Jeksenbi, 16 Mausym 2024
Mәiekti 9883 0 pikir 28 Nauryz, 2014 saghat 13:06

Devalivasiya–tengening emes, qazaqtyng qúnsyzdanuy

Ermek Túrsynov: Devalivasiya – tengening emes, qazaqtyng qúnsyzdanuy

 

– Ereke, devalivasiya turaly janalyqty siz  qalay qabyldadynyz?

– El qatarly selt ete týstim. Búl «Bәri jaqsy, keremet!» – dep arqamnan qaghyp aldausyratqandar kýtpegen jerden tu syrtymnan  pyshaq súqqanday opasyz әreket boldy. Últtyq bank basshysynyng túraqtylyq turaly sózderine ilanyp jýrgenderding biri edim…

– Sizding QR Ýkimetine ashyq hat jazghanynyz belgili. Ne sebepti jazdynyz?

– Qolymnan basqa ne kelsin? Janym auyrdy, shamdandym. Eng qúryghanda osylay әreket eteyin dedim. Bireu oqyr, oilanar dep ýmittendim. Shynyn aitqanda ol ýmitim óte әlsiz bolatyn.

Aynalana qarashy, súmdyq qoy. Birneshe belsendige ergen Abay eskertkishi manyna jinaldy, alangha bardy. Ári ketse 100 adam shyghar… Olargha basyna ishkiyim kiyip alghan ónertanushy apayymyz ilesip jýr. Aqyrynda menttar bәrine  kýsh qoldanyp, Ishki ister basqarmasyna alyp ketti. Nesine renjiymiz? Olardyng júmysy sol ghoy. Menttar da biz sekildi eki qoly, eki ayaghy bar pendeler, tek peshenelerine asa bylghanyshty júmys jazylghan. Qayran qalarlyghy Almaty týbinde tank, bronetransporterlardyng tizilip túra qaluy.  Jattyghu deydi.   Oqu-jattyghudyng dәl osy kezge, ýlken qalanyng ishine belgilengenin qaramaysyng ba… Búl elding yzasyn tudyrdy, memleketimizding týkpirlerinde sheruler ótti. Jinalghan adamnyng sany az, óte az. Biraq, búndaydy bayqamau, kórmeu mýmkin emes. Biraq, bizding sayasatkerler tyrp etpedi. Typ-tynysh, jym-jyrt. Eng qúryghanda bir deputat halyqtyng sózin sóilep shyqty ma? Jalmaghambetovanyng Kelimbetovtyng jaghasynan «júlqylaghany» tym әlsiz. Qalaulylardyng qaysysy resmy saual joldady? Saylaushylarymen kezdesip, el múnyn estigen kim bar? Mýmkin Ýkimetting «úly» sayasatyn halyq dúrys týsinbegen shyghar? Joq. Júmghan auyzdaryn ashpady. Sol deputat degenderdi eshkim tóbeden әkelip otyrghyzghan joq qoy, halyq saylady. Ózimiz tandadyq. Demek kinәning bir úshy ózimizde jatyr. Biz  osal bolghan son  aighayymyzdy eshkim estimeydi, hatyndy eshkim elemeydi.

– Áleumettik jaghdayynyz jaman emes sekildi… Ýndemey qoya salugha bolmas pa edi?

– Ras aitasyn, ýndemesem de bolar edi. Bankterde kýiip jatqan mys-mys aqsham joq.  Isher astan, kiyer kiyimnen tarshylyq kórip jýrgen joqpyn. Segiz jyldan beri synyn ketirmey minip jýrgen kóligim de bar. Ózime únaghan júmyspen ainalysamyn. Turasyn aitqanda óz elime kónilim tolatyn tústar barshylyq. Biraq, kónilim tolmaytyn mәsele de kóp. Búl mening jerim, mening ýiim ghoy, osynda tuyp, óstim. Sondyqtan «Úrpaghym, nemere-shóberelerim osy elde tynysh ómir sýrse!» dep armandaymyn. Meni qatty mazalaytyny, alandatatyny osy. Ýmitting songhy shyraghy sóne bastaghanday.

– Búnynyz arzan abyroy jinaudyng hareketi emes pe?

– Onyng qajeti qansha? Halyqtyng qasiretin paydalanyp ataq shygharu – aqymaqtyq. Ol bos aighayshylar men sayasy jezókshelerding tәsili. Al men sayasatker emespin, biylikting de qajeti joq. Týkke kerek emes. Óz kәsibimdi eshbirine aiyrbastamaymyn. Men osy elding qatardaghy azamatymyn. Jәne óte sabyrly, basbúzarlyghy joq adammyn. Men bar bolghany janyma batqandy ashyq aitamyn. Kez kelgen adam sekildi qatelesuim de mýmkin desem de  dәl  osy joly sózderimdi qoldaushy men  qúptaushy kóp.

