Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
46 - sóz 6823 0 pikir 2 Mamyr, 2014 saghat 18:08

Túrsynghaly Edilov: BIZDI BAGhALAGhAN JOQ

Biz sport zalyna kelgende, Túrsyn agha shәkirtterine núsqau kórsetip túr eken. Sharshy alannyng arqanyna sýienip, ringte birin-biri tópelegen boksshylargha jiger berude. Tap osy qalpy 14 jyl búryn Ermahan, Bolat, Bekzattardy qamshylaghan kezine qatty úqsap ketti. Biz úzaq әngimelestik. Tórt qazaqty Olimpiadanyng finalyna shygharyp, Sidneydegi danqqa sebepker bolghan túlgha kópten beri tasada qalyp qoysa da, jankýier jýreginen joghalmaghany ýshin baqytty. 

Bokstan últtyq qúramanyng búrynghy, Almaty oblysynyng qazirgi bas bapkeri Túrsynghaly Edilov «Jas qazaq» oqyrmandary ýshin arnayy súhbat berdi.


 

«OLIMPIADADA SEKUNDANT BOLSAM, ARMANYM JOQ»


– Túrsyn agha, jankýier sizdi jii izdeydi. Qazir qayda, ne istep jýrsiz?

– Jankýier deysing be? Meni úmytpaytyn osy jankýier, qarapayym halyq qoy. Halqyma rahmet. Búl kýnderi bokstan Almaty oblysynyng qúramasyn jattyqtyryp jýrmin. Qatarda myqty jigitter kóp. Solardyng tomaghasyn sypyru – bizding mindet. Kórdinizder ghoy, Jәnibekting (Álimhanúly – avtor) qalay jaypaghanyn? Búl talantty bala bizding boks mektebimizden týlep shyqty. Sheberligine shәk keltirmeymin, biraq fizikalyq túrghyda sәl aqsap túr. Negizi, ózi óte enbekqor bala. Keshe Týrkistan men Tveride ótetin halyqaralyq turnirge eki komandamyz attanyp ketti. Al boksshylardyng bir toby Almatyda dayyndyq ótkizip jatyr. Olargha men bas-kóz bolyp qaldym. Aytpaqshy, oblys qúramasyna Ukrainadan bilikti maman әkeldik. Bәrimiz bir júdyryqtay birigip, sheber boks­shy ósirsek deymiz. 

– Oblys qúramasyndaghy mamandar toby jaman emes. Al últtyq qúramany qadaghalap túrasyz ba?

– Áriyne. Jigitterding ayaq alysy ýnemi nazarymda. Bapkerlermen kóp sóilesuding reti týspeydi. Biraq kórgen jerde sәlemimiz týzu. Últtyq qúramanyng da, «Astana arlandarynyn» da kezdesulerin tamashalaymyn. Qazir jaghday jaqsy ghoy. Bizding kezdegidey emes. Men bas bapker bolghanda últtyq qúramagha 30 million tenge bólinetin. Al qazir bir ghana Almaty oblysynyng budjeti búl sandy on orap ketedi. Boksshylar búrynghyday jertólede emes, zamanauy keshenderde jattyghyp jatyr. Byltyr әlem chempionatyn abyroymen ótkizdik, elimizde halyqaralyq boks akademiyasy salynuda. Osynyng bәri ýlken jetistik. Eng bastysy, basshylyq erekshe kónil bólude. 

– Ras, qazirgi kýy jaman emes. Alayda siz jәne sizding komandanyz jasaghan erlikti jaghdayymyz jaqsy bolsa da, qaytalay almay jatyrmyz. Nelikten?

