Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
46 - sóz 9653 0 pikir 26 Nauryz, 2014 saghat 16:52

Ru – qazaqtyng fenomeni. Biraq...

Mekemtas Myrzahmetúly, jazushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, 
professor:

Otbasy tәrbiyesi ghasyrlar boyy ózining qalyptasqan qalpymen qazaq tarihynyng ón boyynda XIX ghasyrgha deyin Abay zamanyna qaymaghy búzylmay jetti. Qazaq bolmysynyn, kýndelikti túrmysynyng ózegi auyl – bir shaldyng kindiginen taralghan balalardan túratyn. Bir auylda ýsh-tórt baladan, onnan astam baladan aspaytyn shaghyn auyl ózining atajúrty qystauynda, jazda jaylauynda mal jaylatatyn. Otbasy tәrbiyesi atasy men әjesining qolynda býkil qazaq atauly salt-sana, әdet-ghúryp ata dәstýri qatang týrde atadan balagha, әkeden nemerege búljymay barlyq últtyq dәstýr saqtalatyn. Auyl adamdary bir atanyng balasy bolu sebepti, býkil mal dәuleti ortaq bolghandyqtan bir-birine, maldy baghyp kóbeytu әrqaysysynyng azamattyq mindetine jatatyn. Múnday auylda tuystyq sezim, rulyq namys óte kýshti bolatyndyqtan jetim-jesir shetke shashylmaytyn. B.z.b. zamannan XIX ghasyrdyng ekinshi jartysyna deyin qazaq otbasy ýy tәrbiyesi bir qalypta ózgermey saqtalyp keldi. Búl býkil qazaq ataulynyng últtyq salt-sanasy, әdet-ghúrpy, dini, dili, tili, dýnie tanymy kóshpeli túrmysqa beyimdelgen asa berik bolyp qalyptasty. Osy erekshelik pen betpe-bet kelgen Qytay barlaushylary qazaqty kýshtep baghyndyrugha bolady, biraq, onyng ústaghan dәstýrli qazaqy әdet-ghúrpyn, salt-sanasyn búzyp ózgertu – mýmkin emes dep qaraghan. Soghys bola qalghan jaghdayda úran salyp bir sәtte qalyng qaruly sarbaz qarsy túra alghan. Ár otbasynda jauyngerlik zamanda bir úl bala bolsa, úrpaqtyng ýzilip qalmauy ýshin qaldyryp otyrghan. Birneshe otbasy bir auyldy qúraghan. Auyl qazaq halqynyng ózegi (yadrosy) retinde sanalghan. Últtyq salt-sana, әdet-ghúryp osy auyl túrmysynda ata dәstýri retinde otbasyn jatqyzyp túrghyzatyn ruhany kýshke ainalghan. 

 Syrtqy kýshter, әsirese, Orys jәne Qytay imperiyasy búl qúbylysty kórdi, tanyp bildi. Qazaq jerin jaulap alghanda búl halyq dәstýrindegi ruhany salt sanany, últtyq dәstýrdi joyyp qúrtpayynsha, halyqty mәngilik bodandyqta ústau mýmkin emestigin, qiyndyqqa soghatynyn bildi.
Otbasy tәrbiyesi, әriyne, qoghamnyng sayasiy-әleumettik bolmysymen tikeley baylanysta túratyn kýrdeli qúbylys boluy sebepti, onda bolyp jatqan ózgeristing yqpaly tiymey túra almaydy. Osy qúbylysty ómir aghysynan anyq sezingen daryndy aqyn S. Torayghyrov
Búqar týsi qazaqtyng býlingeni,
Kýnbatystan suyq jau kóringeni…
Abay túsy qazaqtyng búzylghany,
Qaralyqqa ainalyp qyzyl qany, –  degen oy tolghanysynda osy jaghymsyz jaghdaydyng yqpalymen qazaq otbasynda ózgeristerding oryn alu sebepterinde kóre almaqpyz. Qazaq aqyn-jyraulary shyghystan yzghyryq bolyp soqqan Qytay qaupi  men batystan boran bolyp soqqan Resey imperiyasynyng eldi otarlap mәngi bodandyqqa salu maqsatyn erte sezindi. Sezindi de keler úrpaqqa jau niyetting qaydan kelerin eskertti. 