Osy joly meni bir nәrse qatty qayran qaldyrdy. Esimde, «Kelin» shyqqan kezde qoghamnyng ar-újdanyn qorghaushylar, sahnany sayasatqa aiyrbastaghan týrli әnshiler, saqaldy deputattar maghan tobymen tap bergen edi. Aytpaghandary, taqpaghan kinәlary joq! Áyelderimizdi arsyz etip kórsetip jastardy azghyndaghan da – men, amerikanyng tynshysy da – men, halyqtyng tarihyn  ótirikke shylaghany ýshin itjekkenge aidalyp, týrmede shiruge tiyis te – men edim… Óte ýlken dau shyqty! Ishtey «E, tәubә, halyqtyng namysyn qorghaytyn azamattar әli  kóp  eken» dedim. Jýregimning týkpirine quanysh úyalaghanyn nesine jasyrayyn. Biraq… Qazir she? Dәl qazir, halyqty jas qyzday zorlap, qorlap jatqanda sol batyrlardyng birde-biri kórinbeydi ghoy? Qayda aighayshylar? Tútas elining ary ayaq astynda taptalyp jatqanda nege ýnderi shyqpay qaldy?

– Hatynyzda «shetelge ketip qalghym keledi» degen saryn bar. Rasymen, qazaq elin tastap ketkeli jýrmisiz?

– Óz basym búl elden ketkim kelmeydi, biraq, myna mәseleni qaytalap  aitayyn – men balalarymnyng bolashaghyn oilauym kerek. Mysaly, mektep bitirgennen keyin olar qayda barady? Jemqorlyq bunamaghan birde-bir JOO bilmeydi ekenmin. Synaqtar men emtihandardy aqshamen sheshesin, diplomdy satyp alasyn. Kók tiyndyq qúny joq onday diplomnyng keregi ne? Jalghan diplomy barlardy qalay «maman» dey alamyz?   Erteng sol jalghan-mamandar bizdi emdeydi, bizding nemerelerimizdi mektepterde oqytady, ózderi oilap tapqan zandarmen sottaydy… Osy kýnning ózinde solay. Men bizding sottargha senbeymin. Men bizding dәrigerlerge senbeymin. Men bizding zang oryndaryna senbeymin.  Bәri satylady, bәri satyp alynady. Soqyr emespin, kórip, estip jýrmin. Men óz filimderimdi, kitaptarymdy  nasihattau ýshin el ishin aralaymyn,  halyqpen kóp sóilesemin. Qay ónirge barsam da bir saryn. Elden maza ketken. Ishtey kýizelip, týiilip jýr. Sharasyzdyq bar, shamyrqanu bar. Olardyng uysynan ýmitting songhy jibi susyp barady. Mening búny  oidan shygharyp, jaghdaydy ushyqtyrmaq niyetim joq. Bar bolghany faktilerdi  tizip otyrmyn.

 

Jiyrma jyldyng ishinde dýbәra buyn ósti. Mektepte bilim nashar. JOO –mýldem joq. Ol oqu orynyn aman-esen bitirip shyqqannyng ózinde mamandyghyng boyynsha jaqsy júmysqa túraryna esh kepildik joq. Barlyq jerde «barmaq basty, kóz qysty», tuysqanshyldyq, jershildik. Tanysyng bolmasa qújatyndy qúshaqtap bos jýresin. Amalsyz para beruine tura keledi. Sening qarym-qabiletin, biliming eshkimge kerek emes.  Bayyppen qarasang biz óz bolashaghymyzdyng kórin óz qolymyzben qazyp jatyrmyz. Oghan týbinde ózimiz de qúlaymyz. Sóitip memleketimizden aiyrylamyz.

Qazaqtar «basty baylyq – densaulyq» degendi jii aitady. Mening oiymsha bizge osy denning saulyghy jetispeydi. Maghynasy óte ken. Bizdin  moraldyq, aqyl-oy, dini, ruhani, sayasi, t.b. saulyghymyz kýmәn tudyrady. Aghzamyz dertke shaldyqqan. Ózegine týsken qúrttar kemirip, jep jatyr. Sondyqtan ishimiz alay-týley, mazamyz qashqan.

