Senbi, 2 Nauryz 2024
Qogham 37155 3 pikir 7 Mamyr, 2014 saghat 19:52

REYHSTAGQA TU TIKKEN QAZAQ

Belgili memleket jәne qogham qayratkeri, jazushy Kәkimjan Qazybaevtyng nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan búl maqalasyn batyl týrde tarihy qúndy qújat dep ataugha bolady. Óitkeni ataqty Rahymjan Qoshqarbaevtyng Reyhstagqa birinshi bolyp Jenis tuyn jelbiretkenin alghash dәleldegen osy maqala ekenin birimiz bilsek, birimiz bilmeymiz. Búl maqala Reyhstagqa birinshi bolyp Jenis tuyn tikken Rahymjan batyrdyng erligin pash etuding basy bolatyn. Bauyrjan Momyshúlynyng úiytqy boluymen Kәkimjan Qazybaev kóp izdenip, maqala jazumen ghana shektelmey, mәseleni sol kezdegi Ortalyq komiytetting qarauyna úsynyp, Mәskeuge deyin súrau salady.

Jalpy, K. Qazybaevtyng qolynda Rahymjan batyrdyng Reyhstagqa alghashqy bolyp tu tikkendigin dәleldeytin 100-den astam qújat bolghan. Ol kisi Rahannyng erligi turaly alghash “Voin Rodiny” atty diviziya gazetining 1945 jylghy mamyrdyng 3-inde jariyalanghanyn anyqtaydy. Al sol jyly mamyrdyng 5-inde-aq Rahymjan Qoshqarbaevqa Sovet Odaghynyng Batyry ataghyn beru jayly úsynys qozghalghanymen, ony Mәskeu kópe-kórineu eskermeydi. Kәkeng 1965 jyly OK hatshysy N. Jandildinge jazghan hatynda mәselening mәnisi Rahymjannyng әkesi Qoshqarbaydyng 1937 jyly qughyngha úshyraghandyghymen baylanysty bolghandyghyn ashyp jazady.

Kәkeng Baukeng arqyly Rahang jayly maydandyq gazetke alghash jazghan maydanger-jurnalist Vasiliy Subbotinmen tanysyp, qos qalamger «Sovetskiy voiyn», «Pravda», «Liyteraturnaya gazeta» «Qyrym», «Novyy miyr», «Drujnye rebyata», «Júldyz», «Prostor», «Sosialistik Qazaqstan», «Qazaq әdebiyeti», «Frunzeves» tәrizdi basylymdarda Reyhstagqa alghash tu tikken Rahymjan Qoshqarbaev pen Grigoriy Bulatov jayynda birneshe maqala jariyalaydy. Keyin sol kezdegi GDR jurnaliysi Karl Kokoshko arnayy Rahymjandy izdep kelip, Kәkenmen kezdesedi. K.Kokoshko da Berlin basylymdarynda Reyhtsagqa tu tikken Rahymjan jayynda birneshe maqala jazady. Al 1965 jyly Jenisting 20 jyldyghyna oray, Kәkeng Rahymjan turasynda «Kernegen kek» povesin jazyp bitirse, «Pravda», «Liyteraturnaya gazeta» basylymdarynda jәne sol jyly jaryqqa shyqqan Úly Otan soghysy tarihynyng 5-tomynda Reyhstagty alghan Rahymjan men Grigoriy batyrlar jayynda jazady. Al Vasiliy Subbotin ózi jýrgizetin «Goluboy ogonek» telebaghdarlamasyna Rahandy arnayy shaqyryp, Reyhstag týbindegi tu jayynda syr suyrtpaqtaydy. Sol jyly K. Kokoshkonyng múryndyq boluymen Berlindegi keme zauyty brigadalarynyng jәne pioner otryadtarynyng birine R. Qoshqarbaevtyng aty beriledi. Búl turasynda Kәkeng «Nemis dostar osynday iltipat kórsetkenimen, ózimizdegi dәmelengen qareketten eshtene shyqpady. Dýrildep úly Jenisting 20 jyldyghy da óte shyqty, biraq Rahymjan jóninde Moskva ýndemedi», – dep qynjyla jazady. Kәkenning jazuynsha, búl jaygha sol kezdegi Qazaq SSR Jogharghy Soveti Prezidiumynyng tóraghasy Júmabay Tәshenov aralasyp, Rahymjannyng kezinde batyrlyqqa úsynylghan múraghat qújattaryn kótertip, marshal I. Konevting aldyna mәsele qoyady. Biraq onyng sony daugha úlasyp, tórelik aitady degen K. Voroshilov tabandylyq kórsete almapty...

