Sәrsenbi, 5 Qazan 2022
46 - sóz 6395 0 pikir 2 Mamyr, 2014 saghat 18:00

SYN men KÓNIL

Qashan da «zaman bizdiki» deytin jastardyng sózine de qúlaq qonggha beyilmiz. Ádebiyetting býgingi jәi-kýiin tolyq bilu ýshin de olardyng pikiri manyzdy siyaqty kórinedi. Syn, proza, kitap oqu, poeziya turaly sóz aitatyn «jana óspirim, kók órim» «Jelqazyqta».

Anyghynda, qazirgi qarapayym halyq jazushy men jazghyshtardy ajyrata almay qaldy. Býginde kim kóringen óleng jazghysh, kim kóringen kitap shygharghysh. Úiqastyra bilse boldy, ózin shayyr sanaytyndary da bar. Al, ózining ata-tegi turaly roman jazyp jәne sony «kórkem әdebiyet» dep úghatyndar da kóp. Osynday sәtte kәsiby synshylardyng azdyghyn bayqaymyz.
Sonday-aq, ózara syn mәselesi qazirgi qazaq әdebiyetinde kemshindeu ekeni ras. Bireuding kóni­line qarau – әdeby syn ýshin eng qauipti әri qajetsiz qylyq. Kezinde jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, ózara syn әdebiyetting jetiluine aitarlyq­tay әser etti. Mysaly, Ghabbas Toghjanovtyng 1929 jyly shyqqan «Ádebiyet jәne syn mә­se­leleri» degen enbegi bar. Oqyp otyrsanyz, әdeby syn­nyng olqylyghy turaly ol kitapta da kóp aitylady. Áriyne, negizgi basymdyq shygharmanyng kórkemdik quatynan góri avtordyng shyqqan tegin tekseru, últshyldyghy men bayshyldyghyn anyqtau mәselelerine qaray berilgen. Zamany solay talap etip, biyligi jelkesinen týiip, toqpaghyn sil­tep otyrghan song da saryny әsire-qyzylshyl bo­l­uy da zandy edi. Biraq әdeby synnyng ýlgisin jasau, bir qalybyn qalyptastyru, arnayy synshylardyng tobyn qúru syndy mәselelerdi kýn tәrtibine qoya bilgen. Dәl osy talap býgingi kýnge de qajet. 60-70 jyldary shyqqan tolqyndy biz býgingi әdebiyetting klassikteri retinde oqiy­myz. Olardyng bәri de kezinde ózara synnyng nә­tiy­jesinde ysylghan, tanylghan túlghalar. Sol aqyn-jazushylardyng arasynda óz kezinde syn jazbaghan, synalmaghandary kemde-kem. Tipti, bir-birining shygharmalaryn jabyla otyryp talqylap, gazet-jurnaldarda qayta-qayta sy­nau­dyng arqasynda әdebiyetting әleuetin arttyrdy.
Ádeby syn – ermek emes. Tanyludyng da, at shy­gharudyng da qúraly bolmauy kerek. Ádeby syn­shylyq – әdebiyetti sýiy. Onyng ystyghyna kýiip, suyghyna tózu onay dep aita almaymyz. Biraq qalay bolghanda da maghynaly, abyroyly qyzmet. Keyde jas jazushylarmen jeke sóilese qalghanda, keybireulerining shygharmany taldau, tanu daryny, qabileti kýshti ekenin angharamyz. Biraq kóbinde minez joq. Kәdimgi tabandylyq tanyta almaydy. Birge jýrgen joldastarynyng kemshiligin kóre túra ýndemeydi. Dostyghymyz búzylady dep oilaydy. Búl – әdebiyetti ekinshi oryngha ysyru. Dәl osynday jaltaqtyq pen kónilshektik jaylap alghan ortadan jóni týzu shygharma shyqpaydy. Jazylghan kýnde de uaqyty jetpey ólip qaluy mýmkin. Sol siyaqty, jalpy, әdeby syn ne ýshin jazylatynyn esimizden jii shygharyp alamyz. Ádeby syn – eng birinshiden, shygharmanyng olqylyghyn toltyrudy kózdeydi. Dattaudy emes. Endeshe, birge jýrgen joldastar bir-birine syn aituda qorqaqtaudyng jóni joq. Ádebiyetke keldim jәne oghan janym ashidy degen әrbir jas jazushy synmen ainalysuy tiyis dep bilem. Tipti, «Qisyq syngha әdil tórelik» aitudan da tartynbauy kerek. Syn aitqannyng bәri synshy bop ketpeydi. Synshynyng bәrin de әdil tóreshi deu de aghattyq. Synshyny, synnyng ózin synaudy kóbine jazushy qauym jaqsy atqarady.
Birde artynan ergen inilerine agha buyn aqyl aitty, syn jazdy. Biraq kótere almay tulaghan inilerdi kórdik. Jer-jebirine jetip, kóringen ortada aghalaryn sybap otyrghan­daryna da kuә boldyq. Búdan keyin onday aqyn-jazushy­lardy synaugha әlgi aghalary jýreksinip qaldy. Shyn­dy­­ghyn­da, tiksindi deuge bolady. Múndaydy kórip-bi­lip jýrgen jastar endi bir-birine syn aitudan tipti de qashqaqtay beretini jasyryn emes. Syndy kótere almaghan aqyn nemese jazushy úzaqqa barmaydy. Syndy qabyldau bir bólek, kótere bilu tipti basqa. Taghy birde qatar jýrgen aqyndar­dyng bireui joldasyna jany ashyp syn jazdy. «Ádebiyetti danghazagha almastyryp aldyn-au» dep eskertip edi, synalushy búlqan-talqan bop býlin­di. Ózin shyn әdebiyetshi sanaytynyn jәne «dan­gha­zanyn» uaqytsha ermek, kýn kóris ýshin qajetti әreket dep týsindirip baqty. Múnda da syndy kó­tere almaghan shaypaulyq qylyq bayqaldy. Endeshe, «syngha shyday almaytynyng bar jazu­shy­lyq­ta neng bar» degen súraq tuady.
Orys әdebiyeti Turgenev pen Tolstoydy bir-bi­rine «jau» dep qarastyrady. Jau bolghanda da «sanaly, erikti» týrde emes, «bolmysynan jau» eke­nin taldap kórsetedi. Alayda, osy «jaulyq» orys әdebiyetin ósirgen edi. Jazushylar da, últ ta, әdebiyet te útylghan joq. Olay bolsa, әdebiyetting iygiligi ýshin ózara synnan jaltara beruge bolmaydy. Shygharma jaza bilgen jazushy synala da bilui tiyis jәne syn da jaza aluy kerek. Qala ber­di, ózine mindet etip jýktese qúba-qúp. «Roman jaz­dym, әngime tudyrdym, endi meni synandar» dep qarap otyra beru de kóp jaghdayda dúrys em­es. Eleuli bolghyng kelse, ózgelerdi de eley bil! Ádeby talqylaudan boyyn aulaq ústau, әsirese, jas aqyn-jazushylargha keri әser etetinin týsinu lәzim!

Núrbek Týsiphan,
jas synshy

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir