Júma, 30 Shilde 2021
Biylik 5762 0 pikir 28 Nauryz, 2014 saghat 18:16

QAZAQSTAN INTEGRASIYaDAN ÚTYLGhAN JOQ!

Songhy kezderi qazaqstandyq jәne sheteldik BAQ-ynda: «Qazaqstan Keden Odaghyna mýshe bolghanynan útty ma, útyldy ma?» degen saualdyng ainalasynda әrtýrli oi-pikirler kórinis tabuda. Áriyne, jeke pikirin aityp, kózqarasyn bildiruge әrkimning qúqyghy bar. Alayda, búl mәselening týp-tórkinine terendep ýniletin bolsaq, kedendik «ýshtiktegi» integrasiyadan Qazaqstan esh útylghan joq.
Osyghan naqty dәlelder men dәiekter keltirelik. Birinshi dәlelimiz – IJÓ-ning ósimi. Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov jariya etkendey, 2013 jyldyng qorytyndylary boyynsha Qazaqstannyng IJÓ-ining ósimining dengeyi 6 payyzdy qúrady. Sonyng ishinde, ónerkәsiptik óndiristing kólemi – 2,3 payyzgha, tau-ken ónimderi ónerkәsibinde – 3,1 payyzgha, qayta óndeu ónerkәsibinde – 1,6 payyzgha úlghaydy. Búl jerde eng ýlken ósim negizgi eki salada bayqalyp otyr.
Óndeu ónerkәsibindegi ósim dinamikasy boyynsha mashina jasau salasy (josparlanghany 112 %, is jýzindegi ósim 114,6 %) kósh bastap túr. (resmy derekter Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrliginen alyndy) Sonyng dәleli, óndiris kólemi 850 mlrd. tengeden asyp týsti. Jenil avtokólikter óndirisi eki esege – 19 186-dan 37 471 birlikke kóbeydi. Al avtobustar óndirisi 4,5 esege artyp, 205-ten 922 danagha jetti. Ótken jyly elimizde túnghysh ret «Pejo» avtokóligining shygharylymy jolgha qoyyldy. Al biylghy mamyr aiynan bastap jol talghamaytyn «Toyota» avtokóligi shygharylady. Atap aitarlyghy, otandyq avtoónerkәsip biyl jylyna 50 myng avtokólik qúrastyryp shygharu mejesine qol jetkizudi josparlap qoyghan.
Qarqyndy damugha bet búrghan ekinshi sala – qúrylys industriyasy. 2013 jyly búl saladaghy ósim kólemi 11,8 payyzgha deyin úlghaydy. Qazaqstandyqtardy quantatyny, ishki naryqtaghy otandyq qúrylys materialdarynyng ýlesi 72 payyzgha jetti. Endigi mindet – Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasy shenberinde osy kórsetkishti 80 payyzgha deyin arttyru. Eng bastysy, 2014 jyldyng sonyna deyin búl mejege jetuge barlyq mýmkindikter bar. Óitkeni, qazirding ózinde sement, shatyr, jylu saqtaytyn materialdardy, plastmassadan jasalatyn qúbyrlardy jәne qúrghaq qúrylys qospalaryn óndiru kólemi kóbeydi. Ishki naryqtaghy súranys sementpen, betonnan jasalghan búiymdarmen, gips kartonymen 100 payyz qamtamasyz etildi. Biyl eki birdey sement zauytynyng iske qosyluy nәtiyjesinde elimizding batys jәne soltýstik aimaqtary sement importynan tolyqtay bas tartuda. Mysaly, «Kaspiy Sement» JShS-i ótken jyldyng sonynda 1 mln. tonna ónim shygharyp ýlgerdi.
