip­sizdigin qamta­masyz etu ShYÚ-gha mýshe memle­ket­terding ekonomikalyq yntymaq­tastyghynyng manyzdy baghyt­tarynyng biri sanalatynyn aitty.

«Sarapshylardyng boljauynsha, 2050 jylgha qaray Jer jýzining halqy 9 milliardqa je­tedi. Sonymen birge, tayau 10 jylda aua rayynyng ózgerui saldarynan azyq-týlik óndirisining kólemi qysqarady. Múnday betalys Azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu tetikterin qúru jәne soghan sәikes Yntymaqtastyq baghdarlamasyn bekitu turaly Qazaqstannyng bas­tamasyn talqylaudy janghyrtu qa­jettigin kórsetedi», dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar, Qazaqstan Pre­ziydenti su tapshylyghy mәselesi ónirdegi túraqtylyq pen qauip­sizdikke yqpal etetin salmaqty problema ekendigine toqtaldy. Osyghan baylanysty N.Nazar­baev Qazaqstan úsynyp otyrghan Su komiytetin qúru osy mәseleni sheshu baghytyndaghy yntymaqtastyqtyng is jýzindegi tetigine ainaluy mýmkin ekendigin aitty.

Memleket basshysy otyrysqa qa­ty­sushylardyng nazaryn Shanhay ynty­maqtastyq úiymy ayasyndaghy taghy birqatar mәselelerge audardy. Sonyng ishinde ShYÚ ba­sym­dyqtarynyng jekelegen qaty­sushy-memleketterding últtyq mýddelerimen sәikespeui saldarynan jýzege asuy tejelip otyrghan jobalar men bastamalardy, sonday-aq, birqatar manyzdy eko­nomikalyq jobalardyng ilgeri­leuin qiyndatyp otyrghan qarjy­lyq resurstardyng joqtyghyn atady.

Shanhay yntymaqtastyq úiy­myna mýshe Memleketter basshylary shaghyn qúramdaghy otyrys ayaqtalysymen keng qúramgha auysty. Onda keneske qatysyp otyrghan barlyq Memleketter basshylary sóz sóilep, birqatar halyqaralyq mәselelerdi talqylady. ShYÚ-nyng negizgi maqsattary ónirdegi beybitshilikti, túraqtylyq pen qauipsizdikti qoldau, eko­no­miy­ka­lyq jәne gumanitarlyq ynty­maq­tastyqty damytu ekeni belgili. Qazaq­stan Preziydenti keney­tilgen qúramdaghy otyrysta osy mәselelerdi qamtydy.

Elbasy halyqaralyq qogham qazirgi kýni qiyn da beymaza kýy keship otyr­ghanyn algha tarta kelip, soghan oray jahan júrty aldynda jana mәseleler, syn-qaterler tuyndaghanyn atap ótti. Al búl әlemdi әlekke sal­ghan túraqsyzdyq Shan­hay ynty­maqtastyq úiymynyng qajet­tiligin odan sayyn kýsheytip otyr. Búl rette ShYÚ-nyng róli men bedelin arttyryp, onyng basqa da halyq­aralyq úiym­darmen baylanysyn bekite týsken abzal. Osyny eskergen Elbasy Qazaqstan ShYÚ men AÓSShK hatshylyqtary ara­syndaghy memorandumgha qol qoyy­luyn qúptaytynyn mәlimdedi.

Odan әri Memleket basshysy býginde úiymnyng kýn tәrtibinde 2025 jylgha deyingi ShYÚ-ny damytu strategiya­syn әzirleu mә­selesi túrghanyna toqtaldy. «Stra­tegiyany qabyldau arqyly biz úiymnyng naqty baghdary men bolashaqtaghy kýshengi perspektivasyn aiqyndaytyn jana belesti enseremiz», dedi Elbasy. Qazaqstan Preziydentining atap ótuinshe, búl baghyttaghy alghashqy qadam ShYÚ-gha mýshe memleket mәrtebesin beru tәrtibin bekitu men ótinish berushi memleketterding mindettemeleri turaly memorandum bolmaq. Shanhay yntymaqtastyq úiymy – qanday da bir elge qarsy baghyttalghan әskery blok nemese jabyq aliyans emes, ol keng halyqaralyq yntymaqtastyqqa baghyttalghan qúramy keneytilui mýmkin ashyq úiym.

