Júma, 4 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 134706. Jazylghandar — 118643. Qaytys bolghandar — 2034
Qúiylsyn kóshing 5110 0 pikir 29 Sәuir, 2014 saghat 13:05

KÓShI-QON AGENTTIGI QÚRYLSA...

2011 jyly 22 shildede týbegeyli ózgergen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyn Elbasymyzdyng týbegeyli sayasatynyng týp qazyghy etip  jýzege asyra berse, búl keremet zang edi. Ókinishke qaray sol kýni QR-nyng azamatyghyna baylanysty zangha engizlgen ózgeristerge qazaq kóshine qarsy bireuler «Ózderi túrghan elderinen azamattyqtan shyqqanny turaly anyqtama» alyp kelsin degendi qosty da jiberdi. Bir jyl shuyldap, aqyry, 2012 jyly mamyr aiynda búl jaghday Elbasymyzgha jetip, týsiniksiz talaptyng kýshi joyyldy. Biraq ta Memleket basshysyna  jetpey jolda jelkesi qiylyp qalatyn  aqparattardyng qyry men syryn ózderining iygiligine eppen jarata beretin keybireuler  búl qaghidagha da mәn bermey, óz deldaldary arqyly әreket etken oralmandargha «anyqtamasyz-aq» azamattyq berudi jalghastyrdy.  2013 jyly 13 mausymda zangha ózgeris engizilip, oralmandar ghana emes, jalpy halyqtyng kóshi-qon ýrdisine baylanysty «taghdyrlar tolghauy» jergilikti oblys әkimdigining qúzyryna berildi. Yaghni, ózi basqaryp otyrghan oblystyng shekarasyna kimder kirdi, onyng qaysysy qonaqtar, túraqty kelgender kimder, qazaq eline qanday kózqaraspen endi, nendey maqsat-mýddesi bar osynyng bәrin halyqtyng iyesi, kózi bolghan auyl әkimderi, poliyseyler arqyly bilip otyru oblys әkimining qúzyryna berilgen edi. Zang boyynsha endi oblys aumaghyna kelip ketken, qalyp qalghandary men jergilikti halyqtyng ishki kóshi-qonyn, zansyz kóshi-qon ýrdisterin, enbek kóshi-qony, biznes kóshi-qony mәselesi boyynsha kýndelikti júmysty úiymdastyryp jýieli basqarumen  ministrlikter emes, әkimder ainalysatyn boldy. Ministrlikter óz qúzyreti sheginde ereje, qaghidalar normativtik aktiler, zandy jýzege asyratyn tetikterin bekitip, kórsetiletin kómekterdi aiqyndap, jol ghana kórsetpek. Al oblys әkimi Ýkimetke statistikalyq esepter berip otyrudy da óz qolyna alatyn boldy. Búl endi kósh bastalghaly sanyna naqty jetpegen, qay eldi-mekende qansha oralman túratyndyghynyng esebin ong jolgha qongdyng týiini sheshildi deuge bolatyn janalyq. Óitkeni óz auylyndaghy adam esebin, kimder túryp, kimder kelip-ketip jatqanyn auyl әkimderinen artyq kim biler deysiz.

   Ótken jyldyng sonynda Kóshi-qon zanyna taghy ayaq asty Enbek kóshi-qonyna baylanysty ózgerister engizilip, «Otanyma túraqty túramyn Qazaq elining azamaty bolamyn» dep kelgen aghayyndardy júmys izdep, enbek etip nәpaqa tabu maqsatymen kelgender arasyna engizdi de jiberdi. Búl mәseleni qazaqy qandy, halqyn sýietin últjandy jandar Elbasyna naqty dәiekterimen der kezinde jetkizbegende onyn  sony qanday kýige úlasyp keter edi...

    Mine, sonyng arqasynda   memleketting de, jeke adamnyng da mýddesin Elbasyna  jetkize alatyn ziyaly,   últynyng qamy ýshin otqa da sugha da týse alatyn jandargha jәne qashanda últ janashyrlarynyng úlaghatty isin baghalay bilgen Memleket basshysyna  Qazaq eline kelip alghan oralmandar men shettegi 5 millionnan astam (beyresmy derekter boyynsha 8 milliongha juyq) qandastarymyz óz alghysyn bildirip, aq batalaryn berude. Búl – ómir shyndyghy!

   Kóshi-qon memlekettik mekemesi jeke dara shanyraq kóterip, halyqqa qyzmet etpeyinshe, kóshi-qon zany jәne Preziydentting osy túrghydaghy sayasiy  baghdarlamasy jýieli jýzege asa qoymasyn ómir kórsetti. Óz últyna janashyrlyq tanytqan Izraili, Polisha, Resey, Germaniya siyaqty  elderding ýzdik tәjiriybesi de osyny dәleldep berdi. Áueli Japoniya eli tirisin qoyyp, bayaghyda soghysta jat júrtta qalghandarynyng sýiekterin eline әkelip jerleuge ynta tanytyp otyr. Últyn sýi, qúrmetteuding kiyeliligi osynda jatsa kerek.               

Sóz sonynda kóshi-qon mәselesine baylanysty tómendegi úsynystardy da qosa aitqym keledi:

1. Kóshi-qon ýrdisin  bir jýiede basqaratyn ministrlik nemese agenttik qúrylsa; (onyng qúramynda kóshi-qon komiyteti jәne kóshi-qon polisiyasy komiyteti engizilse).

2 . Oblys, qalalardaghy jeke basqarmalar jergilikti atqarushy organnyng basqaruynda bolyp, oblys әkimining shtatyna berilse ( sebebi auyl, kent, qalagha kimdi qalay ornalastyru mýmkindigin sol eldi basqarghan әkim sheshui óte manyzdy. Al auyl әkimining qazirgi jýiedegi kóshi-qon bólimine baghyna qoiy ondy sheshim emes dep oilaymyz).

3. Halyqtyng kóshi-qonyna baylanysty Ýkimetting arnayy kómegine zәru jandardy ornalastyryp, jýieleu Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryna ghana belgilense.

Qúrmetbek SANSYZBAYÚLY, Almaty oblysy

Abai.kz

0 pikir