Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Janalyqtar 6751 0 pikir 5 Mamyr, 2014 saghat 11:21

«JAQSY SÓZIM – JANY IYGI HALQYM ÝShIN»

(Halqymyzdyng úly aqyny Múqaghaly Maqataevtyn

jyr jinaghy Germaniyada nemis tilinde jaryq kórdi)

 

Uaqyt bayau jyljyp, zaman kelbetining eleuli ózgeriske úshyrauy tym úzaqqa sozylghan búrynghy dәuirlermen salystyrghanda, әrbir jylgha qadam basqanyn, óte shyghar qas-qaghym qazirgi kezende jahan túrghyndaryn qanday da bir materialdyq, tipti sayasy nemese mәdeny saladaghy janalyqtarmen tang qaldyru qiyndap bara jatqany ayan. Desek te, zamandar legine, uaqyt tegeurinine tótep berip, jaratylys zanymen qatar, ýndese ómir sýretin, eshqashan tozbaytyn, qayta merzim sayyn ýzdiksiz jasaryp, janaryp otyratyn qúndylyqtar bar bolsa, onyng biri de biregeyi – til ekendigi haq. Elbasymyzdyng ózi tereng kóregendikpen qasiyetti ana tilimizdi – mәngilik til dep baghalauynyng mәni de sonda jatsa kerek. Al, tilding tiriligi men qúdyretin, qasiyeti men úlylyghyn tanytatyn, hәkim Abay aitqanday, «óleng - sózding patshasy» úghymyna eshkimning talasy bolmasa kerek.

Endeshe, «qiynnan qiystyrar er danasy, tilge jenil, jýrekke jyly tiyip, tep-tegis júmyr keler ainalasy» degen kemengerding qatang talabynyng ýdesinen shygha bilgen qazaq poeziyasynyng mәngilik sipaty, adamzatqa ortaq qúndylyghyn taghy bir dәleldegen jarqyn oqigha jóninde qalyng oqyrmangha quana jetkizbekpiz.

Qazaqstannyng Germaniya Federativtik Respublikasyndaghy Elshiligining qoldauymen jiyrmasynshy ghasyrdaghy qazaq poeziyasynyng jaryq júldyzy, últymyzdyng úly aqyny Múqaghaly Maqataevtyng nemis tilinde “Berge sind Legende” (aud.Taular – búl anyz. «Aqqular úiyqtaghanda» jinaghy) jyr jinaghy jaryq kórdi. Atalghan jinaqqa birtuar aqynnyng әigili tuyndylary: «Kógershinder», «Men seni saghynghanda», «Maygýl», «Ómir» jәne basqa da birqatar ólenderi men «Mosart. Jan azasy», «Mavr» poemalary engizildi. Kitaptyng túsaukeser saltanaty Qazaqstannyng Germaniyadaghy Mәdeny jәne biznes ortalyghyndaghy «Qazaq kitaphanasy jobasy ayasynda ótkizildi. Eki memleketting әsirese, keyingi jyldary keng kólemde, әri jan-jaqty mazmúndy sipatymen kórinip kele jatqan mәdeniy-gumanitarlyq qarym-qatynastary salasyndaghy osynau úlaghatty is-sharagha Germaniya tarapynan mәrtebeli qonaqtar: Bundestag deputattary, osy elding Syrtqy ister ministrligining lauazymdy ókilderi, Qazaq-nemis qoghamy, Berlindegi Gumbolid uniyversiytetindegi Qazaq tili lektoraty, sonday-aq jergilikti mәdeny jәne ghylymy toptar, Almaniya jerindegi qandastarymyz qatysty.

