Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107775. Jazylghandar — 102736. Qaytys bolghandar — 1699
Qogham 3139 0 pikir 19 Sәuir, 2014 saghat 16:07

ShYGhYS UKRAINA: ELDIN FEDERALDANUYNA JANA QADAM

 

Býgingi Ukrainadaghy jaghday jana sayasiy baghytta órbip otyr. Qyrymnan keyin Shyghys Ukrainanyn tәuelsizdik alugha degen úmtylysy 3 manyzdy tújyrymnyn kórsetkishi.

 Birinshiden, postkenestik kenistik elderinde memleket qúru ýderisi ayaqtalmaghan, qayta kýrdeli kezendi bastan keshirip otyr. Memleket qúru iydeyasy birinshi kezekte elita qúru prosesimen tyghyz baylanysty. Búl túrghydan Ukraina manyndaghy oqighalar últtyq elitanyn әlsizdigin kórsetti.  Qyrymdaghy oqighalargha tótep bere almauynyn ózi últtyq elitanyn ishinde búl mәselelerge baylanysty birizdiliktin joq ekenidigin kórsetkendey. Onyn ýstine últtyq memlekettikke degen әleumettik toptardyn kózqarasynyn birkelki bolmauy Ukrainanyn Qyrymnan ayryluyna alyp keldi. Búl birinshi kezekte, «últtyq mýdde» men «memlekettik mýdde» úghymdarynyn arasyndaghy qayshylyqtyn bar ekendigin ayqyndady. Ukrain últshyldarynyn úsynyp otyrghan «últtyq memlekettilik» iydeyasy Ukrainanyn Europa odaghymen integrasiya baghytyn ústana otyryp, Reseyden tәuelsiz europalyq qúndylyqtargha arqa sýyegen memleketke aynalu. Al «reseyshil oppozisiya» Europa odaghynan alshaqtau Reseylik sayasat farvaterinde qaludy kózdeydi. Búghan kópúlttylyqty qosar bolsanyz, onda jaghday kýrdelene týsedi. Sheteldegi orys últy ókilderinin ózin sol eldin azamaty emes, Úly Reseydin ókilimin dep esepteuinin ózi ne túrady?!. Búl tendensiya orys últynyn ókilderi tyghyz shogharlanghan aymaqtarda boy kórsetip keledi. Múnymen qoymay sheteldegi orystar ózderin Resey syrtqy sayasatynyn forposty jәne osy syrtqy sayasatty jýrgizushi element dep qabyldaydy. Yaghniy býgingi kýngi Shyghys Ukrainadaghy jaghday kórsetkendey, orys últy ózge qoghamgha integrasiyalanudyn tómengi dengeyinin nәtiyjesinde ózderin Resey imperializminin bir bóligi retinde qarastyratyndyghyn ayqyndap berdi.

         Ekinshiden, Reseydin úly derjavalyq ambisialary jana damu kezenine ayaq basty. Býgingi Resey ózin jay derjava emes, ghalamdyq dengeyde AQSh-pen bәsekeles bola alatyndyghyn kórsetuge yntalanuda. Búl yntany jýzege asyru ýshin eshteneden tayynbaytynyn, tipti en jaqyn bauyrlas halyqtyn ózin qúrbandyqqa shala alatyndyghyn kórsetti. Resey óz mýddelerin qorghau maqsatynda tipti halyqaralyq sharttardy moyyndamaytyndyghyn anghartty. Budapesht kelisimderine sәykes yadrolyq qarudan bas tartqan Ukrainanyn territoriyalyq tútastyghyna AQSh, Resey memleketteri kepildik bergen bolatyn. Ózderiniz kórgendey Resey Qyrymdy qosyp alu arqyly halyqaralyq mindetkerlikterge onsha mәn bermeytindigin anghartty.

         Ýshinshiden, AQSh jәne Europa odaghy memleketteri Reseydin úlyderjavalyq ambisiyalaryn jýzege asyrtpau ýshin týrli sharalar qoldanuy mýmkin. Búl әsirese ekonomikalyq sanksiyalardan kórinis tabuda. Resey Qyrymgha әskerin kirgizgen alghashqy aptanyn ishinde 149 milliard dollar joghaltty. Búl AQSh-tyn jәy ghana Ukrainany qoldau maqsatyndaghy әreketi emes, búl AQSh-tyn әlemdik liyderlikten bas tartugha dayyn emes ekendigin kórsetedi.

         Shyghys Ukrainadaghy jaghday búdan әri qalay órbiydi degen saualgha toqtalsaq.

         En nashar ssenariy Resey әskerlerinin kirgizilui ekendigin týsinemiz. Qyrymnyn anneksiyasy kezinde әreketsizdik etken Ukraina Shyghys Ukrainany da dәl osylay qarsylyqsyz bere salady degen oygha jetelemese kerek. Sebebi Qyrym úzaq uaqyt Reseydin qúramynda bolyp Hrushev túsynda ghana Ukrainagha berilgen aymaq. Al Shyghys Ukraina tarihi ukraindyqtardyn jeri. Búl jer Ukrain memlekettiginin kórinisi bolyp tabylady. Búl jerdin anneksiyalanuy ukraindyqtardyn últtyq namysyn taptaumen birdey. Búl jaghdayda AQSh jәne ózge de elder diplomatiyalyq әdisterdin maghynasyz ekendigin týsinip, әskeriy әreketterge kóshui mýmkin. Al ukrain partizandarymen kýreske Resey әskeri qanshalyqty tótep bere alatyndyghy belgisiz. Qyrymgha әsker kirgizgeli beri ekonomikalyq sanksiyalardyn ashy dәmin tatqan Kremli búl әreketke bara qoyuy ekitalay.