Osylaysha batyr Baukenning múryndyq boluymen, Kәkimjan Qazybaevtyng aralasuymen bastalghan «maydangha» sol kezdegi elimizding basshysy D. Qonaevtan bastap, basqa da qayratkerler men qalamgerler ýn qosady. Sonyng nәtiyjesinde 1999 jyly mamyrdyng 7-sinde Preziydent N. Nazarbaevtyng Jarlyghy boyynsha Rahymjan Qoshqarbaevqa Halyq Qaharmany ataghy beriledi.

Al Kәkimjannyng jary Orynsha Qarabalina-Qazybaevanyng aituynsha, Kәkeng kezinde Rahymjan batyrmen birigip Reyhstagqa tu tikken, últy – bashqúrt Grigoriy Bulatovqa da qamqor boludy kózdeydi. Ókinishke qaray, ol óz-ózine qol júmsap, baqilyq bolyp ketedi. Keybir mәlimetterge qaraghanda, marqúm Reyhstagqa túnghysh tu tikkender mәselesine baylanysty әdiletsizdikke tózbese kerek...

Kәkimjan Qazybaevtyng jazuynsha, Rahymjan batyr Reyhstagqa birinshi bolyp tu tikken sәuirding 30-yn dostary Rahannyng qayta tughan kýni dep ataydy eken. Sol aituly kýn qarsanynda Kәkenning tómendegi maqalasyn qaz-qalpynda jariyalaudy qúp kórdik.

IYә, ol kýnderding izi óshe me?! Eshqashan da óshpek emes. Maydanda bolghannyng da, bolmaghannyng da esinde. Qanday qiyn jyldar boldy, qanshama qan tógildi. Alasúryp aptyqqan jaumen tabany kýrektey tórt jyl alystyq. Talay tarlan, nebir bozdaqtar el ýshin, halyq ýshin qúrban boldy. Sol kýnderde betin ot-jalyn sharpyghan erlerding qaysysymen әngimelesseniz de, jýreginiz eljirep, auzynan shyqqan әrbir sózin týsirip almaugha tyrysasyz. Solardyng kóbi ózi turaly «men sóittim, men býittim» dep aitpaydy. Er joldasy, qimas qyran dosy turaly sóileydi. Rahymjan Qoshqarbaevpen әngimeleskende de, sóz jýiesi osy jelige qaray búrylyp bara jatty. Biraz tyndaghannan keyin:

– Toqtanyz, Reke! Bizge óziniz turaly aitynyz.

– Ózim turaly ne kerek, kópting biri bolyp soghystyq, әiteuir, aman qaldyq, – dep kýrsindi de, manadan aqjarqyn otyrghan jigitimiz tyrs ýndemey qaldy. Jauynger dostary esine týsip ketti me, әlde bir qiyn kezen, qatal kórinis kóz aldynan ótti me, kim bilsin?

Qiyla taghy súradyq. Búlay súrauymyzdyng reti de bar edi. Oghan myna bir jay týrtki bolghan-dy.

Jaqyndap qalghan ýlken mereke qarsanynda, Sovet Armiyasy men Soghys Teniz Flotynyng 40 jyldyghy aldynda, kitaphanada әdeyi saryla otyrghan bir kýn. Gazet, kitap, jurnaldardyng qyzyghy bas kótertpeydi. Úly Otan soghysy kezindegi talay erlikterge sýisindik. Bәrin de este saqtaghyng keledi.

Myna bir maqaladaghy eki-aq auyz sóz magnitshe tartyp, jibermey qoydy:

«...Bizdin  jauyngerlerdi  qyranmen, býrkitpen teneudi qoyatyn kez jetti. Qazaq jigiti Qoshqarbaev mening kóz aldymda óz joldastarymen Reyhstagqa tu tikti. Janghan ot ishinde, ajal auzynda jýrip erlik kórsetken olar.

