Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Janayqay 5586 0 pikir 24 Nauryz, 2014 saghat 19:35

HALYQQA HAT, PREZIYDENTKE DAT!

Qazaqstan Respublikasynyn
Preziydenti N.Á. Nazarbaevqa

Ashyq hat

Jazayyn qalam alyp halqyma hat,
Halqymnyng bir balasy – hanyma dat!
Syrymdy siyamenen aqtarayyn,
Emes qoy, datyn aitu saltyma jat!

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!
Men, Elaman Túrbaev. Manghystau oblysy,  Janaózen  qalasynda túramyn. Aughan soghysynyng ardagerimin. Qolyma qalam aluyma sebep: 1983 jylghy tughan balam - Jaqsylyq Elamanúly Túrbaevty 03.08. 2011 jyly «ÓzenMúnayGaz»-dyn  №1-shi múnay basqarmasyna qarasty №7114  skvajinasynyng basynda júmys jasap jatqan jerinde, arnayy tapsyrmamen kelgen qaraqshylyq top úlymdy aiuandyqpen azaptap, jauyzdyqpen qorlap óltirip ketti. Qandy oqigha «Ózenmúnaygaz» ÓF-ning aimaghyn kýzetetin «Semser Sekuritiy»  postynan 250 metr jerde bolghan. Kezinde búl  jóninde elimizding barlyq búqaralyq aqparat qúraldary jariyalady. Eldi dýrliktirgen qandy oqighadan beri 2 jyl 7 ay uaqyt ótse de qylmyskerler sayrandap bostandyqta jýr...

Qapiyada bauyr etim – balamnan aiyrlghanyma 949 kýn, 949 týn  ótti. Sodan beri kýndiz kýlki, týnde tynysh úiqy kórmedim. Kózimdi júmsam boldy, kóz aldyma qansyrap kómek súrap jatqan úlymnyng beynesi keledi. «Qúlynym-au» dep qolymdy soza bergenimde oyanyp ketem. Sodan tang atqansha kirpik ile almaymyn. Áriyne, balam  Allanyng tura ajalymen ólse kóner edim ghoy, kimnen artyqpyn, biraq úlym aiuandardyng qolynan qyrshynnan ketti emes pe? Búghan qalay shyday alarsyn?!

Qylmyskerler belgili bolyp túrsa  da, nege jauapqa tartylmaydy?  Olardyng artynda túrghan kim? Osy saualdargha jauap almaq bolyp Respublikanyng Bas prkurory A.Dauylbaevqa,  Ishki ister ministri Q.Qasymovqa,  Parlament deputattaryna  deyin aryzdandym, biraq esh nәtiyje bolmady.  Aqiqatty aitatyn, shyndyqty tyndaytyn oryn taba almadym.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Eng songhy ýmitpen ózinizden kómek súaraghannan basqa amalym qalmady. Osy qylmystyq is tolyq ashylyp, qylmyskerler zang aldynda jauapqa tartylsa, marqúm balam Jaqsylyghymnyng da ruhy tynysh tabar edi, qúlynymdy bauyryma basa almasam da, kónilim bir jaylanar edi.

Talay zúlmat zamandy basynan ótkizgen 90 jastaghy anam bar. Kýni- týni qúdaydan elding tynyshtyghy men balalarynyng amandyghyn tileumen otyrady. Ol da keterinde әdildik bar ekenine kózi jetip keter edi. Qylmystyng ashyluy, әdil zannyng ornauy tek sizding ghana qolynyzda. Mening ózinizden basqa senerim qalmady.

