Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Taldau 4536 0 pikir 1 Mamyr, 2014 saghat 15:08

IShKI ShYNDYQTY TANYGhAN AQYN

Bismillәhir Rahmanir Rahiym

         Aqyldyng barlyq adamgha Allahtan beriletini jәne barlyq adamda bolatyny siyaqty, poeziya da barlyq adamgha Allahtan beriledi jәne barlyq adamda bolady. Ári aqyldyng bireuge kóp, endi bireuge az beriletini siyaqty, poeziya da bireuge erekshe kóp, taghy bireuge tym mardymsyz beriledi. Jalpy barlyq adamda aqyl bolatyny siyaqty, barlyq adamda poeziya bolady. Aqyldy eshkim poeziya siyaqty jazyp, kórsetip jatpaghasyn, olay etu mýmkin de emes bolghasyn, onyng kimde qanshalyq dәrejede bar ekeni onsha ólshene, biline bermeydi. Al, poeziya bolsa adamnan jazu arqyly, aitu arqyly kórinis tabatyn qasiyetke ie bolghandyqtan, ony biz kóre alamyz. Bile alamyz. Árkimning boyyndaghy poeziyalyq qabiletin oghan berilgen talanttyng dengeyi arqyly bayqay alamyz. Ári oni arman qaray kim qanshalyqty damytqanyn da jazghandary arqyly tany alamyz.

         Demek, barlyq adam boyynda poeziya bolatyndyqtan da ony  (poeziyany) únatpaytyn adam joq. Taghy bir sózben aitqanda barlyq adamnyng boyynda poeziya bolatyndyqtan, biraq, kóbisining boyyndaghy poeziyasy jaryqqa shyghatynday dengeyde damymaghandyqtan ony jaza almaghany bolmasa, poeziyany jazghandarynyng poeziyasyn ózindegi poeziyanyng ýni, tili, mәni retinde qabyldau, únatu sózsiz bolady. Olar odan ózderin, jandaryndaghy aitarlaryn, ishki shyndyqtaryn tabady.

         Al, endi, boyyndaghy poeziyasyn jazghandargha, jaza alatyndargha keletin bolsaq, olar jazatyn, ortasha jazatyn, jaqsy jazatyn jәne erekshe biyik jazatyndargha bólinedi. Taghy da kimning qay dengeyde jazyp jýrgenin janynda Allah bergen poeziyasy bar aqyldy oqyrman jazbay tanidy. Ári olardyng jazghandaryn ózderine ýlgi etip alady. Ýnemi aityp, dәriptep jýredi. Búl zandylyq ta. Jaqsy, biyik, shyn jazghan aqynnyng halyqtyq bolyp ketetini sondyqtan.

         Al, endi, poeziyadaghy shyndyqqa keletin bolsaq, shyndyq – ishki shyndyq, syrtqy shyndyq bolyp ekige bólinedi. Syrtqy shyndyq – jәi, ózimiz sýrip jýrgen ómirdegi pendeshilikke tәn qarapayym nәrselerdi kóru, bilu barysyndaghy tanyghan shyndyghymyz. Nemese, zattyq shyndyq. Al, ishki shyndyq – ol, syrtqy shyndyqtan әldeqayda kýrdeli, syrtqy shyndyqtyng arghy jaghyndaghy, terenindegi, ózegindegi, ishki mәnindegi bolmystyng jaratylysyn týisik arqyly tanu. Nemese, ruhany shyndyq. Ilahy shyndyq. Mine osy eki shyndyqty adamdar eki týrli tanidy. Eki týrli týsinedi. Soghan qarap olarda ýlken eki topqa bólinedi. Áuelgi top tek syrtqy shyndyqty tanysa, keyingi top syrtqy shyndyqty ishki shyndyqpen qosa tanidy. Búl toptaghylar az. Búlardy «ruhany shyndyq pen zattyq shyndyqty qosa tanushylar» dep atasa da bolady. Nemese «ómirdi, ómirding mәnin shyn týsinushiler, tanushylar» dep qarasa da bolady.

         Ómir mine osy eki – ishki jәne syrtqy shyndyqtardan, nemese, ishki jәne syrtqy shyndyqtardyng ýndesuinen, bireulesuinen túratyndyqtan, al, biraq, ony tanushylar syrtqy shyndyqty ghana tanushylar jәne syrtqy shyndyq pen ishki shyndyqty bireulestire tanushylar bolyp bólinetindikten ol tanyghandaryn jazatyndar da nemese óz menining tanyghanyn poeziyasy arqyly syrtqa shygharushylar da syrtqy «shyndyqty jazushylar» jәne «syrtqy shyndyq pen ishki shyndyqty ýndestire, bir shyndyq kýiinde jazatyndar» bolyp ekige bólinedi. Nemese ruhanidy jazatyndar men zattyqty jazatyndargha bólinedi.