«ShYÚ-nyng damuy onyng negiz qalaushy ústanymdary ayasynda jýrgi­zilui tiyis, onyng biri – ashyqtyq. Býginde eki memleket – Ýndistan men Pәkistan resmy týrde mýshelikke ótu ýshin ótinim berdi», dedi Memleket basshysy.

Preziydent Núrsúltan Nazar­baev Shanhay yntymaqtastyq úiy­my qyz­metining tiyimdiligin arttyru maqsatynda basa nazar audaru kerek mәselelerge jeke-jeke toqtaldy.

Birinshiden, qauipsizdik sala­syn­daghy yntymaqtastyqty teren­detu basym baghyttardyng sana­tynda qala bermek. Ónirlik terro­ristik qúrylymdargha qarsy kýres­ti kýsheyte otyryp, esirtkining zansyz ainalymyna qarsy kýres salasyndaghy ózara is-qimyldy odan әri nyghaytu manyzdy. Búl rette ShYÚ-gha mýshe memleketterding shekaralyq mәseleler jónindegi yntymaqtastyghy men ózara is-qimyly turaly kelisimge qol qoi­dy jedeldetu kerek. Búl óz keze­ginde ShYÚ-gha mýshe memleket­ter arasyndaghy shekaralar aumaghynda senim sharalaryn nyghaytugha septigin tiygizetinin aitty.

Memleket basshysy Ter­rorizmge qarsy ónirlik qúrylym qyzmetin odan әri jetildiru ýshin Astananyng kýsh-jiger jú­myl­dyrugha әzir ekenin de atap ótti. Búl ýderis jan-jaqty oilastyrylugha jәne onda barlyq taraptyng mýddesi eskeriluge tiyis.

Ekinshiden, ShYÚ Iskerlik kenesi men ShYÚ Bankaralyq birlestigi júmysyn jandandyru qajettigine toqtaldy. Al búl júmystardyng tiyimdiligin birlesken jobalardyng payda boluy, jýzege asyryluy kórsetui tiyis.

Ýshinshiden, ShYÚ Energe­tiy­kalyq klubynyng qalyptasuyn ai­ryqsha atady. Búl rette, «Qazaqstan Klubtyng alghashqy tóraghasy retinde Joghary dengeydegi top otyrysyn úiym­das­tyrdy. Biz taraptardy biyl­ghy qara­shada Astanada ótetin «Jan­ghyr­tylatyn energiyany paydalanu jәne damytu keleshegi» atty konferensiyagha belsene qa­tysady dep ýmittenemiz», dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Tórtinshiden, Memleket basshysy últtyq ýilestirushilerding bayqaushy-memleketterding ókil­derimen kezdesu tetigin ShYÚ Ýi­les­tirushi kenesine ainaldyrudy úsyna otyryp, ShYÚ boyyn­sha ýnqatysu seriktesteri men bayqaushy-memleketterding ózara yqpaldastyghyn terendetuge nazar audardy.

Sonymen qatar, Núrsúltan Nazar­baev Aughanstanda túraqty­lyqty qamtamasyz etu jәne ishki syndarly ýnqatysudy qalyptastyru kezek kýttirmeytin mindetterding qatarynda túrghanyn aitty. Búl rette osy elding ekonomikasyn qalpyna keltiruge atsalysu basymdyqqa ie bolyp qala bermek.

Qazaqstan Preziydenti Iran men «altylyq» elderi Irannyng yadrolyq baghdarlamasy boyynsha jalpygha birdey әri úzaq merzimdi kelisimge 2014 jyldyng qarashasyna deyin qol jetkizedi dep ýmittenetinin jetkizdi.

Odan әri Qazaqstan Preziydenti býgingi әlem qúlaq týrip otyrghan manyzdy mәsele Ukrainadaghy sayasy jaghdaygha da alandaushylyghyn bildirdi.

«Daghdarystyng auqymy men әseri әldeqashan búl elding sheginen shyghyp ketti. Shyghys Ukrainadaghy ahual kezek kýttirmeytin sharalar men әreketterdi talap etedi. Týitkildi sheshuding úzaq merzimdi birden-bir joly – sayasy dialog», dedi Qazaqstan Preziydenti.