Endi qandy oqighanyng qalay bolghanyna toqtalayyn. Marqúm balam Jaqsylyq  Elamanúly Janaózen qalasyndaghy «MúnayFilitServiys» mekemesinde búrghyshy bolyp júmys jasaytyn. Balam oqigha bolatyn 3 tamyz kýni №7114 skvajinanyng basynda bes adam bolyp júmys jasap jatady. Sol kýni tanerteng «MFS» mekemesining basshylary әrtýrli syltaularmen balamnyng qasyndaghy tórt júmysshyny shaqyryp alyp, balamdy jalghyz qaldyrady (búl jaghdaydy mekeme júmysshylary rastady). Osy kezde 2 mashinamen kelgen 7 adam jalghyz qalghan balamdy jabylyp soqqygha jyghyp, aiuandyqpen azaptap óltirip ketedi. Qaraqshylyq top balamdy óltiruge jan-jaqty dayyndalghan.  Ne ýshin?..  Búl kimderding isi? Artynda kimder túr? Oghan kýdiktenetin qanday jaghday boldy?

Sol uaqyttarda  «MFS» mekemesinde enbek dauy tuyndap jatqan bolatyn. Kәsipodaq tóraghasy R.Yqylasov júmysshylardyng kelisiminsiz enbek shartyna qol qoyyp jiberedi. Oghan júmysshylar da, mening balam da, óz qarsylyqtaryn bildiredi. Sebebi, olar enbek dauynyng tek zandy jolmen aqyldasyp sheshilgenin qalaydy. Osyghan baylanysty kәsipodaq jinalysy 01.08.2011 jyly bolatyn bolyp belgilengen edi, biraq búl jinalys belgisiz sebeptermen 03.08.2011 jyly keshki saghat 17:00-ge keyin shegeriledi. Balam búl jinalysqa qatysa almady, sol kýni týste úlymdy óltirip ketti. Áriyne, kýmәndi jaghday! «MFS»  mekemesi kimdiki? Artynda kimder túr? Ol jaghyn tolyq bilmeymin. Biraq osy mekemege «krysha» bolyp jýrgen V.Ya.Miroshnikov ekenin kópshilik biledi. V.Miroshinikov sol kezde «Barlau jәne Óndiru» AQ bas diyrektordyng orynbasary bolyp Aqtauda júmys jasaghan. Ol Manghystau oblysynyng boks federasiyasynyng preziydenti bolghan. Resmy emes aqparat boyynsha, ol Manghystaudaghy qylmystyq topty qarjylandyrghan.

Al, V.Miroshnikov mening balama ne ýshin óshikken? Balam qaytys bolarynan 12 kýn búryn alanda jatqan múnayshylargha bir gazel miyneraldy su aparghan. Jaqsylyqtyng Gazel toly sudy týsirgenin V.Miroshnikov kórip túrghan. Áriyne, «MFS» mekemesining júmysshysy ereuilshi múnayshylargha kómek jasaghany «únamaghan» boluy kerek. Balamdy óltiruge tapsyrys osy jaqtan týsui mýmkin. Tapsyrys bergen toptyng týpki maqsaty: Múnayshylar men biylikting arasyna syna qaghu, arandatu, halyqty biylikke jek kórinishti etip kórsetu boldy. Sol arqyly ózderining kózdegenderine qol jetkizu edi.

Tapsyrysty kimder oryndady? Birinshi kezekte olargha balammen janjaldasyp jýrgen adamdardy paydalanuy kerek boldy. Sebebi qandy izdi basqa jaqqa audaru kerek. Izdegenge súraghan, onday adam da tabyla ketedi.    Ol – «ÓzenMúnayGaz» birlestigine qarasty, UOS-2  mekemesining sol kezdegi avtokolonna bastyghy bolghan, 1973 jyly tughan Ýsenov Qonay Talghatúly. Al, Qonaydyng balamda, qanday kegi bolghan? Onyng aituy boyynsha, 17.07.2011 jyly Janaózen qalasy 4-shaghyn audangha qarasty 2-ýiding qasynda túrghan ózining «Montero Sport» kóligining aldynghy eki dóngelegin belgisiz ýsh adam jaryp ketken. Al, mening balam sol mandaghy dýkenning qasynda túrghan. Bireuler Qonaygha sening kóliginning dóngelegin Jaqsylyq jarghan boluy mýmkin degen. Tapsyrys berushiler Qonaydy paydalanghan.