Qazaqstannyng integrasiyadan útqanynyng ekinshi dәleli – investisiyalardyng úlghangy. 2012 jyly elimizge tartylghan tikeley sheteldik investisiyalardyng jalpy aghyny rekordtyq kórsetkishke jetip, 28,8 mlrd. AQSh dollaryn qúrady. Búl kórsetkish 2011 jylmen salystyrghanda 2,4 mlrd. AQSh dollaryna nemese 8,9 payyzgha artyq. Sodan shyghar, elimiz BÚÚ-ynyng sauda jәne damu konferensiyasynyng (ngNKTAD) mәlimetteri boyynsha, tikeley sheteldik investisiyalar tartu kólemi boyynsha kósh basynda túrghan 20 memleketting arasynan 19-shy oryndy iyelendi. «KAZNEX INVEST» AQ-y resmy habarlaghanday, 2013 jyldyng birinshi jartysynda ónim óndeytin sektorgha tartylghan tikeley sheteldik investisiyalardyng jalpy aghyny 1,6 mlrd. AQSh dollaryn (búl kórsetkish 2012 jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 5,2 payyzgha artyq) qúrady. Búl jerde de negizgi ýsh salany atap aitugha bolady. Birinshiden, metallurgiyalyq ónerkәsip jәne dayyn metall búiymdary óndirisine tartylghan investisiyalar – 16 payyzgha ósti. Ekinshiden, azyq-týlik ónimderi, susyndar men temeki búiymdary óndirisindegi investisiyalar ósimi 78 payyzdy qúrady. Sonday-aq, ýshinshiden, rezenke jәne plastmassadan jasalghan búiymdar óndirisine tartylghan tikeley sheteldik investisiyalar 79 payyzgha artyp, 31,5 mln. AQSh dollaryn qúrady. Búl aighaqtardyng barlyghy Qazaqstannyng investisiya salugha eng qolayly, eng senimdi el ekenin dәleldep otyr. Mәselen, әlemdik biznes-telearnalardyng birining 2012 jyly jýrgizgen zertteulerine sәikes, bizding elimiz AQSh (15-shi oryn) jәne Europa, Tayau Shyghys, Afrika (5-shi oryn) aimaqtaryndaghy sheteldik biznes-auditoriyadaghy tanymaldyghy jóninen kóshbasshy-memleketterding tizimine endi.
Qazaqstannyng Keden Odaghynan útqanyn otandyq jәne sheteldik sarapshylar da ashyq aituda. «Osydan ýsh-tórt jyl búryn, otandyq avtokólik ónerkәsibin damytudyng keleshegi zor degenge kýmәndanushylar kóp bolatyn. Óitkeni, 17 milliondyq naryq búghan mýmkindik bergen joq, – deydi Últtyq kәsipkerler palatasy basqarma tóraghasynyng orynbasary Raqym Oshaqbaev.- Keden Odaghy qúrylyp edi, osy baghytta 7-8 joba qolgha alyndy. Biyldyng ózinde jýzdegen avtokólikter shygharyldy. Qazaqstanda qúrastyrylghan avtobustar Reseyge, Belarussiyagha eksporttalyp jatyr. Ekinshi mysal. Ontýstik Qazaqstan oblysynda jylyjaylar salynyp, jemis-kókónis ónimderin óndirude ýlken serpilis payda boldy. Qazir sol jylyjaylarda óndirilgen ónimderding qomaqty bóligi Mәskeuge jóneltilude. Menimshe, Keden Odaghynan alghashqylardyng biri bolyp útqan – bizding ontýstiktegi aghayyndarymyz».
Strategiyalyq zertteuler institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, «Problemy nasionalinoy strategiiy» jurnalynyng bas redaktory Ajdar Kurtovtyng pikirinshe, Keden Odaghynda Qazaqstannyng ózining artyqshylyqtary bar. «Salyq saludy alyp qarayyq. Búl saladaghy artyqshylyqtar belsendi iske asyryluda, – deydi reseylik sarapshy.- Kóptegen reseylik kompaniyalar zandyq qúzyretin qazaqstandyq ýlgige ózgertude. Búl qazaqstandyq jinaq sandyqshagha útys emes pe? Keden Odaghyn negizsiz synaytyndar osy mәseleni úmyta beredi. Qazaqstannyng Reseyge salyp jatqan investisiyalary da tura solay. Óitkeni, Qazaqstandaghy bank sektory bizneske kómektesude Reseyge qaraghanda óte jaqsy damyghan. Búl da Keden Odaghynyng bergen artyqshylyghy. Osynday nәrselerdi salystyryp otyru kerek. Eng bastysy, tuyndaghan mәselelerdi der kezinde sheship, integrasiyalyq qúrylymnan ýsh elding de útuyn eskergenimiz jón».

Tanatar Tabynúly.

Abai.kz

0 pikir