Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Ángime 4608 0 pikir 1 Mamyr, 2014 saghat 15:15

Quanysh JIYENBAY. Salut

   

                                                   әngime


       Ýige ne ýshin kirgendigin ózi de týsinbeydi, artynsha syrtqa bir nәrsesin úmyt qaldyrghanday atyp shyghady. Atyp shyqqanymen iynening jasuynday paydaly ispen ainalyssa eken-au! Bar bitirgeni, esik aldyndaghy taqtayshagha qúiryq qoyyp, shylym shegu. Shylymdy da sonyna deyin tauysyp shekpeydi, ortang beline deyin sorghyshtaydy da erinin shýiirip, sausaq úshymen shertip kep jiberedi. Sosyn tamaq týimesin aghytyp,  oysoqty kisishe eki kózi bir nýktege qadalyp,  kópten ústara kórmegen eki jaghyn mýiizgek basqan alaqanymen  alma-kezek sipalap, mazasyzdau kýy keshedi. Ou, júrt qúsap erteli-kesh kense kýzetpese de, jeke sharuashylyghyn kýitteuge kelgende uaqyt jetkize almay, eki iyghyn júlyp jep, qúrqol qarap otyru degendi tipti aqylgha syighyza almaytyn Qonyrbaydyng myna sekildi búiyghy tirligin kim kórgen?! Atshaptyrym aulanyng búrysh-búryshyna tau bop ýiilgen sireu qar ózdiginen dalagha shyqsa jaqsy ghoy. Erteng kýn jylt etisimen esikting aldy kólkigen kólshikke ainalady. Bala-shagha týgili kýnde keshkilik mektepten dinkelep qaytatyn kelinshegi Qanshayym da shalshyq sugha bylghary etigin qor qylghysy kelmegendey, attap–búttap tabaldyryqqa әzer jetedi. Syrt kiyimderin sheship jatyp: «Eng qúrysa ayaq-jolymyzdy tauyp jýreyik te...» dep Qonyrbaygha nazar salmastan kәdimgidey zildene sóileydi. Sóitedi de esikti qattyraq jauyp, arghy bólmege ótip ketedi. Ol sózding týiinin Qonyrbay taygha tanba basqanday týsine qoyady: «Kýni boyy ýidesin, ýige de qarasang qaytedi bir uaq...»

       IYә, qaramay jýr edi! Eki qabatty zәulim ýiding edenin jaltyratyp, qarlyghashtyng úyasynday jyp-jyly etip, otyn-suyn erte bastan әzirleytin kim; supermarketting jana týsken taghamdaryn tonazytqyshqa toltyryp, keshki asqa jaraytyndaryn aldyn-ala arshyp, tazalaytyn kim?! Jә, erkek basymen әielmen salghylasyp, úpay týgendey alar ma. Qonyrbay ýndemeydi. Bir jaghynan kelinshegin de ayaydy. Orta mektepting ashy ishektey sozylyp, ómiri týgesilmeytin tirliginen Qonyrbay da habardar. Bir-eki jyl onyng da әuselesin kórgen. «Áyelimmen bir mekemede qyzmet istegenim jaramas, odan jeke kәsipshilikte baghymdy synayyn, azdy-kópti ómirlik tәjiriybe bar, ashtan ólip kóshten qalmaspyz» dep, múnan ýsh-tórt jyl búryn enbek pәninen dәris beretin ortang qolday múghalim Qonyrbay Baltabaev óz erkimen aryz jazyp, mekteppen qoshtasqan. Osy sheshim ózine bek únaydy. Jýrse jýre berer edi sýiretilip. Onyng ýstine  osy kýnderi joghary synyp oqushylaryna sabaq oqytu–túrghanymen azap. Qanshayymnyng kýnkilin týsinistikpen qabyldaydy sondyqtan. Áytpese, aidyn-kýnning amanynda alay-dýley boran soqqyzatynday dýley  ashu Qonyrbaydyng boyynan  da molynan úshyrasady. Degenmen sabyrly. «Qardy asyly kýrep tastarmyn, ne eki-ýsh jigitti jaldap, mәshiynege tiyetip jiberermin» dep sheshti ishinen. Kýrteshesining sol qaltasyna qaytip qol jýgirtkenin, qymbat sigaretting bir talyna qaytip ot tútatyp ýlgergendigin ózi de angharmady. Ne ghyp shekten tys shylymqor bop ketti býgin?

       Qaqpanyng knopkaly temir esigi syrt etip ashyldy da, segizinshide oqityn ýlken qyzy–Sandughash ne quanyshty, ne renishti ekendigi belgisiz aldyr-saldyr sóiley kirdi.

       –Papa?

       –A...a, ne, ne dedin?!

       –Býgin bir týrlisiz ghoy óziniz.

       –Bir týrli... bir týrlisi qalay?

       –Sabaq qalay ótti dep te súramaysyz eng bolmasa. Matematikadan– baqylau. Ádebiyetten–«bes».

