Júma, 20 Mamyr 2022
Biylik 6705 0 pikir 21 Nauryz, 2014 saghat 13:25

Beysen Ahmetúly. Elbasynnyng qadirin bil, qazaq!

Qazaqta «qolda barda altynnyng qadiri joq» degen ataly sóz bar. Biz Núrsúltan Ábishúlynyng qadirin jete týsinip jýrmiz be osy? Týsinbesek, endi týsinetin kez keldi.

Qytay reformatory Dyn Siaupiyn: «Maonyng qatelikterinde mening de ýlesim bar. Qatelespeytin adam bolmaydy. Búrynghy qatelikterding bәrin Tóragha Maonyng ghana atyna jazu dúrys bola qoymas. Sondyqtan biz oghan tótenshe әdil bagha beruimiz kerek» depti. Núrsúltan Ábishúlynyng da sonday qatelikteri bolu mýmkin, biraq Últtyng bolashaghy ýshin istegen úly isteri bәrinen basym týsedi.  Ukraina tragediyasy men Resey Federasiyasyndaghy «Qyrym men Sevastopolidy qosyp alu» barysy bizdi Elbasymyzdyng jýrgizip kele jatqan sayasatyna basqa kózben qaraugha mәjbýr etti. Nauryzdyng   18-i kýni  Orys preziydenti Uladimir Uladimiyrúly Putin Qyrym Respublikasyn Reseymen qauyshtyrghan saltanatty sharany ótkizdi. Preziydentinen búqarasyna deyin quanyshtyng kóz jasyna erik berdi. Osylaysha orys halqy bereke men birilkke úiyghan Resey Federasiyasynyng  qúshaghynyda  quanysh dәmin tatty. Alysta jýrgenderi taqymyn qysty. Orys imperiyalyq kýsh-quatynyng qanshalyq joghary ekendikterin әlem taghy bir tanydy. Resey Reseyligin kórsetti?! Mine, búl Putin syndy orys úlanynyng sayasatkerligining arqasynda jýzege asqan jenis. Býkil slavyandy, tipten orys tildilerdi emirene qúshaqtaryna qysatyndyghyn kýlli júrt aldynda jaryalady. Al biz búl shyndyqty óz kózimizben kórdik. Moyyndadyq. Sýiindik. Qyzghandyq! Eger bizding Qazaqstan Qytaydyng qolynan Altay men Ileni nemese Orystan Orynbor men Ombyny osylaysha qaytaryp alsa, qalay bolar edi? Áriyne Aqsarbas atap, jylap túryp qarsy alar edik. Toy jaghyn orystan eki esege asyrar edi qazaq. Bireulershe, sezimge berilip, bir jaqty kesim aitu – taza kýpirilik. Sabyrly da salihaly sayasatkerlik qashanda últty danghyl bolashaqqa jeteleytinin týsingen jón. Oghan mysal, Núrsúltan Ábishúlynyng taghy ózi.

Taghy da eskerte keteyin, AQSh pen Batystyng qúdiretin tym joghary baghalaytyndar bizde óte kóp. Shynymen de ekonomikalyq, әleumettik, sayasi, әskery jaqtan kýshti bolghandarymen olardyng da kemshilikteri jetip artylady. Mәdeni, adamgershilik salasyndaghy olardyng qazirgi kelbeti   adamdy shoshytady.  Búl Turaly Qytaydyng alghashqy tóraghasy Mau Zydún: «AQSh qaghaz jolbarys, Qytaygha qauip Reseyden» degen. AQSh bastaghan Batys elderi  әlemge «tәrtip ornatushy» emes, «Tozaqqa jeteleushi» retinde tanyla bastady. Olardyng osynday shuly oqighalardy óz mýddeleri ýshin myqtap paydalanatyny eshkimge jasyryn emes. Libiya men Iraqqa, Mysyr men Aughanstangha  demokratiya «dingegin» myqtap qaghyp, saghat sayyn jarylys bolatyn «beybitshilik» ornatyp, júrttyng «rahmetin» alyp jatqany belgili. Olar Gaz ben Múnaydyng 40 payyzyn Orystan alyp otyryp, odan bas tartady dep oilaysyzdar ma? 700 milliard dollarlyq sauda-sattyqtan bas tartady dep oilaysyzdar ma?