Búhar jyrau zamany Resey men Qytay imperiyasy qoldap, «jabayylardy jabayylardyng qolymen qyryp», olar jaylaghan jerdi bosatu maqsatymen olargha qalmaqty aidap salyp, zenbirekpen qarulandyryp qazaqtardyng ýshten ekisin qyryp saldy. Aqyry qalmaqtardyng ózi de qyrylyp elinen, jerinen, memleketinen aiyryldy. Eki imperiya úiymdastyrghan búl soghys shyn mәnindegi qazaq pen noghaydy jer betinen sypyryp joydy maqsat etken ashyq genosidtik sayasat bolyp shyqty. Qazaqtyng orta jýzi men kishi jýzi bodandyq búghauyna týsti. Handyq qúrylysty joyyp Resey biyligine qolayly súltan-praviyteli, agha súltan biyligin ornyqtyrdy. Yaghni,  «úzyn arqau, keng túsau» sayasatyn ústandy. Úly jýzdi jaulap alghan son, qazaq jerin tútas iyelengen Resey endi «jabayylardy jabayylardyng qolymen túnshyqtyru» sayasatyn ústanu ýshin territoriyalyq prinsipke negizdelgen el biyleuding bolystyq jýiesin 1867 jyly endirdi. Qazaq elin biyleu dengeyi auyl shenberinde ghana qaldy. Mine, bolystyq el biyleu jýiesi qazaqtyng ózegi bolghan auyl ýlken ózgeriske úshyrady. Osy ózgeristi erte sezingen S. Torayghyrov «Abay túsy qazaqtyng búzylghany» dep anyqtama berdi. Búryn qazaq auyldary birimen biri aghayyn-tuys, birin-biri qorghau jau tiyisse bәri birge shabuylgha shyqty. Búlardyng arasynda taptyq talas tartys týbirimen bolghan emes. Al, endi bolystyq biylik osy qandas birlikti, aghayyndas yntymaqty eldi, yaghni, auylmen auyldy bolystyq biylikke talastyryp, auyl basy partiyagershilik talasqa týsip, qazaqtyng minez qúlqy búzylu sebepti, búl talasqa әr otbasynyng tikeley aralasuynan keyin, qalyptasqan otbasylyq salt-sana, әdet-ghúryp dәstýrine jik týsti. Bir auyzdy sýttey   úiyp otyrghan otbasynyng óz ishine alauyzdyq týsti. Partiyagershilik talas tartystyng ózi aghayyndy tuystyng arasyn ajyratyp  alauyzdy minez qúlyq ornygha bastady. 
 Otarshyl ýkimet endi elding ruhany әlemine qol sala bastauy – Resey imperiyasynyng shoqyndyru, orystandyru siyaqty ashyq týrde jýrgize bastaghan memlekettik dengey­degi missionerlik sayasatynan anyq kórine bastady. Missionerlik sayasat bizding eldi­gimizge, jerimizge, dinimiz ben últtyq dәstýrimizge qúrylghan túzaq bolatyn. S. Torayghyrovtyn:
Eldigine, jerine, hәm dinine,
Qúryldy talay túzaq, talay qaqpan, – deui otarshyldyq sayasattyng jauyzdyq niyetpen jýrgizilip otyrghan aila-tәsilderin kórip, tanysyp, bilgen song osynday qory­tyndy sózin aitugha mәjbýr bolghan. Missionerlik sayasattyng basty maqsaty – qazaq elining tarihy jadyn joy, dininen taydyryp basqa dinge shoqyndyru, tilin býldiru, dýniyetanymyn ózgertu arqyly mәngýrttengen tobyrgha ainaldyru arqyly mәngilik ruhany qúldyqta ústau ghana bolatyn. Memleketting sayasy aila-tәsili osy jolgha júmsalyp keldi. Tastay bolyp qalyptasqan qazaq otbasyndaghy tәlim-tәrbiye, yaghni, keshegi otbasy tәrbiyesi, ata-dәstýri birtindep ózgeriske úshyrap ydyraugha bet aldy…