       –Malades!–Shylymdy dәl ótken jolghyday ernin shýiirip, sausaq úshymen shertip jiberdi.–Baqylau esepti týgel shyghardyng ba?

       –Shygharuyn shyghardyq qoy...

       –Qay esepten kýmәning bar?

       –Bәri dúrys, tek azdap asyqtym.

       –Nege asyqtyn, asyqpau kerek edi.

       –Artymda otyrghan bir bala... qúlaghymnyng týbinen yzyndap...

       –Esepting jauabyn tekserip bershi dedi me?

       –Jo-gha.

       –Al qyzyq...

       –Qyzyq bolghanda... mektepten birge shyghyp, ýige birge qaytayyqshy dep, sonsha jalynghany.

       –Qaray gór, ótinish aitatyn uaqytty tapqan eken, nemene sensiz, jalghyz jýrse qasqyr jey me?!

       –Sony aitam...

       –Myna bireu maza bermedi dep múghalimge nege jalyby jasamadyn?

       –Bilmeymin, ayadym. Apay soyyp salady ghoy dep ayadym.

       –Ýn-týnsiz otyra berding be sosyn?

       –Bir jaghynan... bir jaghynan sonym da dúrys bolghan shyghar. Keshirimmen qaradym.

       –Keshirimshilin!

       –Ózi bir... ózi bir ýsti-basyn kýtip ústaytyn tәrtipti, úyan...

       –Qaydaghy tәrtip, qaydaghy úyan... men múnan eshqanday tәrtiptilik kórip túrghanym joq. Baqylau ýstinde bireu mening artymnan qylqyldasa...

       –Jo-joq, qúlaghymnyng týbinen. Auzynan shyqqan ystyq demin de sezip otyrdym.

       –Ol kim, kimning balasy? Aytshy kәne, әkesin kózine kórseteyin!–Qonyrbay dauysyn әdeyi kóterip, qyzynyng alau-dalau jýzine quaqylana jymidy,–Kimning qyzymen әzildesudi bilmey jýr eken?! Toqtay túr bәlem, onday-onday boqmúrynnyng tәubesine keltiru  týk emes men ýshin!

       Ákesining «nervisin» qozdyrghanyna qyzy da ishtey ókindi.

       –Bir bilmestik bolghan shyghar,–dedi aqyrynda bәtenkesining túmsyghymen syzdy topyraqty syzghylap túryp.

       –Al kәne, kimning balasy dedin?–Qonyrbay tap qazir túra jýgiretindey keyip tanytty. Ornynan sýlesoqtau týregelip, ókshesi qisayghan kerzi etigining qonyshyn tartqylady. Ózine solay kórindi me, Sandughashynyng ýlken kózderi ýsti-ýstine jypylyqtap, әkesining ónirin qausyrmalady da, әlgi súraqqa jauap bermesten tyrp-tyrp basyp, aghash basqyshpen joghary órledi. «Áne, ómir solay, búl boy týzeuding alghy sharty. Búghan isteytin qayranyng da shamaly». Qarsylyq tanytqanday ma, әlde maqúldaghanday ma, ekiúday sezim alqymgha tireldi de, eriksizden eriksiz basyn shayqady.

       Temir tordaghy tauyqtargha tynym joq. Qalayy tabaqshadaghy aqtalmaghan kýrish dәnin bir shúqyp, artynsha astaudyng qanjylym suynan bir úrttaydy da, úrtyndaghyny aspangha qarap qylq etkizedi. Aspangha qaraghany, sirә : «O, Jaratqan, bir úrttam sudy armansyz jútugha mýmkindik jasaghan sheksiz raqymyna qúldyq!» degeni bolar?! Múnday keremetti búryn ne ghyp bayqamaghan? Aqshyt aspannan bir nәrse týser bolsa, aspangha qaraudan sharshamas edi-au, biraq Qonyrbay osynau qinalghan sәtinde  o týgili jer betindegilerden tiytimdey jәrdem kórse, kәni! Jan-jaghy óli tynyshtyq. Tek ara-túra kýnge qyzdyrynyp, qanattaryn erinshektene qaghyp, siraqtaryn arly-berli sozghylap, beyqam jýrgen tauyqtar ghana Qonyrbaydyng myna sharasyzdyghyna shynymen tang qalghanday, kóz aldaryndaghy dәu Kólenkege jylt-jylt qaraydy. Ou, búl dәu Kólenkening dәl osy uaqytta jau tiygendey dәn toly qanar qapty arqalap әkelip, jaydaq qoranyng bir qúshaq shanyn búrq etkizip, laqtyryp tastap qayqayyp jýre beretini qayda; qamys saraydaghy ýsh donghalaqty «Ural» motosiklin ókpege bir teuip, aulany kók týtinge kómip, bir jaqtargha shúghyl attanyp kete baratyny qayda?! Kóp ainalmay qayta oralady. Qazdandap jaybaraqat jýre almaydy Qonyrbay. Asyghys. Ony aitasyz, shylymdy da  býitip beyqam otyryp shekken emes. Ezuine erinshektene qystyrghany bolmasa, onysy keyde ózdiginen janyp bitedi, ne olay-bylay kóstendep jýrgende ózdiginen sónip tynady. Sosyn qamys saraydaghy tars-túrs dauystar ýdey týsedi, tóske soghylghan balghanyng jer titirkendirer dýrsili-aq miyndy shaghady. Elektr dәnekerlegishting kóz qaryqtyrar jarqyly da janyndy jeydi. Sóitkenshe әldebir jenil mәshiyneler qamys saraygha artymen kirip, izinshe aldymen shyghyp jatady.

