Seysenbi, 25 Qantar 2022
Qogham 48552 2 pikir 25 Nauryz, 2014 saghat 15:57

ÓZBEKTING OZYQ ÚLT EKENIN KESh TÝSINDIM

 

Týrkistan gazetindegi 6 Nauryz kýni «Kremliding kóksegeni ne?» degen dóngelek ýstelde Dulat Isabekovting aitqan sózderi osy maqalany jazuyma týrki boldy. Men es bilgeli bizding auyldyng aqsaqaldary «Bizding ózbekten ýirenerimiz  kóp» dep qayta-qayta aityp otyratyn. Men namystanyp nege degen súraqty kóp qoyatynmyn. Eseye kele kәriqúlaq aqsaqaldardyng aitqandarynyng jany bar sóz ekenin týsine bastadyq.

    Dulat agha Reseyding «Domodedovo» әuejayyndaghy ózbekting shәihanasy bylay túrsyn, Latyn Amerikasyndaghy Kolumbiya eline barghanymda da ózbekting shәihanasynda ózbekting әni shyrqalyp túrdy. Al, bizding Almatynyng ózinde qazaqtyng birde-bir shәihanasy joq. Ózbekter әlemning qay týkpirinde jýrmesin eshqanday assimiliyasiyagha úshyramaydy, óz ana tilin úmytpaydy, ata-babasynyng salt-dәstýrin saqtaydy, jermen júmys istey alady, esh uaqytta birden bayyp ketsem dep oilamaydy, bir tiyndy qanaghat qylyp, qyruar qarjy jasaydy.

    Qazaqtar  kerisinshe, jermen júmys istey almaydy, ýlkendi syilamaydy, jastarymyz әdepsiz, júmysqa túrsa, birden bayyp ketkisi keledi. Qazaq júmysqa alynsa, súranuy men syltauy bitpeydi, olar júmys degendi tek bastyq bolu dep esepteydi, aqsha tapsa elde joq kólik minip alady, ysyrapshyl, qazaq býgin iship-jep toysa, ertengisin oilamaydy, t.b. dep býgingi kýnning shyndyghyn jayyp salypty.

    San ghasyrlar boyy qazaq pen ózbek qoyy qoralas, auyly aralas qyz berip, qyz alysyp kelgeni kýmәnsiz. Sodan kelip «Ózbek—óz agham» degen sóz shyqqan. 1450 jyldary Áz Jәnibek pen Kerey hannyng «ózbek úlysynyn» hany Ábilhayyr han biylegen Shaybaniyler memleketinde qypshaq, nayman, kerey, qonyrat, sirgeli, tama, jalayyr t.b. boldy. Ol kezde Samarqandy jalayyrlar men dulattar úlysy dýrkiretip túrghan ( Esirkep Ómirbekov «Shejireli ólke», 180-bet ). 1763 jyldan qonyrat taypasynan shyqqan Múhammed Ámin negizin qalaghan taypalyq odaq 1920 jylgha deyin Horezmning tizginin eshkimge bermey keldi. Qonyrat dinastiyasynyng songhy hany Sayd Abdulla 1920 jyly biylikten alastatylghan song baryp, Horezm halyq respublikasy qúryldy. Sonyng negizinde býgingi Ózbekstan respublikasy payda boldy.

    1866 jyly Qoqan handyghy Reseyding qúramyna ótip, Týrkistan general-gubernatoryna baghyndy, ortalyghy Tashkent boldy. 1917 jyly Mústafa Shoqay Samarqandtan qashyp, Qoqan avtonomiyasyn qúrady, ony 1918 jyly Frunze basqarghan Qyzyl әskerler ayausyz tas-talqanyn shygharady. Sol jyly Týrkistan ASSR-ne ainalyp, onyng qúramyna Búqara men Horezm respublikalary engizildi. Tәjikstan 1924 jyldan 1929 jylgha deyin avtonomiyalyq respublika retinde Ózbek SSR-ning qúramynda boldy.

    Orta ghasyrdaghy kóshpendi ózbekter men qazirgi ózbekter—eki basqa etnos siyaqty. Shyn mәninde, býgingi ózbek halqynyng basym bóligin ózbektengen búqarlyq jәne samarqandyq soghdylar (tәjikter) qúraydy. Iran tektes tәjikting tili parsy, púshtyn tilimen birdey. Kezinde din taratugha kelgen arabtargha múrnyn shýiirgen parsy mәdeniyeti ózbek halqyn da iyirimine ýiirip әketken. Jalpy, Búqara, Samarqand  jәne Termez shaharlaryn mekendegen tәjikter әuel bastan ózbekterge qaraghanda aqyldy, ónerli bolyp keledi. Etnikalyq tamyryn sezine bastaghan ózbektengen tәjikter tólqújattaryna qaytadan jappay «tәjik» dep jazdyryp alyp jatyr dep estidim. Kenes odaghynda iran tektes tәjikterding kóptiginen seskengen biylik «ózbek pen tәjik tuys halyq» degen tezis qoldan úiymdastyryldy. Áytpese, el ishinde dau-janjal ushyghyp ketui әbden mýmkin edi.

