Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Qylmys 6042 0 pikir 1 Sәuir, 2014 saghat 14:27

ÚLYMDY ÓLTIRGENDER ÁDIL JAZASYN ALSA EKEN

Tómendegi aryzdy tughan úlyn aiuandyqpen óltirgenderding әdil jazasyn berudi súrap, Almaty oblysy, Rayymbek audany Kegen auylynyng túrghyny Senbay Myrzabekov jazghan eken. Aryzda jazylghan jayttar oblystyq qúqyq qorghau oryndarynyng nazaryna alynyp, jiti zertteledi degen ýmittemiz.

Aryzdy sol qalpynda jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

 

Almaty oblysynyng prokurory

Mirazov Ghabit Tóreúly

jәne

Almaty oblystyq IID-ning bastyghy,

polisiya polkovniygi

Úrúmhanov Múrat Jәlelúlyna

ARYZ

Mening Sizderge aryz jazuyma úlymnyng ólimine qatysty qylmystyq isting siyrqúiymshaqtanyp bara jatqany týrtki bolyp otyr. Ýsh ay uaqyt ótse de әli kýnge deyin is sózbúidagha salynyp, naqty kinәliler ústalmaq týgili, izdelgen de joq. Bauyr etim – balamdy asqan aiuandyqpen óltirgenderding tayrandap jýrui onsyz da qayghy jútqan janymyzdy jegidey jep barady. Bәri týsinikti boluy ýshin mәn-jaydy tolyq bayandap óteyin...
2014 jyldyng 18 qantarynda keshki saghat 9-dar shamasynda úlym úyaly telefonyna birlik satyp alu ýshin Kegenning ortalyq bazaryndaghy «Órnek» dýkenine jayau barady. Dýkenge kirgende bir búzaqylardyng dýkenning iyesine tiyisip túrghanyn kórip: «Ýlken kiside nelering bar?!» dep tәrtipke shaqyrmaq bolady. Alayda, osy sózi onyng basyna bәle bolyp jabysqan. Ezeuregen essizdermen sózge kelip qalady. Sodan búzaqylar dýkennen balamdy sýirep dalagha alyp shyghyp, dýkenning artyna aparady da elektro shokpen taldyryp tastaghan. Osy kezde dýkenge kelip qalghan E.-ni de pyshaq kórsetip qorqytyp, úyaly telefonyn tartyp alghan. Es-týzsiz jatqan úlymdy kólikke salyp alghan opasyzdar E.-ge Almaty trassasymen Qayqy auylyna qaray aidaudy búiyrghan. Jol boyy balamdy esinen tanghansha úrghan.
Auyl manyna kelgen song sol jerde úlymdy kólikten shygharyp alyp tórteui 20 minuttay jabylyp úryp, tepkining astyna alghan. E.-ge: «Sen kólikte otyr, eger bizdi tastap qashatyn bolsang seni de ayamaymyz! Ertengi kýnindi oila!», – dep aiqaylap qorqytqan. Sodan úlymdy kólikke salyp alyp qaytadan Kegenge qaray jýrudi búiyrghan, kishkene jýrgennen keyin Aqbeyitting túsyna kelgende kólikti toqtatqyzyp balamdy syrtqa shygharyp alyp esin jighanda tórteui jabylyp taghy úrghan.
Birazdan keyin kýdiktilerding bireui D. degen dosyna úyaly telefonynan zapros jiberedi. D. qaytara zvondaghanda: «Qazir biz saghan bara jatyrmyz» degen. Sodan Kegendegi Qorghasbay kóshesindegi «Darhan» dýkenine kelip úlymnyng qaltasyndaghy aqshasyna araq-sharap alghan. Kegennen 2 shaqyrym shyqqannda Qarqara trassasynda alyp balamdy tórteui jabylyp taghy úrghan. Keyin barlyghy ony D.-nyng sharua qojalyghyna alyp barghan. Sol jerde olardy D. kýtip alghan. Qanypezerler «Biz A.-ny alyp keldik» degende ol: «Qaydaghy A.?» degen. «S.-nyng balasy A.» dep jauap bergen әlgiler kólikten úlymdy sýirep shygharyp, jerge laqtyryp jibergen. D.tanymaghan keyip tanytqan. Al, balam es-týssiz jatqan. D.-nyng esigining aldynda otyryp opasyzdar taghy araq ishken, nan aldyryp jegen, sol jerde úlymdy taghy da ayausyz shashynan tartyp sýirep úrghan. Su alyp shyghyp úlyma su shashyp, esin jighyzbaq bolghan E.ge D.: «Kólikting esigin jap!» dep aiqalaghan. Sol jerde búzaqylar aqyldasyp E. úlymdy kólikke kóterisip salysqan. Kólikti ózderi aidap E.-ni balamnyng janyna otyrghyzghan. Qaytar jolda balam esin jighan mezette taghy sýirep shygharyp alyp soqqygha jyqqan. Múnymen qoymay ýstine sekirip ish qúrylysynyng barlyghyn ezip jibergen.
Búzaqylardyng bireui A. B.Atyhanúly kóshesining boyynda túratyn J. degen balagha telefon shalyp qayda ekenin súraghanda ol óz ýiinde dostarymen otyrghanyn aitady. Ashatty sol ýige aparady da sýirep kireberiske tastap, ózderi araq-sharaptaryn iship toylaghan. Múnda da essizder sol jerde otyrghan balalargha tiyisedi. Á.-ni úryp esinen tandyryp, kózin kógertedi. Q. degen balany da úrghan. Codan keyin úlymdy qayta kólikke salyp alyp shyghady.
Kósheden E.-ning jezdesi M,-di kórgende katty quanghanyn aitady. Rulide búzaqylardyng biri – Gh. bolghan. E.-nyng jezdesi kólikting kiltin alyp alady E.-ni ýiine jiberedi. M. rulige ózi otyryp ketpek bolghanda búzaqylar: «Myna dosymyz qyzyp qaldy, ýiine aparyp salayyqshy» degen. M. onyng úlym ekenin tanymaghan. Sebebi, qaskóiler balamnyng betin túmaghymen jauyp koyghan. Týngi saghat 12-ler shamasynda bizding ýiding esikting aldyndaghy kóshede týsirip balamdy ýige deyin sýirep alyp keledi de tabaldyryqqa tastap ketken.
Sol kýni biz qonaqqa keter aldynda ýlken balam jәne ýidegi 2 oqushy úlyma keshki asty berip ketkenbiz. Balam ýide qalghan. Biz qonaqtan týngi saghat 1-de kelgen kezde tabaldyryqta bireuding jatqanyn kórdik, esikti ashyp, dalanyng shamyn jaqqanda óz balamyzdy ózimiz tany almadyq. Tanu mýmkin emes edi... Úlymyzdy kiygen kiyminen ghana әreng tanydyq. Balamnyng sóileuge shamasy joq, ynyrsyp jatyr. Bútyna kiygen shalbary jyrtylyp ayaghynyng deyin týsip qalghan, búty jalanash, ish kiymimen ghana jatyr. Qatty tepkining saldarynan ýlken dәreti shyghyp ketken...
Balamdy ýige kóterip kirgize sala jedel jәrdemge, polisiyagha habarladyq. Ayaq kiymining sheshkende ayaghy shylqyldaghan su jәne ayaq kiymining ishinen kómir tógildi. Jedel jәrdem kelgenshe ish kiymin qayshymen qyrqyp alyp, bútyn judyq. Tómengi jaq kiyimderin auystyryp, kiygizdik. Koftasyn sheshpedik, sebebi alghan auyr soqqydan basy domalanyp isip ketken. Jedel jәrdem kelip bir ukolyn salyp jansaqtau bólimine alyp ketti. Qanypezerlerding ayausyz tepkisi men soqqysynan tilge kelmey balamnyng 20 minuttan keyin ólgenin estirtti. Medisinalyq saraptamanyng qorytyndysy boyynsha, úlymnyng «migha qan qúiylghan» degen diagnoz qoyyldy. Balamdy aiuandyqpen qorlap, azaptap óltirgen búzaqylardyng bireui Gh. osy uaqytqa deyin ústalmay qashyp jýr. Sebebi ony aghasy S. tyghyp otyr. Osy búzaqylar aghalary S.-nyarqa sýiep Kegende birneshe qylmys jasady. Ony júrttyng barlyghy biledi.
Mysaly, 2013 jyldyng 4 qarashasynda D. bastaghan osy búzaqylar S.-nyng ýiine kirip, oqushy balasyn qorqytyp, aqsha alyp, araq aldyrtyp... bilgenderin istegen. Ústalghan kezde tobymen sottaludan aman qalu ýshin D. ghana bar kinәni moynyna alyp jenil jazamen qútylyp ketti.
2014 jyldyng 18 qantarynda búzaqylar qashyp D.-nyng ýiine baryp tyghylghan. Sol jerden polisiya qyzmetkerleri Q. men A.-ny ústady. Ústau kezinde olardan anasha da tabylghan. Eger D.-nyng osy iske qatysy bolmasa balamdy nege onyng sharua qojalyghyna aparady.
2013 jyldyng qazan aiynda osy búzaqylar auyldaghy «Aqniyet» toyhanasynda araq iship dang shygharghan bolatyn. Toyhana qyzmetkerleri polisiya shaqyrghanda uchaskelik inspektor kelip: «Aghasy S.-dan úyat bolady» dep búzaqylardy bosatyp jibergen bolatyn.