         Boluy mýmkin eknshi ssenariyy, Ukrainanyn federaldy memleketke aynaluy. Búl ssenariyge sәykes Shyghys Ukrainadaghy orys diasporasy shekteuli memlekettike ie bolady. Avtonomiya zandylytaryna sәykes Shyghys Ukrainagha memlekettik biyliktin manyzdy bóligi ózin-ózi basqaru shenberinde beriledi. Polisiyadan bastap, jergilikti atqarushy biylik aytarlyqtay derbes әreket etu mýmkindigine ie bolady. Biraq әriyne biylikti ortalyq biylikpen bólisip, ortalyq Ýkimettin mýddelerine qayshy kelmeuge mindettenedi.

         Ukrain últshyldarynyn jýzege asyrudy maqsat etip qoyyp otyrghan ssenariyyi, әskeriy tәrtip engizu arqyly Ukrainany birtútas memleket retinde saqtap qalu. Búl ssenariy jýzege assa, Ukrainadaghy býgingi kýrdeli jaghday úzaqqa sozylady. Sebebi Ukrainadaghy «orys» mәselesi eldin syrtqy sayasiy vektoryn ayqyndaugha baghyttalghan kez-kelgen qadam jasaghanda Reseydin qolyndaghy qarugha aynalary sózsiz.

         Ukrainadaghy jaghdaydyn әlemdik geosayasatqa әseri qanday bolmaq?

En aldymen Ukrainadaghy daghdarys Reseydin ambisiyalaryn kórsetti jәne búl ambisiyalarmen AQSh kelispeytindigin de ayqyndap berdi. Yaghniy ghalamdyq dengeydegi «qyrghiqabaq soghys» kezeninin qayta ornauy ghajap emes. Búl taraptardyn, dúrys bolsa da, búrys bolsa da birine-biri qarsy júmys isteytindiginin kórsetikishi. Yaghniy kóppolyarly әlemnen jahan birtindep ekipolyarly әlemge boy týzep kele jatqandyghy bayqalady. Búl qarsylastyqtaghy basty qaghida: «Kim bizben bolmasa – sol bizge qarsy!» iydeyasynan tuyndaydy. Búl óz kezeginde kópvektorlyq sayasat ústanyp, beytarap sayasat doktrinasyna arqa sýyeytin memleketter ýshin óte kýrdeli kezennin bastalghandyghyn bildiredi. Búl jaghdayda shyn mәninde memleketter «basty odaqtas» tandaugha mәjbýr bolady.

Ekinshiden, ghalamdyq bәsekege qatysushylardyn barlyghy óz territoriyalyq, aymaqtyq qúrylysyn qayta qarap, yqpal etu aymaqtaryn ayqyndaydy. Yaghniy KSRO ydyraghannnan keyingi qalyptasqan jaghdaydyn qorytyndylary tolyqtay qayta qaralatyn bolady. Álem qaytadan týrli yqpal etu aymaqtaryna bólinedi. Búl ekonomikadaghy әskeriy óndiris komponentinin kýsheyuine alyp keleri sózsiz.

Ýshinshiden, Resey men AQSh bәsekelestik jaghdayynda óz pozisiyalaryn nyghaytu ýshin týrli odaqtar qúryp, bar odaqtardy nyghaytugha tyrysary sózsiz. Soltýstik Amerika erkin sauda aymaghy turaly kelisim elderinin Europa odaghymen erkin sauda aymaghyn qúru turaly kelisimi Europalyq odaqtyn búl bәsekelestikte AQSh-ty qoldaytyndyghyn kórsetedi. Al, Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyqty jyldam keneytu niyeti búl ekonomikalyq odaqtyn sayasiy qúramdas bóligin nyghaytyp, Resey odaqtastarynyn blogyna aynalatyndyghynyn kórsetikshi. Búl rette Reseyden boyyn aulaq ústaghysy keletin Gruziya, Ukraina, Moldova sekildi memleketterdin TMD qúramynan shyghyp irgelerin Europagha jaqyndatuy zandy qúbylys.

Tórtinshiden, әlemdik sayasatta beytarap Qytay, Ýndistan, Braziliya sekildi memleketterdin sayasiy salmaghy artady. Bastalyp jatqan dodada osy memleketter túraqtylyqtyn kepili men bloktar arasynda dialog jýrgizuge arnalghan alangha aynalary sózsiz.

Qalay bolghanda da biz ýshin manyzdysy – elimizdin ózine tiyimdi syrtqy sayasat vektoryn tandap, sayasi-ekonomikalyq derbestigimizdi saqtap qaluymyzda bolmaq.

ShYNGhYS ERGÓBEK

ABAI.KZ

0 pikir