– Finalgha 4 qazaq shyghatyn kezdi aityp otyrsyz ghoy. Áriyne, ol tarihy sәt edi. Búl erlikti qaytalaytyn tolqyn da keler. Ár Olimpiadadan boksshylarymyz altyn arqalap qaytady. Áyteuir, nәtiyje­siz emespiz ghoy. Meni oilantatyn bir nәrse bar. Biz jaghdaydyng joq kezinde osynday nәtiyje kórsettik. Al qazirgi hal-ahualymyz óte jaqsy. Sondyqtan, altyndy kóbeytip, eki-ýsh dýrkin Olimpiada chempiondaryn tәrbiyeleuimiz kerek edi. Sidneyden keyingi kórsetkishting joghary órlemey, tómenge syrghyghany alandatady. Afinygha keremet babynda attanghan әlem chempiondary Galib Jafarov pen Gennadiy Golovkinge altyn әpere almadyq. Al biz Sidneyge keterde múnday ataghy bar jalghyz Bolat Júmadilov edi. 

– Sizben әngimeleskende Sidney turaly aitpau mýmkin emes siyaqty. Australiyada aiymyz onynan tughan sәt talay mәrte aityldy da, jazyldy da. Býginde sol jenisti kýnderdi jii eske alasyz ba?

– Shynymdy aitsam, sol kezde ýlken is tyndyrghanymyzdy endi sezinip jýrmin. Búryn asa mәn bermeppin. Bir tanys bapkerdin: «Olimpiadada sekundant bolsam, armanym joq» degeni bar edi. Sol armannyng qanshalyqty tәtti ekenine kózim endi jetti. Finalda tórt qazaq aiqasyp, onyng ekeui altyn aldy. Keyin oilasam, Sidney sharshy alanyna shyqqan jeti boksshynyng jeteui de ýshinshi kezennen sýrinbey ótipti. Jigitter jaraghan eken ghoy. Men qazir Olimpiadadan bes medali almadyq dep ókinemin. Óitkeni, 

Daniyar Múnaytpasovtyng da jýlde alatyn jeri edi Sidney. Dosenkony Olimpiadanyng aldynda onay jengen son, sol joly da sýrinbeydi dep oilappyn. Daniyardy qamshylau kerek edi. Qysqasha aitsam, sol shaqtardy men de baghalamappyn, bizdi de baghalamady ghoy. 

 

«TÚRSYN, BIZDE AQShA JOQ, MAKARON BAR»


– Al finaldyq syngha tórt jigitti qalay dayyndaghanynyz esinizde me?

– Esimde. Áli kýnge deyin kóz aldymda túr. Jartylay finalda Ermahan amerikalyq Djermeyn Teylormen qolghap týiistiretin boldy. Jekpe-jek uaqyty tayaghanda jattyghu zalyna kelsek, Teylorgha basqa emes, әigili Evander Holifild aqyl aityp otyr eken. Áriyne, ishtey azdap qobaljyghanmen, seskenbedik. «Tuyndy tómen týsirme! Bar qazaq saghan qarap otyr!» dedik Ermahangha. Aytqanday-aq, Ermahan amerikalyqtan 15 úpay artyq alyp, oisyrata jendi. Al Bekzat... Bekzat sol Olimpiadada ósken bala ghoy. Ol әrbir kezdesuinen keyin jetile týsti, әr jekpe-jekten song kýshine kýsh qosty. Olimpiadagha 12 kýn erte bardyq. Sol kezde «Agha, anau Ronaldiniu degen futbolshy emes pe? Ol da biz siyaqty qarapayym adam eken ghoy. Biz nege solarday bolmaymyz? Anau boksshynyng bizden qay jeri artyq? Ony da jenuge shama jetedi» dep ýnemi ózin-ózi qayrap jýretin. Biz tek Bolat, Múhtarhan, Ermahan jenedi dep barghan joqpyz. Jeti jigitting jeteui de jýlde taghynady degen senim boldy. Senim aldaghan joq. 

– Óziniz aitqanday, siz bas bapker bolghan kezde qazirgidey kóp aqsha bólinbedi. Sapaly jattyghu jiyndaryn ótkizu ýshin sizding ýlken ter tókkeniniz turaly estiymin...