Saltanatty sharany ashqan Qazaqstannyng Germaniyadaghy Tótenshe jәne Ókiletti Elshisi Núrlan Onjanov jinalghan qonaqtargha Múqaghaly Maqataevtyng ómiri men shygharmashylyghy turaly qysqasha bayandap ótip, qazaqtyng qaytalanbas úly aqynynyng nemis oqyrmandaryna ózderining ana tilinde sóileuining airyqsha mәnine toqtaldy. Búl rәsim Berlindegi «Qazaq kitaphanasy» jobasy ayasynda qolgha alynyp kele jatqan iygi dәstýrding jalghasy. Osy orayda atalghan joba jóninde aita ketuding jóni bar. Elshilikting tikeley bastamashylyghy men qoldauynyng nәtiyjesinde 2007 jyldan beri júmys istep kele jatqan Germaniyadaghy Mәdeny jәne biznes ortalyghyndaghy «Qazaq kitaphanasy jobasynyng maqsaty - qazaq avtorlarynyng kitaptaryn nemis tilinde jәne birynghay bezendirilgen arnayy múqabada shygharyp, últtyq әdebiyetimizdi shetelderde nasihattau, demek elimizding әlemdik mәdeniyet pen ghylym salasyndaghy mýddelerin ilgeriletu mindetterin jýzege asyrudy kózdeydi. Osy merzim ishinde Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng «Qazaqstan joly», «Euraziya jýreginde» kitaptary, Abaydyng «Qara sózderi», M.Áuezovtyng «Abay joly» epopeyasynyng birinshi tomy, sonday-aq I.Esenberliyn, Á.Kekilbaev, Á.Núrpeyisov, G.Beliger, O.Sýleymenov, F.Ongharsynova jәne ózge de qazaq әdebiyeti klassikterining shygharmalary germaniyalyq baspalarmen yntymaqtastyq arqyly nemis tilinde jaryq kórgen. Osylaysha, qazirgi zamanghy jahandyq qauymdastyqtyng yqpaldy mýshesi, Europadaghy ekonomikalyq quaty myqty, әri túrghyndar sany eng kóp enseli Germaniyada últtyq mәdeniyetimizdi úlyqtau arqyly, jalpy Europa qúrylyghyna taratu jolymen, Qazaqstannyng ong kelbetin jan-jaqty nasihattau qadamyna baghyttalghan.

 «Aqyn degen birauyz sózge simaytyn, biraq naghyz aqyn bolghandyqtan da, jýregining kendigi, aqyl-oyynyng terendigi, babalar múrasynan susyndaghan qaysar ruhynyng myqtylyghymen últyna, nәsiline, tipti jasyna qaramastan, әlemdegi barsha adam balasyna tәn sezim syrlaryn, qayghysy men quanyshyn, arman-mýddesin әserli de túnyq jyrlap ótken, demek adamzattyq auqymdy qamtityndyqtan da, Múqaghaly Maqataev syndy qazaq aqyny býginde әlemning beybit, ruhany Elshisine ainaluy әbden zandy», - degen diplomattyng maghynaly sózderin tyndaushylar zor qanaghatpen, ashyq rizashylyqpen qabyl aldy.

Óz kezeginde nemis әriptester qazaqstandyq diplomatiyalyq ókildikting eki elding sayasy yqpaldastyghyn, sauda-ekonomikalyq qarym-qatynastaryn arttyrudaghy qarqyndy qyzmetin joghary baghalay kele, sonyng ishinde nemis-qazaq halyqtarynyng ózara mәdeni, ruhany jalghastyghyn nyghaytu jolyndaghy jan-jaqty júmystaryna alghystaryn bildiristi.

Alghashqy minuttarda halyqaralyq hattama talaptaryna say resmy nyshanda bastau alghan is-shara qatysushylar óz qoldaryndaghy Múqaghaly jyrlaryna kóz jibergen sәtten bylay, mýlde ózgerip sala bergendey. Búdan keyingi ashyq-jarqyn әngime-súhbattar men erkin pikir almasular әlem tilderinde erkin sóilep ketken Múqaghalidyng óshpes jyrlarynyng quatty ruhy, keudesinde sәulesi bar әrbir adam janyn jadyratyp jiberetin ystyq jalynynyng shuaghyna, izgilik núryna bólenip túrghanday әser qaldyrdy.