Men búny beker aityp otyrghan joqpyn. Orystyng osynday kýnge jetuine bizding preziydentting de yqpaly boldy. Olay deuge tolyq negiz bar.

V.V Putin Núrsúltan Ábishúlyn qúrmettedi, ústaz tútty. Múny eshkim de teristey almaydy. Bizding elimizding Reseyge «Qyrymnen qolyndy tart!» deuge naqty geo-sayasy jaghdayy qauqarsyz. Sondyqtan, Shyghys Týrkistan últ azattyq kóterilisining basshylarynyng biri Ospan Silәmúlynyng   «Últ ýshin saytanmen de odaq bolugha baruymyz» kerek degen sózin qaperge alsaq artyq bolmas. 

 

Nazarbaevting 5 úly sayasaty

Sayasat degen qiyametting qyl kópiri sekildi. Ne otqa kýiesin, ne újymaqqa kiresin.

Tәuelsiz Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigi eng aldymen qazaq últynyng jan sanynyng kóbengimen sheshiledi. Mine sol týiindi Núrsúltan Ábishúly jaqsy bildi әri kóregendikpen iske asyrdy. 1949 jyly Qytay tәuelsizdik jaryalaghanda 450 mln jany sany bola túra, «adam sany kóp bolsa, әsker de kóp bolady, enbekkýshi de kóp bolady»  dep  jan sanyn ósiruge mәn bergenin bilemiz. Al azghantay qazaq ýshin әlemning 9-shy ýlken territoryasyn saqtap túru onay emes ekeni belgili. Núrsúltan Ábishúlynyng búl jónindegi enbegi ólsheusiz. Men búny «Núrsúltannyng 5 úly sayasaty» dep jiktep kórsetip otyrmyn.

Nazarbaevting birinshi úly sayasaty: Orysy kóp Qazaqstannyng soltýstik aimaqtaryn Qazaghy kóp obylystarmen biriktiru arqyly últtyq qauipsizdikke sayatyn sara sayasatty iske asyrdy. Tipten ataqty Torghay men Semey obylystaryn Qazaqstannyng bolashaghy ýshin bóliske saldy.

Ekinshi úly sayasaty: Qazaq qandastaryn ata júrttaryna oraluyna barlyq mýmkindikti jasady. Tipten, olardy úshaq pen poezd bylay túrypty, kamazdarmen tasyghanyna býkil әlem kuә boldy. Mine, búl últtyq qauipsizdik, tәuelsizdik ýshin jasalghan úly sayasat bolatyn. Sol úly sayasatty songhy kezde joqqa shygharyp, Núrsúltan Ábishúly bastaghan «Núrly kóshtin» búidasyn keskender – últymyzdyng naghyz jaulary ekenine kózimiz jetti.

Ýshinshi úly sayasaty: orysy kóp aimaqtarda qazaqtardy kóbeytu jәne geosayasy qajettilik ýshin Astanany Aqmolagha kóshirudey úly sheshimdi qabyldady jәne ony jenispen iske asyrdy. Óz kezinde búghan da qanshama adamdardyng qarsy bolghanyn bilemiz. Núrsúltan Ábishúly ózining tabandylyghy men kóregendigin taghy bir dәleldedi.

