Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Mәiekti 11269 1 pikir 5 Mamyr, 2014 saghat 10:35

Talghat Kenesbaev. Fransuz әtirining iyisi

            Qaryndashtaryn úshtamaq bolyp qolyna ala bergeni sol edi, bólmesine kelinshegi Mazdaq kirdi. Qabaghy salynqy. Meyirim shashyp túratyn bota kózderine sonshama tereng múng úyalaghan. Gýldi halatynyng ónirin qymtap qoydy da, eki qolyn beline aparyp, aldyndaghy aljapqyshyn sheshti de, jaylap qana oryndyqtyng basyna ile saldy.

            Tasqyn qaryndashtardyng «Qaysysyn úshtasam» degen kisishe, bir-birlep tanday qarady.

-Ekeuimiz sóilesuimiz kerek, - dedi Mazdaq..

-IYә, qúlaghym sende, aita ber.

    Tasqyn sol qalpynan qozghalmady.

            -Tastashy, andaghyndy! Osy sen meni shyn sýiesing be?

  Tasqyn kelinshegine antaryla qarady da, artynsha kýlip jiberdi.

            -Bala bop ketting be?

            -Songhy kezde sen menen ainydyng ba dep qorqamyn,- dep Mazdaq kýrsinip saldy.

            -Qoyshy, sen de qaydaghyny aitasyn, әlde menen seziktengen jering bar ma edi, ashyp ait, kýdik ataulyny jasyru jan azabynyng asqynghan týrine úlasady. Kórip jýrsing goy... men osy...

     Mazdaq onyng sózin bólip ketti.

            -Sening osy kabiynetten shyqpaghanynnan qorqamyn. Senesing be, qorqamyn. Kýndiz-týni temekindi búrqyldatyp osy jerde otyrasyn. Beyne tas mýsin siyaqtysyn. Ýndemeysin. Kýlmeysin. Óz betinshe telmirip otyrasyng da qoyasyn..., búl ne ózi?!... Adam bir mezgil óz shanyraghyn da oilauy kerek qoy.

    Tasqyn eriksiz ong iyghyn kóterip, eshtenening bayybyna bara almay túrghan jannyng keypine endi.

            -Sonda qalay, men otbasyndaghy jaghdaygha moyyn búrmay jýrmin be?

            -Ekeuimiz myna týrimizben týsinise almaspyz. Kelinshek auyr kýrsinip, mandayyn esikting jaqtauyna sýiedi.

            -Mazdaq, aitsanshy, ózi saghan ne bolghan? – Tasqyn qolyndaghy bir uys qaryndashty ýstelding ýstine shashyrata tastay saldy. –Týk týsinsem búiyrmasyn!

            -Tasqyn, esinde me, eng alghashqy nekelesken kýnimiz. Auyldaghy toy. Shynghystau, Qonyr Áulie ýngiri. Toyymyz ótken kýnning erteninde sen meni jorghagha mingizip, Shynghystaudy aralattyn. Qanday qymbatty shaq edi. Qonyr Áulie ýngirine kirgenimizde, sen maghan ýngir týbindegi kólden su ishkizdin, sol kezdi oilasam...

            -Bәri, bәri esimde, Mazdaq. Kóp bolsa osy qalagha kóship kelgenimizge ókpeli shygharsyn?!

            -Joq, Tasqyn, men senimen qayda bolsa da barugha әzirmin. Tek sening sol kezdegi sezimdering suyp, asyl sózdering múqalyp qalmasa eken.

            -Mazdaq, sen... sen býgin býr týrli bop ketken siyaqtysyn?...

            -Men býgin ózgersem, sen ózgergeli qashan?- Kelinshek taghy da auyr kýrsindi.

            -Mazdaq, men eshteneni de týsine almay túrmyn.

            -Tasqyn, bir jyl bolypty, bizding ýige eshkim kelgen emes. Eshkim de. Kýnderimiz kónilsiz, bir-birine úqsas súrghylt bop ótip jatyr. Tanerten túramyn da, Dumandy balabaqshagha baryp, ony alamyn... ýige kelsem, tas mýsin qúsap sen otyrasyn. Anda-sanda maghan júmystan qyzdar kelse, amandasasyng da bólmene kirip ketesin. Selt etpeysin. Bilseng ghoy, maghan qalay auyr tiyetinin.

            -Mazdaq, ózing oilashy, men arhiytektormyn. Myna qaladaghy salynbaq bir mikroaudannyng on bes myng túrghynyna quanysh pen baqyt syylau mening qolymda. Men adamdargha jyly úya syilau ýshin izdenip jýrmin.

            -Quanamyn onyna, quanamyn, tek óz jyly úyandy da bir mezgil oilasanshy, janym. Qalay ghana aitsa eken, biylghy jana jyldy Duman ýsheuimiz ghana qarsy aldyq. Dostarymyz kelgen joq. Nege olar búl ýige bas súqpaydy? Jana jyl keshine arnayy alynghan eki shampannyng bireui әli kýnge deyin saqtauly túr. Sodan beri qanshama merekeli kýnder ótti. Shanyraghymyzda sol kýnderding shattyghy nege atalyp ótpeydi? Ne aitsam eken saghan... Osynyng bәri... men ýshin azap...

     Mazdaq kózine jas alyp, teris búryla berdi.

            -Onda túrghan ne bar?

     Qúshaqtamaq bolghan kýieuining qolyn Mazdaq qaghyp tastady.

            -Sen egoissin. Ózine-ózing ghashyqsyn. Sen ózinning ataq-mansabyna aparatyn jolgha ghana ghashyqsyn. Qatty aitsam keshir, saghym qughan baqsygha úqsaysyng ba dep qorqamyn...Jatsam da, túrsam da boyymdy belgisiz zyndandy ýrey biylep alady...aryla alar emespin.

            -Mazdaq!

            -Keshe júmystan kele jatsam, janyma suday jana qara «Volga» toqtady da, ishinen óni bal-búl janghan Janar týsti. Esen ekeuin medinstitututtyng prorektory arnayy baryp ýiine qonaqqa alyp kele jatyr eken. Esen otyr shirenip, anau-mynau emes prorektordyng «Volgasynda».

            -Sening sózinnen eshtene úgha alar emespin.

            -Biz qonaqqa barmaq týgili, teatrgha bardyq pa? Jylyna tym qúrmasa bir ret.

            -Mazdaq, ainalayyn. Sen mening jan-jarymsyn. Úlymnyng anasysyn. Ómirlik jarym retinde meni qiyn-qystau sәtterde sýie bil. Men saghan ghana senem. Jalghyz ótinishim, qaydaghy bir ataq-mansap qughan Esenderding tobyna meni qospa.

       Mazdaq onyng sózin taghy bólip ketti:

            -Sen oghan kýlme, ol senen kósh ilgeri, túrmysy da jaqsy. Áyelin aitsanshy, qalay ajarlanyp ketken. «Biyl amanshylyq bolsa, qorghaymyn» deydi. Al, mening dissertasiyalyq enbegim she, jatyr әne, shangha kómilip. Ol da mening armanym. Sen soghan kómektesting be? Bar kómeging – qoljazbany basyp bergen mashinistkagha aqsha ghana tóledin.

            -Mazdaq...

      Tasqyn ýstelding ýstinde jatqan «Kosmos» sigaretining bir talyn aldy da, ezuine qystyryp, qaltasynan ottyq alyp tútatty. Temekini qomaghaylana soryp, týtinin auyr demimen birge shyghardy.

      «Eshtene úqpaymyn. Jaza basqan jerim joq edi ghoy. Búghan tulaytynday ne kórindi?».

            -Keshegi Janardy qarashy, býgin bir bólimning mengerushisi, al men qatardaghy jay bireumin.

     Tasqyn tútanyp túrghan temekisin qayta tútatty. Qoldary dir-dir etip, kýl salghyshqa temekining shoghyn sausaghynyng basymen shertip týsirdi.

            -Mazdaq, әli de bolsa aitam, mansapqa úmtylma. Ataq-dәreje tap-taza adal enbekpen kelsin. Adaldyq joly bireu-aq! Ol-tazalyq!

            -Osy Aqtas qalasyna kelgeli men talay adamdargha ómir syiladym, dәrigerlik paryzyma núqsan keltirgen joqpyn. Búl ne, tazalyq emes pe?!

            -Men saghan osydan eki jyl búryn aitqam, dissertasiyagha kómektese almaymyn. Ghylymgha janalyq әkep túrsan, astana túrmaq, әlem moyyndar. Mening aitqanym da osy edi, aitarym da osy.

     Osy kezde esikting qonyrauy shalyndy. Mazdaq asyghys basyp baryp, esikti ashty. Esen men taghy bir adam kirdi. Esen barylday sóiley jóneldi.

            -Arhiytekturadaghy jalghyz revolusionerding әieli qalay, jauynnan keyingi jauqazyn dersin?!

     Prorektor kýlimdep, ýsh tal roza gýlin úsyndy.

            -Sizge, baqytty jengey.

            -Rahmet, -dep kelinshek kózining astymen oghan bir qarap aldy.

            -Tórge shyghynyzdar, - dedi Mazdaq..-Bólmesinen Tasqyn da shyqty. Birden Esendi kórip, únatpay qalsa da, onyng janynda túrghan beytanys adamdy kórip, týsin jylytty:

            -Sәlemetsizder me?

            -Sәlemetsiz be?

            -Assalaumaghaleykum. –Esen qolyn bermekke úmtylyp kele jatyr edi. Tasqyn úzyn boyly, teri kurtka, djinsy shalbar kiygen jigitke qolyn aldymen úsyndy. Esen de osy kezde kiyip ketti.

            -Jaqa, tanysynyzdar. Arhiytekturdaghy jalghyz revolusiyner Tasqyn Dosaev degen azamatymyz osy kisi. Jaqynda myng jarym somnyng basyn jalghyz ózi qayyryp tastady.

            -Jaqan Aydynov, osy qaladaghy institutqa biyl qyzmetke kelip edim.

            -Anau-mynau emes, bildey prorektor,- dep Esen súq sausaghyn aspangha shoshaytty.

   Mazdaq as ýige jýgirdi.

            -Tórge shyghynyzdar,- dedi Tasqyn.

            -A, qazir,- prorektor tabany qalyng tufliyin sheship tórge shyqty. Esen ayaghyn sheshken joq. Kreslogha baryp jayghasty da:

            -Tasqyn Dosaevich, bir partiya shahmat oinasaq qaytedi?- dep jorta kýlgen boldy.

            -Janar qalay, júmysy orynsha ma?- dedi Tasqyn әngimeni basqa arnagha búryp.

            -Sol «zavedunshiylyghynda». Jaqan keyin birdene ghyp óz qaramaghyna almaqshy.

    Esenning dausynda, sóilegen sózinde «Qalay da senen ozam» degen adamnyng synayy bar.

    As ýiden Mazdaq keldi.

            -Tasqyn, sen et turap jibershi. Tipti, múzdatqyshtan әzer aldym. Sizder sәl otyra túrynyzdar. Men balabaqshagha baryp Dumandy alyp keleyin. (Búl әielderdi týsinip kór).

     Tasqyn keshirim súrap, as ýige ketti.

            -Alys pa edi, jengey, - dedi ornynan kóterilgen prorektor.

            -Onsha alys emes, eki kvartal jer.

            -O, sizdi sonshama jerge jayau jibere almaymyn, mening mashinammen baryp keleyik.

            -Nesine әure bolasyz, otyra beriniz.

            -O, ne degeniniz, jeneshe, qysylatyn eshtenesi joq.

            -Otyra beriniz, qonaqsyz ghoy,- dedi Mazdaq ynghaysyzdanyp.

            -Qysylmanyz. Biz óstip túrghansha baryp keletin uaqytta boldy,-dedi Jaqan jyly jymiysyn jýzine ýiirip.

      Prorektor esikti ashyp, kelinshekke jol bere berip, ózining qoly kelinshekting qiylghan qypsha beline bara jatqanyn bayqap qalyp, tartyp ala qoydy. Baspaldaqpen tómen týsip bara jatyp, kózining qiyghymen Mazdaqtyng óne boyyn sholyp ótti.

     «Jalpy súlu kelinshek eken, biraq әldenege kónili tolmaghan jangha úqsaydy. Tolmaghan kónildi toltyrar uaqyt keler!».

      Ekeui qara «Volganyn» júmsaq ornyna jayghasty.

            -Jengey, qalay qaray kettik, - dedi Jaqan motordy iske qosyp jatyp.

            -Tura, sosyn ongha, sosyn solgha.

     Prorektor sausaghynyng úshymen magnitofonnyng týimesin basyp qalghanda, jenil yrghaqty muzyka oinap jóneldi.

    Qap-qara «Volga» syrghyp kep, balalar baqshasynyng aldyna toqatady.

            -Qazir sәl kýte túrynyz,- dedi Mazdaq.

            -Jeneshe-au, kýt deseniz, tangha deyin kýter em.

   Jaqan jýgire basyp bara jatqan kelinshekting sonynan taghy súqtana qarady. «Tolmaghan kónildi toltyra bilsek boldy emes pe?». Rulidi ústap otyrghan eki qolyn bir-birine shart etkizip soqty.

   Sәlden song Dumandy ertip, Mazdaq mashinanyng janyna keldi.

            -Mama, mynany papam satyp aldy ma?- dedi bala tanyrqap.

            -Úlym-au, sening әkene múnday mashina qaydan kelsin, myna aghandiki. Kәneki, aghagha amandas.

    Bala qúitaqanday alaqanyn úsyndy. Jaqan balanyng qolyn aldy.

-Priyvet, mister Mart. Tuu, ózi sen balaqay, mamang siyaqty sýikimdising ghoy.

    Kelinshekting kózi jarq etti.

    «Netken ashyq jan edi».

    ...As ýidegi kishkentay taqtaydyng ýstine et turap jatqan Tasqynnyng janyna Esen keldi.

            -Tәke, osy bizding bir dúrystap әngimelesetin uaqytymyz jetken siyaqty.

    «Býgin myna týsinispegen elmen týgel týsinisetin kýn tughan ba?».

            -IYә, aita ber.

    Esen onyng pyshaq ústaghan qolyna jarmasty.

            -Sen qynyraya berme. Mensiz myng jarym som alghanynda shyqqan mýiizing qaysy? Biz bir elding azamattarymyz. Shynghystaudan, úqtyng ba? Qynyrayma. Jaqyn jýr bizge, senen eshtene súramaymyn. Sen mening tabaldyryghymdy attamaghanyna bir jarym jyl bolypty, býrtýrli, ózim úyalamyn. Janardan da ynghaysyz, mening qatynymdy bilesing ghoy, elim, jerim dep óledi ol.

            -Esen, baryp televizor kórshi.

     «Oy eshtenening parqyn bilmegen esek».

            -Jaqan tamasha jigit, myqty. Erge erte mingen. Ministrlikte naghashysy men әkesi bar. Paydalanu kerek múny. Jaqsylap kýtip jiber. Aq kónil, as ta tók jigit. Álgi aitpaqshy, Abylay bar edi ghoy, aqynsymaq. Sonyng tarih fakulitetinde oqyghan Maygýlding sonynan salpaqtaghanyn bilesing ghoy. Búl sol Maygýlding kýieui, naghyz rysari.

            -Esen, baryp televizor kór. Men mynany turap tastayyn.(Ol kózining aldy qaltalanyp túrghan Esenning sәl qyzu ekenin endi ghana bayqady).

            As ýidi basqarugha jarap qalypsyn, revolusioner arhiytektor!

     Esen әndetip bara jatty da, búghan dauystady:

            -Sen menimen tirespe!Tabanyng kýiedi!

     Tasqyn etti shapshang turap jatyr. «Saytan alghyrdyng sap etip kelgenin qarashy, janyndaghysynan úyat, әitpese quyp shyghar edim».

     Ótken júma kýni týski saghat ýshte Aqtas qalalyq atqaru komiytetining predsedateli

Beken Nartaevtyng kabiynetinde sәuletshilerding konkursqa qatysqan jobalarynyng qorytyndysy shygharylghan.

            -Joldastar, -dedi Beken Núghymanovich kýlimsirep- sәulet óneri әr ghasyrda  janaryp otyrmay ma? Qarasanyzdarshy myna aldarynyzda túrghan ýsh maketting ýsheuin de óndiriske úyalmay jiberuge bolady. Ásirese, jury mýshelerin ózining әsem arhiytekturalyq ansamblimen tang qaldyrghan Tasqyn Dosaevtyng mikroaudandyq jobasyn erekshe atap ótuge bolady...

     Búnyng janynda túrghan Esen jyljyp saqaldy arhiytektordyng janyna qaray ketip qaldy. Tasqyn sasqalaqtap jan-jaghyna qaraghanda osy qalanyng eng jas arhiytektory Meyirbek búghan qolyn úsyndy. Shyn quanghany, shyn tilektestigi jýzinen bilinip túr.

            -Keremet emes pe?- dedi Nartaev qolyndaghy jinishke tayaqshamen kólemi jarty metrlik maketting әr bólshegin núsqap. Bas kósheler men qosalqy kóshelerding qiylysuy, balabaqsha, mektep, mәdeniyet sarayy, kinoteatr, sauda ortalyghy jaqsy ornalasqan. Túrghyn ýilerdi jelden qaqpay auamen tazartyp otyru maqsat bolghan, tipti, ýilerding fasadtaryn qarasanyzdarshy qazaq halqynyng әsem onglary arqyly berilgen...

     Nartaev úzaq sóilemedi. Qalghan ekinshi, ýshinshi jýldeni iyemdengen sәuletshilerding enbekterine toqtalyp ótti de, keng keudesin kere kýlimdep kep Tasqynnyng qolyn aldy.

            -Býgingi tanda qalamyzdyng kórkeyip, túrghyndardyng baqytyna ainaluyna sizdey sәuletshiler kerek-aq, qúttyqtaymyn,- dedi. Dosaevtyng mandayynan suyq ter búrq etti. «Konkursqa beker qatystym-au» - degen búrynghy oiy ada qalyp, jýrek týkpirinen bas kótergen quanysh óne boyyn biylep ketken.

     Úzyn ýstelding bir búryshynda túryp qalghan Esenning óni súp-súr bolyp, esikke qaray jyldamdata basyp bara jatyp búghan jalt qaraghan.

     Bala kezden birge ósip, birge oqyp, nebir quanyshty kezderdi birge ótkizgen Esenning búl «minezinen» dәl osy sәtte Tasqyn titirkenip qaldy. Áldene demek bop Esenge úmtyla bergende búny әriptesteri qorshap aldy.

    Predsedateliding kabiynetindegi búl oqigha sol sәtte-aq, buhgalteriyadaghy tórt kelinshekting qúlaghyna shalyndy. «Bas jýldege myng jarym som aqsha taghayyndalghany belgili». Endi olar bas jýldeni jenip alghan arhiytektormen tildesip qaludy oilady. Mynnan túlpar, jýzden jýirik degendey tórt kelinshekting ishinen sylandaghan eng jasy suyrylyp aldygha shyqty. «Men baramyn». Erkek ataulygha kýnine ýsh ret laghnet jaudyratyn oghan qalghan kelinshekter ishek-sileleri qatyp kýlgen. «Jol bolsyn, júmys ayaghy sumkandy da ózinmen birge ala ket».

     Tasqyn әriptesterining ortasynda baspaldaqpen tómen týsip bara jatqanda әlgi kelinshek búlardy quyp jetken:

            -Keshirinizder, - dedi antarylghan tórt jigitke kezek-kezek qarap alyp. –Tasqyn Dosaevich...

      Djinsy shalbar, toqyma keudeshe, kóilek ishinen sharf taqqan, ezulerinde saghyzdary bar әriptestirining ishinen Tasqyn kelinshekke bir taban jaqyndady.

            -Tyndap túrmyn sizdi.

      Kelinshek búny óne boyyn sholyp ótti de, jymiya kýlip sóilep ketti.

            -Sizge...

      Jigitter shu ete týsti:

            -Búl kisi ýilengen.

            -Joq, boydaq....

            -Tasqyn Dosaevich qalamyzdaghy eng súlu qaryndastyng jýregin de jenip almasyn.

      Olardyng qaljyny janyna mayday jaqqanaday kelinshek týsin ózgertpedi. Tasqyn jigitterge basu aityp qarsy aldynda túrghan әdemi kelinshekke qarady.

            -Sizge myng jarym som aqsha berildi,- dedi kelinshek.

            -Aqsha emes, syilyq shyghar, - dedi Tasqyn týzetip.

            -Joq, aqsha, -dedi kelinshek nygharlap,- ýiinizding adresin jazyp qaldyrynyz, pochta arqyly jiberemiz. Bizding mekeme tәrtibi solay....

            -Mening ýiim osy qala,- dedi Tasqyn kýlimsirep. Kez kelgen adreske jolday beruinizge bolady. Búl onyng qaljyny edi.

      Shu-shu etken arhiytektordyng bireui de «Bizben birge jýrinizdi» aitpaghan son, kelinshek qoshtaspastan búrylyp jýre berdi.

      Búlar dalagha shyqqanda janbyr jauyp ótken eken. Aua tap-taza. Tasqyn kókirek kere keng tynystady.

            -Tәke, - dep búghan Meyirbek birdene aitpaq bop edi, Tasqyn teatr búryshyndaghy telefon avtomatynan shyghyp kele jatqan dosyn megzep,- Renjimesender, Esendi ertip alayyq,- dedi.

    Olar Esenning sonynan ilesip keledi. Tasqyn ishinen: «Osynyng osy qylghy-ay, búl ne minez ózi...Aramdyghy ma, adaldyghy ma, búl ne ózi?»- dep oilady.

     Aghyl-tegil ótip jatqan mashinalar. Jol qiylysy. Svetofordyng jasyl kózi songhy jypylyqtaghanda Esen joldyng arghy jaghyna shyghyp ýlgerdi.

            -Agha, keregi joq- dedi Meyirbek. –Qasqyr da apanyn senimmen qazady. Al, biz adambyz. Ýlken sharua bitirgen ekensiz, qúptadyq. Al, biraq dәl anau siyaqty halturshikting sonynan salpaqtatqanynyzgha jol bolsyn. Dosynyzdyng siz turaly pikiri jaqsy eken, ana joly estidik...

     Meyirbek qyzbalanyp ketkenin bayqamady ma, sózin kilt ýzip:

            -Siz, әlsiz ekensiz, ne quana, ne qorqa bilu kerek qoy.

            -Oy, Miha, qoy, sen ne...

            -Áy, Miha búl kisige ózing qalanyng bas arihiytektory bolghanda aqylyndy aitasyn,- dedi Oralbek saqalyn sipap.

            -Meniki aqyl emes, inilik- dedi Meyirbek.

            -Bәrekeldi, -dedi Tasqyn onyng iyghynan qausyra qúshaqtap- svetorfordyng jasyl jaryghy jandy, ótpeymiz be? Ne isteymiz?

     Olar joldan ótip alyp qayta toqtady.

            -Ýige jýrinder, -dedi Tasqyn qaytalap.

            -Sizding ýiiniz osy qala, as ýii-meyramhana emes pe, sonda kettik,- dep Meyirbek qaljyndap qoydy.

     Tasqyn ne isterin bilmey qolyn qoltasyna salghanda sary qúlaq bir somdyqpen birge qala ishindegi avtobustyng eki biyleti shyqty. Abonementting bireuine paydalanghan belgi soghylypty. Olar qarqyldap kýlip aldy. Árli-berli ótip jatqan adamdar búlargha bir-bir qarady da, bastaryn shayqap óz jónderine ketti.

            -Agha, saspanyz, -dedi Meyirbek ong qolyn kóterip,- Otvechang!

            -Pay, pay studenttik kýnder-ay!- dep әndetti Oralbek.

            -Kettik jigitter....

     Tap-taza ydystardy ýstel ýstine qoyyp jatyp kónildi tórt jigitke dayashy kýlimsirep:

            -Bizding meyramhanymyzda ishimidik bolmaydy, -dedi. Artynsha- «Qazir qalamyzdyng barlyq meyramhanalary ishimdiksiz júmys isteude» degendi qosty.

            -Al, biz araq izdep kelgen joqpyz,- dedi Meyirbek.

            -Sizdey perizattyng qolynan dәm tatayyq dep keldik,- dedi saqalyn sipap otyrghan Oralbek.

     Dayashy olardyng tapsyrysyn shapshan-shapshang jazyp aldy da jónine ketti.

     Tasqyn terezeden dalagha qarady. Jol qiylysy. Svetofordyng kózderi kezek-kezek janady. Adamdar ótip jatyr.

     Aldaryna as kelgenshe ýsh jigit Esenning búnyng syrtynan aityp jýrgen sózderin estigende, Tasqyn olargha ne senerin, ne senbesin bilmey dal boldy. Tasqynnyng ishinde yza qaynap terezeden dalagha qarady. Jol qiylysy. Svetofordyng kózderine qarap otyryp, esine әldeneni týsire almay qinalyp qaldy.

    Tasqyn Esenmen qatar otyryp, әngimeleskisi kelmedi. Turalghan etti tabagha salyp quyra bastaghanda, esikting qonyrauy da shalyndy. Esik ashqan әkesining moynyna Duman asyla ketti.

            -Papa, qarashy, mine, mynany agha әperdi, jaqsy agha eken,-dep bala qolyndaghy shokoladty kórsetti.

            -Sen aghagha rahmet aittyng ba, úlym?

            -IYә, papa, men aghagha ýsh ret rahmet aityp em, biraq ol kisimen mama ekeui kýlip, mening sózimdi estigen joq. Rahmet agha, sizge.

     Bala ayaq kiyimin sheship jatqan Jaqangha qarady. «Myrza aghasy» balanyng basynan sipady.

            -Tәke, osylar dep tyrbandap jýrmiz ghoy ómirde. Tasqynnyng ishi jylyp sala berdi. «Jamannyng janyna jaqsy ergen» degen osy.

            -Tórge ozynyz.

            -Bolady, Tәke, bolady. Men óz ýiimdey sezinem ghoy. Minezim solay, - dedi Jaqan anqylday sóilep.

       Mazdaq zyr jýgirip, qonaq ýidegi dastarqangha tamaq әkeldi. Kóp kýttirmey, ashy quyrdaq ta dayyn boldy.

       Shampannyng tyghyny atylyp, koniyaktyng auzy ashyldy. Dastarqan basynda qyzu әngimeler aityldy. Jaqannyng auzynan shyqqan eki sózding biri olardyng kýlmesine qoymady. Biraz uaqyt otyryp qaldy. Áli de bolsa otyra berer edi, Esen «Moskvamen peregovorym bar edi» dep asyqtyrdy.

      Jaqan qoshtasyp jatyp, óz oiyn ortagha saldy.

            -Tәke, erteng myna Esaghang bәrimiz tau jaqqa shyghyp, seruen qúrmaqshymyz. Qarsy bolmasanyz, jengey ekeuleriniz bizben birge bolynyzdar. Tanysayyq, biliseyik. Esaghang túrghanda men sizderding aldarynyzdan kesip ótpeymin ghoy, Tәke, barayyq?! Tvorchestvo adamyna bir mezgil seruendegen paydaly dep jýr ghoy ghalymdar.

            -Barayyqshy, a, Tasqyn, barayyqshy, -dedi Mazdaq jalynghanday bolyp.

            -Tәke, siz barmasanyz, men ózim de bas tartam,- dedi Jaqan kýlip.

            -Kelistik,- dedi Tasqyn.

            -Al endeshe, Tәke, ertenge sheyin. Jengey, sau bolynyz, sizding dәm jasaghan altyn qolynyzdan ainalayyq. – Jaqan alabúrtyp túrghan aq kelinshekting appaq qolynan sýidi.

 

                                                                       ***

    Tang atar-atpastan Tasqyndy kelinshegi júlqylap oyatty. Bir aunap týsip qayta jatyp edi, kelinshegi qolyn múnyng moynyna orap ózine tartty.

            -Býgin biz seruendeuge baramyz ghoy. – Úiqyly-oyau eshteneni týsine qoymaghan ol, esinep jatyp:

            -Qayda... deysin?- dep súrady.

            -Tau jaqqa, ana prorektor kimmen, Esender she, keshegi...

            -A, ia, aitqan ekenbiz ghoy...

    Kózin uqalap, eki qolyn jelkesine qoyyp jatty da:

            -Qarmaqtar qayda?- dedi.

            -Balkonda... oi, oy teris qara...jyndysyng ba?

    Ornynan túryp kiyimderin auystyrmaq bolghan Mazdaq shifonerding qalqasyna tyghyldy.

   «Nesine úyalady eken...» dep oilady Tasqyn.

            -Boldyng ba?

            -Túra túr, qazir. Qarama.

   Betin jalyn sharpydy, Mazdaq búnyng janyna kelip keudesine basyn qoydy.

            -Býgin kýn qanday tamasha!

            «Býgin barmay-aq qoysam talay júmysty bitirip tastar edim, saytan alghyrlardyng kele qalghanyn kórmeysing be?».

      Mazdaq kýieuining kózinen, erninen, keudesinen alqyna sýidi.

            -Sen týnimen qoryldap ýidi basyna kóterdin.

            -Temekim qayda?...

     «Oy, osy da, temekisi bar eken bir...»

     Kelinshek ornynan túrdy da, anaday jerdegi sharaynanyng aldynda jatqan bir qorap temekini kýieuine laqtyryp jiberdi.

            -Mә, temekin. Túr, kiyin, jolgha qamdanayyq.

            Jatyn bólmeden Mazdaq renjip shyghyp ketti.

            Esikting qonyrauy shalyndy.

            -Jaqandar ghoy....

            Mazdaq esikti jýgirip baryp ashty.

            -Qayyrly tan, jeneshe.

            -Sәlemet...

            -Oy, Maza, skoliko let, skoliko ziym, oy kakaya prelesti....Eki kelinshek sýiisip jatyr.

    Ýsh erkek shartpa-shúrt qol alysty.

            -Jýrinizder, - dedi Tasqyn.

            -Jýrgende qanday, Tәke, bastanyz,- dep búnyng arqasynan qaghyp jatqan Esen qarqyldap kýlip qoydy.

            -Tanghy asty tәnirimizdey kóretin arhiytektordyng ýiinen ishemiz dep shyqtyq.... Solay emes pe, Jaqa...-«Jaqasy» da kýlgen bolyp jatyr.

     Osy kezde bólmesinen Duman shyqty.

            -Sәlemetsizder me...

     Beyne bir ýlken kisidey bәrine qolyn úsynyp jatyr. Janar balany bas saldy.

            -Oy, dәu batyr bizding qyzgha qaraghanda ósip ketipti ózi, tilim tasqa....

            -Sәlemetsiz be, apay, haliniz qalay? Ýi-ishteriniz aman ba? Bala beytanys әielge betin tosty. Bәri balanyng sózine qyran-topan bolyp kýldi. Janar kýlip:

            -Áke-sheshesining tәrbiyesi, degenmen malades,- dedi.

       Jaqan Dumandy jerden kóterip alyp auada bir-eki kóterip qaghyp aldy.

            -Ózi әp-әdemi, tura mamasy siyaqty.

      As ýy jaqqa bara jatqan Mazdaqtyng jýregi dir ete týsti.

