Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Mәdeniyet-әdebiyet 11186 0 pikir 27 Nauryz, 2014 saghat 10:00

AQYLBEK ShAYaHMET. QAZAQYLYQ PEN QAZAQShYLYQ

Minajat

Bisimilla, rahman-rahiym!

«Madaq aityp bas iyemiz Jaratushy Allagha,

Raqymy mol, meyirimi sheksiz sol ghana,

Qiyamet-qayymnyng jalghyz әmirshisi de sol ghana...»

Ótkinshi ómirde ghibratty ghúmyryn inabatty, ghidayatty sýrgen bar.

Ótken iske ókinip, Haq  jolyna bekinip, tәubagha kelgen bar.

Jaryq jalghanda qaranghygha qamalyp, senimi joghalyp, aidalada adasyp jýrgen bar.

Pendening Allagha qúl ekenin bilmegen bar, bilgen bar.

Qúdiretti Jaratqan!

« Tek saghan ghana minajat qylyp, jalbarynyp ótemiz,

Tek senen ghana medet-jәrdem kýtemiz.

QaHaryna úshyrap adasudan saqtay kór,

Nyghmetine bólep, tura jolgha bastay kór!»

 

Qanday sheber Jaratqan!

Qalam men Qaghaz. Qylysh pen Qynap. Tamyr men Bútaq. Birining birinsiz kýni joq. Biraq, adamgha syry mәlim. Qalamnyng qaghazgha kózi týspese, sory qalyn. Qaghazgha qalamnyng izi týspese, kónili jarym. Qylysh qynap bolmsa jalandap túrady, qynap qylysh bolmasa, alandap túrady. Tamyrsyz aghashtyng japyraghy jayqalmaydy, bútaqsyz tamyrgha qan jýgirgeni bayqalmaydy.

Osylardy bir birine qaratqan –  qanday sheber Jaratqan!

 

Alladan kýnde tileymin

Ótkinshi – qylghan is, ósek sóz – bylghanysh, qasiret  – qyzghanysh bolsa, toy-duman – júbanysh, otbasy – quanysh, qatar jýrgen, qyzyq kórgen dos-jarangha – myng alghys.

Basym aman, asym adal bolsa dep, Qydyr qonsa, baghym mәngi jansa dep Alladan kýnde tileymin.

Den sau bolyp, úzaq ghúmyr sýrsem dep, ýiim tolyp,  jerdi basyp jýrsem dep Alladan kýnde tileymin!

 

Týsinbeymin

Moyynyn qamytqa salyp túryp, «Qúday basqa salmasyn!» – dep qamyqqandardy týsinbeymin.

Quat-kýshi bar bolsa da, jadap-jýdep tirlik keshkenine ózin kinәlamay, «Qúday saldy, men kóndim»» – degenderdi týsinbeymin.

Kezdeysoq tap bolghan jaghdaydy kórip túryp, «Qúday nege kórmeydi?» – dep Jaratqannan jaqsylyq dәmetkenderdi týsinbeymin.

Bes paryzyn orynday almasa da, kisige jasaghan jaqsylyghyn mindet qylyp, «Qúday kórip túr ghoy. Júmaqqa men barmaghanda, kim barady?!» – degenderdi mýlde týsinbeymin.

 

Janym  ashidy

Torgha shyrmalghan qúsqa, augha týsken balyqqa, orgha qúlaghan angha janym ashidy.

Jalghyz ósken talgha, baqtashysy joq malgha, batasy joq shalgha, atasyz ósken balagha janym ashidy.

Ana sýtin embegen, ata tәrbiyesin kórmegen sәbiyge, otbasynan tәlim-tәrbie almaghan boyjetkenge, auylynan alysqa úzap barmaghan bozbalagha janym ashidy.

Qarauyndaghylar tilin almaghan, óz balalaryn da jónge salmaghan bastyqtargha janym ashidy.

 

Ne payda?!

Kóilek tiger torqa,bózdi sandyqtan shygharmay, shiritkennen payda joq.

Kónildegi kórikti sózdi auyzdan shygharmay, irikkennen payda joq.

Tamyry tereng bәiterekti kózge ilinbeytin qúrt-qúmyrsqa súlatady.

Myzghymay túrghan túghyr-tirekti júrt elemeytin sybyr-kýbir qúlatady.

 

Tarihta qala ma ?!

Qoy qamaghan qoragha eshki kirgen, atty әsker men pildi de peshki kórgen zamanda elde jýrgen estilerden estir sóz eskerilmey, elenbey qalady eken. Jaghympazdar jarysy qyzghan sayyn jazghyshtardyng joly bolady eken. Biraq, solar, aty shyqpay jer órtese de, tarihta qala ma eken?!