       Ortanshysy–besinshi synyptyng oqushysy Tórebay, әpke-qaryndastaryna qaraghanda batyldau. Erkek. Ákesimen de erkin sóilesetin sol. Televizordyng shatyrgha ornatylghan antennasy jelding ekpinimen búrylyp ketse, bәri jabylyp kórip otyrghan әdemi mulitfilimning shat-shәlekeyi shyghady.

       –Al Tórebay...

       –Soqtalday jigit qoy bizding Tórebay...

       –Ákesining izbasary...

       –Tórebay bolmasa, ónsheng qyzdar biz ne bitiremiz?..

       Múnday maqtau-marapat Tórgebaydyng da janyna mayday jaghady. Jalang ayaq, jalang bas, ýiden qalay atyp shyqqandyghyn ózi de bayqamaydy. Ákesining qoly bos pa, bos emes pe, oghan bәribir.

       –Amanshylyq pa?–Beluardan keletin qazan shúnqyrda iyilip-býgilip jenil mәshiynening әldebir tetigin jóndep jatqan Qonyrbay úlyna nemkettileu nazar jyghady.

       –Televizor kórsetpey qaldy.

       –Ói, sender de! Erteng kóre qal, sol televizor asyraydy  senderdi!–May-may qolyn jýre sýrtip, sәkimen ýiding shatyryna órmelep bara jatady.

       Mine, qyzyq! Býgin sol dәu Kólenkening kýlli dýniyeden týnilip, bir shúqym bop otyrghan týri mynau. Tipti qalayy tabaqshadaghy aqtalmaghan kýrish dәnining ortayyp qalghandyghymen de sharuasy joq. Tauyqtar kýlge aunap júmyrtqalay ma, toqshylyqtyng arqasy sonyng bәri.

       Sandughash ýige kiyetin jenil kiyimderin iyghyna ile salyp, yldym-jyldym tauyq qoragha kirdi de ketti. Qaranghy týkpirdegi mamyq tósenishti әljuaz sausaqtarymen sipalap jýrip, jyp-jyly bes-alty júmyrtqany kóilegining etegine salyp aldy da, bir nәrse tyndyrghanday jýzi bal-búl janyp, kýlimsirep qayta shyqty.

       –Papa!–dedi kezekti sigaretin tútatyp ýlgergen Qonyrbaydyng janyna búiymtay aitatyn kisishe jaqynday týsip,–әlgi әngime ekeumizding aramyzda qalsyn. Mamam bilse tiriley terimdi sypyrady. Kelistik pe?

       –Kelistik.

 

                                                              HHH

       Ou, aidalada tegin dýnie ózdiginen shashylyp jatsa jan qinamay, uaqyt shyghyndamay kereginshe jinap ala bermey me. Onday batpanqúiryq Qonyrbaygha әli kezikpepti. Bolar-bolmas boy tiktep, el qataryna qosylghandardyng sanatyna ilikse, ol–taban aqy, manday terining arqasy. Ýy túrghyzsyn, qolynyng eptiligining arqasynda mәshiyne jóndesin, kóktem mezgilinde auyl irgesinde tau bop ýiilip qalatyn dariya senin jarylghysh zatpen bombalasyn, osynyng bәri Qonyrbaygha qúdaydyng ong kózimen qaraghany. Arydan siltegende azyn-aulaq bedeli. Búl auylda Qonyrbay sekildi qanshama adam bos jýr. Olardyng da sendelip bos jýreyin degen niyetteri bolmas, sharuanyng iyinin kelistire almaydy, bastaghan isteri orta jolda toqtap qalady, ne әkim-qaralarmen dúrystan sóilese almaydy.

       Al Qonyrbay «men temirden týiin týietin shebermin ghoy» dep ózin jalqy sәt jarnamalasa, kәnikey! Qysyltayang sharuasy barlardyng ózderi-aq izdep keledi. Ózderi izdep kelgen song kekireyip, kisimsinuding qajeti qansha. Ondayda ólip-tiriledi, ayanyp qalu degendi atamanyz! «Azdy-kópti qyzmetimning aqysy tólenedi, qazir naryq zamany» dep әldekimdermen eseptesip te jatpaydy. Bergenine riza, bermese de ókpelemeydi. Sosyn Qonyrbay tórt qúbylasy týgel adamsha alshang basyp jýre beredi. Búiyrghan nesibening syrt ainalghan kezi joq. Kýrejoldyng boyymen arly-berli aghylghan jenil mәshiynelerden kishkene aqau shyqsa, oghan bas auyrtyp qaytedi, dereu Qonyrbaydyng ýiine qaray búrylady. Qonyrbaydyng qamys sarayy qúral-saymangha syqa tolyp túr. Kishigirim zauyt dersing kәdimgi. Jәne Qonyrbay jóndegen mәshiyne bir-eki aigha deyin búzylmaydy. Yaghni, Qonyrbaygha bergening adal. Jarnama degenin, әne sol!