      Janar antarylyp esik aldynda túrghan erkekterge «Joghary shyqsandarshy» dep óz ýiindey sóilep, yqylas bildirdi.

            -Oy, botsy, әbden semirip alypsyng ghoy...-dep Janar Tasqynnyng qarnynan bir-eki núqyp kýlip jiberdi.

      Tasqyn tórge qaray ketip bara jatyp yrjiyp kýldi de qoydy.

      Janar Dumandy kóterip as ýige tanghy tamaq әzirlep jatqan Mazdaqtyng janyna keldi.

            -Janar, haling qalay bolyp jatyr?Qyzyng qayda?

            -Kórshi ýide. Bir tamasha babka túrady, sol kisining janynda qaldyrdyq.

            -Bizding Dumandy qaldyratyn jerimiz joq, - dedi Mazdaq. Janar balany jerge týsirdi.

            -Dumantay, aghalaryna bara qoyshy, ana esikti jaba ketshi, kýnim...-Janar Mazdaqtyng janyna taqau keldi.

            -Maza, ana Jaqan bar ghoy...

            -IYә. –Qiyar turap jatqan Mazdaq antaryla oghan qarady.

            -Maygýldi bilesing ghoy....

            -Qay Maygýl?

            -Tarih fakulitetinde oqyghan, pomnishi, biz birinshi kurstyng kanikulynan kelgende Úzynaghashta vecher jasap ek qoy, esinde me. Sonda Abylay agha ertip kep edi ghoy bir súlu qyzdy, bilesin, prosto úmytyp qalghan shygharsyn. Shashy úzyn, súlu qyz. Qarqaralyniki bolatyn...

            -IYә, tarih fakulitetinde, iyә, iә bilem ghoy.

            -Sonyng kýieui...

            -Solay ma? Ol ózi qayda?

            -Osynda kóship kelerde mashinadan avariya bolyp, sodan qazir tósek tartyp jatyr.

            -Tuu, obal-ay!

   Mazdaq pyshaqty qate salyp, qolyn kesip ala jazdady.

            -Bayqasanshy.

            -Sen maghan kómektesip jibershi, túz ben qaymaqty alyp mynany aralastyra ber. Men azdap quyrdaq jasap jibereyin, jas et tez quyrylady, qazir-aq, - dedi Mazdaq tonazytqyshty ashyp jatyp.

            -Nesine әure boldyq, jolgha qamdanayyq. Sen qysylma. Biz ózimiz ghoy, synaytyn adam emespiz.

            -Jaqannan úyat qoy, әieli auyryp jatsa, qay bir dúrystap tamaq ishe alyp jýr deysin.

     Mazdaq etti shapshang turap jatyr.

            -Bolsan, azdap kartoshka arshyp jibershi, Janar. Júqalap turarsyn, qay bir jetsip jýr deysin, әieli auyryp jatsa, tamaq ishsin...

     Janar óni bal-búl janyp túrghan dosyna antaryla qarady. Biraq oiyna teris eshtene oralmady. Jalpy Janardyng minezi qyzyq. Anqyldaghan aq kónil. Ishindegisin adamgha aqtaryp tastaghansha asyghady. Esh jangha jaulyq tilmeydi de, jatyrqap jatsynudy bilmeydi. Mazdaq ekeui institutta birge oqydy. Jerlester. Abyraly tauynyng baurayynda tughan. Janar Almatydaghy institut qabyrghasyna da boyyn ýiretip jýrip-túryp qalghasyn, jerles izdeytindi shyghardy. Qaydan bolsyn әiteuir bireumen tanysyp keledi. Keshke jatarda: «Maza, men býgin qaynarlyq bir balamen tanystym, ana jolghy Sarjaldyng seri jigitterin kórdim, komnatagha qonaqqa shaqyrdym». «Kelesi júmada bәrimiz fotogha týsetin bolyp kelistik, - dep shyr-pyr etip, astanadaghy oqu oryndaryna baryp jerlesterin jinap jýretin.

     ....Ezulerine temeki qystyrghan erkekterdi birazdan song әielder dastarqangha shaqyrdy. Shay men ashy quyrdaqty asyghys asqazandaryna toghytqan olar mashinagha jayghasa bastaghanda Janar bir úsynys jasady.

            -Tasqyn, Maza, kónilderine ala kórmender. Duman bizding qyzdyng janynda bolsyn, bosqa masa shaghyp, berekesin ketirer, bizding qyzben tanysyp, bilisip qalsyn. Keyin úldaryng kýieu bala bolyp shyghyp jýrmesin,- dep jarqylday kýldi.

       Esen ishinen әielin sybap aldy: «Dura, nenormalinaya, aityp túrghanyn qarashy. Irigen auyzdan shirigen sóz shyghady».

     «Qap, Dumanmen balyq aulaymyn ba dep edim» Búl Tasqynnyng oiy.

            -Kýieu bala bolsa nesi bar, tek sender qyzdaryndy bermey jýrmesender,- dedi Tasqyn kýlip.

            -Senderge barsa arman joq qoy,- dedi jarqylday kýlgen Janar. Sosyn ketik tis «kýieu balany» kóterip alyp, mashinagha mindi. Betinen shópildete sýiip jatyr.

 

                                                           ***

 

 

 

  Qyrghauyldyng týsindey kórkem jaghalaugha jayghasqan olar, sugha shomylyp aldy. Erkekter proferansqa kiriskende eki әiel otbasynda tamaq әzirley jýrip úzaq syrlasty. Kartany qoyyp, erkekter voleybol oinady. Bir uaq qarmaq salyp, balyq aulady, sóitip jýrgende kýn qyzyl iyegin tau betine ósken qaraghaylargha ýikey týsip týn kórpesin jamyldy.

      Býgingi kýnge qústyng sýtinen basqanyng bәrin alyp shyqqan Jaqan balyq sorpasyn aldaryna ala bergende, ornynan túryp, mashinadan «Elektronika-407» televizoryn әkeldi de, iske qosty. Týngi mýlgigen dalada әn qalyqtady.

            -Qalamqas qoy, mynau!- dep Janar qolymen auzyn jaba qoydy.

      Esen televizordan kózin taydyryp alyp ketti. Bәri ishtey ýnsiz qalghan.

      Tasqyn: «Qalamqas, Qalamqas, sening bir tal shashyng altyn ghoy men ýshin. Sen maghan qaramadyn. Nege sen menimen kezdesuden qashtyn... Qalamqas...Qalamqas!!!»

      Janar: «Qalamqas, janaryng netken múndy edi?! Sen osy kimsin... sen osy kimsin...Nege menen alystap kettin?»

      Mazdaq: «Men bәrin de bilem...Sen jazghan hattardy da bilem.Seni Tasqyn sýigen, sýigen!Qyzghanam senen kýieuimdi!Sen ghajap súlusyn, qyzghanam qy-yzgha-a-nam!!!»

     «Oylaysyng ba, janym, oilaysyng ba,

       Balalyq sezimge boylaysyng ba...»

       Mazdaq kózin televizordan almay otyrghan Tasqynnyng qolynan ústady. Tasqyn selqos, onyng qolynan ústaghan joq. Kelinshek kýieuining shashynan salalay sipady.

            -Qolyndy alshy...

       Tasqynnyng jaryqshaqtanyp shyqqan dausy Mazdaqtyng jan dýniyesin tas-talqan etkendey boldy.

       «Shyn sýiedi eken ghoy, Qalamqasty shyn sýiedi eken ghoy...»

       -Sizben biyleuge bola ma?-dep Jaqan ornynan túryp Mazdaqty shaqyrdy. Án qayyrmasynda oinaghan saksafon ýni oinaqylanyp túr...Mazdaq prorektor jigitpen biylep jýr. Álsin-әlsin televizor aldynda túnjyrap otyrghan kýieuine qarap qoyady.

        «Áli Qalamqasty úmyta almay jýr eken ghoy....»

        Jaqan kelinshekting qabaghyndaghy kirbindi birden anghardy.

            -Jeneshe, sizdi bireu renjitti me?Sizge tek qana kýlki jarasady. Kýlinizshi kәne....

        Mazdaq kýlgen bolyp basyn shayqady.

            -Nemenege renjiymin.Joldasym bar.Úlym bar.Qyzmet bәri oidaghyday. Ana әnshi әiel siyaqty ne otbasy joq, ne bala joq aidalada qalsam bir sәri...

            -Tuu, siz ózi terennen tolghap kettiniz ghoy. Sizdey súlu jangha kónilsiz jýrgen jaraspaydy. Kәne, kýlinizshi, mini…

Qaranyzshy, siz kýlgende tura Leonardo da Vinchiyding «Mona Lizasyna» úqsaysyz. Kýlinizshi, kәne, kýlinizshi…

       Mazdaq syqylyqtay kýldi.

       «Qanday kónildi ashyq jarqyn jigit».

       Án ayaqtaldy.

       Jaqan men Mazdaq biyin toqtatty. Esen rumkalargha koniyakty basa qúidy:

-Al, mening bәibishem sóilesin.

    Janar rumkany qolyna alyp sóilep ketti:

-Dostar, biz qasiyetti Shynghystaudyng týlekterimiz. Shyndyghyn aitu kerek, keyingi kezde bir-birimizdi izdeuden qaldyq. Irip bara jatyr edik, Jaqan әiteuir bәrimizding basymyzdy biriktirip, ótenimizdi janghyrtyp otyr. Jaqa, sizge rahmet. Myzghymas dostyghymyz ýshin alyp qoyalyq!

-Rahmet, Janara. Kel, alyp qoyalyq. – Birinshi bolyp Mazdaq rumkasyn soghystyrdy.

-Mine, Esaghannyng joldasy osylay sóileui ghajap emes pe.

-Kel, Janar, - Tasqyn da oghan súrauly jýzben qarady.

     Týngi auany janghyrta bәri kýlip jatyr. Jaqan eshtenege týsinbey olargha antaryla qarap qaldy. Janar: «Qoysandarshy, endi, sender de bir qay-qaydaghyny úmytpaydy ekensinder!» dep jas balasha búrtiyp qaldy.

     Janar institutta jýrgende qyzdardyng tórt kózi týgel otyrghanda әdettegishe tyrqylday sóilep: «Qyzdar, mening ýlken әjem kezinde ataqty Mәdiyge ghashyq bolypty, әjem sol kisige túrmysqa shyqqanda men Mәdiyding nemere qyzy bolady ekenmin» dep aityp qalghany bar-tyn. Sodan beri sabaq beretin múghalimder de, basqalar da Janardy: «Mәdiyding nemere qyzy» dep ataytyn.

       Torghyndanyp ay tudy. Kól betine aq aray oinap, kýmis shabaq kól betin shóp-shóp sýiip, qúrbaqalar tandaylaryn qaghugha kiristi.

     Eki-ýsh koniyak bótelkesi bosap, anaday jerde jatyr, qyzu әngimening tiyegi aghytyldy. Esen men Tasqyn bir-birimen jayshylyqta qyrghy qabaq  bolyp jýrse de, dәl osy sәt búrynghy bauyrlastyqtary esterine týsip, kónilderi de bosansydy.

-Áy, sen, meni tynda, - dedi Esen oghan barylday sóilep. -Cen meni jek kóresin, iyә, solay ghoy. Týkirdim sening qaghaz shimaylap alghan myng jarymyna…

      Tasqyn basyn shúlghydy.

-Sen eshtenening parqyn bilmeytin eseksin, keshke deyin ózing de qamalyp, Mazdaqty da qamap qoyghansyn. Sen bar ghoy, sen jalpy jaqsysyn, ózgerip ketkening bolmasa. Men óssem, sen menimen tirispe. Tabanyng kýiedi. Men myqtymyn. Almatygha baram, joq… joq syraz Moskva… otyram sonda baryp, al ne isteysin…

   Tasqyn onyng sózin úqqan joq, basy jerge sylq etti de qor etip úiyqtap ketti. Mazdaq namystanyp: «túr-túrlap» edi, onysynan eshtene shyqpady. Jaqan ornynan úshyp týregelip, «Volganyn» ishinen jastyq alyp shyqty.

-Jeneshe, basyna jastanyz. Tәken biraz sharshap qaldy ghoy deymin, tvorchestvo adamy, әrqashan oy ýstinde jýredi. Jeneshe qysylmanyz, ózimiz emes pe? – dep Jaqan jymiyp kýldi.

-Songhy kezde densaulyghy da tómendep jýr edi, - dep Mazdaq qalay aityp qalghanyn ózi  de bilmey qaldy. – Renjimenizder, ózimiz ghoy…

-Jeneshe, ol ne degeniniz…

-Maza, nesine qysylasyn, bayaghyda Almatyda oqyp jurgende bizding kózimizshe shampandy әreng tatyp alatyn qasqalar ghoy. Endi kórmeysin be? Áy, biraq osy azamattardyng arqasy ghoy, kel ózimiz osylar ýshin alyp qoyalyq. Kel endi…

       Janar rumkasyn úsyndy.

-Áy, degenmen Mәdiyding nemere qyzy ghajap, ә!

    Esen Janardyng moynyna qolyn asyp, basyn iyip әkeldi de, erninen ýzilte sýidi. Mazdaq úiyqtap jatqan Tasqyngha qarap yza bolyp ketti: «Qoryldauyn qarashy maubastyn».

-          Jeneshe.

-          A…

-          Keliniz, alyp qoyalyq!

-          Áy, menin… Qa… bәibishem qanday tәtti-a!

-          Oi, jyndy, ketshi bar… jyndy ghoy… jyndy ghoy…

   Janar kýieuining arqasynan ong qolymen salmaqsyz bir salyp ótti. Dauysynda әielge tәn júmsaqtyq bar. Mazdaq qolyndaghy rumkasyn týsirip aldy.

-Jeneshe, búnynyz ne? – dedi Jaqan jerde jatqan rumkany alyp, qaytadan koniyak qúidy. Esen men Janar qúshaqtasyp, kýlip әldenege mәz bolysyp ketti. Janar «Qoyshy…Qoyshy, bala bop ketting be?» - dep syqylyqtay kýledi. Mazdaq kózine qamshy tiygendey qorlanyp ketti. Bir sәt Tasqyndy júlqylap oyatqysy da keldi.

-Jeneshe, jýriniz, sugha týseyik, týngi kólge týsken adamgha baqyt syilaydy.

-A, ne deysiz, - dedi Mazdaq týsininkirmey.

    Baryldap sóilep otyrghan Esen de eleng etti.

-Sugha týseyik, deysing be? Týseyik. Mynany alyp qoyalyq ta shomylayyqshy azdap, kel, bәibishe tartyp jiber… Al, Mazdaqjan, shalym úiyqtady eken dep sen qalghyma. Esti әiel, eri qalghyghanda…

-Qoysanshy, - dedi Janar.

-Alyp qoyalyq, jeneshe, kól suy boyymyzdaghy koniyakti qazir-aq jútyp alady, - dedi Jaqan.

    Bәri koniyakty alyp qoydy.

-Sender bara berinder, Janar ekeumiz birazdan song baramyz, - dedi Esen.

-Esagha, o ne degeniniz, birge barayyq.

-Bara berinder, Jaqa, men myna Janargha aitatyn azdaghan leksiyam bar edi… otbasy

mәselesi…

-A, onda Esagha, Se-lya-viy!

-Jaqan ong qolyn kóterdi. «Esaghang esi bar azamat, týsinedi ol meni».

-Jengey, jýriniz biz sugha týse bereyik.

-Mazdaqjan, renjime, ýsh minut qana keshigemiz, - dedi Janar. Esen әielining bileginen qysyp jiberdi. Koniyak basyna shyqqan Mazdaq prorektormen birge kólge bara jatyp, úiyqtap jatqan kýieuine yzalana qarady. «Sen úiyqtaghandy ghana bilsenshi».