– Últtyq qúrama tolyqqandy dayyndaluy ýshin bar kýshimdi sarqyp berdim. Oqu-jattyghu jiyndaryna aqsha tauyp, jigitterding qarny toq boluy ýshin talay adamnyng esigin qaqtym da. Vagonnan jýk tasu kerek bolsa, ony da istedim. Áli esimde, Almaty oblysyndaghy bir shaghyn kompaniyadan kómek súray bardym. Olar: «Túrsyn, bizde aqsha joq, makaron bar. Alamyn desen, qazir-aq tiyep beremiz» dedi. Men quanyp kettim. Bir KamAZ toly makarondy bazargha aparyp satqanymda 3-4 myng dollar payda týsti. Ol kezding ólshemimen qaraghanda, әlgi paydamyz óte ýlken edi. Sondaghy quanghanymdy kórseniz ghoy. Kuba qúramasymen joldastyq kezdesu ótkizu ýshin de talay lauazymdy adamnyng aldyna baryp, kómek súraugha tura keldi. Qazir múnyng bәri bolmaghan siyaqty. Ótken kýnnen belgi joq degen osy da. 

KUBALYQTAR QAZAQTARDAN SESKENETIN


– Aytpaqshy, Kuba men Qazaqstan arasynda joldastyq kezdesu ótkizu turaly iydeyanyz óte sәtti shyqty. Toqsanynshy jyldardyng ayaq túsy el ekonomikasy shatqayaqtap túrghan kez edi. Anau alystaghy kubalyqtardy elge qalay әkeldiniz?

– Bәri de jigitterding qamy ýshin ghoy. Tek qazaq boksshylary ghana emes, býkil KSRO-daghy bylghary qolghap sheberleri Kuba dese, tiksinip qalatyn. Tipti jarysqa barar kezde balalardyn: «Men әri ketse, shiyrek finalgha jetemin. Odan әri kubalyq shyghady aldan» dep, sharshy alangha shyqpay jatyp jeniletinin kórdim. Endi ne istemek kerek?! Ári oilanyp, beri oilanyp, Kuba qabylandaryn elge shaqyramyn dep sheshtim. Almatyny san ainalyp, Kubanyng Qazaqstandaghy elshisi Marsello Kabariyelany tauyp aldym. Jaghdaydy týsindirip aityp em, Marsello basyn shayqay berdi. Óitkeni, Bostandyq aralyndaghy tegis komandany alyp kelu ýshin kóp kýsh kerek edi. Elshini kóndiru qiyndap bara jatqan son, Olimpiadanyng ýsh dýrkin chempiony, marqúm Teofilo Stiyvensonmen týsken suretimdi kórsettim. Kabariyela kýlip qoya berdi. «Búl bizding elde anyz ghoy. Ony qaydan tanisyz?» dedi. «IYә, búl anyz adam mening jan dosym, sondyqtan, ony qonaq qylu kerek» dedim. Osylaysha, elshi kubalyqtardyng bizge keluge qarsy emestigin bilip berdi. Búl kezdesuden son, jigitter psihologiyalyq týrde ýlken kýsh aldy. Kubanyng boksshylaryn da jenuge bolatynyn, olardyng da et pen sýiekten jaralghan adam ekenine kózderi jetti. Múnyng nәtiyjesi jaman bolghan joq. Sidneyde biz kubalyqtarmen ýsh ret kezdesip, ýsheuin de jenip kettik. KSRO boksshylarynan qoryqpaghan kubalyqtar key salmaqtarda qazaq jigitterinen seskenetin. 

– Teofilo sekildi anyz adammen qalay dos­tasyp jýrsiz?