Ýsenov Qonaydyng әreketi qalay әshkere boldy? Balam qaytys bolghan song eki kýnnen keyin UOS-2 mekemesinde jýrgizushi bolyp júmys jasaytyn 1983 jyly tughan Izbasov Aqylbek mas bolyp, qasyndaghy joldastaryna, «Jaqsylyqty kim óltirgenin bilemin, tauyp ta bere alamyn» deydi. Kóp uaqyt ótpey Aqylbekting jýikesi syr berip jyndyhanagha týsedi, biraq sodan keyin ol jerden qashyp ketedi.

2011 jyly 18 tamyz kýni Aqylbek UOS-2 mekemesining kensesine kelip, bastyghy Qonay Ýsenovti sabaydy. Osy oqighadan keyin Qonay júmystan shyghyp, ýiin, dýniye-mýlkin satyp, Almatygha asyghys kóship ketedi. Áriyne, onyng búl әreketi biz ýshin kýdik tudyrdy.

Men Izbasov Aqylbekpen jolyqtym, ol oqigha ornyna bastyghy Q.Ýsenovting kóligining dóngelegin jarghany ýshin, «razborkany» sheshuge 3 adam bolyp «UAZ» kóligimen barghanyn aitty, biraq artynan óz sózinen ainyp ketti.

Al, kelesi  kýdikti – Ýsenov Qonaymen Almaty qalasyna emdeluge barghanymda kezdeysoq jolyghyp qaldym. Ol da shyndyqty jasyra almay oqighanyng qalay bolghanyn qaghazgha jazyp berdi. Biraq, balamdy óltiru ýshin emes, tek «razborkany» sheshuge mas bolyp barghanyn aitty. Oqigha ornyna 7 adam bolyp 2 kólikpen barghan. Osy kezdesuden keyin 4 ay ótkesin Qonaydyng әkesi Talghat, sheshesi Aysha ýiime kelip menen keshirim súrady...  Artynan polisiya Qonaydy Ýsharal qalasynan ústap, Aqtaugha әkelip 3 kýn qamap, bosatyp jiberdi.

Sodan song oqigha ornyna barghan pikap UAZ-dyng iyesi de belgili boldy. Ol – Týlembav Esirkep degen adam bolyp shyqty. E.Týlembaev balam qaytys bolghannan keyin 1 ay 5 kýn ótken song UOS-2 mekemesine jýrgizushi bolyp júmysqa túrghan. Búl jigit barlyq bolghan oqighany, maghan da, polisiyagha da, kamera aldynda da bәrin jan-jaqty aityp berdi. Biraq ol da GOVD-gha barghannan keyin, aitqanynan ainyp ketip, ózime «úrdy» dep jala japty. Artynan «Qazaqstan-Aqtau» telearnasy arqyly maghan jala jauyp birjaqty habar taratty.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Balamdy óltiruge barghan ýsh kýdiktini aityp berdim, qalghan tórteui de belgili boldy. Jaqsylyghymdy óltiruge tapsyrys bergen jaqty da kórsettim. Biraq, tergeu isine kedergi bolmau ýshin mәn-jaydy tolyq jaza almadym. Qylmystyng qalay bolghany belgili bolsa da, qanisherler zang aldynda jauapqa nege tartylmaydy?  Bir jyl kýttim, eki jyl kýttim, endi qansha jyl kýtuim kerek? Mening balamnyng isi ashylsa, Janaózen oqighasyna qatysty kóptegen qylmystyng beti ashylar edi. Keleside múnday jaghday qaytalanbas edi. Osy qylmystyq isti ashugha kedergi bolyp otyrghan prokuraturada jogharghy shendi adamdar bar. Oghan bizding әlimiz kelmeydi.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Siz 2011 jyly 20 jeltoqsanda Janaózen qalasyna kelip halyqpen kezdeskende «Búl oqighanyng tamyry terende, artynda ýshinshi jaq túruy  mýmkin» degen bolatynsyz. Aqiqatynda da solay. Al, sol ýshinshi jaq daladan kelgen joq. Olar sol kezdegi múnay basshylary men olardyng jandayshaptary bolatyn. Qarapayym múnayshylar, sizding sayasatynyzgha da qarsy bolghan joq, jalaqylarymyz az dep te ókpelegen emes. Sebebi, Manghystaudaghy eng jogharghy jalaqy «Ózenmúnaygaz» múnayshylariniki bolatyn. Olar 1.7, 1.8 degen koefiysentterdi de bastyqtary aitpasa qaydan biledi?! Múnyng bәrin istep jýrgen múnay basshylarynyng arasyndaghy arnayy top bolatyn. Olar belsendi múnayshylardy sabap, qorqytyp, óltiru arqyly múnayshylardy biylikke qarsy qoydy. Al, mening balam sol sayasattyng jazyqsyz qúrbany boldy. Qalay bolmasyn ereuil  «BÓ» AQ men «Ózenmúnaygaz» ÓF-ning keybir basshylylaryna tiyimdi boldy, biraq búl qúpiya әli kýnge deyin ashylmay otyr.