       Jә, búl mәsele týsinikti ghoy. Búryndary teniz saghasyna taqau qonystanghan osy auyl jyldyng dәl osy uaghynda abyr-sabyr bop, dýrligetin de jatatyn. Dariya aghysymen jogharydan jónkile aghyp jetken seng osy túsqa kelgende kiymelep, birining ýstine biri minip, sonyng әserinen qyzyl su dalagha jayylyp, auyl-aymaqtyng әbden zәre-qútyn alatyn. Bir-aq kýnde apatty jaghday qalyptasyp ýlgeredi. Audan ortalyghynan keletin kómek shamaly. Aghys endi sәl kóterilse tónirek týgel su astynda qalmaqshy. Dariyanyng erneuine qúmnan túrghyzylghan damba qay jyrtyghyndy býtindeydi. Topan sudyng ekpini ana jerden de, myna jerden de «qúlaq» shygharyp, dinkendi qúrtady. Keptelip túrghan sendi tómen ydyratpasa qauip seyilmeydi. Kýrek ústaugha qauqary jetetin qariyagha deyin keudesin sýiretip jaghalauda jýredi. Kýni-týni kýzet. «Qoy býitip, beysharanyng kýiin keshu jaramas, túiyqtan shyghatyn jol izdeyin» dep Qonyrbay ishtey tas týiin bekingen. Qymbat  shylymdy da óstip ýsti-ýstine sorghyshtady. Qamys saraygha bir kirip, bir shyqty. Qonyrbaydyng qamys sarayy qúral-saymannyng ghana qoymasy emes, aqyl-oydyng da qazyna qoymasy bolyp shyqty aqyry. Tapty. Soghan bola sharshap-shaldyqqandyghyn aitsanshy! Onyng qúpiyasy institutta oqyp jýrgen kezinen belgili bolatyn. Keyinnen keregi bolmaghan song sonshalyq mәn bermegen-di. Al Qonyrbay angha shyqsyn, shyqpasyn oq-dәriden qinalmaydy, ony olay ótken men bylay ótkenning ózderi-aq әkep tastaydy. Sebebi, Qonyrbay olardyng eng senimdi adamy. Jaqsylyqqa–jaqsylyq. Sol oq-dәrining kómegimen quaty kýshti jarylghysh zatty ózi jasasa, ony qalaghan senning astyna jasyryp, knopkany  Qanshayymnyng shәiin iship otyryp-aq basyp jiberetindey jaghdaygha jetkizse–Qonyrbaydyng bir nәrsesi kete me. Qoparylghan seng myn-million bólshekke bólinedi de aghys toqtausyz jónkilip, teniz tabanynan bir-aq shyghady. Bәrinen búryn «tótenshe jaghdaydyn» beti qaytady. Elding Qonyrbaygha aitar alghysy sheksiz.

       Mine, eki-ýsh jyldan beri búl auyl topan su tasqynynan aman. «Áriyne, Qonyrbaydyng altyn qolynyng arqasynda!..» Jergilikti gazetting jigitteri óstip kópirtip jazghanda bar ma,  úyalghannan jerding jyrtyghyna kirip kete jazdaydy.  «Tym asyra silteydi. Jәrdemdesti dese de jetedi ghoy...» Býgin, býgin bolghanda da mana, kýn shyqpay jatyp, әldene kýiip, órtenip jatqanday auyl әkimining Qonyrbaydy shúghyl kensege shaqyrghany. Shaqyrsa baru  kerek bolar. Ýii men әkimshilik arasy әudem jer. Ýsh ayaqty «Ural» motosiklimen sekektegisi kelmedi. Qarsy kezikken auyldastarymen emen-jarqyn amandasayyn dedi bir oiy. «Qonyrbay kisikiyiktenip, bizden irge ajyratqaly qash-shan» dep ósektep jýre me, kim bilsin. «Irge ajyratatynday búl auyldan kóshkeli jatqan Qonyrbay joq. Kisini óstip kýidiresinder-au, sabazdar! Ýige bas súqqandaryndy shay-susyz qashan attandyryp em. Aqiqatynda, sender sekildi bos sendelip jýre almaymyn. Bar bolmysym, jaratylysym osy. Al dýniyeqúmar, ashkóz desender, onbay qatelesesinder. Eshkimning ala jibin attagham joq. Tabys tapsam–aq adal enbegim. Óitip jazghyrmandar, Qonyrbay әli kerek sizderge!..»