Osynday erding obrazyn beru ýshin bólekshe teneu, bólek poeziya, sosialistik realizm poeziyasy kerek...» Búl sózdi aitqan – kórnekti sovet jazushysy, marqúm Boris Gorbatov. («Liyteraturnaya gazetanyn» 18 dekabri 1948 jylghy 101-sanynda).

Osy adam jóninde jazylghan ne bar eken? Taghy qanday derekterdi taba alar ekenbiz? Búl súraq kitap, gazet, jurnal qoynyn kenirek ashtyra týsti. Mine, taghy bir derek. 1949 jyldyng 8 may kýngi nómirindegi belgili kinooperator Karmenmen «Kazahstanskaya pravda» gazeti tilshisining әngimesi:

«...Biz búrynghy jauyngerlerding býgingi enbektegi erligine airyqsha toqtalamyz. Sonday jauyngerlerding biri Qoshqarbaevpen men taghy da kezdessem, shirkin! Qayda eken ol qazir? Qaharman jas jigitti Reyhstagqa tu tigip jatqan kezde týsirgen kinokadrlarym bar edi. Búl 1945 jyldyng esten ketpes bir kýni edi».

Biz qolqalap bolmadyq.

– IYә, ol esten ketpes kýn edi. Ózing turaly ait dep qoymaysyzdar, qysqa aitamyn, ókpelemenizder, – dep bastady sózin Rahymjan.

Aspan janyp, jer solqyldap túr. Úrys Berlinning qaq ortasynda. Aynala shan-topyraq, qon iyisti týtin aralasqan birdene. Ár ýi, әr kóshe, tipti әr baspaldaq ýshin qyrghyn soghys. Gitlershilerding jany múrnynyng úshyna kelip, aqyrghy demi tamaghynyng astynda túr. Jan tapsyrar aldyndaghy túyaq serperi.

Al bizding soldattardyng zyghyrdany әbden qaynaghan. Búryn da talay qyrghyn, qiyn aiqastar boldy ghoy. Dәl Berlinning ishindegi sovet jauyngerlerining úmtylysyna, ekpinine teneu tabu qiyn. Auyzben aityp jetkize almaysyn. Qanday bógetti bolsa da, typ-tipyl eterlik, kemerinen asa shirene tasyghan múhit tolqynynday.

Shiryqqan jauyngerlerding erligi, qimyly birinen-biri ótedi. Zenbirek, minomet oqtary qarsy mandaydan úrsa da, sheginer esh adam joq. Sýiem bolsa da, ilgeri jylju.

Nemisting baskeserleri in týbine tyghylghan ansha yghysyp barady. Biraq auzyn yrsityp, tisin aqsityp qapqysy keledi. Qasarysa qarsylyq kórsetedi.

28 apreli. Bizding polk Ishki ister ministrligining ýiin – «Gimmlerding ýii» dep atalatyn ýidi alugha tapsyrma aldy. Búl ýy býkil kvartalgha kósilip jatyr. Tang qylang bere bizding artilleriya oq nóserin qúiyp berdi. Álemdegi bar planeta osy mangha janyp týsip jatqanday. Aynala úlyp, kýnirenip ketti. Biz de qaraqúrym bolyp qaptap, jan-jaqtan lap qoydyq. Eng aldyda – agha leytenant, tәjik jigiti Ataevtyng rotasy.

Shashy qalyn, qap-qara әdemi jigit edi. San aghalyq aqyldary, bauyrmashyldyq sypayy sózderimen meni әbden baurap alghan bolatyn. Kórgen sayyn óz aghamday emirenip, erkelep túrushy edim. Ózi de bir symbatty, túlghaly ofiyser edi. Kózim shalyp qaldy, jigitterin algha úmtyldyryp, dauysy óktem shyghyp, erlerining aldynda ózi ketip bara jatyr eken.