El aralap jýrgende taghy nege kózim jetti? Biz qojayyn boludyn qalyppyz, biz-qyzmetshimiz. Balalarym óz elinde dayashy bolghanyn kórgim kelmeydi. Áke esebinde, namysty erkek retinde oghan jol bere almaymyn. Onday oy onayshylyqpen kelmeydi. Álde olaqtyghynan, әlde qasaqana qiyanat jasaytyn biyligim meni soghan iytermelep otyr.

– Ózimdi qazaq ziyalylary qoldaydy, ýn qosady degen ýmitiniz boldy ma?

– Joq. Hatty jazghanda bir nәrsege, ózimdi eshkimning qoldamaytynynyna nyq senimde edim. Bizding ziyalylardyng dengeyi qúldyraghanyna kóp boldy. Osy kýni esimin estise el eleng ete qalyp, aitqan sózine qúlaq asatyn birde-bir túlghany  kórip otyrghan joqpyn.

Mýmkin qatelesetin shygharmyn, búlay sóileuge haqym da joq shyghar. Biraq, shyndyghy sol. Qúrmetteuge túrarlyq, aitary bar adamdar bar, olar óte az. Eng bastysy olardyng ýnin eshkim estimeydi. Auyzdaryn jauyp, minberding manyna jolatpaydy. Sharasyz azshylyq. Biraq, basty mәsele ol da emes. Bastysy auyzbirshilik joq. Biz– alauyzbyz. Týsinesing be, qazaqtar jauy betpe-bet kelgende ghana birigip toytarys beredi, al qazir kóz aldynda bes qaruyn saylanyp túrghan jau joq sekildi. Ol – aldamshy kórinis. Shyndyq mýldem basqa. Jau bar jәne kez kelgen syrtqy jaudan qauipti. Bizding jauymyz óz ishimizde birlikting joqtyghy. Bәrimizdi arazdastyrghan.

Qazaqstanda qansha qazaq túrady? Al jaraydy 10 million shyghar? 10 million degen ne? Tek Mәskeuding ózinde 20 million adam túrady. Kýiindiretini:  sol at tóbelindey az qazaqtyng ymyrashyl bolmauy, endigi jerde olardy jýzge, rugha bólgendi qoyyp әleumettik jaghdayyna, tiline, kimning qanynda qalalyq, kimning qanynda auyldyq leykositter kóp ekenine,  kredit alyp alyp toy jasaytyndar men sol kredit alyp toy jasaghandardy jek kóretinderge, Bas dastarhangha jaqyn otyrghandar men sol dastarhandaghy mol asqa alystan jútyna qaraghandargha, mәstek-Mazda minetinder men besti-Bentliymen shayqaltyp jýretinderge, t.b. bólip  tastaghandary. Sondyqtan bireu birdene aita bastasa ekinshi adam odan asyryp,  qattyraq sóilep daulasa jóneledi. Sondyqtan bizding pikirtalas ýshin Aqiqat manyzdy bolmay qaldy. Bizge bir minutqa ghana ózimizdiki dúrys ekenin dәleldesek bolghany. Búl pikirtalas emes, búl – kókezulik. Búl da ziyalylardyn bir qyryn tanytsa kerek. Ángime dengeyi, talqylanghan mәselelerding manyzdylyghy, pikirtalas dengeyi sol jerge jinalghandardyng da dengeyin kórsetedi. Endi biz ne ýshin qyzylkenirdek bolyp jýrgenimizge toqtalayyq? Memleketti qalay atau kerek? Býgingining eng basty súraghy osy ma? Nemese shet-shegi kórinbeytin әlipby dauy? Áyelder oramal tagha ma, joq pa? Qazaq qúdaydy Alla dep atay ma, әlde  Tәniri me? Endi shilterli ishkiyimning әngimesi qosylypty. Týsinemin, әlipbi, til, Din, memleket atauy degender óte manyzdy. Biraq, dәl osy kýni manyzdylyghy olardan әldeqayda basym mәsele bar. Biz memleketimizden aiyrylghaly túrmyz. Osynyng aldyn alu kerekpiz.

Kezinde kenestik biylikting zymiyandyghyna qúryq boylamady, qanqúiylghan kózi alystaghyny shalyp alashordalyqtardyng bәrin qyryp saldy. Óitkeni, ol azamattarda halyqtyng sana-sezimine yqpal etetin bilik, órlik bar edi. Olar oqytty, aghartu júmystarymen ainalysty, olar halyqqa aqyl-kenes berdi, dúrys baghyt siltedi.  Al qazir kimning yqpaly bar? Kim sony jol úsyndy? Ondaylar joq.  Biylik óz bilgenin istep jýr. Ózimen teng sóilese alatyndar joq bolghandyqtan tars býrkenip alyp, tildesu kerektigin mýldem úmytty. Biylik ózine kerek, úrymtal tústa ózin qoldap «әndete» jóneletin ziyalylardy tәrbiyelep aldy. Sondyqtan ol oiyna kelgenin, qolynan kelgenin istep, bylyghuda.