       Qarsy jolyghysqan auyldastary airan-asyr. Jandarynan apyl-ghúpyl bas iyzep qana zulap óte shyghatyn Qonyrbay  býgin qalay ózgergen, a?! Ayaldaydy, hal-ahualyndy, ýi-ishining amandyghyn, tipti mektepke baratyn balalarynnyng atyn atap, týsin týstep, tәtpishtep súrastyrady. Ou, sóitken Qonyrbaygha qaytip ishing jylymaydy. Jasyratyny joq, keyde óz balannyng aty-jóni eske týspey, әurege salady emes pe. Al sol jamandardyng qay synypta oqityndyghyn, olargha kimderding sabaq beretindigin, kimderding kompiuterge әuestigin Qonyrbay sart ta súrt aityp bergende, ne aitaryndy bilmey sasqalaqtaydy ekensin.

       Qonyrbay da óstip biraz boryshtan qútylghan. Tek әkimning ne ýshin shaqyrghandyghyna qayran. Ákimning bekerge shaqyrmaytyndyghy jәne belgili. Dariya aghysy qalypty. Qys boyy  jekeshening azyn-aulaq malyna tynyshtyq bermegen qasqyrlardyng da ýni óshken. Qasqyrgha qasqyr adam kezikse týz taghysy qúiryghyn bútyna qysyp, aiylyn jiyady eken. Búghan kelgende de Qonyrbaydyng asyghy alshysynan týsti. Eki jep biyge shyqty. Nesi ketedi, motorly shanasy bar, alystan kózdegenin qalpaqtay úshyratyn super myltyghy bar Qonyrbaydyng aidyn-kýnning amanynda aghayynnyng bir-eki qarasyn qasqyrgha talatyp qoyyp, tynysh otyruy aqylgha siya ma?! Atamanyz, әkimshilik «ohotsondyn» rúqsatyn әperse, Qonyrbay qyran sekildi dýr etip úshugha dayyn. Qasqyr aulaugha alaqany búrynnan qyshyp jýretin. Sebep tabyldy. Jyrtqyshty jelep-jebeseng kýnderding kýninde qoradaghy qoyyndy tamaqtap keter. Júrt múndayda mún-zaryn Qonyrbaygha aitpaghanda kimge aitady. Ákimning de taban tiregeni–Qonyrbay. Qasyrdyng әrbir terisine tólenetin syiaqysy da qomaqty. Jәne qolma-qol. 

Ákimning dene bitimi tórtbaq. Qampighan qaryny da bir adamgha jýk. Biraq sonysyna qaramay, qimyl-qozghalysy shiraq. Jayau jarysqa týsse, aldyna jan salmaytynday qauqarly. Sózge de sheshen. Qoldan keletin mәseleni tez sheshedi. Qan jaghynan qualaghanda Qonyrbaygha jekjat.

       –Biyl qansha qasqyrdyng terisin ótkizdiniz qazynagha?–dedi salghannan.

       –Ol ózinizge belgili emes pe, on bes–on alty...

       –Jo-joq, maghan naqty sany kerek. Naqtysy!–Dauys yrghaghynda sәl salqyndyq bar. Bayaghy: «Seni bergen qúday bizdi óltirsin be, Qonyrbay! Búgha berseng búl   qasqyr maldy qoyyp, adamgha shabar. Bar ýmit ózinde. Al zang túrghysynan retteu, tabighy ortagha keler ziyan, sizding brakonier emestigindi rastau jaghyn bizge qaldyrynyz. Odan qam jemeniz!» deytin keshegi mәimónke minez qayda qaldy dep soghan ishtey qapa bolghan-dy Qonyrbay.

       –On bes qasqyr terisin ótkizdim deysiz, ә?

       –Solay, siz ne, maghan senbey túrsyz ba?– Qonyrbaydyng dauysy da qatqyldau estildi. Ákimning ótken jolghy keskin-kelbeti kóz aldynda.

       –Nege? Sizge senbegende kimge senemiz.–Qonyrbaydyng ýsti-basyna sýlesoqtau nazar jyqty,–Mәsele bylay. «Ohotsoyzdyn» basshylary sizge  ókpeli.

       –Ne ghyp, men ne isteppin?!

       –Bizding rúqsatymyzsyz qasqyr aulady, tabighy ortagha aitarlyqtay zalal keltirdi. Onyng ýstine qaruy tirkelmegen. Tirkelmegen qarugha memlekettik túrghydan aiyppúl salynady... Taghatyn kinәlaryna sirә, shashynyng týgi jetpes. Qalghanyn audan ortalyghyna baryp, әlgilerding óz auyzdarynan estigeniniz jón bolar.

       –Bastapqy uәde olay emes edi ghoy.

       –Bizdi ayanyp qaldy deymisiz?! Qúdaydyng zaryn qylyp, ýlken basymyzben aldaryna jýgindik. Tyndaytyn emes, tyndamaq týgili... osy iske sizding de «ýlesiniz» bar shyghar dep, aqyry ózime  bas saldy. Týrleri jaman...