Osy rotanyng sonynan ókshelep biz de kele jatyrmyz. Ýlken aiqas, qyruar shyghynmen ýiding ishine kirdik. Jau tómennen qashyp, jogharygha qaray qusyrylyp barady. Ár etajda, әr bólmede – qyrghyn soghys. Úrystyng sonshama qatty bolghanyn qaranyz, tang qylang bere ýige kirgennen keshki saghat tórt mólsherinde tórtinshi etajgha әreng iliktik.

– Anau Reyhstag bolar-au, – dedi qasymdaghy bir jauynger. Tórtinshi etajdyng dal-dúl bolghan terezesinen tasalay kelip, qyrynday qaradyq. Qoy týtinning arasynan ýlken ýy emis-emis kórinedi. Qashyqtyghy shamamen eki jýz, ýsh jýz metrdey. Ýiding qanqasy ghana qalghan. Tóbesinde kýmbezi bar. Ishine  tyghylyp alghan nemis   zenbirekteri biz túrghan ýige qaray ot qúsyp túr. Onyng ýstine joghary qabatqa tyghylghan qúzghyndar da jan úshyryp, aibar jasauda.

Reyhstagtyng ar jaghynan park kórindi. Keyinnen bildik, Tirgarten parki dep ataydy eken. Ol parkting әrbir bútasy, әrbir aghashy oq atyp túrghanday. Bizding mazamyzdy alghan da – sol tónirekten kórsetilgen nemis qarsylyghy. Reyhstagtyng bergi auzy jap-jalanash, ashyq alan, onyng ber jaghynda – kanal. Kanaldan ótetin kópirding de qúr túldyry.

Álgi ashyq alanda transformatordyng jәrdemimen nemisting ózdiginen atatyn zenbiregi dýrkin-dýrkin biz jaqqa lap qoyyp, lap qoyyp túrdy. Raschetynyn, adamdarynyng qayda ekeni belgisiz, kórinbeydi. Nemis jendetterining әr ýide qarulanghany sonshama – alghan etajymyzdyng bәrinde ýiindi-ýiindi faustpatrondardy kezdestirdik.

Jigitter búl qúraldy qalay atudy da dem arada bilip alypty. Endi Reyhstag jaqqa qaray nemisting óz oqtaryn zulatty. Ýsh-tórt faustpatrondy iyghyma salyp atyp, men de qúr qalmadym. Álgi alandaghy zenbirek nemisting óz oghymen isten shyqty. Biraq basqa jerdegilerding aptyghy әli basylar emes. Ýiding ishinde jýrsek te, әrbir qadam qauipti.

Terezeden, qabyrghalardy tesip oq zu-zu etedi. Jenis shynyna qol sozym jerde túryp, talay tarlandar ólip ketti. Qanday ayanyshty. Keshe ghana, tipti jana ghana «jaudy jendik qoy,  endi qansha tyrbandar deysin, Jenis tuyn Reyhstagqa deyin apardyq dep aitamyz sýigen jargha» dep túrghan jalyndar jan tapsyryp jatyr. Olargha degen ayanysh, jaugha degen yza jýregindi tyrnaydy. Qaytesin, soghystyng aty – soghys. Qúrbandyqsyz bolghan ba?! Tistenesing de, oq atasyn. Árbir jauynger búl sәt ólim men ómir arasyndaghy qyl ýstinde. Kýresting otsha qaynaghan ortasynda. Sóitip, qatty shayqas jýrip jatty.

...30 apreli, týs kezi.

– Batalion komandiyri, kapitan Davydov shaqyrady, – dedi. Tórtinshi etajdan podvalgha jýgirip týstim. Terezesi Reyhstag jaqqa qaraghan bólmede túr eken. Qasynda – politruk Vasilichenko, taghy bir top jigit. Terezeden bәri kórinip túr. Laghynet úrystyng óneshi ólimge әli tolmaghanday. Qan iyisi synyq terezeden kep múrnyna úrady. Sәl tolastaydy da, oq búrshaghy úlyp ýdep beredi. Zenbirek zirkildeydi, snaryad yshqynady. Osy bir qasiret muzykasynyng oinaghanyna neshe kýn. Álgi biz túrghan bólmening terezesinen tap sonyng aldynda túryp, bireu býrkip túrghanday oq qúiylady. Búryshqa qaray yghysa týsemiz.