     Prorektor Mazdaqtyng qiylghan belinen ústady.

      -Jeneshe, qúlap qalmanyz.

       -Qolynyzdy alynyzshy.

     Kelinshek ayaghyn jyldamdata basyp, kólge keldi.

     Týn týndiginen tógilgen ay sәulesi, omyrauy alqagha tolghan qyzday qylymsy qozghalyp,  kól betinde shabaqtyng kýmis qabyrshaqtarynday jylt-jylt etedi.

     Shyghystan jyly jel bas kóterip, qamys-qoghany úiqysynan túrghyza jelpip ótti. Jaghalaudy ópken jalqy tolqyndar, kelinshekting toq baltyryn úrghylaydy. Mazdaq jan-jaghyna qarap edi, Jaqan kórinbedi. Jenil kók halatyn sheship tastap, sudy tizeden keship bara jatqanda, tegurindi kýsh ózin qapsyra qúshaqtap, qauyrsyn qúrly kórmey, tynysyn tarylta kóterip, bal qúraqtyng ýstine jatqyzghanda, әielding kózine samsaghan júldyzdar kórindi.

     Alqymyn ystyq jalyn sharpyp, júmyr iyqtaryn quatty qoldar qysa týsip, alabúghanyng aua tolghan jelbezegindey qos anaryn qorghasynday auyr qimyl janshyp barady. «Tas...» dedi kelinshek ishinen.

     Bóten dauys alqyna sybyrlady: «Janym, janym». «Janym» dedi. Kelinshek: «Janym». Kenet, bóten qimyldan esin jinap ala qoydy.

            -Úyat bar ma, sizde...-Bar kýshin jinap, alqynghan bóten dauysty keudesinen iyterip kep jiberdi.

            -Ne boldy, jeneshe, eshkim joq qoy.

            -Úyatsyz!

            -Jýgirip baryp halatyn asygha kiydi de, qap-qara týnde qyzyl tilin jalandatqan otqa qaray jýgirdi. Bir-eki ret sýrinip ketti. Jýregi alqynyp, basy ainaldy. «Úyattaghy-ay, úyat-ay!»

    Qarqyldap kýlgen Esen Mazdaqty kórip: «Mazdaqjan, kep qaldyng ba?Su qalay eken?»- dedi.

            -Qaytayyqshy,-dedi Mazdaq dausy dirildep.

    Qaytayyq, onda túrghan ne bar. Jaqan qayda, ol-rysari kelsin.

    Osy kezde ayaq dybysy estildi. Mazdaq prorektordyng kele jatqanyn bilip, úiyqtap jatqan kýieuining janyna bardy da, júlqylap oyata bastady.

            -Túr, túr, Tasqyn, saghan ne bolghan!

     Tasqyn basyn kóterdi de, әldene dep sóilegen kýii qaytadan jatyp qaldy.

            -Mazdaqjan, saghan ne boldy-a?Úiyqtay bersin, tang atqansha biraz uaqyt bar ghoy,- dedi Janar.

            -Janar, qaytatyn mezgil boldy, az sayrandaghan joqpyz, qaytayyq.

            -Qaytsaq qaytayyq. Maza, sharshaghan bolar, - dep Janar kýieuining iyghyna basyn sýiedi. Esen iyghyn qozghap, әielining basyn kóterip jiberdi.

            -Sen ne, jylyna bir seruendep shyqqanda qaytayyq deysin? Bireu quyp kele me?!

     Janar kýieuining jýzine tura qaray almay, otyryp qaldy.- Mazdaq qaytayyq degen son...

            -Mazdaq qaytamyz degen son,- dedi Esen kekesin dausymen.- Nemene sen onyng jan qúrbysy bolyp, jandýniyesin týsinseng qayda qaldyn, kýn úzaq ýiinde qamalyp otyrady, bir mezgil baryp shyghugha da jaramaysyn, endi kep...

     Mazdaq Esenge búryldy.

            -Esagha , qoy endi, ashulanba, men jay...

            -Qaydan bileyin, Mazdaqjan, kýiip kettim, shalynnyng jatysy mynau!-dedi Tasqyndy súq sausaghymen núsqap...-Kesken terek siyaqty. Tym qúrymasa, seni Janardyng týsinetin jóni bar ghoy...

            -Qaytsaq, qaytayyq, Esagha, qyzdar dúrys aitady, - dedi Jaqan myqynyn tayanyp.

            -Jaqa, mashinannyng aqauy bar dep ediniz.

     Prorektor Esenge búnday sózdi aitpaghan edi. Jaqan onyng neni megzep sóilep otyrghanyn birden sezdi.

            -Esagha, qyzdardy renjituge bolmaydy. Ol kisilerding aitqany men ýshin zan, - dep mashinagha qaray ketti.

     Esen onyng sonynan tanyrqay qarady. «Mynau jyndy ma, ei. Bos qaytpaq pa». Mashina jaqta jýrgen Jaqangha dauystap:

            -Jaqa, au, Jaqa, sizding ornynyzda Tasqyn Dosaevich bolsa, Mazdaqjannyng sózin sóz demes edi, ómiri tyndamaydy ghoy, ózin de, әp-әdemi kelinshegin de ýiine qamap otyrady, - dep kele jatyr edi. Janar:

            -Qoysanshy, Esen, - dep bileginen ústady. – Qoy endi...

            -Nemene qoy, qoy deysin, qoy týgili eshki de joq, shyndyq pa, shyndyq. Dos jylatyp, dúshpan kýldirtip aitady degen bar. Osyndayda samokritika jasap almasaq bolmaydy. Sol ýshin isheyik...

      Esen bótelke týbindegi koniyakti óz rumkasyna shýpildete qúiyp tartyp jiberdi de, kýieuining janynda tizerlep otyrghan Mazdaqqa qarap:

            -Oy-hoy, Mazdaqjan, keremetsing ghoy, ә! Kýieuine ótkizbegen tilindi bildey prorektorgha ótkizdin-ә! Ghajap súlu әielsing ghoy, bayaghyda Tasqyn Dosaevichyna Qalamqasty alghyzbaghanym qanday jaqsy bolghan. Ol bolsa osy jerde betimizge ystyq shashar edi... Oi, Mazdaqjan-ay, keremet jansyng ghoy, prorektordy aldynda qúrday jorghalatyp qoydyn. Oi, Mazdaq....-dep yrjalaqtap kýlgen boldy. Mazdaq onyng sózin estimegen boldy.

    Esen shyndap qyza bastady. Auzyna kelgenin sóilep, Janardyng әr sózin mazasyn aldy. Jaqan ol  ne aitsa da kóterip, Tasqyn ekeuin mashinanyng artqy oryndyghyna jatqyzdy.

            -Jengey, siz aldygha otyrynyz, -degen prorektordyng úsynysyn qabyldamaghan Mazdaq eki mas erkekting janyna baryp otyrdy. Esen úiyqtap jatqan Tasqynnyng jaghasyna jarmasty. –Sen menimen tirespe, tabanyng kýiedi... Men...

    Jarty saghattan song qap-qara «Volga» qalagha baratyn tas jolgha iligip úshyp kele jatty.

    Tang yqylassyzdana atyp keledi.Ony olardyng eshqaysysy da angharghan joq.

    Qanday saytannyng týrtkenin kim bilsin, sol týngi kól jaghasyndaghy «bóten qimyldy» Mazdaq týsinde qaytalap kórdi.

 

                                                                       ***

   Shar ete týsken telefon dausy kresloda toqyma toqyp otyrghan Mazdaqtyng oiyn búzyp jiberdi. Telefon ýni ekinshi ret soghylghanda úzyn halatynyng etegin sýiretip, kórikti denesin tip-tik ústap, sýirik sausaqtarymen telefonnyng trubkasyna kóterdi.

            -Allo, tyndap túrmyn.

  Ar jaqtaghy adam sәl bógeldi.

            -Allo, - dedi taghy.

            -Mazdaq, sen be?

            -IYә, tyndap túrmyn.

            -Men Esenmin ghoy, - dedi ar jaqtan,- Hal qalay? Duman kak? Shauyp jýr me?

            -Rahmet Óz haldering qalay?Habarlaspay kettinder ghoy, qyzdaryng jýgirip jýr me? Ne janalyqtaryng bar?

            -Vse u nas normalino. Sening Tasqyn Dosaeviching emespiz, biz otbasymyzgha ýlken nazar audaramyz. Keshe Janar ekeumiz teatrgha bardyq, óte jaqsy boldy. Ózine aitayyq dep edik, anauynnan qorqtyk. Adamdy kerek qyla ma ol...Teatrdan shyghysymen bayaghy jas kezimizdi (kenk-kenk kýlip aldy) esimizge týsirip, týn ortasyna deyin kóshede jýrip qalyppyz...Ózinmen  bir sekret әngeme bar edi, Mazdaq, kak dos retinde, ózine aitayyq dep Janar ekeumiz san ret oqtaldyq. Oghan taghy...sol ózinmen...

            -Mazdaqtyng úzyn moyny kerilip, iyegi dir-dir etti.

            -IYә, ne bop qaldy...

            -Ne bolushy edi, bizdiki qamqorlyq. V konse to konsov búl ne ózi...sen týrmedegi adam emes shygharsyn...

  Mazdaqtyng jýregi dýrsildey soqty.

            -Esenjan-au, shynynda keyde ózimdi qapasta otyrghan adamday sezinem,- dep múnyn, shagha sóiledi.- Ýige de kelmeysinder.

            -Barar edik qoy, ana arhiytekturany qayta qúryp jatqan myqtyng jaqtyrmaydy ghoy bizdi.

            -Jogha, nege...

            -Oy, Mazdaqjan, sen eshtene bilmeysing ghoy.

            -Neni?

            -Sen  bilmeytin sharua kóp...

  Mazdaqtyng jýregi búlqyndy. «Búl neni aitpaq bop túr». Esik jaqqa qarap-qarap aldy da, sózin qayta jalghady.

            -Ne, Tasqyn...

            -Ol jaghyn telefonmen aitugha bolmaydy, myna Janar ekeumiz ózinmen әngimelessek dep edik, qazir saghan mashina jibereyik, kele ghoy, meniki dostyq. Mazdaq, kelmeseng ózing bil...saghan aitpasa bolmaydy...Anauyng mening zvondaghanymdy bilmey-aq qoysyn...

   Esikting qonyrauy shalynysymen Esen trubkadan asyghys sóiledi.

            -Dachagha bara jatyrmyz. Kel, ýlken әngime bar, mashina jiberem. On minuttan keyin, ayaldamagha kel...

    Esikting qonyrauy taghy bezildedi. Trubkany ornyna qoya saldy da, jýgirip baryp esikti ashty. Qyzyn kóterip, esikting qonyrauyn basqyzyp túrghan әieli- Janardy kórdi.

            -Papa, sen nege esikti ashpaysyn, ýige ai keledi dep qoryqtyng ba-a?- dedi qyzy sýikimdi balghyn dauysymen.

            -Oy, qyzym-ay, sender joqta maghan qalay qorqynyshty desenshi.

            -Papa qorqaq, papa qorqaq, úyat-ay, - dep sәby eki qolyn shapalaqtady. Esen qyzyn qolyna alyp, ýige kóterip kirgizdi.

            -Mamang ekeuine tamaq әzirlep qoydym.

            -Papa, tort әkelding be, a?!

            -Ákeldim, qyzym, әkeldim. Mamang ekeuing ýshin men ne istemeymin. Dastraqandy da sizder ýshin әzirlep qoydym.

   Janar kýieuine yqylaspen qarady.

            -Rahmet, papasy.

            -Ura, men tort jeymin,- dep as ýige qaray bara jatqan qyzyna Janar:

            -Aypara, qolyndy ju,- dedi.

            -Mama, men tanerteng jughanmyn qolymdy, - dep qyzynyng auzy búrtiyp shygha keldi.

   Esen qyzynyng janyna bardy.

            -Jua ghoy, ainalayyn, osy ýidegi patshagha baghynbaugha bolmaydy, qyzym.

            -Patsha degen ol kim, papa?

            -Ol – sening maman, ainalayyn, ekeumizding patshamyz.

            -Patsha aqyldy bola ma, papa?

            -IYә, ol sening mamang siyaqty aqyldy, óte әdemi bolady...

            -Qoyyndar endi, qyzyng ekeuin...

            -Ura, mening mamam patsha, ura, ura...

   Kishkentay qyz bala qolyn juu ýshin vannagha kirip ketti.

            -Qyzyng ekeuing tipti meni maqtap...

            -As әzir, hanum, - dep Esen әielining betinen sýidi. – Sharshaghan joqsyng ba?...

   Qonaq ýide túrghan telefon shyryldady. Kýieuine asa yqylasty, yjdahatty janarymen qaraghan әiel:

            -Baryp alshy, - dedi nazdanyp. Esen jýgirip baryp trubkany aldy.

   (Jaqan ghoy, Jaqan).

            -Da, tyndap túrmyn.

            -Esagha, men ghoy, -dedi ar jaqtan júmsaq dauys.

            -A, men de alandap otyr edim, jaqsy boldy,  sizge úshugha biylet dayyn.

            -Jaqsy, onda rahmet, - dedi asyghys dauys.

            -Habarlasanyz...asygha tosam, - dedi bergi jaqtan myghym dauys. Dәlizden әielining dybysyn estidi.

            -Ha-ha-ha...Kóp rahmet, kóp rahmet. Janar da sizge rahmet aityp jatyr.

            -Ne, ne?- dedi ar jaqtan dauys eshteneni týsinbey.

            -Men óte alandaymyn, - dep búl trubkany ornyna qoydy.

            -Ol kim?

            -Bizding azamattar ghoy, jýr tamaqtanayyq.

       («Búghan eshteneni sezdirmeu kerek, eshteneni»)

            -Men Mazdaqtar ma dep edim, kópten habarlaspay kettik.

            -Olarda sening júmysyn bolmasyn, - dedi Esen týsin suytyp. –Bayy dos pa desem, jau boldy aqyry.

            -Kimdi aityp túrsyn, qúdayym-au, ózimizding Tasqyn ba?

            -IYә, jogharghy jaqqa mening ýstimnen aryz jazypty.

            -Súmdyq-ay, ne dep?

            -Ne bolushy edi, ýiding qanqasyn syzbady dep, arhiytektordyng toqyrauyn qúday adam balasynyng basyna bermesin.

            -Ózi ne qyryp jýr eken?!- dedi Janar ashulanyp. – kóre almaydy bizding óstip jýrgenimizdi.

            -Qoyshy solardy, ainalayyn, odan da jýr, tamaqtanayyq.

            Osynday da súmdyq bolady eken-au, - dep an-tang kýy keshken Janar kýieuining sonynan erdi.

            -Papa, mine, qara, qolym tap-taza, judym, - dedi osy kezde qyzy.

            -Aqyldym menin!

   Ýstel basyna otyrysymen Esen qabyrghadaghy radionyng qúlaghyn búrady. «keshkilik konsertimizdi bastaymyz».

 

                                                                       ***

            -Keshtetip qayda jinaldyn?- dedi Tasqyn djinsy shalbar men kóilegin kiyip shyqqan әieline dәlizde kezdesip.

            -Qayda bolushy edi, kinogha, -dedi Mazdaq yzalanyp.

            -Men sizden ertengilik júmysqa kómek súrayyn dep edim.

            -Qanday júmys, taqsyr?

            -Erteng taudaghy demalys ýiine baryp júmys istep kelmesem.

            -Qazirden bastap nege kete bermeysin?!

            -Sen qyzyqsyn, - dedi Tasqyn ong qolyndaghy kofevarkany ekinshi qolyna auystyryp. –Kóp júmys qalghan joq, biraz tabighattyng qúshaghynda bolyp, shabyt shaqyrmasaq bolmaydy, shabyt kerek, shabyt...

