Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Janalyqtar 3850 0 pikir 5 Mamyr, 2014 saghat 11:11

EURAZIYaLYQ INTEGRASIYa YQPALDASTYQTY ODAN ÁRI TERENDETU JOLYNDAGhY MANYZDY QADAM

 

          Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev 29-sәuirde Belarusi astanasy – Minskide ótken Joghary Euraziyalyq ekonomikalyq kenes otyrysyna qatysty.

         Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaev, Resey preziydenti Vladimir Putin jәne Belarusi preziydenti  Aleksandr Lukashenkonyng qatysuymen ótken búl otyrys – Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru turaly shartqa qol qoi aldyndaghy manyzdy kezdesu. Sondyqtan kezdesuding kýn tәrtibindegi basty mәsele – Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya jәne ýsh elding ýkimetteri belsene júmys istep jatqan tiyisti qújattardy әzirleu dengeyi bolghandyghy zandylyq. Sonymen qatar, memleket basshylary Keden odaghy men Birynghay ekonomikalyq kenistik ayasyndaghy ózara әrekettestikting negizgi baghyttaryn, JEEK-ting búrynghy otyrystarynda qol jetkizilgen kelisimderding iske asyrylu barysyn, sonday-aq euraziyalyq ekonomikalyq integrasiyagha qatysushylar qúramynyng kenen mýmkindigin talqylady.

          Shaghyn qúramda ótken búl otyrysta Núrsúltan Nazarbaev Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru turaly shart jobasyn jasau barysynda әli de pysyqtaudy qajet etetin birqatar jәitterge nazar audardy, sonday-aq EAEO-ny qúrugha qatysushy memleketterding mýddeleri men barlyq qúqyqtyq normalardyng qatang saqtaluy jәne mýltiksiz oryndauy qajettigin atap kórsetti.

         Memleket basshysy bolashaq odaqty qúrugha qatysty týitkildi mәselelerding týiini tarqatylyp, týrli kelispeushilikterding sheshimin tabatyndyghyna senim bildirdi.

          – Keybir óte nәzik mәseleler boyynsha ótpeli kezender qarastyrylghan. Búl rette biz mynany eskergenimiz jón. Búl mәselelerding barlyghyn biz Keden odaghyn qúru kezinde, Euraziyalyq ekonomikalyq kenistik qalyptastyru kezinde talqylaghan bolatynbyz, – dedi Núrsúltan Nazarbaev. – Áriyne, komissiya qúramyndaghy bizding әriptes-sarapshylar ózara kelisilmegen mәselelerdi bizding saralauymyzgha qaldyrypty. Sondyqtan, biz býgin ol mәselelerding әr bólimin talqylap, búdan әri ne isteytinimizdi sheshkenimiz jón. Men asyghys sheshim qabyldaugha qarsymyn, biraq, aldyn-ala kelisilgen uaqytqa ýlgeremiz, ol ýshin týitkildi mәselelerding týiinin tarqatamyz degen senimim bar. Biz búryn da konsensusqa kelip jýrdik, aldaghy uaqytta da bir kelisimge kelemiz dep oilaymyn. Mening oiymsha, býginde kýn tәrtibinde túrghan týitkildi dýniyelerding óz sheshimi bar. Qazir, mening oiymsha, 3-4 mәsele ghana kýn tәrtibinde túr. Olardyng barlyghyn әr bólim boyynsha sarapshylarmen birlese qarastyramyz dep oilaymyn.  

         Óz kezeginde Resey preziydenti Vladimir Putin songhy jyldar ishinde postkenestik kenistiktegi jetekshi integrasiyalyq birlestik boyynsha ýlken auqymdaghy júmystardyng atqarylghanyn tilge tiyek etti. Osy rette ol osynday birlestiktin, osynau iydeyanyng negizin qalaushy jәne avtory retinde Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa ózining alghysyn bildirdi. Ol Qazaqstan Preziydentining kýni keshe, Minsk kezdesuining aldynda Mәskeu memlekettik uniyversiytetinde osy taqyrypta óte manyzdy bayandama jasauy – euraziyalyq integrasiya mәselesine  Qazaqstannyng salmaqty, bayypty týrde kelip otyrghanyn bayqatatyndyghyn atap ótti.

          – Shyndyghyna kelgende, biz qúrghan Keden odaghy býginde júmys istep, óz nәtiyjesin berude. Múny biz elderimizding ekonomikalarynan kórip otyrmyz. Búl – fakt. Biraq, biz taghy bir qadam jasay alamyz, – dep jalghastyrdy sózin V.Putiyn. – Búl bizding ózara әriptestigimizdi odan әri terendetuge baghyttalghan qadam boluy tiyis. Sol arqyly ózara yntymaqtastyghymyzdy jana, joghary dengeyge jetkizuge mýmkindik alatyn bolamyz.

         Joghary Euraziyalyq ekonomikalyq kenesting otyrysy odan әri keneytilgen qúramda jalghasty. Búl otyrysta eki mәsele: Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru turaly shart jobasynyng әzirlenu jәne Armeniyanyng Qazaqstan, Resey jәne Belarusi elderining Keden odaghyna jәne Birtútas ekonomikalyq kenistikke kiruine qatysty «Jol kartasy» is-sharalar josparynyng oryndalu jәne jýzege asyrylu barysy qaraldy.

          Qazaqstan, Resey jәne Belarusi memleket basshylary shartty dayyndauda ilgerileushilik baryn aitty, sonday-aq ony әzirleuge isker toptardyng belsene qatysqanyn atap ótti.

         Ýsh elding basshylary qújattardyng kelisilu ýderisin ong baghalap, múnyng memleketter arasynda qalyptasqan qarym-qatynastardyng joghary dengeyining nәtiyjesi ekenin atap ótti.

          Otyrys sonynda jurnalistermen kezdesude aitylghanday, býginde Euraziyalyq ekonomikalyq odaq turaly sharttyng negizgi tetikteri boyynsha auqymdy júmystar atqarylghan, al kýn tәrtibinde túrghan keybir týitkildi mәselelerding týiinin tarqatugha tapsyrma jýktelgen. Joghary Euraziyalyq ekonomikalyq kenesting memleket basshylary dengeyindegi kezekti otyrysy mamyrdyng 29-y kýni Astanada ótedi dep belgilendi.

 

Rymtay SAGhYNBEKOVA

 Abay-aqparat

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2375
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2714
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3057
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1785