Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 3928 0 pikir 26 Nauryz, 2014 saghat 13:59

Elimizde infraqúrylymdyq jobalar qory qúrylmaq

«Bәiterek» holdingining jarghylyq kapitaly budjettik qarjy esebinen 20 mlrd 330 mln 779 tengege úlghaytyldy. Búl qarjynyng negizgi bóligi holdingting enshiles mekemesi - «Qazyna kapital menedjment» AQ-nyng qarjylyq kapitalyn úlghaytyp, Infraqúrylymdyq jobalar qoryn qúrugha júmsalady. Esterinizge sala keteyik, QR Premier-ministri Serik Ahmetov Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligining 2014 jyldyng 6 aqpanynda ótken alqa jiynynda infraqúrylymdyq jobalar qoryn qúrudy jedeldetu turaly tapsyrma bergen bolatyn. Qordyng maqsaty – infraqúrylymdyq jobalargha investisiya tartu jәne búl baghyttaghy júmystardy jandandyru. Qalghan 330 mln 779 myng tenge «Tehnologiyalyq damu jónindegi últtyq agenttik» AQ-yna aspap jasau jónindegi konstruktorlyq buro qúrugha bólinedi. Búl turaly Holdingting Diyrektorlar kenesining alghashqy otyrysynda jariyalandy. Infraqúrylymdyq jobalardy jýzaga asyrugha jeke investisiya tartu maqsatynda

«Bәiterek» últtyq basqarushy holdingi jәne «Qazaqstandyq memlekettik-jeke әriptestik ortalyghy» birlesip, «Memlekettik-jeke әriptestik jobalaryn sýiemeldeu» JShS qúryp, onyng jarghylyq kapitalyna ýleske kirmek. Memlekettik –jeke әriptestik jobalaryn sýiemeldeu ortalyghynyng negizgi júmysy infraqúrylymdyq, sonyng ishinde memlekettik -jeke әriptestik negizinde jýzege asyrylatyn jobalardy qúrylymdau jәne sýimeldeuge baghyttalady. Ortalyqtyng aldyn-ala kelisimnen ótken jobalarynyng ishinde Almaty stansiyasyn ainalyp ótetin temirjol men Almaty jәne Qaraghandy qalalarynda 300 tósek oryndyq kópsalaly auruhanalar qúrylysy bar. Memlekettik-jeke әriptestik jobalardy sýiemeldeu ortalyghynyng jarghylyq kapitaly 200 mln tenge kóleminde belgilengen. Onyng 150 mln tengesi nemese 75 payyzy «Bәiterek» holdingining ýlesine beriledi, «Qazaqstandyq memlekettik –jeke әriptestik ortalyghy» AQ-nyng ýlesi 50 mln tenge nemese 25 payyzdy qúraydy.

«Bәiterek» últtyq basqarushy holdingining onjyldyq damu strategiyasy qabyldandy

«Bәiterek» Últtyq basqarushy holdingi» AQ-nyng Diyrektorlar kenesi Holdingting 2014-2023 jyldargha arnalghan damu strategiyasyn bekitti. Qújatta Holdingti integrasiyalanghan damu instituty retinde qalyptastyrugha baylanysty mindetter men tayau onjyldyqtaghy strategiyalyq baghyttar aiqyndalghan.

Birinshi kezektegi strategiyalyq mindetter:

* Qarjylyq jәne óndiristik júmystardyng shyghynsyz jýrgiziluin qamtamasyz etu;

* Qarjy resurstaryn basqarudyng tiyimdiligin arttyru;

* Holding júmysynyng jariyalylyghyn qamtamasyz etip, halyqtyng senimin arttyru;

Holdingting 2014-2023 jyldardaghy negizgi strategiyalyq baghyttary:

-Ekonomikanyng basym baghyttaryna qarjylyq qoldau kórsetu arqyly QR ekonomikasynyng túraqty damuyna yqpal etu;

- shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytugha qoldau kórsetu;

-qazaqstandyq kompaniyalardyng eksportqa shyghuyna yqpal etu;

- memleketting әleumettik saladaghy mindetterin jýzege asyrugha yqpal etu.

Strategiyada qarjy instituttaryn Holding ayasynda integrasiyalau kórsetkishteri, investisiya tartudyng tiyimdi tәsilderi, investisiyalyq sayasattyng basymdyqtary, el ekonomikasyn nesiyelendiruding mehanizmderi aiqyndalghan.

Diyrektorlar kenesining otyrysynda holding qúramyndaghy enshiles mekemeler aktivterining qúrylymyn ontaylandyru mәselesi talqylandy. Saraptama boyynsha, holding qúrylymynda profilidi emes aktivter joq. Degenmen, birqatar enshiles kompaniyalar investisiyalyq qorlargha nemese investisiyalyq jobalardy jýzege asyrugha qatysyp kelgen. Osyghan oray, jyl sonyna deyin «Damu» kәsipkerlikti qoldau qory 5 mikrokredittik úiymnan shyghady. «Tehnologiyalyq damu jónindegi últtyq agenttik» AQ tehnoparkter júmysyn ontaylandyru maqsatynda Almaty aimaqtyq tehnoparki men Sәtpaev atyndaghy Qazaq Últtyq tehnikalyq uniyversiytetining tehnoparkin biriktiru baghytynda júmys jasap jatyr.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1051