Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
46 - sóz 5060 0 pikir 28 Sәuir, 2014 saghat 12:52

Kenes YuSUP: Tәrjimeshi ana tilin jetik bilui qajet

Kenes YuSUP, jazushy, audarmashy: «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanynyng audarmasy ainalasy eki-ýsh aptada tarap ketti

  Jazushy, belgili audarmashy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, jerlesimiz Kenes Yusup aghamyz kópten beri elge kórinbey ketti. «Arqalaghany altyn aghamyz qayda jýr eken?» degen maqsatta sonau Astanada jýrgen qalamgerge habarlasyp, birneshe súraghymyzdy qoyghan edik.

Tughan elimning qaytalanbas tabighaty men tarihy eskertkishteri turaly jazbaghanyma ókinemin


– Kenes agha, songhy jyldary kópting kózine kórinbey kettiniz. Ne sharua tyndyryp jýrsiz?
– Álbette, mening әuel bastan-aq kópting kózine týse beruge qúmarlyghym bolghan emes, biraq, eshqashan eshkimnen tyghylyp, oqshau kýy keshken kezim de joq sekildi. «Sizder ana jaqta, bizder myna jaqta» demekshi, tomagha-túiyq jatqan jayymyz jәne joq, bayaghy qazaqy qonyr tirlik. Memterminkomnyng mýshesi retinde sonyng is-sharalaryna qatysyp jýremin, joghary oqu oryndarynda, mәdeniyet mekemelerinde kóbinese til jәne әdebiyet, taghy basqa mәselelerge arnalghan jiyndargha da shaqyru týsip túrady. Ara-arasynda qalam ústaghandardyng basyndaghy belgili jәit – qaghaz «tyrnap» túramyz.
Moyynnan qyzmet «qamyty» týsip, qolyng bosaghannan keyin aq qaghaz ben qara qalamgha salmaq salghannan basqa ne isteysin? Álbette, búrynghyday týnnen qaldyrmay jazyp tastaytyn qauqar joq, әri kesimdi uaqytyn belgilep, jelkende qydyndap túratyn gazet joq, sondyqtan bir óshirip, bir syzyp degen siyaqty óndirip jazyp tastay almay, ózine ózing redaktor bolyp, kóniling tolmay qipaqtap, qinalumen uaqyt ótkizip jatqan jayymyz bar. Zeynetkerlikke shyqqannan keyin, 2006 jyldan beride alys, jaqyn shetelderding tanymal jazushylarynyng tandauly tuyndylarymen tanystyrudy múrat etetin «Álem әdebiyeti» jurnalyn shygharudyng qamyna kiristim. Shýkir, jurnal kýni býginge deyin shyghyp jatyr.
Áytse de, songhy birer jyldyng bederinde Ázilhan Núrshayyqov, Júmaghaly Ysmaghúlov, Zeynolla Serikqaliyev, Toqtarbek Qyzyqbaev jәne Bolat Bodaubaev jayynda jazghan ocherk-esselerim jaryq kórdi. Sonday-aq, til jәne terminologiya turasyndaghy oi-pikirlerimdi bildiretin birer maqalalar jazdym. Endi búghan osynyng aldynda kórkem audarma qisyndary turaly maqalalardy saralap, týzip, tәrjimelep qúrastyrghan eki jinaqty jәne «Resmy mәtinder audarmasy: sipaty men ereksheligi» atty ózimning avtorlyq kitabymdy qosynyz. Búl ýsh kitap 2011 jyldyng sonynda «Foliant» baspasynan shyqty. Terminkom mýshesi retinde talqylanatyn salalyq terminderge qatysty resenziyalar jazyp túrugha da tura keledi. Sondyqtan da qol qusyryp, qarap jatyrmyn deuime bolmaytyn sekildi.

– Halyq pen biylik arasyndaghy «altyn kópir» sanalatyn BAQ salasynda úzaq uaqyt enbek ettiniz. Memlekettik qyzmet salasyna da az ter tókken joqsyz. Halyq ýshin istegen qadau-qadau isteriniz esti jandardyng esinde. Al qolynyz jetpey jýrgen nemese isteuge mýmkindiginiz bolmay jýrgen «arman-aylarynyz» bar ma?