       –Ol qanday «ýles»? Oq-dәriden kómektestiniz dey me?

       –Ol ber jaghy ghoy, auyz jalasady deytin bolar. Olardiki baryp túrghan jala. Kisini qaralau. Qasqyrdyng terisi týgili,  bir tiynynyzgha kesirimizdi tiygizsek, ne deysiz?! Esepshining aktisi de tura qolmen oighanday, naqpa-naq. Qalghany ózinizge baylanysty.

       –Mәsele mening audan ortalyghyna baryp keluime tirelip túr-au shamasy?!

       –Áne, óziniz de bilip túrsyz.

       –Maqúl, kóre jatarmyz o jaghyn. Eger qol tiyse...–Qonyrbay emen esikti  qattyraq jauyp shyghyp ketti.

 

                                                     HHH

       Ayaday auylda ziyaly deytinder sausaqpen sanarlyq. Orta mektepting diyrektory, auyl әkimi, poshta bastyghy, balyq zauytynyng diyrektory... tizimge aldymen iligetin osylar. Al su torabynyng mengerushisi búlardyng tobyna keyde qosylady, keyde qosylmaydy. Sózding jýiesin týsinbey me, әlde әdeyi әpendi bolghysy kele me, osy auyldyng abyroy-bedeli bәrimizge ortaq qoy dep qanshalyqty ishke tartayyn deseng de,  qaydaghy–joqty aragha tyqpalap, ay dalagha laghady. Áyeli qúm qúrsauyndaghy auylda ne bar, endigi qalghan ghúmyrymdy qúm kóshkinimen alysyp ólsin demesen–barmaymyn da, barmaymyn dep, tabandap kóshpey otyrghan kórinedi. Áyeline ýkimin jýrgize almaghan erkekting telpegin qaqyraytudyng qajeti ne. Aman bolsyn da,  jýre bersin.

       Ziyaly toptyng da qarapayym júrttan bólektenip, ara-túra ishte qordalanyp qalghan «jeldi» esebin tauyp syrtqa shygharyp tastaghylary keledi; olardyng da ertendi-kesh qayys kresloda qúiryq qajatyp otyra bermey, bolar-bolmas boy jazyp, emin-erkin kósilip, әngime-dýken qúrghylary keledi, әueletip әn salghylary keledi. Júmys, júmys týgesile me. Óstip birdi-birge jalghayyn dep janyghyp jýrgende, qalpaqtay úshsan, dýniyening sholaqtyghyn әne, sonda týsinersin!

       Mektep diyrektory Qúteken, Qútmaghambet aqsaqal jalpy peyili ken, bireuge jamanshylyq tilemeytin jaqsy adam. Pensiya jasynan әldeqashan assa  da, әli kýnge deyin sýiretilip qyzmet jasap jýrgendigine eptep qysylady. Qysylmaydy, ornymdy basatyn bir jalmandaghan jas jigit qashan tóbeden dýrs ete qalar eken dep, sodan qaymyghady. Ózine salsa densaushylyghym әli myqty, asqazanym din-aman, basym kompiuter sekildi sart ta súrt júmys istep túr dep, jelpine sóileudi de artyq sanamaydy. Múnyng syryn týsinbeytindey, nemene auyl әkimi aqymaq pa?! Árneni syltauratyp, ýiine jii qonaq shaqyratyn sebebi, eger tútqiyldan jana diyrektor kele qalsa meni birden syrtqa iyterip tastamasyn,  túghyrdan tayyp túrghanym joq, qatardaghy jәy múghalim bolsam da bir-eki jyl jýre túrayyn, eger sondaylyq  qysyltayang jaghday qalyptassa meni qoldandar, qorghandar deytin nemeurin jatady sol kóp shaqyrystyng arghy jaghynda.

       Ótken jolghy kónildi otyrys ta týnning bir uaghyna deyin sozylghan. Tamaq jibigen son, qan qyzdyratyn tolaghay tostar aityldy. Birining astyna biri kópshikti qalyndatyp ta qoyyp jiberdi. Auyl әkiminin  tóbesin de aqsha búlttardyng arasyna aparyp bir-aq tiredi. «Óstip beymaral ómir keship jatqanymyz sizding arqanyz ghoy» degende, әkiminizding de jon-arqasy jybyr ete qaldy. «Sirә, ózimdi-ózim tanymay da jýrgen bolarmyn dәude bolsa...» Dembil-dembil әn shyrqaldy. Kelinshekterining súlulyghy da talay jyrdyng ózegine ainaldy. Qúm qúrsauyna qonystanghanymen dariya jaghalauyndaghy búl auyldyng da órkeniyet kóshine myqtap ileskeni san týrli dәleldemelermen túzdyqtaldy. Búlargha ýsh qaynasa sorpasy qosylmay ózimen ózi jýrgen Qonyrbaydyng iskerligi, naryq zamanyna tez beyimdelgendigi, tipti qyzyl kirpishten әnkiytip eki qabatty ýy salyp alghandyghy da úmyt qalghan joq.