– Bir terining púshpaghyn iylegen son, tanysyp-bilisuding reti týsti. Jany taza adam edi. Kubagha saparlata barghanymyzda, bizben qimay qoshtasty. Avtobusqa kirip, jigitterdi qúshaqtap shyqty. Kózinde jas túnyp túr eken. Qolyn búlghap: «Meni Qazaqstangha taghy da shaqyrshy» dep qalyp edi. Stiyvenson sodan ýsh kýn ótken song baqilyq boldy. Álem boksy ghajap adamdy joghaltyp alghany ýshin qatty qinaldym. Qazaq jigitterin ýnemi maqtap otyratyn. Ásirese, Ermahan pen Bolattyn, Ruslan Musinovting bokstasu mәnerin únatushy edi.

ChEMPIONDY KÓKKE KÓTERIP, BAPKERDI ÚMYTAMYZ


– Túrsyn agha, songhy kezde Olimpiada chem­piony Baqyt Sәrsekbaev halyq aldynda úyatqa qalyp jýr. Jal­py, júldyz auruyna shaldyghyp, chempion­dyq­ty kótere almaudyng sebebi nede dep oilaysyz?

– Meninshe, biz jigitterdi qatty kóterip, әspettep jiberetin siyaqtymyz. Olimpiada chempiony bolghan son, eshkim ekinshi ret Olimpti baghyndyrugha úmtylmaydy. Nege? Óitkeni, bәrine jana qyzmet tabylyp túr. Barlyghynda su jana kólik, ýi, aqsha. Osydan son, ter iysi mýnkigen zalgha eshkim qaytadan ayaq baspaydy. Sol sebepti, bizde Olimpiadanyng ýsh dýrkin chempiony joq әli. «Olimpiadanyng chempiony atansang boldy!» dep, maqsatymyzdy shektep qoyghan siyaqtymyz. Ras, júldyzdyq dertine úshyraghandar mening komandamda da boldy. Poyyzben baratyn jerge úshaqpen baramyn, jigitterden tamaqty bólek ishemin degenderdi kórmedi deysiz be? Kórdim. Múnday sәtte bәrining aptyghyn basyp, ornyna qoyyp otyru kerek. Áytpese, sporttaghy nәtiyje joghalady. Mysaly, ózim jii mysal etetin kubalyqtardy aitayynshy. Bir barghanymyzda, Olimpiadanyng ýsh dýrkin chempiony Feliks Savon shelek ústap, eden tazalap jýrdi. Bas bapkerding tapsyrmasy. Ony sen Olimpiadany qansha ret útsang da oryndaugha tiyissin. Sodan kishireyip nemese ataghynan aiyrylyp qalghan Savondy kórmedim. Mine, bizding dert osy. Altyn alghan jigitti alaqanymyzgha salamyz da, bapkerdi úmytamyz. Qansha chempion tәrbiyelesem de, júmyssyz qalghan kezderim boldy menin. 2003 jyly zal izdep tentirep kettim. Ayttym ghoy, baghalamady bizdi. Keshe Sochiyde bir qola alghany ýshin qanshama aqsha berip jatyr. Al biz tórt qazaqty finalgha shygharghanda kim ne berdi?! 

– Týsinikti. Songhy súraq, eger bas bapkerlikke qayta shaqyrsa barasyz ba?

– Joq. Endi bas bapkerlik turaly aitudyng qajeti shamaly. Temirdi qyzghan kezinde soghady. Sidneyden song mening yntam zor edi. Talpynysym tau qoparyp jibererdey, jigitterdi taghy da biyikke shygharsam dep maqsat ettim. Jalpykomandalyq esepte qashangha deyin ekinshi, ýshinshi orynda jýremiz? Qazaqtardyng kósh bastaytyn kezi endi tuady dep oiladym. Alayda kónilim su sepkendey basyldy. Qazir men de sol talpynystan týk te qalmaghan. Býginde Almaty oblysynan daryndy balalardy qanattandyryp, ózim shәkirt tәrbiyeleudi qolgha alyp jýrmin. Ásirese, kәsiby boksta Gena siyaqty atoy salatyn jigit tapsam deymin. 

– Ángimenizge rahmet.

Súhbattasqan Aqyrys SEYITQAZY

"Jas qazaq" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123