Kenestik biylik qazaqtardy kýshtep otyrshyldy elge alyp keldi. Ata-babanyng otbasylyq tәrbiyesi, әsirese, qazaqtyng ózegi (yadrosy) bolghan auyldyq negizi birtin­dep ózgeriske týsip, kolhozdastyru, sovhozgha ainaldyru arqyly búzylyp, bastaghy tabighy qalpynan auytqydy. Otbasy bolmysy qanshalyqty ózgeriske úshyrasa da, ata-baba qalyptastyrghan halyqtyq salt-sana, әdet-ghúryp jany sirilik kórsetip, әlide bolsa tabighy bolmysy saq­talyp keledi. Mysaly, ýlkendi syilau, ata-anany qúrmetteu, aghayyn-tuys­qa qayyrymdylyq jasau, syrttay nekeni ústanu, qúda týsu, qyz úzatu әsirese, qanshama ózgeriske týsip silikpesi shyqsa da jeti atasyn bilu, ruyn úmytpau t.b. býgingi otbasylyq ómirde ózindik oryn alyp otyrghanyn eshkim de teristey almasa kerek. 
Ru – qazaqtyng fenomeni. Biraq, rulyq úghymnyng sayasat silikpesin shygharyp, ony jek kórinishti ete bastady. Kenestik biylik te rudy teris jaghynan qarap óz paydasyna paydalanghany bar. Qazaq arasynda ru namysy bar kezinde el ishinde býgingidey jetim-jesirdi qanghyrtu, qyz baladan teris qylyq shyqpaytyn, kedey-kepshigine aghayyndary jabyla kómektesip qatargha qosyp otyratyn. Mәsele rushyldyqty búrynghy qalpyna keltirude jatyr. Onyng betin ong qaratyp paydalanu kerek. Otbasy tәrbiyesine de rulyq tәrbie qajet. Óitkeni, ru tarihy qajettilikten tuyndaghan biregey qúbylys. Bilmestikpen búnymen alysqansha onyng ózindik yqpalyn paydalanu qajet. 
XIX ghasyrdyng birinshi jartysyna deyin qazaq otbasy bolmysyn ózindik qalpyn saqtap keldi de el biyleu jýiesi bolys­tyq biylikting enuimen «jabayylardy jabayylardyng qolymen túnshyqtyru» sayasaty otbasy bolmysynyng tabighaty búzyluyna alyp keldi. Al, býgingi tәuelsiz zamanymyzda otbasy jaghdayy keshegi otbasy úshyraghan auyr jaghdaydan keri ketpese algha jyljyghan joq. Óitkeni, otbasy búzyla týsuine jan-jaqtan qaptay jauyp kelip jatqan әr týrli jau niyetti ruhany shabuyldar tolastar emes. Osymen kýresip betin qaytarar bizding últtyq iydeologiyamyz әlsizdik tanytyp, tipti, onyng keybir ókilderi dollardyng qúlaqkesti qúlyna ainalyp ketkenine júrtymyz qúlaqdar. Syrtqy kýshter jýrgizip kelgen sayasy iydeologiyalyq is-әreketterding negizinde qazaq halqy әrqily ruhany jaghynan jikteliske týsip tili, dini, jazuy jaghynan ishtey ýshke bólinip ketkeni jasyryn emes, shyndyq. Mysyly, orystandyru sayasatynyng әserinen qazaqtar ada-qazaq, shala-qazaq, taza-qazaq atanyp ydyraghanyn eshkimde teristey almas.  Al, dini jaghynan da jiktelip, ydyrau ýstinde. Dindegi ata-dәstýrin ústap kele jatqan qazaqtardy islam dinin jamylghan jat aghymdar vahabister, krishnaidtar t.b. ishtey ruhany jaghynan bólshektep ydyratu әreketi din turaly alynghan zangha qaramay astyrtyn qyzu әrekette. Diny nasihattaryn aityp, astyrtyn taratu jolynan qaytar emes. 