       Kenet, tórgi bólmedegi ýlken qabyrghanyng úzyna boyyna  salbyrata ilingen arlan qasqyrdyng qarakýreng terisining әsirese, auyl әkimining kózine ottay basylghany. Mektep pen ýy arasyna әzer qatynap jýrgen Qútekeng múnday qasqyrdy qaqpangha qaytip týsiredi?! Ákim әdeyilep terining arasyna sausaghyn súghyp, jyltyraghan týgin qúshyrlana sipady. Shoq sekildi boygha qyzu tarata ma qaytedi-ey! Ómirge degen qúshtarlyghyndy oyata ma qaytedi-ey! Eger búl ózine búiyrghan, ne búiyratyn olja bolsa ony býitip kózge kýiik qylmay, auyzghy bólmening edenine kóldey etip jayyp tastar edi. Jatsyn nemerelerining ayaghynyng astynda, qyzdyrsa solardyng boylaryn qyzdyrsyn!..

       –Qonyrbaydyng әieli әli sizde oqytushy bop istey me?–dep súrady diyrektordan syr tartpaq bolyp.

       –Oqytushy bolghanda qanday, Qanshayym sekildiler siyrek! Oblystyng aldynghy qatarly oqytushysy degen qúrmetti ataqqa úsynyp otyrmyz osy jyly. Búiyrsa Qonyrbaydyng ýiinen de quyrdaq jep qalarmyz,–dep tili kýrmetile mingirledi Qútyken.

       «Adamdar qalay, ә?! Audandyq tabighat qorghau mekemesining basshylyghyna bar bedelindi salyp, sen qasqyr atugha rúqsat әperesin, al búlardyng istep jýrgenderi mynau!..»–Ákim sol kýngi keshten song ýiine kiruge asyqpay, tysta bir saghattay taza aua jútyp, jýrip qaldy.

 

                                            HHH

       Shylymdy ortang beline deyin shekti de, mulifilim kórip otyrghan Tórebaydy dauystap shaqyrdy.

       –Sharuagha jaraytynday jigit bolghandyghyndy bilemisin. Endi múnan bylay televizor degen pәleden aulaq jýr! Adamnyng jar jasyn kemitedi qyztalaq! Tynda!–Aq matagha múqiyat oralghan zatty Tórebaydyng qoltyghyna qystyrdy,–Eshqayda búrylma, eshkimmen jolyqpa. Mynany  Áskerbek әkimning ýiine aparyp ber. Ýii qay tústa,  bilushi me en?

       –Bilemiz ghoy,–dedi Tórebay dauysyn sozynqyrap,–búl ne?

       –Sening mindetin– myna zatty tiyisti jerge aman-esen jetkizu. Sosyn ainalmay  keri qaytu.

       –Eger ayaghyndy shesh, dastarqannan dәm tatyp  ketesing dep jatsa...

       –Pah! Bәlkim, saghan arnap qazan kóteretin shyghar.–Qonyrbay úlynyng anqaulyghyna ma, әlde qaydaghy-joqty oilap tabatyn qiqarlyghyna ma, «osy kýngining balasy bala emes, shetinen pәle ghoy» dep ishinen bir myrs etip, kýlip aldy.–Sózdi kóbeytpe, súraqty shamadan tys kóp qoyasyn. Myna týrinmen әskerge jaramay jýrmeseng bolghany.

       –Nege?

–Áskery tәrtip kóp sóilegenderdi jaratpaydy. Jә, boldy, ay da marsh!

Tórebaydy qaqpadan shygharyp jiberdi:–Eshqayda búrylma!

–Aytynyz ghoy, ne... meni bir!–Jýrip bara jatyp, orauly zatty bir qolynan ekinshisine auystyrdy.

Qonyrbaygha audan ortalyghy ne tәiiri?! Ýsh donghalaqty «Ural» motosikli aman bolsyn. Týske deyin-aq kiretin kensesine kirip, tirkelmegen myltyghyna aiyppúlyn tólep, «múnan bylay qasqyr atudy jelkemning shúqyry kórsin» degen sekildi jazbasha týsinigin birge qaldyryp, әldekimderding týkke qajeti joq aqyl-kenesterin tyndaghan bop, tezdetip keri oralar edi ghoy. Biraq  malgha shapqan qasqyrdy ne ýshin atty? Kim ýshin atty? Qasqyrdyng terisin ótkizgennen tapqan tiyn-teben bolmasa, Qonyrbay kýnin kóre almaytyn ba edi?! Qonyrbaygha jalynyp-jalpayyp jaghday aitqan әkim býgin nege kekireyedi?! Qonyrbay aiypty bolghan adamsha  bireulerding aldyna baryp nege kishireyedi? Audandaghylardyng qoldaryna bir ilikse, Qonyrbaydy kýtip túrghan «syi-siyapat» jeterlik. Aldymen oq-dәrini qaydan aldyng dep tergeydi. Alystan tiygizetin super myltyghynyng tirkelmegendigi turaly «jyr» da juyq manda týgesilmeydi. Aghayynnyng malyna qyrghiday tiygen qasqyr jyrtqysh emes, tabighy ortanyng kórki, súlulyghy bolyp shygha keledi múndayda. Jyrtqyshty izdeseniz–Qonyrbay túrar qarsy aldarynda qasqiyp!