– Baspasózdegi qyzmetime keler bolsaq, ómirimning búl kezenining maghan bergeni mening oghan bergenimnen әldeqayda kóp. Siz «qadau-qadau enbek sinirdiniz» dep dәribimdi biraz asyrghan ekensiz, әsilinde men qyzmet istegen gazetter men jurnaldardyng kerisinshe, ózime baghyt-baghdar siltep, jurnalshy retinde azdy-kópti jetiluime, aty-jónimizding kórinuine kóbirek paydasy tiygen tәrizdi. Osy qyzmetting arqasynda elimning barlyq aimaqtary men ónirlerine jolym týsip, júrtymnyng nebir abyroyly da isker, adal da әdil azamattarymen tanystym, dәmdes boldym. Osyndayda ókinetinim: sol azamattardy barlyq qyrynan aishyqty etip kórsetetin, kónil týkpirlerindegi syry men shynyn ashatyn syrly sózder men kórkem boyaulardy taba almaghan tәrizdimin. Áriyne, oghan jurnalistik qyzmetting asyghystyq sipaty men últtyq iydeologiyanyng óktemdigi de kedergi keltirui mýmkin. Sonda da «arydan tartyp, astarlap aitugha bolatyn edi ghoy» degen oy mýjiydi, әlde, sheberlik shirkin jetispey qinady ma eken?
Sodan keyingi jerde tughan elimning qaytalanbas tabighaty, tarihy jәne tabighy eskertkishteri jayynda mardymdy eshtene jazbaghan ekenmin. Basqasyn aitpaghanda, Batysta jatqan Ýstirtting bәdizshileri bederlegen tastary men myna ózimning tughan Shyghysymnyn, óz auylymnyng qashshy shaldary, kýni býginge deyin Óskemen men Semeydegi temirjol kópirlerine tireu bolyp túrghan shegir tastary túnyp túrghan tuyndylar eken ghoy. Ásilinde, búlar eshqashan eskirmeytin, boyauy solmaytyn, eshbir iydeologiyanyzgha baghynyp, bas iymeytin, tapqangha qyry tausylmaytyn taqyryptar eken ghoy. Nesin aitasyz, sony kezinde eskermeppin.

 

Tәrjimeshi eng әueli ózining ana tilin jetik bilui qajet

 

– Siz keyde Memterminkomnyng keybir balamalaryna qynjylys bildirip jatasyz. Sizding oiynyzsha, kirme sózderding bәrine qazaq tilinen balama tabu kerek pe?

– Býgingi tanda qazaq tili terminologiyasyn qalyptastyru baghytynda biraz ister tyndyrylghanyn, leksikamyzdyng tolyghyp, nyghaya týskenin әste joqqa shygharugha bolmas. Degenmen, әli de ana tilimizding qadirine jete almay, baylyghynyng bayybyna bara almay, jadaghaylyqqa úrynatynymyzdyng kýiindirmese de, renjitetin tústarynyng bar ekeni de ras. Aytalyq, resmy mәtinderde jii úshyrasatyn «normativnye-pravovye akty» degen tirkesti biz «normativtik-qúqyqtyq aktiler» retinde alyp jýrmiz. Osy orayda normativtik termiynin qazaqtar ejelden qoldanyp jýrgen qalpynda «nizamdyq» dep alu jónindegi úsynystyng joly ongharylmay-aq keledi. Arghy tegine ýnilsek, qúqyq ta, nizam da bizge arabtan auysqan úghymdar, al osy tirkestegi norma da, akti de latynnan arna tartady. Endeshe, maghynasyn dәlme-dәl berip túrsa, әri ýndestigi de ýilesip jatsa, sóilem qúrylysyna selkeusiz sinisip túrsa, әri Ahmet Baytúrsynovtyng ózi naq osy maghynasynda «Jana nizam» kitabynda qoldanghanyn eskersek, onda búl sózdi ózimizge engizuimizge ne kedergi?
Kez kelgen sózdi, estegisi bolsyn, qoldanysqa endi ghana engeli túrghany bolsyn, maghynalyq jaghynan eshqanday kýmәn-kýdik tughyzbaytynday sәikes kelgen jaghdayda ghana alghan jón. Kelesi bir eskeretin mәsele, balamasy taptyrmay jýrgen sózder úshyrasqan sәtterde tuysqan týrki halyqtarynyng leksikasyna kóz salghannyng artyqtyghy joq.