Men búl maqalamdy «Halqyma hat, Hanyma dat» dep bastaghan bolatynmyn.

Aynalayyn, halqym!  Balamnan aiyrylyp qayghyrghan kezimde, ózdering júbattyndar, sýringen kezimde de, qoltyghymnan demedinder, maghan tilekshi boldyndar. Sizderge alghysym sheksiz! Halqymnyng aldynda basymdy iyemin. Kýiikpen jýrip ózderinning quanysh, qorqynyshtaryna da, bara almadym, keybirine qatty ketip artyq aitqan jerim de bolghan shyghar, bәrinnen keshirim súraymyn! 54 jasqa kelgenshe bireuding ýstinen aryz jazyp kórgen emespin, sayasatpen de ainalyspaymyn. Ózim Kenes sayasatynyng kesirinen 1980-1981 jyldary Aughan jerinde qan maydannyng ishinde boldym. Talay dostarym kóz aldymda birinen song biri qúrban bolyp jatty. Ol kýnderdi eske alu men ýshin auyr. Sondyqtan da, elimning beybit ómir sýrgenin, azamattardyng amandyghyn tileymin. Eng bir janyma batatyny – beybit zamanda balalarymyzdyng qanisherlerding qolynan ólui, olardyng «maghan ne istey alasyn?» degendey kóz aldymyzda tayrandap jýrui, odan artyq ata-ana ýshin qorlyq joq bolar. Mening balam qara basynyng qamy ýshin emes, halqy ýshin ketti. Shilingir shildede, aptaptyng astynda túrghan múnayshylargha  qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey bolyp, qolyndaghy  97 myng tengesine su aparyp bergen, biraq «ereuilshilerdi qoldaushy» degen ataqqa ilindi. Ózining júmystastarynyng qúqyn zandy jolmen qoldaymyn dep basshylarmen jamanattasty. Aqyry, osy jaghdaylar úlymnyng týbine jetti.  Men armanda ketken qúlynyma sheksiz yrzamyn!  

Jetelep jýrip ýirettim, әdet-ghúryp saltymnyn,
Qaymaghyn búzba deushi edim dosyna bergen antynnyn.
Alpys jyl atan bolghansha, alty kýn sýrgen bura artyq,
Antyndy búzbay jan balam, úly bop ólding halqynnyn!                                                

Elaman Túrbaev

Janaózen qalasy

Eskertu: Barlyq jauapkershiliktti óz moynyma alamyn, eshkimge ziyanymdy tiygizbeymin. Qújat dәlelderim bar.  

Abai.kz

0 pikir