         Búnda zattyqty jazu – kórgendi, estigendi qortyp nәpsuy jazu, al, ruhanidy jazu – zattyng syrtqy kórinisine emes, ishki mәnine ýnilip, onyng jaratylysyndaghy Ilahy shyndyqty Ilahy ilimdermen ýndese, ýndestire otyryp ruhany jazu degen sóz.

         Zattyqty jazu ózining kórgenin «aqiqat» dep biletindikten, ózi Qúday bolyp alady da qalamdy ondy-soldy sermey beredi. Taudy ýgip, tasty qúm etedi. Aspandy aiyryp, júldyzdy júlyp alady. Tenizdi tebirentip, múhitty múndatady. Osynyng bәrin óz aqylymen, óz tilimen jasay beredi. Onysynyng ótirik ekenine bir senbeydi. Kerisinshe shyn ekenine myng senedi. Basqalardy da sendiredi. «Senedi» dep oilaydy. Bәrin de óz qiyalyna baghyndyrady. Qiyalymen aspan jasaydy. Jer jasaydy. Jasay beredi. Búl súmdyq endi mende de bolghan. Sodan bilemin. Oqynyz:

                            O, qara Jer, qaymyqpa.

                            Qoz qaptyram,

                            saghan súghyn qadaghan qanpezerdi!

                            Taghy seni taghdyrday (Tәnir) qozghap túram! (IYeger)

         Múny aqynnyng últtyng oghlanyna tәn «erlik, azamattyq jigeri» dep aqtap alugha, aqtalugha bolady. Onda da búl aqtalugha syrtqy shyndyqshyldardy sendiruge bolar. Al, biraq ishki, shyn shyndyq iyelerin әste sendire almaysyn. Sebebi, búl payym ishki shyn shyndyqtyng Ilahy qaghidasyna jat. Mýlde jat. Mýlde Qúdaysu, Ferghauynsu, Namúrytsu búl. Anyghyraq aitqanda zattyq shyndyqqa әbden berilgen menning qaranghylyghy – mening qaranghylyghym. Jaryqqa shyqpay, Ilahy aqiqatty tanymay túrghandaghy qúdaysyzdyghym búl. Onda men Allahty emes, adamdardy riza etudi oilaytynmyn. Olardy óz kýshime moyyndatugha, barynsha astam sóileuge, barynsha kýshti kórinuge barymdy salatynmyn. Biraq sonyng bәrinde de tek tilimmen ghana aitatynmyn. Ózim bolsam tym әlsiz bolatynmyn. Qolymnan týk te kelmeytin. Eshting eshi bolatynmyn. Áne soghan qaramastan sonshama astam men paqyr qiyalymmen aspangha da shyqtym. Jerge de týstim. Tegi (prototiyfi) joq ótirik jyrlardy órbittim-ay kep. Ne óndi? Týk ónbedi. Aqyry sheksiz rahymdy Allahymnyng tura jolyna saluymen baryp aqiqatty, ishki shyndyqty tanydym-ay, әiteuir. Sodan jyrdaghy Tәnirsigen astamdyghymnan týsip, qúldyq, shyn kespirimdi qayta taptym. Sóittim de ruhany qayta órledim.  

                            Aqyn bolyp jarytpaspyn,

                            Qúl bop jarytpaghasyn! (IYeger)

         Demek, qúl bop jarytpay túryp, aqyn bolyp jarytpaytynymdy bildim. Shýkir emes pe Allahqa? Shýkir!

                            Ýileskenshe aqylym men imanym,

                            IYir-iyir otyz bes jyl jol jýrdim.

                            Haqqa eltuge jan tapqansha ilanym,

                            Qaqyrandy qiyal mújyp boldyrdym.

 

                            Ýilesti de aqylym men imanym,

                            Otyz beste aqiqatqa attandym.

                            Núrsәulelep janym, tәnim, jighanym,

                            Haqqym bergen qasiyetpen qaqtandym!

 

                            Haqqym bergen qasiyetti mekende,

                            Tiri ólippin tirshilikke tirelip...