– Audarghanynyzgha neshe on jyl ótse de, qazirge deyin oqyrman jadynan joghalmaghan «Jýz jyldyq jalghyzdyq» atty kitapty qazaq tildi oqyrmandargha úsynuynyzgha ne sebep boldy? Búl audarmagha qansha uaqytynyzdy sarp ettiniz?

– Kezinde, KSRO túsynda, shetel avtorlarynyng tuyndylaryn tәrjimeleu qúqyghy jergilikti baspalargha ortalyqtan berilip kelgen tәrizdi, sonyng ózinde orys tiline tәrjimelengen núsqasynan ghana rúqsat etilgen synayly. Jaqynda ghana ómirden ozghan Gabrieli Garsia Markesting ataqty «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romany da bizge osynday jolmen kelgen týri bar. Bir kýni jolym týsip, «Jalyn» baspasyna bara qalghan edim. Baspanyng mýdiri, marqúm Qaldarbek Naymanbaev aghamyz erekshe jyly qabaq tanytyp (zadynda adamdy baurap túratyn keng minezdi kisi edi ghoy), sharuam ózinde bolmasa da, nege ekeni belgisiz, kabiynetine shaqyryp, әngimege tartty. Sózding syralghysy retinde alystan oraghytyp, audarma turasynda әngime qozghap, aqyry suyrmasynda ortalyqtan qolqalap súrap alghan «Sto let odinochestva» romanynyng jatqanyn, endigi jerde sony tәrjimeleuge qazaq tilining tәrjimeshilerining quaty jetetinine kýmandana bastaghanyn, sol qúrghyrdy súrap alghanyna ókinetinin bildirdi. Onyng qisyndaryna qazaq tilining qúdiretine qúlay senetin basym keyistik bildirdim. Qyza kele, Qalekenning «qarmaghyn qalay qapqanymdy» ózim de andamay qaldym. Sodan ne kerek, mýdirding baspa tabaghyna qoyghan ortasha ghana baghasyna da, qoyghan talaptaryna da moyynsúnyp, qolyma ústatqan sharty men súr kitapty arqalap kete bardym.
Qazir esimde joq, bir jyldyng shamasynda bolsa kerek, qatty qinaldym degenim beker bolar, biraq taban audarmay júmys istep, әiteuir, belgilengen uaqytynyng ol jaq bú jaghynda bitirip berdim. Sol kezde syndarly syny maqalalarymen auyzgha iline bastaghan synshy Saylaubek Júmabekov jabyq resenziyasynda kitapty qazaq audarma ónerining ýlken tabysyna balap, joghary bagha beripti. «Jýz jyldyq jalghyzdyq» jaryqqa shyqqan bette «Qazaq әdebiyetinde» Aqseleu Seydimbekov jyly lebiz bildirip, dәribimdi taghy da bir asyrdy. Obaly bekerge, sodan keyingi uaqytta taralymy jeti myng dana tuyndy ainalasy eki-ýsh aptanyng ishinde tarap ketti. Kerek deseniz, «Jalyn» dýkenine týsken ózime tiyesili avtorlyq danalarymdy da ala almay qaldym, satylyp ketipti.

– Jaqsy audarmashy boludyng alghy sharty ne dep oilaysyz? Audarmashylardyng býgingi buynyna ne aitasyz?

– Mening biluimshe, tәrjimeshining ózi eng aldymen, kәdimgidey tuyndygerlik qabileti bar adam boluy kerek. Sodan keyingi jerde oghan qoyylatyn basty talap: ol ózining ana tilin barynsha jetik bilui, әri sózderin sheber qiystyra, qiilastyra bilui qajet. Sonymen qatar ol ózi tәrjimelep otyrghan tilding qyry men syryn tereng týsinui tiyis, sol elding mәdeniyetin, dilin (mentaliytetin), dәstýrleri men últtyq úghym-týsinikterin bilgeni jón.