            -Ýide shabytyng oyanbay qiyn bop jýr eken ghoy, solay de...

            -Men saghan týsindireyin.

            -Kesh qaldyq, tym kesh.

   Mazdaq dәlelsiz oyana salatyn әildik namystyng qúrbany bop óz ýiinen shyqty. Baspaldaqpen jenil ayaq kiyimining dybysy bilinbey týsip barady. «Maghan endi bәribir».

   Trotuar boyymen kele jatqan kelinshekti mashinada otyrghan prorektor birden anghardy. «Oy, Es-agha, rahmet, azamat sol!» Mashinadan shyqty da, jan-jaghyna qarap alyp qarsy jýrdi.

            -Súlu jengey, jol bolsyn?

            -A, siz be ediniz, Janar qayda?

    Prorektor kelinshek didaryndaghy kirbindi birden anghardy.

            -Sizdi tosyp-tosyp taksiymen ketip qaldy. Mening de ýide qonaghym bar edi, sizderde delovoy әngimeleriniz bar eken, Esaghang men suprugasy ótingen son...neghyp túrmyz, jýriniz...Qap-qara «Volga» syrghyp baryp, jol ýstinde aghylyp jatqan mashinalardyng arasyna kirip ketti.

    Japondyq magnitofonnan saksafon ýni tógilip keledi. Ghajap sezim saltanatyna toly jigerli afrikalyqtardyng muzykasy.

            -Kónilsizsiz ghoy, jeneshe, -dedi Jaqan.

    Kelinshek jauap bere qoymady. («Men osy qayda baram»). Sanasyna oralghan óz súraghy bas kóterip kele jatyr edi, әldene dep sóilegen erkekting dausy basyp ketti.

            -«Vse proydet, y pechali y radosti» degen Boyarskiy zamandasymyzdyng ólendetetini bar. Qapa bolmanyz, estuimshe, siz qorghamaq kórinesiz, óziniz eshtene aitpaysyz...

            -Oy, Jaqa, sol dissertasiyasy bar bolsyn, basqa tauqymetim de bastan asady, shydamym tausyldy...

     Saksafon ýni yshqyna kóterile berdi. Olar ýnsiz qalghan. Taudyng búralang jolynan shyqqan mashina sayajay qalashyghyna kep kirdi.

            -Aytynyz, jengey, aspandaghy aidy әper deseniz de, - dep Jaqan kýldi.

            -Búdan bylay siz meni «jengey» degendi qoysanyz, sosyn, kóp otyrmay qaytsaq.

    Prorektor jorta anqausyp sóiledi.

            -Mazdaq Kereevna, qaytu mәselesin men emes, Esaghandar biledi, men sol adamdardyng kónili ýshin ýidegi qonaghymdy tastap, - dep mashinadan shyghyp ketti. Syrtta biraz bógelip, sayajaydyng jaryghyn jaghyp keldi. Esikti ashyp:

            -Proshu vas, madam, - dep qúrmet kórsetti. Mazdaqtyng ashyq jarqyn, taza súlu kýlkisi týngi auada әdemi shyqty.

            -Kóp rahmet.

    Ekeui syrty sәndi órnektermen bezendirilgen, sayajaydyng ishine kirdi. Mazdaq jan-jaghyna jaltaqtay qarady.

            -Janarlar qayda?

            -Tuu, úmytyp ketippin ghoy, ol kisiler joldan bir babushkanyng ýiine soghyp, qyzdaryn qaldyramyz degen, kep qalar. Otyrynyz. Men qazir.

    Mazdaq júmsaq kreslogha otyrdy. Jaqan jyldamdatyp, jurnal ýstelding ýstin ishimdik, ol-púl taghamdarmen jasandyryp jiberdi. Ol kelinshekke qarsy otyra berdi de, qayta ornynan túrdy.

            -Keshiriniz, Mazdaq Kereevna, men basty mәseleni úmyt qaldyra jazdappyn. –Muzyka!-Prorektor súq sausaghyn shoshaytty.- Muzyka  adam janynyng emshisi degen bar.

    Magnitofondy iske qosqanda, muzyka yrghaghymen qyzyl, jasyl әr týsti jaryqtar jana bastady. Adam jýregine jaylap kirip, kirbinge toly kónildi quanyshqa shaqyrar meyizdey júmsaq muzyka oinap túr. Jaqan jaryqty óshirgende bólme ishi tipten jәrmenke dumanyna ainaldy.

    Qyzyl, jasyl jaryqtar.

            -«Netken jaydary, jaqsy adam» dep oilady kelinshek.

 

                                                                       ***

 

     Tasqyn ornynan túrdy da, eki qolymen belin mytylap kerildi. Esinep aldy da, әldeqashan suyp qalghan kofeden eki úrttady. Bólmeni kezip jýrip aldy. Kitap sóresinen qolyna ilikken kitapty alyp edi, Mark Berkovichting «Kadry neokonchennoy kinolenty» degen kitaby eken. Osydan bir jyl búryn oqyghany esine týsti. «Qaytalap oqu kerek» dep oilady. Úshtalghan qaryndashtyng bireuin aldy da, kitaptyng atyn jazyp, túsyna «Erteng ala ketu kerek» dep jazyp, shimaylay qolyn qoydy. «R.S. Mindetti týrde» degen sózdi jәne qosty. Tereze aldyna keldi. Qala shamdary qolamtada jatqan shoqtar siyaqty. Jylt-jylt jymyndasqan dýniye. Qolyndaghy kitaptardyng betin ashty...Shәken agha qolyna dombyrasyn ústap әn aityp otyr. Suretke úzaq tesile qarady.

    Eles. Eles. Elester.

    Panorama: «...Qús júmyrtqasy shaghylyp, ýirekting sary ýrpek balapandary kól betine shyqqan mezgil. Kól beti mәre-sәre. Qúddy jaz toyyn toylap jatqanday. Qayrannan shabaq shorshyp, jaryq dýniyening auasyn shóp-shóp sýiedi. Tang rauanynda janbyr seuip ótken. Aua kerimsal. Qyz ernindey qyzghaldaqtar dýriya jelmen nazdana terbeledi. Baq-baqtar ajarlana týsken. Qara qanat kóbelekter aq gýl ýstinde kirpikshe jypylyqtaydy. Balghyn erinderi gýlding shyryn sabaghyn tistegen egiz qúralay, túyaq dýbirin estip, eleng etip, qúlaqtaryn qalqityp, pәk janarlaryn kezek-kezek ozysyp, ýzengi qaghystyryp kele jatqan jorghalargha qadady.

            -A-a-ay, tyndandar meni, biz baqyttymyz.

    Mazdaq dausy shýregey tóbelerin etegine shashyp tastap, tәkapparlana qaraghan shýlen Shynghystaudyng tastaryna tiyip janghyryp jatyr. Taypalghan bipyl jorghalar  kezek-kezek moyyn ozysyp, josyp-aq keledi».

    Eles, eles, elester...

    Qazaqtyng qonyr dalasy....Shәken aghanyng mayda qonyr maqamdy dausy órlep barady.

    «Berip ket saqinandy mys ta bolsa,

      Jýreyik kýlip-oynap qys ta bolsa.

      Shesh-taghy etigindi baypaqshang kel,

    Kóreyin óz sorymnan ústap alsa».

    Qazaqtyng qonyr dalasy.

    Qonyr әn.

    Jorghalar josyp-aq keledi.

    «Sizderding tyndaghandarynyz lentagha jazyp alynghan әnder» dedi diktor. Saghat soghylyp jatty. Eles...kóz aldynan joghaldy. Tasqyn Shәken Aymanovtyng suretin keudesine basyp jylap jibere jazdady.

     Shýmekten súp-suyq sudy aghyzyp, raqattanyp, juyndy. As ýige kep kofevarkany gazgha qoyyp, gazdyng kógildir jalynyna úzaq qarap otyrdy.

   Bir shyny kofeni asyqpay úrttap iship, bólmesine kep temeki tútatty. Qolyna úshtalghan qaryndash alyp, appaq qaghazdaghy shym-shytyryq shimaygha úiqy shaqyryp qantalaghan kózin qadady.

   Qonyrau shalyndy. Ornynan selqos túryp, esikti ashyp bir ornynda sileyip túryp qaldy.

            -Abylay agha...

 

                                                                       ***

 

            -Mynau sizge, -dedi Jaqan fransuz әtirin úsynyp.

            -Maghan ba?- dedi Mazdaq qaraqat kózderi quanyshqa bólenip. –Rahmet. –Qútyny qolyna aldy. Sytrqy qorabyn ashyp qalghanda shyghys әuenine úqsas muzyka oinady. – Oy qanday ghajap, rahmet sizge.

            -Mazdaq Kereevna, o ne degeniniz, rahmet degen ol, keliniz alyp qoyalyq.

   Prorektordyng qúrmetine riza bolyp otyrghan súlu kelinshek rumkadaghy koniyakty tauysyp ishti. Jaqan onyng «Qaytayyqshy, Janarlar nege keshikti» degen súraqtaryn úmytqanyna quandy. Muzyka oinap túr. Qyzyldy-jasyldy jaryq súlu kelinshekting didaryna qúbylyp týsedi.

            -Sizge qalay rahmet aitsam eken.

            -Shyn aitasyz ba?

            -IYә.

    Kelinshek basyn iyzedi. Qyzyldy-jasyldy jaryqtar. Jaqan kelinshekting iyghynan ústady da, ózine tartty. Mazdaq kózin júmdy. Erkekting erni ýlpildegen aq tamaghynan aimalaghanda óneboyy órtenip esi ketti. Jaqanda da taghat qalghan joq....

            -Baqytymdy taptym ba?

            -Qoyynyzshy, búnynyz ne? Endi, janym-au, saghan ne bolghan búnsha...

  Kópten beri erkekting erkeletkenin úmytqan kelinshekting denesi oghan tyghyla týsti. «Qoyshy...Qoyshy...» Ottay ystyq qúshaqtar...barlyq dýnie ólgen, kelinshekting kózi júmuly...Erinderi jymiyp...Basqa dýnie úmyt qalghan. Tipten joq...

    Qyzyldy-jasyldy jaryqtar....

 

                                                                       ***

 

            -Agha, kelininizdi bir jerge júmsap jiberip edim, kep qalar, úlym úiyqtap jatyr, oyatayyn ba, agha!

            -Sәbiyding úiqysyn búzbayyq. Tәtti bir týs kórip jatqan shyghar.

            -Tym qúrmasa, agha, kórinizshi, úlym tura auyldyng batyry.

   Ábden sýlilenip sharshaghan Tasqynnyng quang jýzine lezde quanysh taby teuip shygha keldi. Qiylyp, ótinip túr.

            -Ýlken agha, kórinizshi.

   Abylay ornynan túryp ýstel ýstinde túrghan ózi әkelgen almany qolyna aldy.

            -Jýr, basta, batyrdy kóreyik.

   Kishkentay Duman tanauy pysyldap úiyqtap jatyr. Olar balanyng janyna keldi. Abylay «tynysh» dep belgi berdi. Balanyng әkesi kýlip basyn iyzedi. Týngi qonaq qolyndaghy qyzyl aporttardy bir-birden balanyng jastyghynyng shetine qoydy. Eng qyzyl әdemisin balanyng qolyna ústatyp, enkeyip, kórpeden shyghyp jatqan ayaghynan ústady da, tabanynan úzaq sýidi. Duman eshtene sezbesten tanauy pysyldap úiyqtap jatyr.

            -Sýrinbesin, -dedi. Sosyn jaryqty ózi óshirip, qolymen ymdap «kettik» dedi. Tasqyn jymiyp kýldi. Balanyng bólmesining ishin almanyng iyisi alyp barady. Olar bólmege qaytyp keldi.

            - Kitabynyz shyghypty, agha, quanyshtymyz.

            - Rahmet, densaulyghyng qalay, ainalayyn-a?

   Tasqyn qarsy aldynda otyrghan aqyn aghasyna tiktep qaray beredi.

           -Sizdi kórmegeli talay uaqyt bolypty.

           -Bes jyl, -dedi Abylay bes sausaghyn kórsetip. –Bes jyl uaqyt óte shyghypty-au, jaqynda bir bólmeli baspana algham, qashan sen jana ýy jobalap bergeninshe jaraydy maghan, - dep әzildey kýldi.

            -Agha, sizdi saghyndym, habarlaspaysyz.

            -Osy Esen pysyq qayda, kelin balanyng aty kim edi?

            -Janar. Olar osynda túrady. Qalany birge jobalap jýrmiz.

            -Solay de. Ol pysyqpen bir qalada túramyn de.

   Shay qúiyp otyrghan Tasqyn oghan antaryla qarady. «Nege jaqtyrmay otyr». – Agha,  shay ishsenizshi....

   Kópten kezdespese de, shayda olar sheshilip sóilespedi.

            -Rahmet, ainalayyn, shayyna. Sen Maygýldi úmytqan joqsyng ba?

   Tasqyn jasy qyryqqa ilinse de әli ýilenbey jýrgen aqyn jigitke tanyrqay qarady. –Joq, -dep oilanyp otyryp qaldy da, esine Esenning aitqan әngimesi oraldy.

            -IYә,osynda túrady dep Esen maghan aitqan.

            -Sol Maygýldi bir kóruge kelip em.

            -Kýieui...

            -Bilem ainalayyn, bәlem bәrin... Ol osy qalagha kóship kele jatqanda mashina avariyasyna úshyrap, mertigip qalypty. Kónil súraghanda ne túr, - dep kýrsindi.

            -Solay deniz, - dep Tasqyn oilanyp otyryp qaldy. Abylay ornynan túrdy.

            -Maygýldi bir kórgim keledi.

            -Kýieuinen ynghaysyz bop...

            -Aynalayyn-au, - dep Abylay bólmening ishin kezip ketti. – Qúday maghan ony búiyrtpady. Qayteyin endi, sening oiynsha ol meni tastap basqa adammen túrmys qúryp ketkeni ýshin oghan degen sezimimdi óshiruim kerek pe? Joq. Ol mening alghashqy mahabbatyma opasyzdyq jasady. Qorlady, kýlli әiel zatyna degen jiyirkenish te tughyzdy...biraq. Ózing oilashy ainalayyn, barlyq azapty qara nanday iyghyna sap kótermegen adamnan qanday mahabbat súrar edin? Men ony shyn sýiemin, men odan kóp eshtene súramaymyn, tezirek jazyl deymin de...Abylay tamaghyn kenedi de, qonyr dauysymen óleng oqy jóneldi.

      Ayauly jan!

      Saghan arnap jyr jazam

      Onay da emes,

      Qiyn da emes búl maghan.

      Men óitkeni, meyirimning qúlymyn,

      Men óitkeni, kýnderinmin zyrlaghan.

      Ayauly jan, saghan arnap jyr jazam.

      Serpip ashqan sezimimning týndigin,

      Mahabbattyng mahabbaty búl jyrym.

      Kýn quanyp, kýlimdegen aspanda,

      Týrsin mynau týnerinki týn múnyn,

      Jýregine jýrek bolsyn búl jyrym.

            -Agha...

            -Sózdi bólme. Aqymaq basym ol kýieuge shyghyp ketken kýni pәterime keldim de barlyq suretin jyrtyp tastadym. Aqymaqpyn ghoy, men aqymaqpyn. Shynymdy aitsam, ol sýrinip ketken tasqa da zar bolyp qaldym, saghyndym, saghyndym...

            -Agha...

            -Men qaytayyn, inim, qiyaldanyp mazandy aldym bilem, erteng qonaq ýige habarlas.

            -Aghatay, ýlken agha...