                            Dinsiz kezim – núrsyz kezim eken de,

                            Núrsyz kezim – kezim eken tiri ólik... (IYeger)

         Búl endi mendegi qazirgi, adamdyq sabama týskendegi adamymdy, ishki shyndyqty tanyghandaghy, óz menimning shyn kespirin úqqandaghy poeziyamnyng baghyty. «Pyshaqty ózine sal. Auyrmasa kisige sal» degen ghoy. Búl, ózim jayly sitatty keltirudegi maqsatym – menimning syryn nemese ishki aqiqatty qalay tanyghanymdy kópten jasyrmau ýshin edi.

         Demek, ruhanidy jazu, ishki shyndyqty, zattyn, jaratylystyng ishki, Ilahy mәnin tanyp, Qúdaysymay, esesine Qúdaydyng Ózin tany otyryp, Oghan ózining de qúl ekenin bile otyryp jazu ekenin jogharyda eskerttik. Ne shyn bolsa, sol qiyn. Sol jauapkershilik. Sol ótirikter, ótirikshiler tarabynan moyyndalmau. Eskisinilu. Biraq, shyn mәninde týrshildikting (mody) bәri óz zamanyna tәn mindetterin (kópti shynnan aiyru) ótep baryp ólmek. Al, negizi ras bolsa shyn kýiinde qala bermek. Jasay bermek. Ishki shyndyqty jazudyng keremeti mine osynda. Ol – tipti, biz aityp jýrgen, bizding týsinigimizdegi «klassika» da emes. Ol - әueli de joq, aqyry da joq nemese mәngi Bardyng Ózin tirek tútu. Onyng «arqanynan» (din) ústap, Onyng jolynan tanbaudy jazu. Nemese men ózi men ruhynyng arasyndaghy qalyng nәpsuy (ishken-jegen, kórgen-bilgen siyaqty kýndelikti tútqasy joq kýibeng tirlik – syrtqy shyndyq) qabattardy jaryp ótip, ruhymen bireulesip baryp, onyng (ruh) tanyghan aqiqatyn – ómirding shyn mәnin, kýndelikti emes, bú dýniyeni o dýniyege jalghap túrghan mәngilikti jazu.

Adam tarihynda kýndelikti kýibendi nemese syrtqy shyndyqty jazghandar bolmady deysiz be? Bolghan. Bolghanda qanday? Tipti kóp bolghan. Mәselen, «Jәhliyat (nadandyq) dәuiri» dep atalatyn arab әleminde sóz óneri, sonyng ishinde syrtqy shyndyqty jazatyndar әri jazghanda da ghalamat, júrtty ózine qaratatyn, sonynan ertip kete alatyn alapat aqyndar kóp bolghan. Júrt ishki shyndyqqa (Allah aqiqatyna) emes, solar aitqan shyndyqqa – syrtqy shyndyqqa moyyn búrghan. Mine osynday ghalamda sóz óneri asqaqtap, tu biyikke kóterilgende Allah múghjiza retinde nemese keri sózdin, bos sózding qyzuyn basu ýshin, ótirigin shygharu ýshin qasiyetti Qúrandy týsirgen (Allah ghalamda siqyrlyq damyghan kezde Tauratty, medisina damyghan kezde Injildi, keri sóz óneri damyghan kezde Qúrandy jibergen). Al, sonyng nәtiyjesinde syrtqy shyndyqty jazuda, aituda shyrqaugha shyqqan arabtyng Jәhiliyat aqyndary (olar nadandyqpen «biz de sýre jaza alamyz» dep, Allahpen jarysqa týsip, masqara bolghan) jalghandaryn qúshaqtaghan kýii tarih sahnasynan qúlady. Qúrannyng «Shúghara» (aqyn) sýresindegi: «Aqyndargha azghyndar ilesedi» (224) degen ayaty mine osy mәseleni menzep túrghanyn tәpsirshiler eskertedi.

Demek, ishki shyndyqty jazu bizde әr dәuirde bolghan. Olardyng arghylarynyng aqyry Ibrahim (Abay) bolsa, keshegi kenes kezeninde ol taqyrypqa jalghyz barghan aqyn Múhametqaly (Múqaghaliy). Az bardy. Biraq, Qúdaygha shýkir, bardy.