 Halqymyz kýndelikti túrmysynda paydalanyp otyrghan jazu tanbasynan da ýshke bólinip, birin-biri oqy almay, ruhany tútastyghy búzylu ýstinde. Mysaly, bizder orys jazu tanbasynda bolsaq, qytay qazaqtary arab jazu tanbasynda, al, sheteldik qazaq latyn jazu tanbasyn paydalanyp, birin-biri oqy almay ruhany tútastyghy búzyluda. Mine, býgingi qazaq otbasynyng kýni de osy qúbylysqa úrynyp, bir otbasy mýsheleri bir-birimen óz ana tilinde sóilese almay saghy synyp ishtey synuda. Tәuelsizdik zamandaghy býgingi әrbir otbasynyng ishki ruhany әlemi tútasyp shoghyrlana týsuding ornyna ydyraugha bet alghan qalypta. Mysaly, otbasynda ajyrau ýdep barady. Osydan tiri jetimder sany da artuda. Qyz ben úl otbasy yrqynan shyghyp batystyng minez qúlqynyng azghyndaghan aldamshy jarqyldaq mәdeniyetine elikteu jaghy basym týsip barady. Múnyng ýstine iydeologiyalyq qúraldyng tendesi joq týri teledidar men internetting jaghymsyz әseri de otbasyna  әser etude. Dәl múnday alasapyran zamanda ertengi otbasy turaly boljam aitu qiyndap barady. Ár otbasy – memleketting jandy kletkasy. Onday memleket myqty, quatty memleket bolu ýshin onyng kletkasy, yaghni, otbasyda quatty, ómirsheng boluyda shart. Múnday quatty, jan-jaqty jetilgen keleshek otbasy dengeyine jetu ýshin qazaq taghyda ózining dana úly oishyl Abaydyn:
Ádiletpen aqylgha, 
Synatyp, kórgenin, bilgenin.
Bilgizer alys jaqyngha,
Solardyng sóile degenin, – deytin ósiyetine qúlaq týrip jetinshi qara sózinde asa tereng filosofiyalyq tanym túrghysynan aitylghan: «Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn týgeldep, eng bolmasa denelep bilmese, adamdyqtyng orny bolmaydy. Ony bilmegen son, ol jan adam jan bolmay, hayuan jany bolady. Ázerde qúday taghala hayuannyng janynan adamnyng janyn iri jaratqan, sol әserin kórsetip jaratqan» degen danalyq sózin oigha qondyryp ghylymy tanym jaghyna nazar audarayyq. 
Evropa qoghamy dýniyening kóringen syryna jete kónil audaryp, bizdi qorshaghan әlemning kózge kórinip túrghan syryn tanyp biluge sheshushi min bere qarady. Ghylymy zertteu nәtiyjesinde býgingi qoghamnyng materialdyq iygiligin ghylymdy paydalanu arqyly jeter biyigine jetkizdi. Adamzat balasynyng tútuyna qajetti zat ataulynyng bar týrin óndirip, bayyghan ýstine bayy berdi. Ghylymnyng bar quatyn osy jolgha búru arqyly osy órkeniyetke jetti. Biraq, birjaqty synar ayaq bolyp jetti. Sebebi, olar ghylymnyng jetistigin imansyzdyq jolgha salyp adamzat balasyn qynaday qyratyn qaru-jaraq jasau jolyna baghyttap jiberdi. 
 Olar dýniyening kórinbegen syryn,  yaghni, adamzat balasynyng ruhany әlemining syryn ashyp, tanyp biluden sanaly týrde bas tartyp ateistik, materalistik tanymdy ústandy. Týp iyeni teristeui sebepti ana dýnie joq. Nede bolsa osy dýniyening qyzyghyn kórip, rahatyna batyp qaludyng joly – qaryn qamy ýshin baylyqqa qúnyghu, qanaghatsyz dýniyeqonyzdyq maqsatqa, individualizmge úryndy. Búlardyng basty arman-maqsaty ne ekenin aqyn Maghjan Júmabaev XX ghasyrdyng basyndaghy(Payghambar) degen óleninde:
Evropany qaranghylyq qaptaghan,
Jalghyz jan joq qaranghyda laqpaghan.