    1999 jyly Tashkendegi shekarashylar bilim ordasyn bitirip, Súrhandariya oblysyndaghy Termez shaharyna qyzmetke bardym. Sonda Termezden 100 shaqyrym jerde Jiydeli Baysyndy mekendegen qalyng ózbek bolyp ketken qazaq bauyrlarymdy kórip tang qaldym. Týrlerine deyin ózgergen, tilderi eki bastan, ózderin qonyratpyz-jalayyrmyz deydi. «Alpamys jyryn—Alpomysh bizdiki» dep kýidirgeni әli esimde.

    Qay ghasyrdy alsanda, Tashkentte ózbekten qazaq kóp bolghan. 1931-32 jylghy asharshylyqta bir ýzim nangha zar bolghan dala qazaghy ala dorbasyn arqalap, nan qala Tәshkenge qaray  aghylghany aitpasa da mәlim. «Balapan basyna, túrymtay túsynda» bolyp jatqandy tiyimdi paydalanghan ózaghandar ózderining sanyn jasandy týrde kóbeytu ýshin Ahunbabaev,  Sharapov,  Rashidovtyng túsynda Ózbekstandy mekendegen qazaqtardy mәjbýrlep tólqújatyna «ózbek» etip jazdyrghan.

Ne kerek, qazaqqa qaraghanda arydan oilaytyn ala taqiyaly sarttar Tashkentke ie bolu ýshin anqau qazaqty qulyqpen aldap soqty. Óz últyn tandyr nangha «ayyrbastaghan» paryqsyz qazekenderding esebinen Tasqalanyng taghdyryn qasqa bas V.I. Lenin qyzyl qalamsappen bir-aq tartyp, mәngilikke sheship berdi. Býkilodaqtyq starosta bolghan shoqsha saqal M. Kalinin 1925 jyly Registan alanynda sóz sóilep, Samarqandy ózbek astanasy etip qaytty. 1930 jyly astana Samarqandtan Tashkentke auystyryldy.

   Qonaevtyng túsynda Almatyda jalghyz qazaqsha bilim beretin mektep bolghanyn, sol kezde Tashkentte otyzgha juyq taza qazaq mektebi bolghanyn bilesiz be? Qazirgi tanda, Tashkentte túratyn 65 myng qazaqtyng enshisine qalanyng shet audany Sirgelide bir qabatty jalghyz mektep qana qalypty. 3 millionnan astam Ózbekstannyng qazaghy ózbek bolyp jazylyp ketkenin, Tashkentte ÚQK istep jýrip, qúpiya múraghattardy aqtarghanymda kózim jetti. Árbir ózbek «Men ózbekpin—ózime bekpin» dep ózin-ózi ómir baqy qamshylap ótedi. Ózbekting әielderi jayylyp—jastyq, iyilip—tósek bolady. Kýieuining atyn ólse de atamaydy, eki sózining biri—qojayyn sizdiki dúrys dep, ( onyki dúrys bolmasa da) bir qolyna sýlgisin, ekinshi qolyna qúmanyn alyp syzylyp túrghanyn kórip qalay sýisinbeysin?

    Ózbekting balalary besikten beli shyqpay jatyp, әke-sheshesine qamqor bolyp, kómektesip tyrmysyp jatqanyn talay kórdim. Ýiining aldynan ótip bara jatsan, qarshaday balasyna deyin, tanymasa da, «Assalaumaghalaykum» dep bir qolyn jýregine qoyyp, ekinshi qolyn berip amandasyp jatady. Al, bizding keybir balalarymyz tanysa da sәlem bermeydi, keybir kelinshekterimiz kýieuin syilau degenning ne ekenin ýsh úiyqtasa týsinde kórmegen. Qit etse, ajyrasyp jatqandar qanshama. Sondaylardy bir jylgha Ózbekstangha jiberip alsan, shirkin-ay.

    Dýniyening týkpir-týkpirine baryp, júmys istep, enbek etip, tapqanyn bala-shaghasyna jiberip otyrghan ózbekterge qalaysha bәrekeldi demeysin!.. Biz bolsaq, keyde dýkennen nan alyp keluge erinemiz. Ákem Kenes (marqúm): «bizding úrpaqtyng aldynda ýlgi-ónege kórsetetin imanjýzdi, shejire qarttar boldy. Biz óz kezegimizde sol alghan últtyq tәlimdi ózimizden keyingi ókshebasarlarymyzgha jarytyp jetkize almadyq. Búghan basqany kinәlay beruding reti joq. Bardy joghaltugha kelgende aldymyzgha jan salmaytyn pysyqpyz. Qashqangha da, qughangha da qorghan bola ketetin, sony maqtan etetin daraqylyghymyz taghy bar. Batysqa nemese orysqa esimiz ketkenshe elikteymiz. Ózin-ózi syilaudy myna kórshi túrghan ózbekten nege ýirenbeymiz?!» dep aityp otyratyn.

Júmamúrat  Shәmshi

Abai.kz                                   

2 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7770