– Leytenant Qoshqarbaev, saghan jauyngerlik tapsyrma, – dedi Davydov.

– Oryndaugha әzirmin.

Qastaryna shaqyryp, Vasilichenko ekeui ortagha aldy.

– Kórip túrsyng ba anau ýidi? Reyhstag degen – sol. Endigi qalghan jau úyasy.

– Kórip túrmyn.

– Qyzyl jalau aparyp tigu kerek! Polkten әdeyi leytenant Sorokin basqarghan barlaushylar vzvodyn jiberipti, – dedi qasyndaghy jigitterdi núsqap. – Búlar da senimen birge attanady. Býkil batalion bolyp qoldaymyz.

– Qúp, joldas kapitan.

Sol arada jalau da dayyn boldy. Úzyndyghy bir jarym metrdey aghashqa (terezening jaqtauy) bir metrdey qyzyl shýberekti baylap aldyq. Tudy resmy týrde maghan Vasilichenko tapsyrdy.

«Búl tudy elden erek maghan nege tapsyrady? Sonday senimge ie bolarlyq kózge týse qoydym ba? Ras, Oderden ótkende vzvodymnyng jigitterin sol kezdegi kombat – marqúm Tverdohlebov maqtaghan bolatyn. Sol aradaghy úrys ýshin «Birinshi dәrejeli Úly Otan soghysy» ordenin men de aldym. Al Berlinge kirgeli aldamyz. Býkil batalion, polk alda kele jatyr. Onda túrghan ne bar. Árkimnin-aq Reyhstagqa tu tikkisi keledi. Barlyq jauyngerler de búghan júlqynyp túr. Ap desen, lap beruge әzir».

Bir sәt kóz aldymnan vzvod jauyngerleri ótti. Oderde erlikpen qaza bolghan qayran Popov. Qyran edi-au, shirkin. Jau bas kótertpey jatqan shaqta top bastaghan serkedey jýrip berushi edi. Qazir tórtinshi etajda úrys jýrgizip jýrgen Goncharenko she. Naghyz jýrektining ózi. Jauyngerlerimning bәri de tizilip ótip jatyr. Qimaymyn, bauyr basyp ketken erlerim. Jaman aitpay jaqsy joq, mert bolyp ketsem she? Biraq olar «tәuekel, barynyz, joldas leytenant» dep túrghanday. Oiymdy  «Aman bol, bauyrym!» – degen Vasilichenkonyng batasy bólip ketti. Bel bekem buyldy. «Basqadan janym әulie me, tәuekel», – dedim ishimnen. Tudy sabyna orap, qoynyma tyghyp aldym. Qayrattandym...

Oq býrkesini bólme ishine taghy bir sau ete qalghan kezde, terezeden shybyn janymdy qolyma alyp, ytqy jóneldim. Úmar-júmar ýiding syrtyndaghy bir shúnqyrgha kep qúladym. Kórip qaldy ma, әlde osy bir ýngirden (әlgi bólmening terezesi) seziktenip әdeyi atyp túr ma – oqty taghy da seuip jiberdi. Bas kóteruge múrsha joq. Bir uaqytta qoltyghymnyng astynan artyma búrylyp qarasam, dop-domalaq bir jas jigit óksheley kep qúlapty.

– Amansyz ba, joldas leytenant!

– Ózing she?

– Men de amanmyn-au deymin. Biraq arttaghylar shygha almay qaldy.

Sәl kýttik. Jau biz shyqqan terezege búrynghydan beter qatty shýiildi.

– Tәuekel, jyljiyq!

Tudyng saby jana ghana alghan partbiyletime janay bauyrymda jatyr. Partiyagha óterde «Reyhstagqa shabuyl jasaghanda kommunist bolsam» degen aryzym esime týsti. Búl meni jigerlendirdi. Aytpaqshy, janaghy jigit – Grigoriy Bulatov. Jastayynan polkting ózinde tәrbiyelengen qolbala. Óte shapshan, jýgirgende qúiynday úshady.