Núrsúltan Nazarbaev biylghy 26 tamyzda ótken Minsk kezdesuining manyz­dylyghyna toqtala kelip, taraptardyng iygi niyeti men syndarly ústanymy Baylanys tobynyng 2014 jylghy 5 qyrkýiektegi «beybit» hattamasy ayasyndaghy naqty qadamdardy jýzege asyrugha mýmkindik beretinin atap ótti.

Qazirgi kýni jahan júrtyn elendetip otyrghan taghy bir eleuli mәsele Tayau Shyghystyng taghdyry. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev búl mәselege de toqtaldy.

«Tayau Shyghystaghy jaghday da qiyn bolyp otyr. Siriya, Liviya, Irak, Palestina-Izraili janjaly túraq­syz­dyqtyng baqylaudan shyghyp ketken oshaghyna ainaldy. Ónir lankestikting iyirimine shyrmalghan», dedi Qazaqstan Preziydenti. Elbasynyng atap ótuinshe, iritki salghysh kýshter tek ónirlik qana emes, sonymen birge halyqaralyq qauip­sizdikke de tikeley qater tóndiredi.

«Búl elderdegi daghdarysty ahualdyng gumanitarlyq saldary da qiyn ekendigi belgili», dedi N.Nazarbaev. Qazaqstan Preziydenti atap ótkendey, Tayau Shyghys­tyng barlyq ónirinde qalyptasqan jalpy qauipti ahual jahandyq qauipsizdikke tóngen qater bolyp tabylady jәne ShYÚ jauapkershiligi aimaghyndaghy jaghdaygha teris yqpalyn tiygizedi.

Óz sózining qorytyndysynda Memleket basshysy Resey Preziydenti V.Putindi ShYÚ-nyng aldaghy tóraghalyghymen qúttyqtap, Reseyge osy mindetti atqaruda tabysty júmys tiledi.

Otyrys sonynda Shanhay ynty­maq­tastyq úiymyna mýshe memleketter basshylary Dushanbe deklarasiyasyna jәne birqatar qújattargha qol qoydy. Atap aitsaq, Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe-memleket mәrtebesin alu maqsatynda ótinish berushi mem­leketting mindettemeleri turaly tiyp­tik memorandum turaly Shanhay ynty­maq­tastyq úiymyna mýshe memleketter basshylary kenesining sheshimi; Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesining Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe memleket mәrtebesin beru tәrtibin bekitu turaly sheshimi; Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesining Shanhay úiymynyng 2025 jylgha deyingi damu strategiyasynyng jobasy turaly sheshimi; Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesining Ekinshi dýniyejýzilik soghysta fashizmdi jengen Jenisting 70 jyldyghyn merekeleu jónindegi sheshi­mi; Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesining Shanhay yntymaqtastyq úiymyna qatysushy memleketter sheshimderining kýshin jong turaly sheshimi; Shanhay ynty­maqtastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesining Shanhay ynty­maqtastyq úiymynyng rәmizi turaly erejesin bekitu turaly sheshimi; Shan­hay yntymaqtastyq úiymyna mýshe Mem­leketter basshylary kenesining Shan­hay yntymaqtastyq úiymynyng ótken jylghy qyzmeti turaly ShYÚ Bas hatshysynyng bayandamasyn bekitu turaly sheshimi; Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesining Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng Ónirlik terrorizmge qarsy qúrylymynyng 2013 jylghy qyzmeti turaly ShYÚ Ónirlik terrorizmge qarsy qúrylymy kenesining bayandamasyn bekitu turaly sheshimi.

Sonymen qatar, Shanhay ynty­maq­tastyq úiymyna mýshe Memleketter basshylary kenesi otyrysynyng qorytyndysy boyynsha aqparattyq habar­lama qabyldandy. Sonday-aq, Shan­hay yntymaqtastyq úiymyna mýshe memleketter basshylarynyng qatysuy­men Shanhay yntymaqtastyq úiymy­na mýshe memleketterding ýkimetteri arasynda halyqaralyq avtomobili tasymalyna qolayly jaghday jasau tura­ly kelisimge de qol qoyyldy. Atal­ghan qújatqa 6 elding kólik salasyna jauapty vedomstvolarynyng basshylary qol qoydy. Ayta keterligi, búl qújat Qazaqstannyng kóliktik-tran­zittik әleuetin eseley týsetin bolady. Avtokólikpen tasymaldanatyn jýk kólemi 2 ese, al halyqaralyq tasymaldardan Qazaqstangha týsetin jyl sayynghy tabys 25 mlrd. tengege deyin artatyndyghy boljanyp otyr. Mәselen, ótken jyly elimizde 1,6 mln. tonna jýk tasymaldansa, 2020 jylgha qaray onyng kólemi 3,2 mln. tonnagha jetedi.