Al, songhy, óz zamandastarymnan búl – ishki shyndyqty jaza bastaghan aqyndardan jyrlary (osy taqyryptaghy) jyrlarymmen ýndes, aqyn Dәuletbek Baytúrsynúlyn atar edim. Dәuletbek әriyne aqyndyqta kópke tanymal emes. Onyng ózindik sebepteri bar. Bastysy ol baspasóz betterinde ýnemi jariyalanyp jýrgen joq. Onyng aqyn ekenin kópter bilmeydi de. Biraq, ol aqyn. Aqyn bolghanda da ishtey jetilgen, ónerde ong men solyn tanyghan, taqyrybyn tapqan, Qybylanamasyn әbden anyqtaghan, kópirtip ótirikti emes, shyrqatyp shyndyqty jazghan aqyn.

«Allahu әkbәr, Allahu әkbәr – úranym!» deydi ol.

Allahu әkbәr – Allah sheksiz úly degen sóz. Demek, Odan basqa úly joq! Úlylyq tek Oghan tәn. Maqtaular da Oghan tәn. Maqtaugha Ol ghana layyq. Óitkeni, Ol bәrin jaratty. Bәrining taghdyryn belgiledi. Bәrining syryn, ne bolghanyn, endi ne bolatynyn biledi. Onyng әueli de joq. Aqyry da joq. Mәngilik. Ol eshqashan qalghymaydy. On segiz myng ghalamdy joqtan bar etken Ol. Aqyrynda bardan joq etetin de Ol. Ózi jasap qala beretin de Ol. Ol kórneudi de kóredi. Kómesti de kóredi. Biledi. Ol esh nәrsege múqtaj emes. Esh nәrsege múndanbaydy. Onyng úlyq bolatyny, úlylyq, barlyq madaqtar Oghan ghana tәn bolatyny, «Allahu әkbәr» bolatyny sondyqtan.

Dәubetbek mine osy aqiqatty, osy ishki shyndyqty Sol Allahtyng Ózining nәsip etuimen tanydy. Tanydy da Oghan bar imanymen bas iydi. Bar senimimen qúlshylyq etti. Onyng «qyl» («Namaz oqy») degenin qyla bastady. «Qylma» degeninen betin búrdy. Búl onyng adam retinde ruhy tanyghan Tәnir iyesine janymen berilip, tәnimen jasaghan tәuekeli edi. Kisilik mindeti edi. Qúldyq faryzy edi. Ózin óz etken, jaratqan, joqtan bar etken jalghyz Úlyqqa jandәrmen úmtyluy edi.

Adamgha qarata aitqanda «Tanymasyn silamaytyn» pende, jan kózi kórmegen, tanymaghan Allahyn tәn kózimen qalay kórsin? Qalay silasyn? Oghan qalay bas iyip, qalay qúlshylyq etsin? Ol mýmkin emes. Onyng mýmkin emes ekenin kýnde kórip, bilip jýrmiz. Al, Ony jan (ruh) tanysa sóz basqa. Jan tanysa, jannyng qaby – tәn Oghan qúlshylyq etpey qoymaydy. Onda da Oghan qúlshylyqty tәn etpeydi. Jan etedi. Tәn bolsa ol jangha ilesip rәsimin jasaydy. Bizding kóretinimiz tәn bolghandyqtan, «qúlshylyqty tәn jasap túr» dep oilaymyz. Taghy bir esepten, belgili dәrejede ol da jón. Óitkeni, ol – tәn «mýlde qúlshylyq jasamaydy» dep úqsaq qate bolmaq. Ol jannyng jarshysy. Sondyqtan, jan tanyghan Haqty ol da tanyp, jangha ilesip quana-quana qúlshylyq jasamaq. Múny qúlshylyqtaghy jan men tәnning ýndesui dep úqpaq kerek. Degenmen jan negizgi rolshy ekeni haq.

Al, endi osy, Haqty tanuda jan men tәn ýndesse ghana, olardyng iyesi sanalatyn pende ishki-syrtqy bolmysymen aqiqatty tanymaq. Aqiqatqa ýndespek. Aqiqatpen bireulespek. Mine sonda ghana ol pendening ishki shyndyqqa bolghan týbegeyli bet búrysy barlyq is-әreketinen kórinis tappaq. Allah auyzyna Kәlam, qolyna qalam bergen Dәuletbekting sóz basynyng «Allahu әkbәr» bolyp kelui sondyqtan. Ol onyng ishki shyndyghy. Ishki shyndyqty tanuy. Ishki shyndyqpen ýndesui. Bireulesui.