Tórtinshi úly sayasaty: Núrsúltan Ábishúly til, din, últaralyq mәselelerdi salmaqty da saliqaly týrde jýrgizdi. Memleketting naqty jaghdayyn negizge ala otyryp, Qazaq tilin memlekettik, orys tilin resmy til retinde bekituge ýles qosyty. Búl sol kezdegi jәne úzaq bolashaqqa sayatyn sara sheshim bolatyn. Al qazaqsha sóiley almaghan, ony óz dengeyinde jýzege asyra almau ózimizding jeke kemshilikterimiz. Sosyn ony qara kýshpen, bir jola sheshe salghymyz keledi. Jan-jaqtyly oilap, saralap otyryp sheshu kerek ekenin týsinbeymiz. Qazir Qazaqstannyng soltýstik oblystarynda orystar basym. Alda-jalda tildik qysymdy syltau etip, shu shygha qalsa, ne isteymiz? Mine, búl bizding Núrsúltan Ábishúlynyng taghy bir kóregen sayasaty ekenine dәlel.  Ukraina tragediyasy da sony  týsindirip otyr. Búl Resey tarapynan aitylatyn «Orys tildilerge qysym bar» deuge negiz joq ekenin kórsetedi.

Besinshi úly sayasaty:  barlyq kórshi eldermen memlekettik shekara mәselesin rettep, sheshti. Bizding syrtqy shekaramyz – tatu kórshilik pen yntymaqtastyq shekarasyna ainaldy. Esterinizge sala keteyik, Putin keshegi sózinde: «Biz 2000 jyldardan bastap Ukrainyng búrynghy  preziydenti Kuchma úsynghan shekarany bólu jәne anyqtau turaly kelisimge zandy týrde qol qoyghan joqpyz. Ukrainanyng búl úsynysyn qazirge deyin sozyp keldik әri formaldy týrde ghana moyyndaldy.   Al, búl Qyrymdy Reseyge qosyp alugha zandyq negiz bolatyn  sebepterding biri» dedi.

Qazaqstan Respublikasynyng qúrlyqtaghy memlekettik shekarasynyng úzyndyghy —13 400 shaqyrym. Qazaqstan men Qytay arasyndaghy shekara úzyndyghy 1782 shaqyrym. 1999 jyldyng qyrkýiek aiynda qúrylghan Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik shekarasyn dellimitasiyalau jónindegi ýkimettik komissiya Qyrghyzstanmen shekara — 1242 shaqyrymdy, Týrkimenstanmen aradaghy shekara — 426 jәne Ózbekstanmen – 2351 shaqyrymdy qúraytynyn anyqtady. Resey arasyndaghy shekara qúrlyqtaghy eng úzyn shekara bolyp sanalady, úzyndyghy 7591 shaqyrym. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev osy atalghan eldermen ózara memlekettik shekara turaly kelisimge qol qoydy. Búl kelisimder elimizding memlekettik aumaghy men egemendik kenistigining shegin aiqyndap, bekitu baghyty boyynsha Qazaqstannyng syrtqy sayasatyndaghy airyqsha manyzdy zandyq kýshke ie qadam boldy.

Búl jerde altynshy úly sayasaty retinde «Atom qaruynan óz erkimizben bas tartqanymyzdy da» qosqym kelgen. Ókinishtisi, aty tauday «Halyqaralyq kepildiktin» qajet kezde roli oinamay qalghanyn taghy da Ukarina daghdarysy kórsetti.

 Nazarbaevtyng 5 úly sayasatyn qoldau men qorghau – paryz

Memleketting naqty últtyq jaghdayy men tarihiy-әleumettik jaghdayyn, әlemdik geosayasy jaghdaydy kózdey otyryp jasalghan búl 5 úly sayasatty qoldau men qorghau – Tәuelsiz Qazaqstan men últtyng bolashaghyn qorghau әri býkil  qazaqtyng oryndaugha tyisti paryzy dep bilemin.  Adam sanynynyng kóp boluy men belgili bir aimaqta últtyng sanynyng basym boluy últtyq qauipsizdikting basty kepili. Núrsúltan Ábishúly AQSh bastaghan Batys elderimen, Qytaymen, Arab-Týrki elderimen teng dәrejeli sayasi-ekonomikalyq baylanys ornatu arqyly últtyq qauipsizdikting mýmkindigin keneytti.

