Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Mәiekti 4814 0 pikir 5 Mamyr, 2014 saghat 10:31

Bizding Seragha

Seragha dep otyrghanymyz – Serghazy Múhtarbek aghamyz (surette). Kósemsózshi. Redaktor. Qogham qayratkeri. Aqberen azamat, anqyldaghan aqjýrek jan. Qiyandaghy bireu qiyanat kórse, shyr-pyry shyghyp, kýiip-pysyp, kýizelip-aq jýrgeni. «Seragha, ayasanyzshy ózinizdi» deymiz ondayda anau-mynaugha eti ólip, tasbauyrlanyp ketken biz. Seraghan, biraq, ózin ayamaydy. Syzdy jerdi baspaytyn әldekimderge úqsap, alaqanday jyradan ainalyp ótu, qulyq-súmdyqpen bedel ýstep, mal jii – ol kisining tabighatyna qayshy eken:  kýshengen kýshti kýnde әlimjetik jasay beretin әdildikten esh taymay keledi. Siyr sәskede aitqan sózinen kishi besinde ainyp qalatyn bayqústardan boyyn aulaqqa salyp, tik túryp ómir sýrude. Sóitip jýrip, әtten, tar tósekke tanyldy. Aghanang ór ruhy des bermegenimen jýrek shirkin syr aldyrsa kerek, qylpyghan qandauyrdyng (skalpeli) jýzinen qaytty. Bir emes, eki ret. Zamananyng siqy, qoghamnyng qotyr minezi, attatpay ayaqtan shalatyn qulardyng jymysqy tirligi, «dos jylatyp aitadyny» ózinshe prinsip qylyp alyp, janyndy ayamay jaralaytyn jamandardyng qylyghy tekke qoysyn ba, Serghazy Múhtarbek aghamyz mine, eki jyldan asty ýiinde, ózining júmys kabiynetinde, sórede syqysqan kitaptarmen ghana syrlasyp, solarmen tildesip, solarmen múndasyp, ýnsiz jatyr. Oi, Alla-ay, netken qatigezbiz? Ne degen nәumezbiz? Osy kisi keshe ghana «Qazaqstan» atty azat oily, tәuelsiz gazet shygharyp, ol gazetting shyghynyn keyde bala-shaghasynyng auzynan jyryp qaltasyndaghy tiyn-tebenmen jauyp, oqyrman deytin qauymgha qyzmet qylyp baghyp edi ghoy. Qayda ketti sol kýnder? Kóz mayyn tauysyp, qalam úshyn sorghan kýnderding óteui bolmaghany ma? Búl zamannyng adamdaryna kim kerek, kim qadirili sonda? Dými myqty demeushilerdin, qoltyghynan dym býrkip, dem berushilerding aqshasyna alshandap basyp, gazet iyesi atanyp, onysyn jer-kókke sighyzbay maqtatyp, búta basyn syndyrghanyn búldaytyndardy, bútyna tolyp taltandaytyndardy ghana túlgha sanay ma búl júrt? Danyq pen  dәripke jetu ýshin ózindi ózing satyp, ayarlyqpen kýn keship, alayaqtyqpen as iship, biylikke ótimdi, búqaragha jaghymdy bolsang ghana basynnyng auyrghany men baltyrynnyng syzdaghany bilinip jata ma?

Jurnalist degen beyshara mamandyq iyesining halin kópshilik bile bermeydi, sosynda sózding ashyghyna ketip otyrmyz. Ras, jurnalisting de jurnalisti bar: kórgenin shala-púla kóshirip aitqanyna ne jazghanyna mәz. Basqagha bas qatyrmaydy. Biraq, bәri sonday dep baylam jasau – qatening qatesi. Jurnalist, әsirese, qazaqtildi qazaq jornalshysy aralaspaytyn tirlik, arpalyspaytyn kýres kemde kem. Qazaq jornalshysy qoghamdaghy qolaqpanday mәselening qaysysyn bolmasyn kýnde jútyp jýredi. IYә, tap osylay aitqanymyz dúrys. Lastanghan aua, laylanghan su siyaqty jútady. Sonyng bәrin syrtqa aqtaryp tastasa, sirә, arman bar ma? Joq. Sodan keyin biylikting tabasyna, oqyrmannyng mazaghyna qalady. Aqyrynda tityqtap tausylady. Býgingi jazghany – býgingi kýnmen birge óshedi eken. Ony jinaqtap kitap etip bastyru ynghaysyz. Odanda ynghaysyzy – erteng úrpaghyna aitar әngimesi, aqyn-jazushylar siyaqty maqtanary da joq. Áytkenmende, bir maqalasy әidik bir jazushynyng romanynan asyp týskenin, әlgi maqalanyng mazmúynyna qoghamnyng der kezinde boylay almaghanyn ol ishtey týsinedi. Sony týsingen, baghalaghan dostarynyng baryna, bolghanyna shýkir deydi. Seraghamyz da bizding ózin erekshe jaqsy kórip qúrmetteytinimizdi biledi. Izet-qúrmetimizdi qúrmetteuge layyq inilerim dep qabyldaydy.