Adamnyng ishki shyndyqpen ýndesui qiyn. Haq jarylqap, pende ishki shyndyqpen ýndesip qalsa, onyng ol shyndyqtan auytquy, qol ýzui taghy mýmkin emes (Allah odan qol ýzdirmesin). Demek, adam ishki shyndyqty tany bastaghannan keyin, ishki shyndyqtyng myng san kórinisteri onyng isinen de, sózinen de kórinbey túrmaydy. Nemese pende isi men sózin sol ishki shyndyqtyng jarshysyna ainaldyra bastaydy. Mәselen, Dәuletbektegi «Allahu әkbәr» sol. «Allahu әkbәrdy» kim aitpaydy? Kim bilmaydi? Biledi. Bar el biledi. Biraq, shyn mәninde «Allahu әkbәrdy» kim shyn aita aldy? Onyng mәnisin kim shynymen-aq bildi? Ony  da Allah biledi.

Demek, búl aqiqatty qay pende bildi, tanydy, ol, dәl sol tústan bastap tútas bolmysymen ózgermek. Ózgermey qoymaq emes. Onyng jýrisi de, túrysy da, isi de, әreketi de, qalamger bolsa jazyp-syzghandary da ózgeredi. Tútas ózine tәnning bәrimen «Allahu әkbәrgha» ainalady. Búl – «Allahu әkbәr» taghy, kópterge janalyq emes siyaqty kórinedi. Biraq, is jýzinde odan ýlken janalyq joq. Onyn, keybireulerge olay, janalyq emes bolyp kórinetin sebebi ol pendelerding ishki shyndyqty bilmeytindiginen.

«Qayta tughyzdyng qasiyetti úly Qúranym!»

Nemese,

«Bir Allah, saghan ghana sәjde qylam!»

Mine sózimizding dәleli. Mine Dәuletbekting aqiqaty. Ishki aqiqaty. Ishki shyndyghy. Sózin «Allahu әkbәr» dep bastaghan onyng Qúran aqiqatynan qayta tumaugha nemese pendeligin tanymaugha, anadan tughanday ruhany janarmaugha, pendelik nәpsisinen bas tartpaugha, kisiligin tappaugha, shyn adamdyq qasiyetine oralmaugha, basyn «Allahu әkbәr» dep sәjdege qoymaugha esh haqysy joq bolatyn. Nemese olay etu onyng naghyz «Adam safilyq» qarapayym әri tolyqqandy mindeti bolatyn. Óitkeni, kez-kelgen qarapayym adam balasy ómirin solay sýrui tiyis-túghyn. Al, biraq, bizding syrtqy shyndyqty ómiri boyyna jazghan qaysy bir aqynymyz óz aitqanynan shyqty? Qaysysynyng sózi men isi bir jerden tabyldy? Nemese jazghan, aitqan sózi men istegen isteri bireulesken kimi bar? Joq. Óitkeni, syrtqy shyndyqta olay bolu mýmkin emes. Tek ishki shyndyqta ghana solay bola alady. Ishki shyndyqty tanyghan bireu sóz jýzinde «Basymdy sәjdege qoyamyn» dedi me? Ámaliyatynda qoyady. Qoya alady. Mine búl shyn adamnyn, shyn adamdyqtyng belgisi. Múny «ótirik» dep kim aita almaq? Eshkim de.

 

 

Demek, ol múnda janalyq ashqan joq. Bar bolghany óz aqiqatyn, óz adamyn – óz menin tanydy. Onyng mindetin bildi. Ári ózin aqyndyghynan, aqyndyghyn ózinen bólip qaramady. Sóitti de:

«Qúday bir!

Qúran shyndyq!

Payghambar haq!» dedi. Dey aldy. Qarapayym. Qarapayym bolghanmen shyn shyndyq osy. Múny mәnine jetken, tanyghan, solay ekenin jan-tәnimen móndi bolyp moyyndaghan shyn adam ghana aita alady. Adam dәl osy shyndyqty aitqanda ghana, oghan shýbәsi qalmaghanda ghana shyn adam biyigine kóterilmek. Múny, búl shyndyqty әste ózining syrtynda jýrgen nemese syrtqy shyndyq iyeleri tanymaq emes. Ayta almaq ta emes. Rasynda olar da aita alady. Biraq, jýrekpen emes, auyzben. Alayda «Allahqa auyz jol emes» (Abay) ekenin bilmeydi. Óitkeni, onyng búl shyndyqtardy qalay, qay dәrejede, qay maqsatta aitqany, aityp jýrgeni әueli Allahqa, sosyn ózine, sosyn ózgening ishindegi aqyldylaryna ekibastan týsinikti. Onyng kuәsi taghy da sol aitushynyng ózi. Onyng jalghan is-әreketteri. Búl iste (shyndyqta) adam tipti ózin aldaghanday pendelerdi aldauyna bolady. Biraq, Haqty aldau mýmkin emes. «Anyqqa (Allah aqiqattaryna) jetpey aqylym, Artyma qansha qúladym?» dep men paqyr da osy sebepty aitqan edim. Nemese ózimdi-ózim tanymay adasyp, ózimnin, óz shyndyghymnyng syrtynda jýrgen kezderimdegi halym edi búl. Sebebi, ishki shyndyqty tanymay túrghanynda shóp te ólen. Shónge de ólen. Al, ony tany bastaghan song olay emes. Óleng ólen. Emes emes. Shyn shyn. Jalghan jalghan. Nemese bәrin de «Aqyryn jýrip, Anyq basasyn» (Abay).