            -Rahmet, bauyrym, niyetine, kelshi,- dep Abylay onyng mandayynan sýidi.

            -Renjulisiz be, agha, - dedi ol Abylaydyng qúshaghynda túryp.

            -Sendey arhiytektorgha qanday ókpe bolmaq? Meni shygharyp salamyn dep әure bolma? Ondaydy únatpaytynymdy bilesin.

            -Agha, agha-au, - dep jas balasha taghy qúshaqtady.

            -Erteng qonaq ýige habarlas, - dep onyng mandayynan taghy da bir ret sýidi de, esikti ózi ashyp shyghyp ketti.

   Tasqyn ne aitaryn bilmey, ornynda túryp qaldy. «Agha maghan renjip jýr eken?»

   Ol terezeden Abylaydyng sonynan úzaq qarap túrdy. Joldy kesip ótken jasyl kózdi taksiyge otyryp ketti. Shyrt etip, shamnyng qyly ýzildi. Artyna búrylghan joq, sol ornynda túryp, oilanghysy keldi. Neni? Kimdi? Ol súraqty taba almady. Dәl qazir ózining qatty sharshap túrghanyn sezdi.

    Podezde mysyq miyaulady.

    Tereze aldynan ketip bara jatyr edi, kózi syrghyp kep toqtaghan qap-qara «Volgany» kórip qaldy. Mashinadan ekeu týsti. Olar...Tasqyn kózin júmdy. Qayta ashty. Olar... Kózin tars júmyp tenselip ketti.

    Qolynda Jaqan syilaghan fransuz әtiri bar. Mazdaq baspaldaqpen ýshinshi qabatqa aqyryn kóterilip keledi. Mysyq miyaulady. Selk etip, toqtay qaldy da, podezding kishkentay terezesining aldynda otyrghan qara mysyqqa qarady. Úzyn jýnderi sabalaqtanghan, shoq kózdi qara mysyq qyzyl tilimen eki ezuin kere jalap ayanyshty miyaulaydy.

    Ol esigining aldyna kep djinsy shalbarynyng qaltasynan kiltti alyp shyqty da, sәl bógeldi.

            -Tórlet, - dedi ishten kýieui ol tabaldyryqty attay bergende. Qarsy aldynan júdyryghyn týiip, kózi qantalaghan kýieuin kórgende jýregi su ete týsti.

            -Men....men...

            -IYә, sen...ne?

            -Mynany qarashy, әdemi әtir.

            -Mә, saghan.

    Tasqyn Mazdaqtyng jaghynan shapalaqpen tartyp jibergende, әiel úshyp baryp qabyrghagha soghyldy, qolyndaghy fransuz әtiri jylu jýiesining jinishke trubasyna tiyip byt-shyty shyqty.

          -Óltir, al óltir...

   Mazdaqtyng dausy kóterilip, aighaylap sóilep jatyr.

   Tasqyn qalsh-qalsh etip ornynda túr.

          -Opasyz, - dedi tistenip.

   Bólmesinen úiqyly-oyau jýgirip shyqqan Duman әke-sheshesining keyipterin kórip shoshyp ketti.

   Ýiding ishin fransuz әtirining iyisi alyp barady. Balanyng basy ainaldy. Shoshyna  aighaylamaq edi, dausy shyqpay sheginip, kishkentay jauyrynymen qabyrghagha tireldi.

          -Ah, - dep Duman qolyndaghy qyzyl almany qarsh etkizip kózin júma berdi. Beykýnә kózderinen jas mólt-mólt etip, qyp-qyzyl almagha tamyp jatyr.

     Ayqay.

     Ýiding ishin fransuz әtirining iyisi alyp barady.

      Balanyng kóz jasy.

    Qyp-qyzyl alma.

 

                                                                           ***

    Tasqyn әielimen ajyrasqan song júmysshylar jataqhanasyna kep túrdy. Osy merzim ishinde Tasqyn búl pәniyde ana sýtimen boygha daryghan adaldyq, enbekke degen sýiispeshilik, on-on bes jyl oqyghan bilim bәri-bәrinen tysqary otbasynyng ózinen basqa eshkim kótere almaytyn qasiretin basynan keshirdi. «IYnening jasuynday aramdyghym joq edi, búl qay basynghandyghyn», dep әieline aitqan sózin týnimen san myng ret qaytalap shyghatyn kezderi de boldy. Keyde....

    Balabaqshagha úlyn aqyrghy ret izdep barghanda jarty qala tanyp, bilip, syilap, qúrmetteytin tәrbiyeshi Kәmila apay kózine jas alyp túryp: «Sizding jaghdayynyzdy týsinem, tek balanyzdyng bolashaghyn oilasanyz...sizge auyr bolsa da aitayyn izdep kele bermeniz. Siz kelip ketken song Dumanjan ne tamaq ishpeydi, әsheyinde jayrandap balalarmen oinaudy da dogharyp býk týsip jatyp qalady». Kәmila apay búny balabaqshanyng aulasynan shygharyp salyp túryp taghy da birdenelerdi aitty. Taghy da. Duman...Duman..

    Sol kýni jyly jaqqa qaytatyn qústardyng qanatyn juyp kýzding songhy jauyny jaughan. Silbirey jaughan súp-suyq jauynnyng astynda ol úzaq-úzaq jýrgen. «IYnening jasuynday aramdyghym joq edi, búl qay basynghandyghyn...» Omyrau qaltasyndaghy dokumentterin syrtynan sipap qoydy. Onda barlyq jaghday eki-ýsh-aq sózben jazylghan. Tom-tom kitapqa tipti nebir sheber degen EVM-gha salyp eseptegende týgesilmeytin otbasylyq tauqymet, әkelik borysh, júbaylyq adaldyq, balanyng kóz jasy bәri-bәri syiyp ketken. «Bәri de bitti endi...» «IYnening jasuynday aramdyghym joq edi, búl qay basynghandyghyn...» Qaytalay berdi...

    Jauyn. Jauyn. Ótip baryp toqtady. «Qalamqas...Qalamqas»....Jauyn astynda qolshatyrsyz kele jatqan múnly jan búghan qaray qorghana basyp kele jatty...kele jatty...

    Sol kýni Tasqyn jataqhanagha Meyirbekting bólmesinen qaytpay qaldy...

 

                                                                             ***

 

            -Sol kýni, -dep Qalamqas Tasqynnyng keudesine basyn qoyyp. –Pәterde jalghyz qalghanmyn. Qyzdar Talghargha toygha ketip qalghan. Jalghyzdyqtan bir týrli elegizip otyrghanmyn, tereze aqyryn tyqyldady. Perdeni ysyrsam, Esen yrjiyp kýlip túr. Esikti ashtym. «Ýige kir», «Qalyng qalay, jalghyzsyng ba?» Esen maghan ýsh tal roza gýlin úsyndy. «Rahmet». Qoynynan shampan bótelkesin alyp ýstelding ýstine qoydy. Men tezdetip kolbasa turap, quyryp jiberdim.

            -Esen, ýsteldi bylay ysyrayyqshy.

            -Osylay túra bersin, Qalamqas. Nesine әure boldyn. Ýide ekeumiz ghana emes pe?

            -Qyzdardyng joq ekenin qaydan bildin?- dedim oiyma eshtene almaghan kýii.

            -Jýregim sezdi...                                                            

    Ekeumiz de kýldik. Týn ortasyna deyin otyrdyq. Nege ekenin bilmeymin, Esen qúighan shampandy tauysyp iship qoyamyn. Ol taghy qúyady. Kýle beredi... Sosyn...sosyn...masqara, Esen basyn mening iyghyma qoyyp úiyqtap jatyr, shoshyp kettim, aighay saldym ba bilmeymin, Esen de oyanyp ketken, kózderi baqyrayyp: «Keshir, keshir», dey beredi. Jyladym...úzaq jyladym. Bar asylymnan, qymbatymnan osylay aiyrylam dep oilaghan joq edim, men ýshin oilaudyng ózi qorqynyshty bolatyn. «Esen maghan: «Ýilenem, seni sýiemin» dedi. Esen ýnemi kelip túrdy. Sen sol kezde jiyiletip kep jýrding ghoy, shynymdy aitsam sening kózine qaraugha qorqatynmyn.

     ...Jazda, jazda estidim, Esen ýilenipti, kimge deysing ghoy, Janargha... әtten...Mazdaq qyz joldas, sen kýieu joldas  bolypsyn. Bar dýniyemnen solay tonalghanmyn. Sol kýnnen bastap mende bir minez payda boldy, qyzdardan jasyryp araq ishetinderdi shyghardym. Bir kýni týnde qyzdar úiyqtap qalghanda men úiqyly-oyau jatqam, qúlaghyma bireu kelip sybyrlady. «Beri jýr, beri». Jýrdim, úzaq jýrdim. Auyzghy bólmede túrmyn. «Ana shegeni  kórding be?» - deydi dauys. «Kórdim». «Soghan asyluyng kerek». Men túnshyghyp, ýndemey qaldym. Dauys janghyra týsti. «Shúlyghyndy al da, soghan asyl, tez, tez». Men aitqanyn istep jatyrmyn, tynysym tarylyp...

            -Dura! – dep bireu jaghymnan tartyp jibergende esimdi biraq jinadym. Qyzdar ish  kóilekpen ýrpiyisip bosaghada túr. Aramyzdaghy eresek qyzdar maghan úrsyp jýr. Jaghymnan tartyp jibergen de sol eken. Esimdi jiyp, óz-ózime kelgen son, qyzdargha jasyrmay bәrin aityp berdim. Olar menimen birge jylap, osy oqighany eshkimge tis jaryp aitpaugha sert berdi. Oqudy tastap ketip qalghym da keldi. Sonda qayda barmaqpyn, eshkimim joq qoy, yzalanyp jylaytynmyn, saghan hat jazatynmyn. Mazdaqtan seni ólerdey qyzghandym...

 

                                                           ***

 

            -Oy, aqymaq, sol saldaqyny qaytesin, - dedi Esen.

            -Sen ne aityp túrsyn?

            -Seni Mazdaq sýiedi, bizding Janarmen dos qoy, bar syryn soghan aitatyn kórinedi. Kóp sózdi qoy, bizding toyda kýieu joldas bolasyn.

            -Bolamyn. Biraq Qalamqasty toygha shaqyrghanda túrghan ne bar?

            -Sen ózi aqyldy tyndasanshy, ol qyzdyng ataghy shyqqan, zoovetting jigitteri kezek-kezek barsa da, kóne beredi eken, anada syrahanda jigitter aityp otyr.

   Tasqynnyng óne boyy múzdap ketti. «Qalaysha, onday qyz emes siyaqty».

            -Sen de osy, ósek aitqanyndy qoysanshy, - dedi Esenge yzalana qarap.

            -Ha...ha..aqymaq...

   Esen qolyn sermep Tasqyngha әldeneni týsindirip keledi. Jol qiylysy. Svetofordyng jasyl jaryghyn kórgen Esen túra jýgirdi. Tasqyn ornynda túryp qaldy. Kenet qyzyl jaryq jandy da jýrginshiler toqtady. Mashinalar aghylyp jatyr. Joldyng arghy shetinde túrghan Esen búghan «Aqymaq», dep súq sausaghymen shekesin búrap qoyady.

   Sonda Tasqyn svetofordyng jasyl jaryghy janbauyn tilep edi.

 

                                                              ***

 

            -Sen menen endi eshteme súrama, ótinem, janym. Saghan bәrin aittym ghoy, -dep Qalamqas ýnsiz jylady.

    Tasqyn ýndegen joq, auyr kýrsinip, tisin shyqyrlatty. Ol ornynan túryp televizordy qosty da, temekisin qolyna aldy. Sirinke izdep, jan-jaghyna qarady. Kógildir perde tútylghan tereze jaryghynan bólme ishi kók sәulege oranghan. Tasqyn perdeni ysyryp qalyp, keyin shegindi. Appaq dýniye. Úlpa qar jauyp túr. Alghashqy qar.

            -Qar jauyp túr, - dedi Tasqyn terezege jaqyndap. – Qalamqas qarashy.

     Qalamqas halatyna qolyn sozdy.Úlpa qar...ýdey jauyp qara jerge qonyp jatyr. Tasqyn Qalamqasty shashynan iyiskep ózine tartty. Qalamqas oghan tyghyla týsti.

            -Men seni sýiemin, Tasqyn, sýiemin.

     Úlpa qar ýdey jauyp túr. Televizordan «Tanertengilik pochta» programmasy bolyp jatyr. Alla Pugacheva.

      «Znan milyi, znai chto s toboy,

        Poteryal, sebya ty poteryal...»

 

                                                               ***

 

 

 

 

-Sensin, bәrine kinәli, sensin...

      Janar tósekte qolyn jelkesine qoyyp, qarnymen kórpe tirep jatqan kýieuine jiyirkene qarady.

            -Boldy-ey, qoy endi bajyldamay, - dedi Esen esinep.- Bireu qatynymen aiyrylysady, soghan da men kinәlimin be-ey-a?

            -Sen nege olardyng sotyna barmadyn? Nege? Meni de aldap jibergen joqsyn. Olar ne ýshin aiyrylysty? Eshqanday jazyghy joq, Duman tiri jetim qaldy? Nege? Bizding baruymyz kerek edi ghoy, dostary edik qoy....

            -Nu iy...Men ne olargha, advokatpyn ba? Aqshasyn tólesin, qyzmet jasaugha bolady...Ha...Ha...-dep Esen ótirik kýlip jatty da, toqtata qoydy. –Aytpaqshy, sen eske dúrys saldyn, otbasymen ajyrasqan adamnyng moralidik beynesi turaly jogharghy jaqqa aryz jazyp jiberu kerek eken...Ya vedi molodoy kommunist....

            -Súmyray, sen adam emessin. Talay ret sen turaly estigende adamdardyng pendeshiligi shyghar dep edim. Sen naghyz alayaq ekensin, men sening kim ekenindi endi ghana bilgendeymin. Jaqan da sening aiyrylmas dosyng edi ghoy, ol da mýgedek әielin tastap qashyp ketti, jazghysh bolsan, nege onyng ýstinen aryz jazbaysyn?

            -Áy, qatyn, slushay, jap auzyndy qaqyldamay, men ne, azuy alty qarys Jaqannyng ýstinen arzy jazyp óle almay jýr deysing be? Bilemiz, kórgemiz Maygýlding Abylaydy tastap oghan kýieuge shyqqanyn. Olarda júmysyng bolmasyn, qayta Jaqanmen svyazidi búzbau kerek, sening dissertasiyana....

            -Qúrysyn bәri, alayaqsyndar sender, qúday-au, men kim bolgham? Óltir, óltirsenshi meni, neghyp jatyrsyng óltir, ómir ne degen azap edi. Ayyrylysam men senimen, erteng sotqa aryz berem.

     Esen basyn kóterip aldy. Janardyng bop-boz bolyp ketken jýzin kórip seskenip qaldy. «Áyelge senim bar ma? Búlardan bәrin kýtuge bolady».

            -Janarjan...

            -Sóileme maghan, -dep Janar aiqay saldy.

            -Esik aqyryn ashylyp, ýstinde pijamasy bar Aypara kirdi. Móldiregen sәby janaryna jas túnghan.

            -Mama, papa tebya lubiyt, -dedi jylamsyrap.

      Janar qyzyn qúshaqtap jerden kóterip aldy.

      Esen «uh» dep demin aldy da, qolyn sozyp televizordy iske qosty. Ekranda bir jalang syzyq toqtamay sekire bastady. Janar terezening perdesin ysyrdy. Syrtta qar jauyp túr. Alghashqy qar. Aspan әleminen mamyqtay qalqyp qara jerge qonyp jatqan aq úlpagha qarap Janar:

            -Men qalay adasqanmyn, qyzym, ainalayyn, botaqanym, sen myna appaq taza әlemge qara, - dedi.