Kenes otyrysynyng sonynda ShYÚ tóraghalyq kezegi Resey Federasiyasyna ótti. ShYÚ-gha mýshe Memleketter basshylary kenesining kelesi otyrysy 2015 jyly Reseyding Ufa qalasynda ótetin bolyp sheshildi.

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Tәjikstandaghy júmys sapary barysynda Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putinmen kezdesti.

Kezdesu barysynda sauda-ekonomiy­kalyq, investisiyalyq, mәdeniy-guma­niy­tarlyq salalar­daghy ekijaqty ózara is-qimyl mәseleleri, sonday-aq halyq­aralyq kýn tәrtibindegi ózekti jayttar talqylandy. Núrsúltan Nazarbaev pen Vladimir Putin eki elding halyqaralyq jәne ónirlik úiymdar, sonyng ishinde Euraziyalyq ekonomikalyq odaq aya­syndaghy yntymaqtastyghyna da nazar audardy. Sonymen qatar, Memleket basshylary 26 tamyzda Minskide ótken Keden odaghy elderinin, Ukrainanyng basshysy men Europalyq odaq ókilderining kezdesui kezinde jasalghan uaghdalastyqtardyng iske asyrylu barysyn talqylady.

Sonday-aq, Preziydent Núrsúl­tan Nazarbaev Qytay Halyq Respub­liy­ka­sy­nyng Tóraghasy Sy Szinipinmen kez­desti. Kezdesu barysynda eki elding kóshbasshylary sauda-ekonomikalyq, investisiyalyq, otyn-energetikalyq,  kólik-tranzittik jәne mәdeniy-gumaniy­tar­lyq yntymaqtastyqtyng negizgi baghyt­taryn qarastyrdy.  Núrsúltan Nazarbaev pen Sy Szinipin eki elding halyqaralyq jәne ónirlik úiymdar ayasyndaghy ózara is-qimyldaryna qatysty da birqatar mәselelerdi talqylady. Sonymen qatar, halyqaralyq kýn tәrtibindegi ózekti jayttargha qatysty pikir almasty.

Qazaqstan Preziydenti eki elding arasyndaghy yntymaqtastyq dengeyin joghary baghalay kele, «bizding elderimiz otyn-energetika salasynda belsene yn­tymaqtasuda. Býginde Qazaqstan múnayy­nyng 20 payyzyn Qytay kompaniyalary óndirude. Qazaqstan-Týrikmenstan-Qytay gaz qúbyry da jaqsy júmys is­tep túr», dedi. Óz kezeginde QHR Tóra­­ghasy Qazaqstan-Qytay qarym-qaty­nas­tarynyng ong qarqynyn atap ótti.

«Biylghy mamyrda Siz Qytaygha tabys­ty memlekettik saparmen baryp, AÓSShK sammiytine qatystynyz. Biz­ding Sizben aramyzdaghy halyqaralyq jәne ónirlik úiymdar ayasyndaghy uaghdalastyqtarymyz belsendi týrde iske asyp jatyr. Ózara is-qimyl jal­ghasyn tabatyn bolady dep ýmitte­nemin. Eki elding iygiligi jolynda ynty­maq­tastyghymyzdy jalghastyru ýshin biz bar kýsh-jigerimizdi júmsaugha әzirmiz», dedi QHR Tóraghasy.

Núrsúltan Nazarbaev QHR Tóraghasyn Qytay Halyq Respublikasynyng aldaghy 65 jyldyghymen qúttyqtap, qytay hal­qyna tabys pen baq-bereke tiledi.

Dinara BITIKOVA,

«Egemen Qazaqstan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2404
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1291
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1558