Ótkende aghamyzdy saghynyp ýiine soqtyq. Jýrekting derti men migha týsken oilardyng salmaghy bizding qayran aghamyzdy úzaqqa sóiletpey, dәrmenin alyp qoyypty. Sonday kezderde ol aitpaghyn qaghazgha jazyp berip otyrdy. Ángime ótken-ketkendi eske týsiruden bastalyp, kesheli bergi jayttargha oiysty. Syrttaghy aghayynnyng Atajúrtqa aua qonystanuyna qoldan jasalghan kedergilerdi ysyryp tastap, Úly kósh qaytadan bastaldy degendi sóz qyldyq. Kóship-qonudyng qiyndyghyna toqtaldyq. Osy sәtte Seraghang kók dәpterding betine jazyp bizge bylay dedi: «Otan bizde abstarktili úghymgha ainalyp barady. Otan degenimiz – naqty adamdardan túrady. Alystan «Atajúrtym» dep jetken aghayynnyng Otany – men jәne sender. Biz әrqaysymyz olargha qamqor boluymyz kerek».

Biz aghanyng ýiinen tolqyp attandyq. Áne, onyng jýregi   «qazaghym menin» dep soghyp túr.  «Alystan «Atajúrtym» dep jetken aghayynnyng Otany – men jәne sender. Biz әrqaysymyz olargha qamqor boluymyz kerek», - deydi. Osyny Ýkimetting ýiine kýnde kirip jýrgen BAQ basshylarynyng biri oilap kórdi me eken? Ayta alar ma eken solar?

Seragha, sizding «elim» dep emirengen jýreginizding «syryn» elinizge jayyp saldyq. Ayyp etpessiz. Býgingi 5 mamyr - halyqaralyq baspasóz kýni dýniyege kelgen sizdey kәnigi, bilikti jurnalistke biz ne deymiz? Auyryp túrghanynyz aunap túrghanynyz bolsyn. Aqparat maydanyna Serghazy Múhtarbek atty has talanttyng qarymdy qalam siltesi kerek-aq bolyp túr.

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy

 Serghazy Múhtarbek: Últyndy sýigenindi biylik únatpaydy 

-          Sizder qazaq jurnalistikasynyng eleuli bir buyny sanalasyzdar. Sol dәuir jurnalisterining kóbi shoqtyghy biyik Altynbek Sәrsenbayúlynyng arqasynda qyzmet dәrejesin kótergen eken. Altynbek aghamen dos­tyghynyzdy “paydalanyp”, búiryq berip, kresloda otyratyn qyzmetke nege úmtylmadynyz?

–             Súraghynnyng astaryn týsin­dim. Biylikke qyzmet etuge mýmkin­dikter boldy. Memlekettik gazetterde júmys istedim. Altynbektey ministr dosym boldy. Biraq eshuaqytta mansap qughan emes­pin. Qazirgi «Qazaqstan» gazeti­ning alghash ashyluy men taraluy Al­tynbekting arqasynda iske asty. Qazaqqa aqiqatty jetkizetin gazet keregin aityp, әrkez qoldap, quattap otyrdy. Sondyqtan ol maghan layyq kórgen gazetti basqaryp qana qoymay, amanatyn saqtap kelemin. Búl ýshin maqtanbasam, ókinbeymin.

Býginge deyingi taghdyrym osy gazetting betinde jәne onymen bite qaynap, baylanysyp jatyr. Ózgemen salystyrsam, jaz­ghanymdy jinaqtap kitap shygharmappyn. Pәlen tom etip shygharsam da bolar edi. Alayda maqalalarym jazyldy, odan qanday nәtiyje shyqty, ony keleshek úrpaq tarazylaydy. Eluge kelip taghy bir týigenim, «Serghazy Múhtarbek» degende qosyp aitatyn eshqanday ataghym joq eken. Jurnalister odaghynyng syilyghyn da almappyn. Biraq bir oqighadan keyin, ataq-dәrejeden de baghaly qúrmet­ting baryna kózim jetti. Ontýstiktegi bir joldasymnyng ýiinde bolghanda, qasymdaghy azamattardy júrtqa ataq-lauazymymen tanystyryp jatty. Maghan kelgende, qinalyp, sipaqtap baryp : «Biy­liktegiler oqitynyn aitugha qorqatyn «Qazaqstan» gazetining redaktory», – dedi. Otyrghandardyng arasynan Marhabat Bayghút ornynan túryp, qolyn kókiregine qoyyp, basyn iydi. Osynday shynayy adamy qúrmetten asqan ataq joq eken. Uaqyttyng aghymymen jýrdim, biraq kóp tyndyrdym dep keude kere almaymyn. Shamamnyng kelgeninshe ózgege qiyanat jasamaugha tyrysyp, adaldyqty tu etip kele jatqan adammyn.

 

(«Jas Alash» gazetine bergen súhbatynan ýzindi.  Serghazy Múhtarbek: «Últyndy sýigenindi biylik únatpaydy». «Jas Alash» №37 (15599) 13 mamyr, júma 2011 j)

Eskertu: súhbat yqshamdalyp alyndy.

Abai.kz  

         

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2420
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2740
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3194
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1814