Qonyrbaydyng tabighatqa tiygizgen ziyanyn statiya tiline kóshirgende birden týrmege týsedi... Al myqty bolsan, ýstine su júqtyrmay osy pәleden aman qútyl! Ou, múnyng әrbirine asyqpay toqtalyp, jaghdaydy bastan-ayaq týsindirip, kim ýshin qasqyr atqandyghyn tolyqqandy dәleldeytindey mýmkindigi bolyp túr ma Qonyrbaydyn?!..

          Jau tiygendey  jatyn bólmege alqyn-júlqyn asyghys kirdi de, aghash shifonerdegi naftallinge salynghan qarakýreng terini qoltyghyna qysyp qayta shyqty. Qanshayym bir terini diyrektordyng ýiindegi jengeme syiladym, búiyrsa ekinshisin qystyq palitomnyng jaghasyna japsyrarmyn dep jýrgen. Qonyrbay tiri túrsa teri tabylar.

         Tórebay ózine arnap jayylghan syily dastarqandy tastap ketuge kózi qimaghanday, barghan jerinen keshtetip oraldy..

         –IYә?–Shartaqtyng syrtynan әkesi úlyn taghatsyzdana tosyp aldy.

         –Ýige kirgenim sol edi, Áskerbek aghanyng әieli «joghary shyq ta, joghary shyq» dep, jalynghanday bop, kýrteshemdi iyghymnan sheship alghany.

         –Beker, beker istegensin. Syltau aityp sytylyp shyghyp ketuing kerek edi.

         –O jaghyn aldyn ala eskertseniz qayda qaldynyz!–Tórebaydyng da ashuy shym-shymdap  basyna tepti, shúghyl tapsyrmany minsiz oryndap kelgende alghan alghysy osy ma?!

         –Ózi biledi ghoy dep em.  Jә, bolghan is boldy, al sәlemdemeni kimge berdin, kimning qolyna ústattyn?!

         –Ákimge...kimge berushi em, ol әlgini alghan boyda arghy bólmege kirip ketti.

         –Sodan?

         –Áyeli ekeumiz asýide terlep-tepship shay ishtik. Aldyn ala meni kýtip otyrghan ba qaydam, әiteuir asty-ýstime týsip, bәiek boldy qaldy. Taghamdary da til ýiiredi.

         –Biytindi salghan ekensiz ghoy armansyz. Týk kórmegendey qúnyghyp bәrinen auyz tiygen shygharsyn. Tanymaytyn jerde sәl tartynghanyng dúrys edi.–Qonyrbay әldenege renjigendey, múrnyn tyrjitty,– Jaraydy, jaman kýtpegen eken. Al, sen shay iship shyqqansha әkim qayda boldy?

         –Men ketkeli jatqanda jaylap janyma jaqyndady da: «Dúr-ys» dedi ynyranyp. Nening dúrys, nening búrystyghyn qaydan bileyin. Sizdi de maqtady.

         –Qoyshy-ey!

         –Ótirik aityp nem bar. «Ákeng jaqsy jigit, jaqsy jigit» dep eki mәrte qaytalady.

         – Al kerek bolsa! Taghy ne dedi?

         –Az ba?. Taghy...–Tórebay úrtyndaghy tәtining túqylyn týkirigine shashalyp әzer jútty:–IYә, aitqanday, «Qonyrbay soghan bola audangha shapqylap qaytedi. Barmay-aq qoysyn, ony ózimiz-aq telefonmen tyndyramyz» dep jelkesin qasydy.

         –Týsinikti.–Qymbat sigaretti orta beline deyin qúmarta sorghyshtaghan Qonyrbay әdettegidey ernin shýiirip, sausaq úshymen shertip jiberdi de qamys saraygha bettedi. Samsoz. Eshnәrsege qoly barmady. Ákimning tirligine de ishtey kýiindi: «Búlar qasqyrdan da qauipti. Jymyn bildirmeydi. Ata almaysyn, atqyzbaydy!» Alystan tiygizetin super myltyghyn shúghyl oqtady da, tysqa shyghyp gýrsildetip atyp-atyp jiberdi.

Tórebay ýiden jýgirip shyqty:–Búl ne?

         –Búl ma, búl–salut!

         –Nening qúrmetine?

         –Senin, sening jigit bolghan qúrmetine!

«Biraq seni múnday jiyirkenishti sharuagha júmsamauym kerek edi. Ákendi de keshirgeysing bir jolgha».–Jyltyraq qoraptaghy songhy shylymgha ot tútatty.

Abai.kz

0 pikir