2012 jyly qazan aiynyng 19 kýni Kegen auylynyng túrghyny T.-nyng qyzynyng úzatu toyynda inisin úryp jaghyn syndyrghan da osylar. Mine, osynday qylmystardy jauyp-jasyryp eshqanday shara qoldanbaghannan aiuandyqpen adam óltiruge deyin baryp otyr. Rayymbek audanynda bolyp jatqan qylmystyq oqighalargha kóz júma qaraghandyqtan osynday jaghdaylar jiyilep, qylmystar qaytalanyp otyr. Eger olay bolmasa úlymnyng isin jýrgizip jatqan tergeushi nege auysty? Qaladaghy qylmystar ashylghanda auyldaghy qylmystyq ister nege býrkemelenip qala beredi?

Býkil auyldy ýreyde ústaytyn azghyndar osylaysha tayrandap qashanghy jýre bermek? «Aghasy bardyng jaghasy bolyp» jýrgenderge eshqanday jaza bolmauy kerek pe sonda? Aydyng kýnning amanynda úlymnan aiyrylyp qalamyn dep oilamaghan edim. Endi qayghydan qan jútyp jýrip, qanypezerlerding tóbemizde tayrandaghany ghana qalyp edi.

Balamnyng isin taza jýrgizip jatqanyna kýmәnim bar.
Sondyqtan Sizderden ótinerim, úlymdy qorlap, azaptap aiuandyqpen óltirgen búzaqylardyng barlyghyn tauyp, ar men zang aldynda tiyisti jazalaryn berulerinizdi súraymyn. Mine, 3 ay uakyt ótti... kýdiktige izdeu de jariyalanghan joq.

Aryz iyesi - Almaty oblysy Kegen auylynyng túrghyny Senbay Myrzabekov

Abai.kz

0 pikir