«Jalghan bilimmen jazym bop kete jazdappyn.»

         Ózin bilu, aq pen qarany anyq tanu, nening aqiqat, nening jalghan ekenin úghu degenimiz mine osy. Nemese osylardy jay seze bastaghan emes, anyq bilgen adamnyng jan sózi búl. Ómirde syrtqy shyndyqty «ras» dep bilip, ómirin oghan say sýrip, jalghandy shyndap, aqsaqty tyndap jýrgender qansha ma?  Ol «Jalghan bilim» dedi. Endeshe «Jalghan bilim» degen ne, sonda? Bizding ruhaniyat iliminen biluimizshe «Jalghan bilim» – adam balasynyng ruhaniyatyna bú dýniyesimen qosa o dýniyesine de emes, nәpsisine, tek jalan, bú dýniyelik túrmys tirshiligine ghana jauap beretin, bú dýniyelik isterdi damytugha ghana baghyttalghan zattyq ghylymdar. Odan da anyghyraq aitqanda dindi, dinge tәndi ózinen mýlde bólip tastaghan ghylymdar. Ókinishtisi, búl mәseleni de ishki shyndyqtan qabarsyz qauymgha týsindiru aqyret. Qyzyghy bizding «Ghylym» dep jýrgenderimizding kóbi mine osy «Jalghan bilimge» kiretinin nesine jasyralyq...

         Mine osy tústan ózin aqyn sanaytyn kez-kelgen azamatqa óleng jazu ýshin enәueli ruhany sauattylyq, joq, tek qana sauattylyq emes, ruhany ýlken ilimdilik kerek ekeni kózge úrady. Bizde tipti ruhany ilim týgili, ol jayly jәy ghana sauattylyq ta joq. Áne sonyng kesirinen ataulardyng ózin tipti qate qoldanyp jatamyz. Mәselen, qyzdy perishtege, perige, taghdyrdy tasqa tenep degen siyaqty. Negizinde perishtede jynys, nәpsi bolmaytynyn, perining jynnyng úrghashysy ekenin, al, taghdyr tas siyaqty emes, ol Allahtyng qalauymen bolatyn, adam ómirining kóz kóre almaytyn, biraq, kezegimen jaryqqa shyghatyn Ilahy qúpiya syr ekenin, ol jayly ala-qúla sóileu Allahqa qarsylyq bolyp qalatynyn bilmeymiz. Nemese óz sózimiz ózimizge bilimsizdigimizding kesirinen zaual әkelip jatatynyn bilmeymiz.

         Biz kóbinde ólende syrtqy jalan, jalghan sýretke kóp úmtylamyz. Sony jazsaq dúrys әdebiyet, dúrys óner shygharghan siyaqty sezinemiz. Onda da ishki, syrtqy shyndyqtyng iyesi Allahtyng jaratqan nәrselerining syrtqy kórinisin jazyp jatqanymyzdy bir oilamaymyz. Al, ishki, tabjylmaytyn, shyn shyndyq – Allahty, Onyng Qúrandaghy, dindegi jәne adamnyng ózindegi, adamnyng Oghan, Ol jaratqan ghalamgha baylanysyndaghy shyndyqtardy jazsa óner emes, din siyaqty sezinemiz. Dәuletbek búdan, búnday bilmestikten ada. Mýlde emes әriyne. Biraq adalana bastaghan. Eger Kitabynyng aldynghy eki bólimin alyp tastasa mýlde adalanyp ketedi eken, әtten. Degenmen aqyndy búl tústa týsinuge bolady. Tua sala-aq ruhaniyatpen kim suaryldy deysin? Onday mýmkindik Abay dәuirinen keyin bolmaghany, bolsa da az bolghany belgili. Búl kemshilikten kóbimiz taza emespiz. Men de solaymyn.