- Eki tilde erkin jazatynynyzdy bilemiz. Taghy qanday tilderdi mengergensiz?
– Qazaqstandaghy barlyq qazaqtar sekildi mening de biletinim eki til. Múny azsynatyn bolsaq, kópshiligimiz saualnamada jazyp jýrgenimizdey, «nemis tili – sózdikpen» degen tirkesti qosa salugha bolady.
– Siz jauapty qyzmetter atqaryp jýrgen kezinizde basshylar sizding qolynyzdan ótken qújattargha «Kenes oqydy ma?» dep súrap, oqysanyz, esh shúqshimay qol qoya salady eken. Osy ras pa?
– Ýstinen qarauyma tura kelgen materialdardy bilimim men biligimning jetkeninshe, orfografiyalyq, emle, sintaksistik, ishinara stilidik qatelikterden, mazmúndyq jansaqtyqtardan, tavtologiyalyq keregharlyqtan aryltugha tyrysqanym ras. Alayda, dәl bir minsiz, aitarlyqtay kemel mәtin «jonyp» shygharatyn, olpy-solpy jibermeytin keremettey qyraghy redaktor boldym dep aita almaymyn. Eger basshylar dәl solay degen bolsa, onda maghan sengendigi shyghar.
– Kenes Yusup degen atynyzdyng shyghuyna, qoghamda dara túlgha bolyp qalyptasuynyzgha basty sebepker talantynyz ba, әlde, talabynyz ba?
– Ýlken talantym boldy dey almaymyn, biraq, qaghaz-qalamgha qúmarlyghym bolghany, qazir de bar ekeni beker emes. Álbette, sol sezimning jetegimen algha úmtylasyn, oi-pikirindi qaghaz betine týsiruge talpynasyn, tyrysasyn. Sodan keyin adamnyng jýris-túrysyn, ósip-jetiluin jeteleytin, retke salatyn Taghdyr deytin shirkinning «jelkeleuimen» algha úmtyluym, talpynuym mýmkin.
– Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary Siz oblystyq «Kommunizm tuy» (qazirgi «Didar») gazetinde istep jýrgende jaryq kórgen «Bәdәuiy» syndy әngimelerinizdi sol kezdegi oqyrmandarynyz әli kýnge tamsanyp aitady. Formasy jaghynan qazaq prozasyna janalyq engizipsiz. Siz nege týbegeyli prozamen ainalyspadynyz? Mýmkin, búdan da biyik belesterdi baghyndyrar ediniz ghoy.
– Ásilinde, suyrylyp algha shyqpasam da, kósh sonynda qalyp qoymasym anyq, ortang qolday jazushy bolatynym әbden mýmkin edi. Osy tústa uaqyt taghy da óz úigharymyn jasady. Shygharmashylyq júmysqa týbegeyli oiyssam degen oimen lauazymy ilgeri, jalaqysy da jogharylau, keleshek kókjiyegi de kendeu qyzmetterimdi birtindep tastap shyghyp, ainalamdaghy birtalay adamdardy tanyrqatyp, «Júldyzdyn» ocherk bólimine taban tiredim. Múnda jýrgenimde Jazushylar odaghynyng janynan kórkem audarma jәne әdeby baylanystar jóninde bas redaksiyalyq alqa qúrylyp, oghan basshy bolghan Múrat Áuezovting qolqalauymen osy alqagha qyzmetke auystym.