IYә, jany sýttey aq, parasat biyigine shyghyp túryp, býkil adamzatty bauyry sanaghan  aqiyq aqyn:

 

«Biz degen, dosym,

Taghdyry qyzyq halyqpyz.

Halqynyng ózi qorghasyn qúyar qalyppyz

Ekining biri barmaytyn jerge baryp biz,

Janbaytyn jerde janyppyz»,

 

- dep, qúdyretti bolmysyna tәn sәuegeylikpen ekining biri barmaytyn jerge baratyndyghyn anyq aityp edi.  Sol senimi qapysyz shyndyqqa ainalyp, ózi «shekpen kiygizgen qazaqtyng qara óleni» Europa tórine shyghyp, kәri qúrylyq júrty Alash aqynynyng ýnine qúlaq týrmek. Al, onyng órshil ýninde sayyn dalanyng samal jeli, jauyny men dauyly, asqar shyndarynyng úshar basynda shanqyldaghan qyrannyng qanatynyng susyly, aidynynda jýzgen aqqudyng qiquy, qúraghynyng terbelisi, kәusar búlaghynyng syldyry – bәri, bәri ap-ayqyn qúlaqqa kirip, boydy alatyny mәlim. 

Óz elinde tughan halqynyng tendessiz mahabbatyna bólengen jyr әuliyesining býginde әn jazylmaghan óleni joq, sirә. Olay bolsa, әlemdik әidik astanalardyng jarqyraghan saltanatty saraylarynyng tórinen tartyp, keng baytaq qazaq dalasynyng eng shalghay týkpirindegi qarasha auyldaghy eng qarapayym shanyraqghynyng astynda tógiletin sol әnder tútas atamekenimizdi әri terbetip, әri damyl-damyl dýr silkintip oyatyp túrghany kәmil.

«Ómirde aqyndardyng bәri jalghyz»-dy aitqan Múqan, olargha yqylas pen qúrmetting de jeke, dara, keyde tәtti, keyde tym ashy bolatyndyghyn da úqtyrghan eken. Qalamynan songhy óleni tughan sәti alystaghan sayyn, halqynyng Múqaghaligha degen qúshtarlyghynyng sembey, qayta jyl ótken sayyn janghyryp, jalynday týsuining qúbylysy әli de kópshilikke júbaq. Suretker shygharmashylyghyn taldap saralaudan ainymay kele jatqan múrager izbasarlary men bilikti zertteushi mamandar aqynnyng sonau bir kezderi jalang ayaq jýgirgen Qarasazday tughan auylynyng topyraghynan tamyr alyp, barsha atamekenin, ana tilin, alash júrtyn, alyp Otanyn jan-tәnimen, býtin bolmysymen sheksiz sýigendigin algha tartady. Rasynda, jyrlaryna arqa sýiesek:

 

«Men onyng týnin sýiem, kýnin sýiem.

Aghyndy ózen, asqar tau, gýlin sýiem,

Men onyng qasiyetti tilin sýiem,

Men onyng qúdyretti ýnin sýiem...

Otan!

Otan!

Bәrinen biyik eken,

Men ony mәnilikke sýiip ótem...», - degen poeziya dauylpazynyng eline degen mahabbaty barshamyzgha sónbeytin ot, óshpeytin ýmit, jasymaytyn jiger beredi. Aqynnyng asqaq arman-ýni aina qatesiz oryndalyp, býgingi úrpaq tәuelsiz Qazaqstannyng dýniyejýzilik qoghamdastyqtaghy týpqazyghyn nyghayta týsu múratynda enbek etude. Búl úly iste Abay, Álihan, Múhtar, Maghjan, Múqaghaly syndy últtyng kelbetine, rәmizine ainalghan úly túlghalardyng mәngilik múrasy bizdi әrdayym biyik jenisterge jeteley bermek.

 

Múhtar Kәribay

 Abay-aqparat

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2274
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2626
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1719