                                      «Turalyqtyng tuy túrdy keypimde.

                                      Allah túrdy jýregimning seyfinde.

                                               Ataq qumay,

Shataq qumay óttim men,

Sózim qalsyn «Iman qughan» deytindey

         Mine búl naghyz arly, shyn aqynnyng ishki menining túlghasy. Jaratylysta basqa, ómirda basqa, ónerde taghy bir basqa, eki emes, tipti ýsh jýzdilik múnda atymen joq. Ishki shyndyqty qalay sezingen, solay jazghan. Ári ómirde de ózin jazghandarymen birdey ústaytyny kórinip túr (solay ekenine joldas retinde de kuәmin). Senesin. Senbeske haqyng az.

         Jalpy aqyn ghana emes, tútas adam balasy eger ishki shyndyqty sezse, tanysa sózi men ózin bireulestiredi. Ishki, myzghymas shyndyqpen ýndesedi. Áne sonda ghana adam balasynyng sózi basqa, ózi (is-әreketi) basqa jәne Haq jaratqan jaratylysy bir basqa bolyp, ýsh bólek ómir sýrmeydi. Kerisinshe Haq jaratqan bolmysy, odan shyqqan sózi (aqyn bolsa óleni), ómirdegi is-әreketi sózsiz bir túlghalanady. Nemese sózin isi, isin sózi rastaghan negizde Haq jaratqan bolmysymen ýndesedi. Mine múnday ishi men syrty ýndesken, bir túlghalanghan aqynnyng óleni de jalghan bolmaq emes. Bolmaydy. Bolmaugha tiyis. Ondayda qarapayymdylyq beleng aluy mýmkin. Biraq, shyn bolatyny sózsiz. Abaydyng biyiktegeni de sondyqtan edi.

         Negizinde shyndyq tym qarapayym nәrselerden túrady. Al, pende bolsa sol shyndyqtyng ishki shynyn týsine almay, «kýrdeli oy izdeymiz» dep, jalghandyqqa úrynady. Nemese qatelesedi. Naghynda pendening mindetterining biri – ishki shyndyqty, qarapayym isterge jasyrynghan aqiqatty tanu. Kóp pende mine osy qarapayym shyndyqty týsinbegendikten, astamsyp, oiynda «terennen tek izdeymin» dep qalay adasqanyn bilmeydi Óitkeni, pendelik kórneudi de dúrystap kóre almaytyn kóz, jabyq kónil kómesti tipti de kórmek emes. Tapjylmaytyn aqiqat – Allahtyng Ózin tanu týgili, Onyng «Allah» degen atynyng sózsiz Sonyng aty ekenine senbegen jýrek iyesine, Onyng arghy jaghyna ótip, ishki syrdy bilu, úly qúpiyany ashu, sóitip jazghan jyrlary arqyly ólmes rasqa ainalu qaydan búiyrmaq?

         Endeshe shyn jyrgha, keminde shyndyqty tanugha talpynghan jyrgha kókirek qúlaghymyzdy tosaly.

                            «Mendegining bәrinde bilgen Allah,

                            Perishtedey pәktik ber jyr men argha?!»

         Shyn qalam iyesine tәn ótinu búl. «Men Qúdaymyn. Men beremin» demeydi. Ózi týkti de bere almaytynyn bilip, bere alatyn IYeden pәktik tileydi. «Qúl neni ótinip súrasa, Allah sony beredi» deydi. Óitkeni beregendik, shýlendik, darhandyq, jomarttyq, jarylqaghyshtyq tek qana Oghan tәn. «Allahtan súraghannyng eki býiiri shyghady» degendi qazaq mine osyny bilgennen aitqan.

        

«Allah» desen, sóitu arqyly ishki shyndyqqa ensen, Ol (Allah) sening qalaghanyndy beredi. Jarylqaydy. Jarylqaghan emey nemene? Aqyn Dәubetbekke Rabby kópke aitar aqyl beripti.