            -Alaqay, appaq qar, alaqay...Papa, qarashy qanday әdemi qar...

      Aypara sheshesining qolynan týsti de, tósekte jatqan әkesining janyna keldi.

            -Papa, qarashy, appaq qar, jýrshi.

            -Áy, qyzym-ay, tuu tәiiri aq qar degen nemene ol, qan jaumasa boldy emes pe?

            -Naqúrys, - dep Janar kýieuine jalt búryldy.

            -Mama,  -dedi Aypara auzy búrtiyp. –Ya je vam govorila, papa lubit tebya.

      Tóseginen yrjalaqtap túrghan Esen qyzyn moynyna mingizdi de, týk basqan qarnyn salbyratyp әielining janyna keldi. Janardyng dirildep túrghan iyghynan ayalay sipady.

            -Oy, bizdin....

            -Tart, kir qolyndy.

      Esenning denesi múzdap ketti. Songhy kezde әielining minezi bir týrli ózgerip ketkenin bayqamapty. Yrjalandap kýlgen boldy. «Shynymen búl...Áy, biraq onyng betin aulaq qylsyn. «Onyng ishki oiyn aitpay bilip qoyghanday Janar». Ayyrylysam, búdan artyqqa shydamaymyn, qútylasyng menen...» - dedi. Qyzynyng qolynan ústap bólmeden shyghyp ketti. Esen ornynda sileyip túryp qaldy.

      Televizor ekranyndaghy jalqy syzyq toqtay qaldy.

      «Bez menya tebe lubimyy moy, zemlya mala, kak ostrov...»

      Telefon shyr etti. Esen trubkany kótergen kezde telefonistkanyng «Almatygha jauap berinizshi» - degen sergek dausy estildi. Sәlden song Jaqannyng «Esagha» degen júmsaq dausy shyqty. Búl qalbalaqtap Jaqan dәl aldyna kep túrghanday amandyq-saulyghyn súrap jatyr.

            -Esagha, - dedi ar jaqtan juan dauys. –Jaghday qiyndap túr. Sizding auylda bir variant bolmay túr...Sizden basqa eshkimim joq....myna jaqtaghy qyzmetten...Zang jaman....

      Esen bir ornynda túra almay telefonnyng úzyn bauyn tartqylap tereze aldyna keldi. Jaqan sóilep jatyr...sóilep jatyr. Kenet Esen terezeden dalagha qaraghanda aulanyng qaq ortasynda Janardy, baqyra jylap sheshesining qasynda otyrghan kishkentay qyzyn kórdi.

      Jýregi qysyp talmausyraghan Janar әlsiz kýbirledi.

            -«Qyzym, qyzym jyl-a-maashy...»

      Esen telefonnyng trubkasyn tastay salyp, ýstine eshtene kiymesten dalagha úmtyldy.

      Qar. Ýdey jaughan qar auladaghy ýsheuding ýstine ýn-týnsiz qonyp jatyr.

            -«...Allo, allo, fu, fu, estilmey ketti....Esagha, allo, Esagha» - deydi Jaqan jalynyshty dauyspen.

            -Allo, sóilesip túrsyndar ma? – dedi telefonistka.

            -Estilmey ketti, qaryndas dúrystap qosynyzshy, dúrystap qosynyzshy, Esagha, meni estip túrsyz ba...Esagha siz bolmasanyz...Qyzmetten, bәrinen...

      Jaqanmen eshkim de sóilesuge tiyis emes edi.

 

                                                                       ***

 

      Ol tym erte oyanyp alsa da, tóseginen túrmay jata berdi. Kózin tars júmyp oilanyp jatyr. Abylay týsime nege kirdi. Nege? Nege? Maygýl kózin ashyp, tereng bir kýrsinip aldy da, qolyn sozyp tumbochka ýstinde túrghan dәrilerin alyp, staqan týbindegi sumen ishti. Týie jýninen syrylghan kórpesin qymtap, kózin júmdy.

      Tósegining ayaq jaghynda sýieuli túrghan tayaghy jan bitkendey syrghyp edenge qúlady.

            -Aaaa aa...

       Maygýl shoshyp ketip basyn kóterip aldy. Tayaq kópten juylmaghan eden ýstinde jatyr. Jan-jaghyna qarady. Qayta jatty. Bireu esik qaqqanday boldy. Tyng tyndady. Eshkim joq, Áne qayta estildi. Týk...týk...Esik emes....tyrs-tyrs...vanna jaqtan estiledi.Yzasy kelip, bar dausymen aiqay salghysy keldi. Kimge, nege? Ol jaghyn ózi de bilmedi.

       Ishki dýniyesinen bastalghan aiqay jogharylay berdi. «Jaqan...Jaqan». Joq, olay bop shyqqan joq, aiqay mýldem basqasha, tosyn, әldeqayda úmytysqan, úmytpasa da atamay ardaqtap jýrgen adal sezim iyesining atyn aitty.

            -Aby-yyl-ay!

      Anyq osylay shyqty. Qayta aiqaylaghysy keldi. Qoryqty. Qany qashqan aq jem erinderin qamqyra tisteledi. «Qalay da aiqaylamau kerek». Kórpening astyna qayta kirip aldy. Qaranghylyq. Týk...týk...Jýregi soghyp jatyr. Ong qolymen jýrek túsyn basyp aldy. Bәribir estiledi. Týk...týk...Kenet boyy jenildep, auyr minuttar azabynan aiygha bastady. «Qúdayym-au, myna ómir ne bop barady» dep oilady Maygýl. «Men jyndanatyn shygharmyn». Qozghalmay jata berdi. Biraz uaqyt ótken song torghay shyryldaghanday boldy. Taghy...taghy...joq, esik qonyrauy. Kórpesin serpip tastady. Ornynan qinala túryp, halatyna qol sozdy. Tayaghyna sýienip, boyyn tiktep ústaghanda basy shynyldap qoya berdi.

      Esik qonyrauy taghy  shalyndy.

            -Qazir, qazir, - dedi dauystap. Kózderimen kýngirt bólme ishin sholyp ótti. Jýregi búlqyndy. Sasqalaqtap ne isterin bilmey biraz túrdy. Jan-jaghyna qarady. Nege ekeni belgisiz, sasqalaqtap televizordy iske qosty. «Qúdayym-au, búl kim?». Qabyrghagha sýienip esikting aldyna keldi. Dirildegen sýiriktey sausaqtaryn sozyp aghylshyn qúlybynyng qúlaghyn búrady.

      Esik ashyldy.

            -Sizge kim kerek edi?- dedi Maygýl shashyn aq kómkergen er adamnyng sәleminen búryn. «Qar jauyp pa?» (Abylay Maygýlding auyr nauqastan úzaq tósek tartyp, әbden qajyghan múnly jýzine qarady. «Janym-au qalay ózgergensin?». Maygýl súraghyn qaytalady.

            -Maygýl, men Abylaymyn ghoy.

            (Dýnie kóz aldynda dóngelep jýre berdi).

            -Abylay, sen qúlaysyn, bayqa, - dedi Maygýl kóz aldynda ainalyp bara jatqan beynege.

            -Joq, janym. Sen janymda bolghanda men eshqashan da qúlamaymyn.

            Úlpa qar.

            Alghashqy qar.

            -Ah, - dedi kelinshek buyndarynan әl ketip bara jatyp.

 

                                                           ***

 

            -Papang taghy ne dep aitty?- dep súrady Mazdaq balasynan.

            -Papam qazir ýlken qala salyp jatyr eken, men azamat bolghansha salyp bitiruge uәde berdi, men de papama tezirek ýlken bolamyn dedim.

            -Qúryp qalsyn sening papannyng qalasy, bizdi qúrtqan sol shimayy...bar bolsyn, neghyp kózing baqyrayyp qarap túrsyn, jina myna tósegindi, elding sendey balasy qolyna sypyrtqy alyp, ýidi tazalap sheshesine qolqabys qylady. Sen de әkene tartqan qanghybassyn.

            -Mening papam jaqsy.

               Mazdaq úlynyn  janyna jetip kelip, alaqanymen kishkentay jaurynynyng ortasynan salyp qaldy. Qoly qata tiygenin sezdi.

            -Mama....

             Jazyqsyz jәbirlengen Duman kózderi baqyrayyp sheshesine qarap aldy. Mazdaq úlynyng týrin kórip teris búrylyp ketti de, ne isterin bilmey, búryshta tórt ayaghyn shirenip, ýnsiz túrghan televizordy iske qosty. Dumannyng tynysy tarlydy. Esine papasy ekeui balkonda jatyp, qashan qalghyp ketkenderinshe júldyz sanaytyndary týsti. Amaly qúryghan bala kishkentay gantelidi ayaghymen tósek astyna domalatyp jiberdi de, tereze aldyna keldi. Perdeni ysyrdy. Qar. Appaq qar. Alghashqy qar. Duman aq túmandana jaughan qargha qarady. «Papa, sen qashan kelesin? Kelsenshi, papa?». Men seni jaqsy kóremin. Aytqan sózderindi tyndaymyn, papa, men aqyldy bolam, sen maghan renjip ketting be, papa, renjime. Papa, sen qala salmay-aq qoyshy, osy ýide túra bereyik, balyq aulap kelgen song ekeumiz balkongha jatyp júldyz sanaymyz...»

            -Dumanjan, kele ghoy, - dedi Mazdaq úlyna jyly úshyray sóilep.

             Bala jauap qatpady.

             Aq úlpa qar aspan әleminen ýnsiz, tipten qauqarsyz qúlap jatyr.

            Duman appaq әlemge qarap jylap túr.

            -Papa, sen qashan kelesin, tezirek kelsenshi...papa...

            Mazdaq úlyna jaqynday berdi de, túryp qaldy.

            Qar. Appaq qar. Alghashqy qar. Bala jylap túr. Mazdaq appaq әlemge, aq dýniyege qaray alghan joq?.

            «Ty naydeshi sebya, lubimyy moy, y my eshe spoem...»

            Qar. Japalaq-japalaq etip jerge qonyp jatyr. Appaq. Aq qala. Aq dala. Qar qúshaghynda qalghan aghash bútaqtaryn selt etkizip oyatyp, aq ýki qondy. Ýn-týnsiz jauyp jatqan qargha qarap otyr. Týimedey kózderimen appaq әlemge qyzyqtay qaraydy.

            «Bez menya tebe lubimyy moy, leteti s odnim krylom...»

            Án qalyqtap barady. Qar tolassyz jauyp jatyr. Appaq qar....Alghashqy qar...

 

                                                                       ***

 

     As ýiding jaryghyn sóndirip, jatyn bólmege aqyryn basyp bara jatyr edi, telefon shyryldady. «Qaysysy taghy?» Trumo túsyndaghy jaryqty jaqty da, telefon trubkasyn kóterdi.

            -Da, tyndap túrmyn.

            -Mazdaq Kereevna, sәlemetsiz be, sizdi...

            -Gýlmira, sen be ainalayyn, ne bop qaldy?- deli medsestranyng dausynan tanyp.

    Gýlmira mezgilsiz telefon soghyp túrghan jaghdayyn aityp shyqty.

            -Qazir baramyn.

            -Apay, sizge mashina jiberildi, -dep Gýlmira trubkany qoydy. Mazdaq jyldamdatyp kiyindi, tumba ýstinde túrghan ýiding kiltin qolyna aldy da, tanauy pysyldap úiyqtap jatqan úlynyng bas jaghyna kep otyrdy. Mandayynan aqyryn ópti de, kórpesin qymtap, kýrsindi.

    Podezd aldyna kep túrghan jedel jәrdem mashinasynyng qartang shoferi ony kýtip aldy.

            -Sәlemetsiz be, agha?

            -Qayyrly kesh, shyraghym. Otyr, -dep esikti ashty.

            -Rahmet, agha, - dep Mazdaq mashinanyng júmsaq oryndyghyna jayghasty. Olar on minuttan song әielder bosanatyn klinikalyq emhanagha keldi. Baspaldaqpen jyldamdatyp ýshinshi qabatqa kóterilip kele jatyr edi, qarsy aldynan balalar dәrigeri men Gýlmira kezdesti.

            -Sәlemetsizder me, Isaak Isaakovich, býgin kezekte siz be ediniz?

    Gýlmira jyly jymiyp kýldi de, keri búrylyp ketti.

            -Rahmet, Mazdaq Kereevna, sizdi qars alugha týsip bara jatyr edik, bylay jýriniz.

            -O, Isaak Isaakovich, olarynyzgha kóp rahmet.

    Kabiynetke kirisimen ýstine aq halat kiyip aldy. Esikti ashyp iymene kirgen úyang qyzgha:

            -Gýlmira, ainalayyn, analizdermen tanysyp shyqsam, - dedi.

            -Men әkeldim, apay.

            -Rahmet, -dedi on toghyz jasar qyzgha  kóz toqtata qarap. -Óz jaghdayyng qalay bolyp jatyr, ainalayyn.

            -Jataqhana ala almay jýrmin apay, túryp jatqan pәterimiz qolaysyzdau.

            -Bir amalyn tabarmyz, - dep Gýlmiragha meyirlene qarady. Qolyna nauqas kitapshasyn aldy. Kenet, bota kózderi sharasynan shyghyp kete jazdap, sheginip ketti. Qolyndaghy qaghaz ýstel ýstine týsti.

   «Qalamqas...sen be, Qalamqas».

            -Apay, sizge ne boldy, -dep Gýlmira onyng janyna jetip keldi. –Mazdaq Kereevna, sizge...

     Isaak Isaakovich onyng bileginen ústap tamyr soghysyn bayqady.

            -Gulya, terezeni ashshy.

     Olar aiqara ashylghan tereze aldynda týngi auamen dem alyp túr.

            -Eshtene etpeydi, qazir bәri jaqsy bolady, - dedi Isaak Isaakovich. –Temeki tartynyz, - dep qaltasynan «VT» sigaretining qorabyn shyghardy.

            -Rahmet, Isaak Isaakovich, tartpaymyn, qajeti joq.

            Gýlmira tonazytqyshtan «Saryaghash» suyn staqangha qúiyp әkep berdi.

            -Mazdaq Kereevna, - dep terezeni jauyp jatqan Isaak Isaakovich әldene demek edi. «Sizder shygha túrynyzdarshy» dep Mazdaq olargha ótinish aitty.

        Olar kabiynette Mazdaqty onasha qaldyrdy. «Qalamqas...Qalamqas. Ekeumizidng kezdesetin jerimiz osy ma edi?! Qúdaydyng búl qay mazaghy? Ar men úyat, borysh pen namys synasar jer osy ma? Búl ómir netken qiyn edi?» Mazdaq ensesin basqan auyr oidan tez aryldy da, analizdermen múqiyat tanysyp shyqty. Esikti ashyp, dәlizde túrghan әriptesterin shaqyrdy.

            -Mazdaq Kereevna, qanday tújyrymgha toqtadynyz?- dedi balalar dәrigeri Isaak Isaakovich.

            -Operasiya, basqa jol joq.

            -Mazdaq Kereevna, men ózim de solay oilaghan edim, hirurgtyng ýiine telefon soqqanmyn ýiinde joq, endi kelmese, - dep telefon diskasyn búrap jatyr edi, Mazdaq onyng qolynyng syrtynan ústady.

            -Qajeti shamaly, ýiinde joq adamdy kýtip otyramyz ba?

            -Biz әli mamandargha zәru mekeme ekenimizdi óziniz bilesiz ghoy, - dedi balalar dәrigeri әriptesi aldynda mәdeniyettiligin kórsetip.

            -Mening mamandyghym- akusher-giynekolog ekenin siz úmytpaghan bolarsyz...

