Júma, 1 Shilde 2022
46 - sóz 7906 0 pikir 21 Nauryz, 2014 saghat 17:25

... sol jolda iә ólu kerek, iә kózdegen maqsatqa jetu kerek

Mirjaqyp Dulatúly:

«Avtonomiya alu - memleket boldy degenmen birdey. Biz endi óz aldymyzgha memleket bolamyz dep túrmyz. Biraq «bolamyz» ben «boludyn» eki arasy - jer men kóktey. Sondyqtan «bolamyz» degen son, bolugha ayanbay qam qylu kerek. Bolamyz dep bola almay qalsaq, dýniyede onan artyq qorlyq joq, kez kelgenning qolynda ketkenimiz. Qoldan kelmeytin iske aramter boludyng qajeti joq. Qoly­myzdan keledi dep tәuekelge bel baylaghan son, sol jolda iә ólu kerek, iә kóz­degen maqsatqa jetu kerek».

***

«Qazaq tili – bay, taza irgeli júrt tili dep bәrimiz de aitamyz... Biraq qúr bay, taza deumen tilimiz ózdiginen saqtalyp, әdebiyetimiz órbip kete ala ma? Qay júrttyng tili bolsa da tu basynda bizdiki sekildi taza da, bay bolghan. Biraq olar kórshi júrttardyng sózi qosyla-qosyla, jýre búzylghan. Bizding qazaq tili búryn ylghalsyz taza bolsa da, búl kezde basqa júrttarmen aralasa bastadyq, basqa júrttardyng oquyn oqydyq... Bir jaghy Búhar, bir jaghy Mekke, Mediyne, Stambúldardan da oqyp qaytqandarymyz bar. Solardyng bәri elge noghayshylap, arabshylap, sartshylap qaytyp jýr. Búlardyng sóilegen sózinde, jazghan hatynda shet júrttardyng tili anqyp túr... Qazaq tilin saqtaymyz, balalarymyzdy qazaqsha bolsyn degende búlardyng bәrining negizi «Til – qúraly» ekenin úmytpasqa kerek. 

***
Hәrkimning izine týsip qughan, ýirengen bir isi bolady. So isin ol basqalardan artyghyraq biledi. Eger oqu, oqytudy mashyqtap, ol oqytudyng hәm oqytqan nәrselerining asyl tәrtibin, týp negizin anyq biletin kisiler jazu haqynda óz pikirlerin týsinikti etip jazsa, synaushy dep solardy aitugha jaraydy. 

***

Qazaq tilin iske asyratyn bolsaq, qazaq әdebiyetin kýsheytemiz desek, eng aldymen isting sanyn salmaqtamay, sapasyn eskeruimiz kerek. Ol ýshin qazaqsha dep jazylghan sózderding әlgi kemshiligin qúrtu kerek. Ony qúrtu ýshin әueli bel kemshilikting qanday ekenin bilu kerek. 

***

Jer jýzindegi ezilgen júrttardyng biri bizding qazaq-qyrghyz ekeni ras bolsa, búl júrtty tengeru ýshin kózin ashyp, óner-bilim ýiretip, ýgit-nasihat taratu qajet bolsa, qazaq-qyrghyz tiline toqtausyz jol ashyp, býginnen bastap «tilmash joq, minekey, taqsyr, tilmash joq degizip, qazaq-qyrghyzdy endi sandaltpau kerek». 

0 pikir

Ýzdik materialdar