Bilgen emes iman degen ne nәrse
Qaryn degen sózdi degen bastaghan, – dep kóregendilikpen tanbalaghan bolatyn. Evropalyqtardyng otbasy tәrbiyesi de individualistik iydealdyng bolmysyna oray qalyptasyp, jeke bastyng mýddesi algha shyqty da biz biletin aghayyn-tuys degen sezimderden alystap ketti. Al, Abay ózining ómir jolynda dýniyening kórinbegen júmbaghynyng syryn ashugha, adamnyng ruhany әlemin tanyp biluge úmtyluy arqyly týp iyeni tanyp bilu jolynda jantanu ilimining negizine sýiendi. Adamdy ruhany jaghynan tazartu jolynda tolyq adam ilimining negizin qalady. Bas shәkirti Shәkәrim «ar ghylymy oqylsa» dep Abay dәstýrin damyta jalghastyru jolynda dýniyening kórinbegen syryn tanyp bilu ýshin úzaq jyldar boyy izdenuden keyin ózining «Ýsh anyq» dep atalatyn enbegin jazyp qaldyrdy. Biraq, zaman qyrynan kelip kenestik biylikte evropalyqtar ústanghan zatshyldyq jolymen ketti. Qazaq otbasy tәrbiyesi de osyghan ilanuy sebepti ruhany daghdarysqa úrynudyng yqpalynan shygha almady. Býgingi qazaq otbasy ghasyrlar boyy qalyptasqan ata-baba otbasy tәrbiyesining salt-sana, әdet-ghúryp dәstýrimen baylanysa jebep túrsa da, maqtarlyq kýide emes. Memleket Abay aitqan dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn tanyp biluge úmtylyp ekeuin ýilestire sayasat jýrgizse, býgingi otbasy tәrbiyesin últtyq dәstýr negizinde qalyptastyra almaq. Al, evropalyqtar siyaqty dýniyening kóringen syryna basymdyq berip, ruhany salany tanyp biluge jatyrqay qarasa, otbasy tәrbiyesi «kón qatsa qalybyna» degen kýige týsui anyq. 
Osy salada oilanarlyq bir mәsele bar. Ol – pedagogika ghylymynyng býgingi jaghdayy aldaghy taghdyry jayly mәsele. Sebebi qazirgi pedagogika ghylymy ateiys­tik materialistik tanymdy ústanghan dýniyening kórinbegen syrynan habarsyz, býgingi minez-qúlyq jaghynan barynsha azghyndap bara jatqan elding bolmysynan tuyndaghan ghylym. Osydan bolsa kerek jogharghy oqu oryndarynda oqylatyn, otbasynyng onaluyna әseri joq «óli ghylymgha» ainalyp bara jatqan siyaqty kýidi bastan keshirude. Bәribir búl salada eng kóp ghylym doktarlary men kandidattary, magistrler men doktoranttar sany qoghamdyq ghylymdar salasynan mol bolsa da, sony baghyty, janalyghy joq (nauka obraznyi) ghylymgha ainalyp bara jatqany sanaly jangha bayqalyp-aq túr. Osy sebepti búl ghylymnyng relisi ózgerui kerek. Ózgergende onyng relisi últtyq shyghystyq reliske týspegi kerek. Múnyng sebebi, Abaydyng otyz segizinshi sózinde «Malmenen ghylym kәsip qylmaqpyz. Óner – ózi de mal, ónerdi ýirenbek – ózi de ihsan. Biraq, ol óner ghadalәttәn shyqpasyn, sharghygha(sharighatqa) muafiyh(ýiles) bolsyn» degen oiynyng tórkini qoghamdyq ghylym onyng týrli salasy óner, ghylym dýniyening kórinbegen syryn tanyp biletin tanymnyng әdiletten sharighattan shyqpay oghan ýilesimdi bolsyn degen talabynda kóp mәn maghyna jatyr. Pedagogikanyng últtyq, shyghystyq reliske týsui ghana osy talapqa say keledi.

"Aqiqat" jurnaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2645
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716