– Kinodan, ertegiden, әngimeden qazaq namysyna tiyetin mәsele izdep aighay-shu shygharghysh «ziyalylar» osynday jaghdayda nege ýnsiz qalady dep oilaysyz?

– Onday sorttaghy  adamdar adamzat tarihynda bayaghydan beri bar. Qarapayym tilmen aitsaq – arandatushylar. Songhy kezde ondaylar qaptap ketti: arzan ataqqa qúmarlar, alanda aighaylaushylar… Banderlogtardyng kósemderi. Olar manyna ashyqauyzdardy jinap alady,  úrandap sóileydi, әruaqtardy qozghaydy, halyqtyng taghdyry turaly әdemi sózder jazylghan shýberekterin jalbyratyp jýredi, nemese, saqal ósirip alady da Allanyng atyn býrkenip qúdaysyz tirlikter jasaydy… Jalghan janashyrlar, jalghan patriottar, jalghan әuliyeler, t.b. Týptep kelgende eng qauipti adamdar – osylar. Olar eshteneden tayynbaydy. Býgin Dindi, tildi, dildi, Otandy qútqaru kerek dep úrandaghandar erteng sol Din men Otandy kóldeneng tartyp, qan tóguleri mýmkin. Býgin qan tazalyghy, ar tazalyghy, halyq mýddesi dep jalaulatyp erteng eldi barrikadalargha shygharady da, ózderi búghyp qalady. Olar adamnyng janyna batatyn kýrdeli mәselelerden úpay jinap, esengiregen elding sherin shertip oinap jýr.

 Bilesing be, qazaqtyng sanasynyng týkpirinde ýlken Ýrey jasyrynyp jatyr. Búl qily taghdyrymyzdyng saldary. Bir ghasyr boyyna ózgening etigining óneshimizdi ezgeni  qanymyzgha sinip, bolmysymyzben bitisip ketken. Onday ozbyrlyqty birden úmytuy óte qiyn.  Biz jii sóz etetin senzura sonshalyqty qorqynyshty emes. Eng qorqynyshtysy óz senzuran: eshkim andyp túrmasa da avtomatty týrde auzyndy baghyp sóileysin, jan-jaghyna jaltaqtay qaraysyn. Búghan biylikti kinәlama. Kinә ózinde. Sening dening sau emes. Psihologiyalyq dertke shaldyqqansyn. Sen 50 payyzgha, jartykesh ómir sýruge keliskensin. Jarymaghan, jarytpaghan 50-ge mәzsin. Basty ústanymyng – bas aman bolsyn. Ol qanday ómir? Osy súraqty ózine qoyyp kórshi. Qoya almaysyn, sondyqtan bar qazaq qazir tek 50 payyz ómir sýrip jatyr. Sebebi qalyng júrtymyz – qorqaq. Qaranghy.

- Bir kezderi biz bir memlekette úiyqtap, erteninde basqa elding azamaty bolyp oyandyq. Biraq týk ózgermedi. Tәuelsiz memlekette de qúl bolyp ómir sýre beruge  bolady. Ne isteymiz? Ózgelerge qyzygha qaraymyz.



- Mysaly Ámirlikterdi alayyq. Bir arab tuylsa memleket oghan bankten esepshot ashyp, 40 myng dollar salady. Jyl sayyn týrli әleumettik baghdarlamalar esebinen janaghy aqsha eselenip otyrady. Janaghy arab óskende dýnie jýzindegi kez kelgen Jogharghy oqu ornyna baryp bilim alady. Oquynyng aqshasyn memleket kóteredi. Ámirlikterde tek enbek migranttary ghana júmys isteydi. Olar – 75 payyz.   Fillipindikter, pәkistandyqtar, indoneziyalyqtar, t.b.  Solar halyqtyng 25 payyzy ghana bolatyn arabtargha qyzmet etedi. Eshqanday inflyasiya da, devalivasiya da joq. Jiyrma jyldan beri dollar baghamy 3,6 kýiinde túr, eshqanday әlemdik daghdarys yqpal ete almady. Búl – múnay memleketting bas baylyghy boludan qalghan kezdegi, týk óspeytin qúmnyng ýstinde ornalasqan eldin  jaghdayy. Mine, osy arabtardy 100 payyzgha ómir sýrip jatyr dep aita alamyn.  Olar eshqashan  50 payyzgha kelispeydi. Tipti, 99 payyzgha da kónbeydi. Olarda bәri keremet demespin. Barlyq elding óz kemshiligi bar. Biraq, auyzbirshiligi myqty halyq kez kelgen biyikti baghyndyrady. Japondarda da solay. Qytaylarda da. Kәristerde de. Mysal etuge jaraytyn, jaghdayy jaqsylar barshylyq. Tek biz emes. Bizde emes.