 

Er jәne ez

Kýndizgi isterin qas qarayghangha deyin sozbaghan, keshegi bergen uәdesin ertenine búzbaghan, jamanshylyqty kózi shalsa, jýregi syzdaghan  kisini er dese jarasady.

Mansapqa jetken kisini ólip-óship maqtaghan, ayarlardy jaqtaghan, adamdyqtan attaghan kisini ez dese jarasady.

Eli ýshin ter tókken, jeri ýshin qan tókken kisini er dese jarasady.

Qaraqan basyn oilaghan, qansha jese toymaghan kisini ez dese jarasady.

Ezder ensendi bassa, erler ruhyndy kóteredi.

 

Onaydan olja tapqandar

Qanghybas itti tazy dep, bir kesek maydy qazy dep jýrgender jaly joq qanshyrdy arystan, qoyan alatyn hali joq qanshyqty arlan deuden de tayynbaydy. Túlpar bolmasa da tarlan atyn alghandar, súnqar bolmasa da tyrnaghyn qúsqa salghandar az emes. Olar kóbeygen sayyn teperish kóretin jýirikter men qyrandardyng da jaghdayy mәz emes.

Onaydan olja tapqandar jabygha jabu japqysy kelip túrady. Abyroyyn satqandar aghayyn arasyna ot jaqqysy kelip túrady. Jýregine sham jaqqandar ghana kisi kónilin tapqysy kelip túrady.

Últtyng tilden alystauy –

sóz ben isting qabyspauy

      Teledidardan til ghylymyn damytugha ýlken ýles qosqan kórnekti qazaq ghalymy turaly habar jýrip jatyr. Ákesi turaly úldary men qyzdary orys tilinde súhbat berip, ony tilshi qazaq tiline audaryp, diktor qazaq kórermenine audaryp berip jatyr. Búl ne degen súmdyq?!

       Biraq, osy kórinisti kýnbe-kýn kórip jýrmiz. Sheneunikterdi bylay qoyghanda, ana tili arqyly kýnin kórip jýrgen ghalymdardyng balalary, aqyn-jazushylardyng balalary, qazaq tilinen sabaq beretin múghalimderding balalary orys mektebinde oqidy, orys tilinde sóileydi, nemereleri shet memlekette oqidy, shet tilinde emin-erkin sóileydi. Soghan ata-anasy da mәz, ózderi de mәz.

        Sol teledidardan taghy bir tilshining «kónil aitudy bildirdi» degen sózin estidik. Orystyng «vyrajang sobeleznovaniye» degenin audarghan týri. Myna qalyppen memlekettik tildi týgel mengeruge taghy bir ghasyr kerek bolatyn shyghar.

       Últtyng tilden alystauy – sóz ben isting qabyspauy. Sóz jýzinde qazaq tilin damytayyq degen qayratkersymaq is jýzinde ana tilin ózge tilden kem kórse jaghday qaydan týzelsin?! Sózi basqa adamnyng isi basqa bolghan song olardan qanday ýlgi-ónege alugha bolady?!

 

Múnysy nesi?

Atshaptyrym jerge biyesauym uaqytta jetip keletin qazaqtyng týietanymy zorayyp, esekdәmesi úlghayyp, eshkikózdenip shygha keletini nesi?

Qúiysqangha qystyrylyp, maymylbettenip, kýzendey kektenip, ózining qylghanyn bireuden kóretini nesi?

Isting ayaghyn siyrqúiymshaqtatyp, mysyqtileuin ishine býkken qoyanjýrekting týlkibúlangha salatyny nesi?

Teketiresken eki qoshqardyng basy bir qazangha simay qalatyny nesi?

Qoy minezdi qazaqtyng itjandylyghyn maqtan qylatyny nesi?

 

Kóbeydi...

Jerim dep eljiremeytin, tughan tilin mensinbeytin, ishken men jegendi, dәret syndyrudy ghana biletin januartektester kóbeydi.

Elim dep emirenbeytin, enbekten at-tonyn ala qashyp, elden tileytin tilemsekter kóbeydi.

Tóreler kelse elpendeytin, jalpandaudan jiyirkenbeytin, ótirik aitsa ókinbeytin oiy kelteler, mayly jelkeler kóbeydi.

Auzy kópirse de toqtamaytyn, ana sýtin aqtamaytyn, jaqsylyqty jaqtamaytyn, ar-úyatyn saqtamaytyn azghyndar kóbeydi.

Ata-baba dәstýrin qadir qylmaytyn, qiyndyq kórse sabyr qylmaytyn tayazdar kóbeydi.

Estigen júrt ne deydi?!