Arada biraz uaqyt ótkende «Qazaq SSR-indegi Tilder turaly Zan» qabyldanghan kezende respublika Ministrler Kenesi jalpy bólimi mengerushisining orynbasary Biymendi Beysekeev aghamyz habarlasyp, osy bólimning audarma sektoryna bas maman lauazymyna qyzmetke shaqyrdy. Biyekeng marqúm birinen biri ótetin myqty dәlelderdi: «shyn janyng ashysa, tiline qyzmet etetin kezing osy ghoy» degen siyaqty jәne taghy basqa say-sýiegindi syrqyratatyn sózderdi kóldeneng tartyp, aldy-artymdy túiyqtap tastady. Sóitip, qyzmetim basqa arnagha auysyp, balama bolarlyq sózder izdeytin, qualaytyn «dertke» shaldyqtym. ...Sóitip, kórkem prozamen aramyz salqynday bastady.
– Tughan jerinizding tynys-tirshiliginen habardar bolyp otyrasyz ba? Óziniz enbek etken «Kommunizm tuy» (qazirgi «Didar») gazeti jóninde ne aitarsyz?
– Geraghannyng (Beligerdin) aituynsha, saghym oinaghan sarjazyghyn kez kelgen shúratqa (oaziske) aiyrbastamaytyn qazaqtyng balasy emespiz be? Endeshe, Altay men Tarbaghataydyng qatparly qaraghayly silemderi qadau-qadau shoqylar men sary adyrlargha úlasyp baryp, kókshil dónder men belderge ainalyp kete baratyn, janynan jasyldana búlyqsyp Ertistey dariyasy aghatyn túsynda óskendikten, tughan jerindi qalaysha úmytasyn, әri tughan-tuystaryn, aghayyndaryn, jaqyn-júraghatyng men dos-jarandaryn, esinde qalghan esteliktering sol topyraqqa tamyr tartyp jatsa, sananda sayrap túrsa, aradaghy habar-oshar nege ýziluge tiyis? Bauyrym, sen jauabyn aityp tauysu mýmkin emes saual tastap, týiinine jetu qiyn taqyrypty qozghap otyrsyn.
Endeshe, balausa oiy bayyz tappay, san-saqqa jýgirgen, aldaghy basar qadamyn, barar baghytyn әli de anday almay, jol aiyryghynda anyryp túrghan albyrt jasqa keleshekte jýrer jolyn qatelikke úryndyrmay, aiqyn anyqtap bergen (shynynda da mening ómirdegi taghdyr mandayyma jazghan birden- bir jol osy degen oidamyn) «Kommunizm tuynyn» («Didardyn») uaqytqa boy bermey kónilinde jatuy zandylyq.
Mening gazet redaksiyasyna keluimning ózi qyzyq... Onda qyzmettes bolghan adamdar jayynda baghamdap otyrsam, tura bir esseler jinaghyn jazugha bolatyn týri bar. Zadynda mening «Kommunizm tuym», býgingi «Didar» - ózining qalyptasqan ilgeri dәstýri bar jәne sol dәstýrinen janylmay, ilgerilep kele jatqan әri talay qarymdy qalamgerlerdi týletken, tyng taqyryptardyng túrpatyn terendete ashugha qabileti qaptal újym.
«Kommunizm tuynyn» maghan bergeni mening oghan bergenimmen salystyrugha kelmeytindey әldeqayda kóp siyaqty. Nesin jasyramyz, songhy kezde poshta qyzmetining bosansuyna baylanysty alystaghy Altaydaghy «Didar» túrghay, mynau irgendegi Arqadaghy «Egemendi» uaqtyly aldyrudyng ózi mún, bir nómiri kelse, kelesisi qolyna tiymey, zyqyndy shygharady.