Aytpaqshy… Sen bilesing be, men Batysta ómir sýrgende, әsirese Europada mynanday erekshelik bayqadym. Áriyne ol jaqta da bizding qolayymyzgha jaqpaytyn, kónilimizden shyqpaytyn nәrseler barshylyq. Men arsyzdyq jaylay bastaghanyn, adamy qúndylyqtardyng qúldyrauy syndy jayttardy menzep otyrmyn.  Dese de olarda ýlken jetistik bar- adamnyng oiy azat. Búl – eng basty azattyq. Ol eng әueli – óz erkindigining shet-shegin biletin, onymen sanasatyn túlgha. Yaghni, eshqashan qalanyng ortasyndaghy eskertkishting týbine baryp dәret syndyrmas, biraq qalay ómir sýru kerektigin ýiretuine de jol bermeydi. Jәne eshkimge óz qaltasyna qol súghugha, aqshasyn sypyryp alugha rúqsat bermeydi.  Ondaydy oilaudyng ózi әbestik. Ol eshkimning oiyn erejesin moyyndamaydy. Óz erejesi bar.  Al bizde әli kýnge feodaldyq dәuirding psihotiypi saqtalyp qalghan: bay-kedey, yaghni, biylik pen jalshylar.

Sol sebepti de biz jahandyq ghúmyrdan kemi 100 jylgha kenje qalyp otyrmyz.  Jәne ozghan kóshti quyp jetsek degen niyet te bayqalmaydy.  Osy mәsele janyma qatty batady.

– Siz maqalanyzdy  «Memleket pen mening tensiz nekem» dep atapsyz…   

– Búl jerde bәri týsinikti dep oilaymyn. Jәy әielshe qarasa bir jón. Biz әieli, tipti, kónildesi de emespiz ghoy. Bylay, bir saghatqa monshagha shaqyryp aldy da…

– Hatynyzda «Túraghym әjethana bolatyn týri bar» deysiz… Ol jaqqa yghysyp bara jatqan jalghyz siz be?

– Mening oiymsha, qazir kóp adam ózin solay sezinip jýr. Sasyq iyis qolqany alyp barady ghoy… Búl qazir óte auyr, jandy jegidey jeytin taqyryp ekenin, aitqan sayyn elding jýregi ezile týsetinin týsinemin. Emosiyalar asqynyp túr. Biraq, sol devalivasiyany oilap tapqan siz ben biz emespiz ghoy.  Aqshany qúnsyzdandyru asa qajet bolsa elge nege týsindirmeydi, saqtandyrmaydy. Halyqty qorghau ýshin hareket etuleri kerek edi. Al  olar eshtene aitpastan,  týsindirmesten tonay saldy. Óz halqyndy olay qorlaugha bolmaydy.

Osy sheneunik degenimiz kimder? Olar halyq jaldaghan menedjerler. Enbekpen qamtu agenttigi emes, halyq jaldaghan!  Sondyqtan olar elding mýddesi ýshin qyzmet etuleri kerek. Al bizde bәri basqasha – halyqqa qarsy júmys isteydi. Áreketteri tym dóreki. Sodan baryp júrt narazylyq bildirude. Basqa ne kýtip edin? Búl – balasynyng qolyna oiynshyq-qonyrau ústatyp qoyyp, ózi  úiyqtap almaq bolghan әumeserding tirligi ghoy…

El alangha úmtyldy, sheruge shyqty, polisiya olardy tútqyndap, torly terezesi bar kólikterge tiyep jatyr… Osynyng bәri ne ýshin? Kimge kerek boldy?  Sau bastaryna saqina tilep aldy. Qobal biylikting qyzmeti elding narazylyghyn ýdete týsude. Bir auyz sózben týigende, kýndegi daqtyng  kýnning ózinen ýlken bolyp ketui jaqsylyq emes.

– Rahmet.

A. Asqarúly

«Parasat» jurnaly

0 pikir