Bizding el ýshin, dәl qazir últtyq qauipsizdik óte manyzdy. Al onyng eng manyzdy týiini qazaqtyng jan sanyn barynsha ósiru men taryday shashylghan qandastarymyzdy Atajúrqa jinau. Barlyq kórshilermen beybit, dostyq baylanys ornatu. Taghy da aitayyn, «Qazaq kóp bolsa әsker de kóp bolady, enbekkýsh te kóp bolady, últtyq qauipsizdik te kepildenedi, ekonomika da órkendeydi».

Orys preziydenti Núrsúltan Ábishúlynyng osy kóregen sayasatyn Resey elinde jýieli qoldandy әri jemisti týrde jalghastyrdy. Qazir Nazarbaev Núrsúltannyng bedelin,  kóregendigi men kemengerligin býkil әlem moyyndady. Qazaqta «Ýlken pyshaq úyalsa da ótedi» degen maqal osyndayda aitylsa kerek. Sol ýlken pyshaq  qashanda ótkir. Tek Elbasymyzdyng manayyndaghylardyng óz dengeylerinde ony týsinbey kedergi jasap baghatyny anda-sanda kórinip qalady.  Jemqorlyq pen satqyndyq óz aldyna bir әngime.

Úranshyldyq, jalpaq últshyldyq ol – jargha jyghady. Qayta naqty is-әreketimiz, enbegimiz ben sabyrlylyghymyz, sayasatkerligimiz arqyly otan sýigishtigimizdi dәleldeuimiz kerek .  

Qazaqstannyng eli beybit, últtarynyng yntymaghy jarasqan, salihaly elge ainalghanyn kórdik. Desede Núrsúltan Ábishúlynyng sol sayasattaryna kedergi jasap, últtyng bolashaghyna qastandyq jasap jatqan adamdar da az emes. Biz keshke deyin bәle-jalany Preziydentke jauyp, qúr sózben dauryqqansha, Elbasymyzdyng qasynan tabylyp, sol qaskóilerding jolyn kesuimiz kerek. Birige otyryp Preziydentti qoldauymyz, júmyla jýk kóteruimiz kerek. Mysaly ótken jyly ghana qandastarymyzdyng ata júrtqa oraluyna kedergi jasaytyn zandyq ózgeristi parlament pen ýkimet qabyldatty. Sonda bir qazaq deputaty Núrsúltan Ábishúlynyng 2011 jylghy algha qoyghan «2012-2013 jyldary 20-30 myng otbasyn kóshirip әkelu kerek» degen tapsymasyna mәn berip qaraghan joq.  Deputattarymyz ben Ýkimet basshylarymyzdyng búl qylyghy tarihy masqaralyqqa ainalyp, últymyzgha jasaghan qastandyq ekenin, mine, Ukarina tragediyasy týsindirdi. Endi parlament te, ýkimet te esin jisyn. Júmsaq oryndyq pen mansaptyng qamy ýshin últtyng bolashaghyn satuday auyr satqyndyqtan arylatyn kez keldi. Bizding basymyzgha tónip kele jatqan nәubetting betin birige otyryp, Núrsúltanday úly sayasatkerimizdi qolday otyryp qaytaruymyz kerek.

Bizding tәuelsizdik jyldaryndaghy auyr taghdyrymyzgha da Núrsúltan Ábishúly es qatty. Endi alda bolatyn preziydenttik saylau kezinde de Núrsúltan Ábishúly óz kóregendigin kórsetedi dep senemin. Elbasymyz ózi bastaghan «Núrly kóshin» qayta jalghaydy dep te senemin әri shyn jýrekten tileymin. Al ózim tiri bolsam Núrsúltannyng qasynan tabylamyn, qoldaymyn, jan berip qorghaymyn!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1094