     Balalar dәrigeri onyng birden sheshimge kelgenine quandy.

            -Madam, Vashu predannosti k svoey rabote ya vsegda s pochteniyem priznai, - dedi Isaak Isaakovich sýisinip.

            -Rahmet senior.

    Mazdaq medsestragha búryldy:

            -Aytpaqshy, әielding sonynan bireu keldi me?

            -Bizge eshkim jolyqpady.

            -Al jaraydy, onda bastayyq.

    Operasiya ýsteli.

    «Jaryq berinizder...jaryq...»

 

                                                           ***

 

            Emhana aldyna kep jer tistey toqtaghan qyzyl shamdy taksiyden Tasqyn jýgire týsti. Ishke enip Qalamqastyng jaghdayyn súrap bilgen son, bayyz taba almaghan ol dalagha shyqty. Qaltasynan temeki alyp tútatty. «Jany qalsa boldy, jany...» Baghana Leningradtan samoletpen kelisimen asyghyp jetken, esikti óz kiltimen ashyp ýige kirdi. «Qalamqas» dep dauystady. Jauap bolmady. Jýregi su ete týsti. Jatyn bólmege kirdi. Joq, esikke qayyra úmtylyp baryp, tumbochka ýstindegi bir paraq qaghazgha kózi týsken.

        «Janym Tasqyn!

         Samolet jayly qonghan bolar, janym. Renjime, qarsy alugha bara almady. Birneshe minuttardan keyin roddomgha ketem. Qatty qinaldym. Ózi de tentek úl bolar. Sýidim!»

 

R.S. «Kóilektering ýtikteuli, shakfta túr». Qalamqastyng ózine tanys shimaylanghan qolyn kórdi.

            Sausaghynyng úshy dyz ete týsti. Túqyly ghana qalghan  temekisin laqtyryp tastady. Ýshinshi qabattaghy jaryq janyp túrghan terezelerdi sanap shyqty. Tura on ýsh. Qaltasynan temeki alyp tútatty.

            Týn. Qala. Ayaq dybysy.

            ....Shar ete týsken bala ýnin estigende Mazdaqtyng jýregi jaryla quandy.  Jaryq dýniyege ingәlap kelgen sәbiydi Isaak Isaakovichting qolyna berdi. Operasiya sәtti ayaqtalghanyna quandy. Buyndarynan әl ketip, eki shekesi solqyldady. Qolyn sabyndap judy da, aq sýlgimen múqiyat sýrtti. Sosyn shynynyng ishinde arnayy apparattarmen dem alyp jatqan balagha sýisine qarady.

            -Úl bala, - dedi Isaak Isaakovich quanyp. – batyr eken ózi.

            -Kóziniz tiyedi, Isaak Isaakovich, bizding halyqta jas balagha súqtanudy jaqtyrmaydy.

            -Ol sóz jalpygha ortaq, Mazdaq Kereevna, mening kózim balagha tiymeydi, olardy sýiedi...

            -Aghay...

            Ol selk ete týsti. Jogharydan Gýlmira taghy dauystady. Tasqyn basyn kótere almay qinaldy. Arqasy múzdap, buyndary qaltyrap ketti.

            «Aman ba ózi...»

            -Siz kimdi kýtip túrsyz?- dep Gýlmira synghyrlay kýldi.

            -Men be...

            Tasqyn dauysyn shyghara almay qinaldy.

            -Úlynyzdyng bauy berik bolsyn!

            Búldyr dýnie dóngeley berdi. Ol bar kýshin jinap, boyyn tip-tik ústap joghary qarady.

            Samsaghan saltanatty júldyzdar.

            «Ómir netken tәtti edin...»

            Týn. Qala. Jýrek dýrsili.

            -Da, tyndap túrmyn, - dedi Mazdaq telefon trubkasyn kóterip.

            -Mazdaq Kereevna, siz be?- dedi ar jaqtan qarlyqqan dauys.

            -IYә, men.

            -Osydan bir-eki saghat búryn meni izdepsizder.

            -Bәri sәtti ayaqtaldy, jayly jatyp jaqsy túrynyz, - dep Mazdaq trubkany túghyryna qoya saldy.

            -Ol kim? – dedi Isaak Isaakovich tereze aldynda temekisin tútatyp jatyp.

            -Hirurg.

            -Nu da, jastar deniz, ýiine jana ghana kelgen eken ghoy: jastar, mening biyl on altygha tolghan Nelliyimning ýige qonbaghanyna býgin ekinshi kýn. Kýnine bir ret sheshesimen telefon arqyly sóilesedi...sonyng tәrbiyesi, segizinshi klasta djinsy dedi, әperdik, banan dedi oghan da kóndik. Endi Avstraliyanyng tony...

            Kabiynetke úyala basyp Gýlmira kirdi. Ýstindegi aq halatynyng ónirinen qúlaghan búrymy bota tirsegin tosady.

            -Apay, - dep kele jatty da tereze aldynda túrghan Isaak Isaakovichti kórip qysylyp qaldy.

            -Ne aitayyn dep edin, ainalayyn?

            -Jay, - dep Gýlmira qysylyp kabiynetten shyghugha ynghaylanyp edi, Mazdaq onyng nәzik bileginen ústady.

            -Ayta ghoy, ainalayyn.

            Isaak Isaakovich temekisin óshirmegen qalpy kabiynetten shyghyp ketti.

            Gýlmira jabylghan esikke qarady da;

            -Apay, men jataqhana ala almay jýrmin, - dedi.

            -Nege? Ótken joly bas dәriger júmysshylar jataqhanasyna qatynas qaghaz jazyp edi ghoy.

            -Bere almaymyz deydi. Janadan ashylghan Mәnshýk Mәmetova atyndaghy tigin fabrikasyna kelgen jastardy ornalastyra almay jatyrmyz degendi aitty.

            -IYә, ainalayyn, qalamyz kórkeyip keledi ghoy, - dep  Mazdaq kýrsinip aldy da sózin qayta jalghady. –túrmysqa qashan shyghushy edin...Meyirbek degen jigit izdep kelushi edi....

            -Apay, siz ne...

            Mazdaq kýlip aldy.

            -Oynap aitam, sinlim, ertennen bastap bizding ýide túrasyn. Bólme jetedi...Seni Duman da jaqsy kóredi. Soghan keliseyik, ainalayyn.

            -Apay, siz sonday meyirimdi jansyz.

            Gýlmira Mazdaqty qúshaqtap betinen sýidi. – Sizdi jaqsy kórem. Bizding detdomda  da siz siyaqty meyirimdi adam tәrbiyeshi bolghan.

              Mazdaq Gýlmiranyng mandayynan sýidi.

            -Qysylma, sinlim, erteng kel, al men ýige qaytayyn, sen keledi dep Duman bauyryndy da quanta bereyin.

            -Rahmet, apay.

            Gýlmira kóz jasyn kórsetkisi kelmey tereze aldyna qaray ketti. Mazdaq úzyn dәlizdegi kresloda temeki tartyp oilanyp otyrghan Isaak Isaakovpen jyly qoshtasty.

            -Qayyrly týn bolsyn, qaryndasym.

            -Rahmet, Isaak Isaakovich!

           Baspaldaqpen tómen qaray týsip kele jatqan Mazdaq kilt túra qaldy.

            -Tasqyn, sen...

           Tasqyn ony dәl osy jerden kezdestirem degen oiy bolmaghan edi. «Qalaysha, Mazdaq osynda...»

            -Sen...sen...osynda...

           Mazdaqtyng jýregi shanshyp-shanshyp ketti. «Jýdep ketipsing ghoy». Ol boyyn tez jinap alyp búrynghy kýieuine qarady.

            -Alandama, bәri jaqsy. Úlyng bar, - dedi tamaghyna óksik tyghylyp.

            -Rahmet, jolygha alam ba?- dedi Tasqyn ne aitaryn bilmey.

            -Joq, - dedi Mazdaq jan-jaghyna qarap. –Jolygha almaysyn, keyin, jýr meni shygharyp sal.

           Emhana aldyndaghy samala jaryqtyng astynda ketip bara jatqan eki kólenkege qarap, Gýlmira tereze aldynda jylap túr. «Meyirim, Adam meyirimi. Dýnie shuaghy bir auyz sózden túrady eken-au...Meni anam roddomgha tastap ketti. Mening qanday jazyghym bar edi? Men oghan ókpelemeymin, anashym, tek maghan bir kórinshi...Qanday ekensing bir ret kóreyinshi....jan-ana....»

            «Jedel jәrdem» mashinasynyng rulinde qalghyp otyrghan qartang shoferdy eshkim mazalamady.

            -Ýige kir, - dedi Mazdaq esikti ashyp.

            Olar ýnsiz ýige kirdi. Tasqyn ayaq kiyimin sheship túryp qaldy.

            -Bylay shygha ber, men qazir, - dep Mazdaq oghan qonaq bólme jaqty núsqap, ózi jatyn bólmege qaray ketti. Tasqynnyng ayaghy edende tóselgen júmsaq kilemge tiygende jýregi atsha  tulady. «Duman ekeumiz san ret oinap edik». Jatyn bólmeden halatyn kiyip, Mazdaq keldi de, kreslogha otyrdy. Auyr bir kýrsinip aldy. Ýnsizdik. Kógildir sәuleli «Elektron» saghaty sekundtardy janylmay sanaydy. Az ýnsizdikten song Mazdaq ornynan sylbyr túrdy da «Konsul» garniturynyng ishinen jenil sharap alyp shyqty.

            -Qajeti joq.

            -Nege qajeti joq, bar. Býgin sening qyzyghyng emes pe? Úlyng bar, quanayyq, kýleyik...tipti biyleyik...kәne, ash...

           Tasqyn jenil sharapty ashyp eki tap-taza rumkagha ortalap qúidy.

            -Al, kel, -dedi Mazdaq yzalana myrs etip kýlip.

            -Saghan rahmet, - dedi Tasqyn rumkasyn qaghystyryp jatyp.

            -Ne ýshin?

            -Qalamqastyng janyn....

            -Ha...ha...kýlemin-au, - dedi Mazdaq tamaghyna óksik tyghylyp. – Ol mening dәrigerlik paryzym ghoy...kel alyp qoyalyq, sosyn biyleymiz, muzyka...iyә, sen tanqalma, keyingi uaqytta osynday bop ketkem.

         Tasqyn rumkadaghy sharapqa tiyispedi. Mazdaq tauysyp alyp qoydy.

            -Duman qayda?

            -Ol úiyqtap jatyr. Oyatpay-aq qoyayyq.

            -Meni izdey me?

        Mazdaq onyng súraghyna jauap bere almady. Olar taghy ýnsiz otyryp qaldy. Tasqyn auyr bir dem alyp, arqasyn kreslonyng júmsaq arqalyghyna tiredi. Oiyna Leningradta jýrgende «Balalar әleminen» Dumangha alghan bazarlyqtary týsti. «Erteng әkep beru kerek».

            -Sen, sen ne, jylap otyrsyng ba?- dedi Tasqyn eki iyghy dirildep, alaqandarymen betin jauyp alghan Mazdaqqa qarap. Kelinshek halatynan qol oramalyn alyp kóz jasyn sýrtti.

            -Men adastym. Adaspadym demeymin, aiyrylysqannan keyin sen eki aidan song Qalamqasqa ýilendin? Biz ýilengen jyldary saghan ólip-óship hat jazghan. Aqyry qúday tileuin berdi.

        Tasqyn tistenip ýndemey otyr. Mazdaq ol sóilemegen sayyn qinala týsti.

            -Duman ýshin keshiruing kerek edi, - dedi Mazdaq jylamsyrap. –Kýnde-kýnde, saghat sayyn «Papam qashan keledi?» degen sayyn, búl dýniyeden bezip ketkim keledi. Sen nege ýndemeysin? Birdene desenshi. Bas salyp nege úrmaysyn. Men ishem, men búzylamyn, al endeshe...

         Mazdaq jurnal ýstelining ortasynda túrghan shólmekting jinishke moynynan ústap, qaqala-shashala júta bastady. Tasqyn onyng qolynan bótelkeni júlyp aldy.

            -Ne bolghan saghan?- dep bótelkeni garniturdyng ishine salyp qoydy. – Ne bolghan saghan, al men keteyin, úlyma erteng kelem.

         Kelinshekting erinderi dirildep, kózinen jas parlap aghyp túr. Oghan yzalana qarady.

         Tasqyn ýiden shyghyp ketti. Podezden shyghysymen moynyndaghy galstugin aghytyp alyp, pidjagining qaltasyna saldy. Trotuar boyymen kele jatyp, týngi aspangha qarady. Alqara kók aspan dýniyede qús joly sozyla týsipti. Qús joly...

          Mazdaq vannagha kirip, múzday suyq sugha juynyp aldy da, tósegine kep jatty. Talay uaqyt keudesin janshyghan azapty oilardan sergip qalghan siyaqty. Úiqy shaqyrghan kózderin júma almay qinaldy. Aqyryn jyljyp kep terezeden týsken aidyng sýttey sәulesi qabyrghada iluli túrghan Rafaeliding «Sikst qúday anasy» suretine týsti. Qúdiretti jivopisi tuyndysyna Mazdaqtyng kózi týiiskende jýregi dir ete qaldy. Duman dýniyege kelgende Tasqyn osy Rafaeliding «Sikst qúday anasy» tuyndysyn alyp kep: «Mazdaq, bala kótergen qúday-anagha seni úqsatamyn» dep qabyrghagha ilip qoyghan. Mazdaq suretke úzaq qarap, ótken kýnderin oilady...

            Kózi júmylyp barady. Aqyryn tynystap úiqygha ketti.

            Tәtti týs kórip jatqan Duman aunap týsip sóilep jatty.

            «Papa!...»

 

(SONY)

 

....Sol týni Mazdaq kóz ilmey shyqty. Tannyng tezirek atuyn da tilemegen. «Biz erteng búl qaladan ketemiz». Dumandy alyp kelersin...» Sanasynda Tasqynnyng osy sózderi ghana....Basqa eshtene joq. Azapty týn tangha úlasty. Mazdaq Dumandy jetektep aeroportqa kelgen. Birden jogharygha shyghyp ketti. Bufetten Dumangha balmúzdaq әperdi. Kioskiden gazet-jurnal aldy. Tynshy almady. Tómen qarady. Titr. 3 seksiya. 42-67 reys.

            Keyin shegindi.

            -Papa, papa...

               Duman baspaldaqpen tómen qaray jýgire jóneldi.

            -Duman, úlym...

            Janghyrghan dauystar.

            -Duman, úlym....

            -Papa, papa...

         Mazdaq úmtylyp baryp toqtady. Abylay men Maygýldi, qúndaqtalghan bala kótergen Qalamqasty kórdi.

            Eles, Eles. Elester.

            Bala kótergen Qalamqas. «Sikst qúday anasy».

            Er-túrmannyng әbzeli kýnge shaghylysqan boz jorgha aq seleuli dalamen josyp barady.

            Mazdaq keyin shegindi.

            Jarq-júrq etken qyzyl-jasyl jaryqtar. Fransuz әtirining iyisi. Balanyng kóz jasy. Qyp-qyzyl alma. Qalamqas bala kóterip kele jatyr.

            Mazdaq keyin shegindi.

            Úshu alany. Appaq qústar kókten zulap kep alangha qondy da, ile tap-taza aspangha kóterildi. Keudesine qara tanba týsirip alghan bir qús úsha alghan joq....

 

                                                                       ***

 

Úshu alany. Kókten «Sikst qúday anasy» týsip kele jatyr.

Dauyl. Japyraqtar jer bauyrlap úshyp jatyr.

Mazdaq keyin shegindi.

Áuede appaq qústar.

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2695
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2978
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1773