 

Bir qaryn may

Kompiuterdegi әrbir fayl nemese qorjynym sary maydy tyghyp qoyghan qaryn tәrizdi. Tek solardyng ishine abaysyzda qúmalaq týsip ketpese eken dep qauiptenemin. Qaytadan sýzip, oy eleginen ótkizemin. Túzy tatymay jatsa, túz qosyp, qalpyna jetkizemin.

Keyde qaymaqtan may shayqap, sary suyn da sarqyp alamyn. Keyde kóbigin de qalqyp alamyn. Qalam quatyna qansha senseng de, shygharmalardy eleuishten ótkizuding paydasy bolmasa, esh ziyany joq.

 

Ólshem jәne mólsher

Kýn kózi qyzyp túrsa – sýiindiredi, qatty kýidirip ketse – kýiindiredi. Ot qalypty jansa – jylytady, qatty jansa – órtke ainalady, qúrtady. Su arnadan assa – tasyp ketedi, aspay qalsa, aqpay     qalsa, sasyp ketedi. Jauyn úzaq uaqyt jaumay qoysa – zaryqtyrady, qoymay jausa – jalyqtyrady.

Bayqap túrsan, bәrining ólshemi bar. Sol sebepti әr zattyng mólsheri bar.

Qalamgerge qoyylar basty talaptyng biri – az sózge kóp maghyna sighyzu, aitar oiyndy әserli jetkizu. Keybir jazushylardyng qalyn-qalyng tomdary beti tabaqtay, qarny qabaqtay semiz kisilerdi kóz aldyma әkelgendey bolady. Oqy bastasan, myljyng sózderden mezi bolasyn. 

Naghyz qalamger dәrihana qyzmetkeri sekildi әr sózdi, әrbir sóilemdi elep-ekshep, ólshep qoldanuy kerek. Ne bir tamshy su, ne bir tamshy u artyq bolyp ketse, ol dәri ishuge jaramaydy ghoy.

Al naghyz redaktordy otashygha úqsatamyn. Auru sózdi qyrqyp-jonyp, auru sóilemdi týzep, kýzep, artyq mayyn sylyp tastasa, onyng shygharmagha paydasy bolmasa, ziyany joq.

 

Em men u

Janghaqtyng dәni, búlaqtyng suy, aranyng baly, jylannyng uy – eppenen ishseng – em bolar.

Typ-tynysh jýrmey, mólsherin bilmey, talghausyz jútsan, boyyna sinbey, on eki mýsheng kem bolar.

 

Óz basynan aspaghan

Óz basynan aspaghan, ardy jiyp tastaghan Qúlqynbaylar, sózding mayyn sapyrghan, tek kóbigin qatyrghan Myrqymbaylar, tughan eli kónse shyn, týsirip tek ensesin, yrqyn baylar, kópting ózin az kórip, jegenine mәz bolyp, júrtyn emes, úrtyn oilar.

 

Ózgergen sózder

Keyingi uaqytta «Er jigit mal tapqanmen ne bolady, Qúdayym bir jaghynan qúramasa» – degen joldardy jii estiymiz.

Estigenge eshbir qatesi joq sekildi. Alayda, sóz týbine ýnilseniz, ýidegi qajetinizdi óziniz jimasanyz, kez kelgen búiymdy Alla qúramaydy ghoy. Osy orayda Núrjan Naushabayúlynyn:

«Dombyra kýige kelmes búramasa,

Kim biler kimning jayyn súramasa,

Er jigit mal tapqanmen ne bolady,

Júbayy bir jaghynan qúramasa» – degen shumaghy oigha oralady.

Shynynda da, er jigitti Allasy qoldasa da, onyng tapqanyn úqsatatyn janyndaghy júbayy emes pe?! Bizding oiymyzsha, Núrjannyng osy joldary qanatty tirkeske ainalyp ketken. Keyin sóz mәnin jete týsinbeytin kezdeysoq bireuler ony ózgertip, «júbayym» sózin «qúdayymgha» auystyryp   alghan. 

 

Qazaqylyq pen qazaqshylyq

Nazar salsang qazaqylyq ghúrypqa, qazaqshylyq dayyn túr ghoy shym-shytyryq shylyqqa. Qazaqshylyq jaqyn túrar bir taban mipalauday aralasqan bylyqqa. Biraq, naghyz qasiyeti qazaqtyng qazaqylyq ekendigin úmytpa!

Ózimning bir ólenimde: «Bilgenimen qazaqshylyq bylyqty, bilmeydi tek qazaqylyq ghúrypty» – dep jazghanym bar.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini mynau:

Qazaqylyq – naghyz ghúryp.

Qazaqshylyq – shylyq-bylyq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716