                            «Iman,

                            Aqyl,

                            Tәuekel ýsh belginin,

                            Toghysynan tabylyp túrsang boldy

– deydi bizge ol. Búl – danalyq. Búl «Haq» dep qars aiyrylghan menning kókireginen kópke qaray jiberilgen jaryq. Baghdar. Menzeu. Silteu. Qybylanama. Bilgenge marjan. Óitkeni, iman – Allahtyng bar ekenine, jalghyz ekenine senu. Aqyl – sol senimdi búljytpay aqiyretke jalghaytyn núrly qaru. Al, tәuekel bolsa – iman arqyly túraqtanghan senimdi aqylmen bekemdep, ústap, jýrek sengen senim iyesi Allahqa tútas adamy bolmyspen móndi bolyp, bir jolata berilu. Onyng (Allah) basqa salghanyna, taghdyr etkenine kónu. Búl – «adam» dep atalatyn jan iyesining ómirge kelgesin sózsiz isteuge tiyisti mindeti. Faryzy. Búnday aqyl Allahqa, ishki aqiqatqa ashylmaghan jýrek iyesinen shyghuy mýmkin emes. Búghan aqyn ýshin shýkir Allahqa. Shýkir deytinimiz, ol taghy:

                   «Baqy dýnie elemeydi – ertenin,

                   Pende degen – pәniyge qúl, әngýdik

dep kelip,

                   «Jer menen kóktin,

                   On segiz myng ghalam núr – taghyn,

                   Biz bilgen jәne

                   Bilmeytin әlem úntaghyn,

                   Jaratqan jalghyz eng úly qúdiret, Ol – Allah!

                   Osyny oidan shygharmay ótsin úrpaghym!»

– deydi, «Ghúmyrdyng qyryq jylyn qyr asyrghan» ol. «Qyryghynda es jimaghan pendeden ýmit kýtpe» dep keletin bir danalyq bar edi shyghysta. Ol bolsa, qyryghynda Pәny men Baqy syndy eki dýnie ómirin teng oilap, ózine ghana emes, tútas bolashaqqa jyrlarymen «Sóit» degen tilek aralas ýndeuin tastaydy. Dúrys!

                            «Jolaushymyn men de bir,

                            Azaby mol, adasqan.» – dep, qazirgi jetken ishki shyndyq әlemine kóppen birdey pendelikten baryp-baryp, әreng jetkenin menzegen aqyn, «Pәk jolgha (Islamgha) endi ózimdi layyqtadymy» arqyly, endi qate saryngha qayymaytynyn anyqtaydy. Óitkeni, ol «Mәngilikke (o dýniye) attaghanda, bar bolsa eger (mendi) iman ghana tabatynyn» bilgen. Jәne oghan sengen. Búghan dәlel izdeushiler bolsa Qúrandy oqysyn.

                            «Tekserdim jýregimning ashyp týbin.

                            Sezindim úly Allahqa ghashyqtyghyn

Nemese.

«Qalamym men qúshaqtap Qúranymdy,

Estimeske ketsem be qoyymdy aidap

Nemese,

«Ketsem be eken kýnәsiz meken izdep

         Jalpy ruhany kózimen jýregining týbin ashyp kórip, odan ózining úly Allahqa ghashyq ekenin sezgen onyng «Kýnәsiz meken» – Jannatty izdep jolgha shyqqanyna núrly jyrlaryn oqyp senesin. Sendiredi. Shyn ólenning jýrekke jetui degeniniz osy shyghar? Onyng jyrlary jyrdaghy shyndyqtyn, ishki shyndyqtyng ne ekenine kózimizdi jetkizdi. Aqyn kitabyn ýsh bolimge bólipti. Bizdinshe kitap eki bólimnen túratynday. Ol – syrtqy shyndyqty nemese úly aqiqatty tanyghangha deyingi pendeuy tirlikti bayan etken jәy jyrlar. Sosyn «Núr» dep atalatyn ishki shyndyq jyrlary. Qalay desek te bizdi ólenge ruhany dayyndyqpen kelgen aqynnyng kitabyn Haq núrymen núrlap, Qúran jaryghymen jaryqtap baryp, senimdi úsynghany quantty.

         Demek, biz aqyn Dәuletbek jyrlaryn oqyp, Qúrannyng «Shúghara» (aqyn) sýresindegi aqyndar jayly: «Aqyndargha azghyndar ilesedi (224). Olardyng say-salada qanghyp jýrgenin kórmeding be (225)? Olar istemegen isti «istedik» dep kópiredi (226).» degen ayattaryna salyp kórip, onyng jyrlaryn odan tappadyq. Degenmen, onan arman qarayghy: «Biraq, iman keltirip (Allahqa senip), izgi is istegender, Allahty kóp zikir etkender (eske alghandar) jәne zúlymdyq kórse de artynan (ólenimen) kek alghandar bir basqa (227)» degen úly ayattan ony tauyp, «shýkir» dedik.

Qúl Kerim Elemes

Abai.kz

0 pikir