Jastargha jol bergendi jón kórdim


– Irgemizden internet kirgeli aqparatty jyldam әri qysqa beremiz degen jeleumen sóz qúdiretin azaytyp bara jatqan joqpyz ba?
Súrayyn degenim, jurnalist maqalasyn oqyrmannyng dengeyine týsip jazu kerek pe, әlde, oqyrmandy óz dengeyine qaray shaqyru kerek pe?
– Ásilinde, internet – zamana qúraly, odan qashyp qútyla almaymyz. Onyng paydaly jaqtary basym, mәsele ony retimen, jónimen paydalana biluge sayady. Aytalyq, órkeniyetti elderde kómekshi retinde qoldana otyryp, qaghazgha týsken baspa ónimderinen, sol hatqa týsken kitaptyng ózinen әste bas tartqan emes.
Kelesi saualynnyng jauaby bayaghyda berilgen: biligi biyik jurnalshy eshqashan qaradýrsindikke, kórgenin ghana kókirekke týigen qaradýrsin talghamgha tәueldi bolghan emes, ol әrdayym óresi biyik oqyrmannyng qanday aqparattardy qajetsinetinin jiti payymdap, ony әlbette, óz biligining shenberinde, dýniyening kýrdeli syr-sipatyn, kórinisterin tereng payymday biluge jetelep, údayy joghary dengeyge kóteruge úmtylghan, úsaq danghazalyqtan, bir jolghy jalt etpeden, onghaq jyltyraqtan boyyn aulaq salugha, әr qúbylystyng tamyryna terendey ýniluge úmsyndyrugha tyrysady.
– Qazir mekemelerding kóbi is qaghazdaryn әueli resmy tilde dayyndap, sodan keyin qajeti bolsa ghana memlekettik tilge audarady. Sondyqtan shyghar, sóz-sóilemderinen qazaqy samal espeydi. Tilding osy qasireti qashangha deyin jalghasady?
– Búl saualynnyng kóptegen obektivtik sebepteri bar. Bir ghajaby, bizding ana tilimen aishyqtalatyn kórkem oiymyz, bylaysha aitqanda, әdeby tilimizding ózi shýkirshilik, toqtausyz damyp otyrghan da, zang men nizamdy orys tilinde ghana payymdaugha daghdylanghan qazaqtyng resmy tili tejele toqyray bergen. Kórkem sózge, beyneli sózge ýirenip ketken qazaqy qúlaq - bizding halyqtyng ishken asyn jerge qoyatyn airyqsha aitysqúmarlyghy – sonyng bir belgisi. Zannyn, resmy qújattyng sezimsoqtyqty eskere bermeytin qatqyl, naqtyly tilin qabylday almaydy, jatyrqap túratyn sekildi. Bir jaghynan búl - taza psihologiyalyq qúbylys. Osyghan bir mysal. Mәselen, «maloobespechennye» degen terminge kelgende, tughan tilimizde «aruyn», «jadau», «kontoraz», «shynjau» jәne taghy basqa birtalay balamalary bola túra, aqyry sonyng ishinen kópke týsinikti boluynyng qamyn oilap, «az qamtylghan» deytin kóshirme (taza kalika) balamasyna toqtaugha tura kelgen. Búl – tilimizdegi terminderding birizdendirilmeuining saldary. Júrtynyng keminde jartysy (mýmkin odan da kóp) basqa tilde bilim alsa, al barshasy zandardy, resmy qújattardy basqa tilde baghamdaghan bolsa, bir ghana sәtte is qaghazdaryn qazaqsha sóiletu, qazaqsha ainalysqa qosu onaygha týspesi belgili. Búl terminologiya týzudi jedeldetudi, al qoldanystaghy terminderdi birizdendirudi qajetsinetin qiyn da kýrdeli mindet.
Múnyng syrtynda eki tilde is jýrgizuge kóshuimizge baylanysty bilikti audarmashylardyng jetispeytini birden biline bastady. Osy qyzmet ayasyna tartylghan tәrjimeshilerding qazaqsha mәtindi jazudyng ózin jete mengermegeni, audarma jasau tәjiriybesining azdyghy nemese mýlde joqtyghy, eng sony qalypty terminderdi bilmeytini, әrtýrli qoldanatyny bylay túrsyn, qala berdi, sózdiktermen júmys isteu daghdysynyng bolmauy resmy qújattardyng ana tilinde ainalysqa enuine kóp kedergi keltirip kele jatqany jasyryn emes. Dert batpandap kiredi, mysqaldap shyghady. Sóitip, til salasynda Avgiyding atqorasyn tazalaghan Gerakldey, qajyr-qayrat júmsauymyz kerek bolar-au, sirә.

– «Álem әdebiyeti» jurnalynda nege jalghasty qyzmet istey bermediniz?

– Adam bir ornynda kóp otyrsa, boyy qúrystap, buyn-buyny úiyp, omalyp qalatyny bar, sol siyaqty ilude bir erekshe qabiletti adam bolmasa, kreslosynan qozghalmay qalghan qyzmetkerdin, әsirese, ol shygharmashylyq sharuada bolsa, sanasy samarqau tartyp, oiy men sezimi qalghy bastaytyn tәrizdi. Sondyqtan da dýniyeni, qúbylystardy, ýderisterdi janasha payymday biletin, sezimi sergek jas lek is basyna kelui kerek. Áriyne, olardyng bilimi men tәjiriybesi jetimsizdeu boluy mýmkin, esesine, boyynda qiyndyqtardy enseretin jigeri mol jәne janany sezinetin sezimi de búla emes pe! Sonday-aq, ózimning de jazylmay qalghan biraz dýniyelerim bar edi. Sondyqtan demalys aludy jón kórdim.

- Sýbeli oilar aitqan súhbatynyzgha raqmet!

Súhbattasqan – Múrathan Kenjehanúly

"Didar" gazeti

 

0 pikir