Kóp kidiruge bolmaydy. Alda 30 metrdey jerde ýlken bir ýiindi túr. Eng bolmasa, soghan jeteyik. Oq sәl tolastaghanday bolsa, biz úsha jónelemiz. Álgi ýiindining týbine de jettik. Biraq búl arada úzaq jatugha bolmaydy. Jau seni qazir-aq qaghyp týsiredi. Jan-jaghyng ashyq.

– Joldas leytenant, anau transformatordy qalqalasaq qaytedi? – dedi Bulatov. Auzyn jighansha bolghan joq, bir snaryad dәl janymyzdan kelip gýrs etti. Ne bolsa o bolsyn, týtin jamylyp, transformatorgha qaray úsha jóneldik. Aynalagha qarasan, janyng týrshigedi. Búl dýniyede ekenindi sezbegendeysin. Osynday әldebir qorqynysh sezimderi biylegende, qoynymdaghy tu esime týsedi de, qayta jigerlenem.

Aspan ot bop janyp, jer balqyp túrghanda, transformator qalqa bolushy ma edi. Endigi jan saqtar jer – kópirding asty. Taghy bir tolasta yta jóneldim. Bulatov ta ókshelep keledi. Elu metr jerdegi kanal kópiri osy sәt elu shaqyrymday bolyp kórindi. Álgi transformatordyng týbinde, kópirge jete berer jerde Ataev rotasynyng týsi tanys jigitteri súlap jatyr. «Eh, bauyrlarym, meyirimsiz jau qyrshyndarynnan qidy-au, topyraghyng torqa bolsyn» degennen basqa qolymnan esh nәrse kelmedi.

Kópirding ózimiz jaq jaghasynda kóp otyru asa qauipti. Óitkeni birden-bir óter jeri dep búl nýktege jau erekshe shýiilip túr. Qadalardan ústap, jyljiy-jyljy jau jaq jaghasyn kep panaladyq. Reyhstag kem degende, jýz metrdey jerde әli. Panalaytyn eshbir búta joq, jap-jalanash. Kórinseng boldy, qaghyp týsiredi.

Bulatov ekeumiz shygha almay otyryp qaldyq. Tudy alyp jaydyq ta, búryshyna polkting nómirin, ózimizding aty-jónimizdi siyaly qaryndashpen jazdyq. Kim biledi, búl tudy tige alamyz ba, joq pa?!

Kýn batty. Keshki saghat 7 shamasy. Bir kezde bizding artilleriya aspandy aishyqtap, Reyhstagty ýsti-ýstine úrmasy bar ma. Snaryadtar jigerdin, aibynnyng aighaghynday ýstimizden zymyrap ótip, jaudyng songhy úyasyn myljalap jatyr.

– Grigoriy, eng qolayly sәt, al, jýgireyik!

Zytyp kelemiz, zytyp kelemiz. Bir abyroyy, ekeumiz qatar kele jatyrmyz. Alghashqy baspaldaqqa ayaghymyz ilingende, ekeumiz birimizdi-birimiz jetektep aldyq. Joghary órlep kelemiz. Qanghyghan oqtar jan-jaghymyzdan zu-zu etedi. Álden uaqytta ýlken baspaldaqtyng qanatyna minip alyp, joghary qaray jorghalay jyljydym. Grigoriy qatarlas baspaldaqpen keledi.

– Toqta, әkel qolyndy! – Bas-ayaghy bir tútam kishkentay jigitti balasha kóterip aldym. – Sal ayaghyndy iyghyma!

Ol yrshyp mening iyghyma shyqty. Qoynymdaghy jalaudy suyryp alyp, qolyna berdim:

– Il! Bayla!

Mólsheri ekinshi etajdyng terezesi bolu kerek. Qaranghyda qalay jelbiregenin de anyq kóre almadyq. Jýgirgen boyy tómen qaray zyttyq. Osy sәtte bir jaryq raketa aspandy sharlay jóneldi. Bizding jauyngerlerge shabuylgha shyghugha berilgen belgi eken. Raketa jaryghymen óz tuymyz ózimizge kórindi. Qanshama azamattyng erlikpen tógilgen qanyna boyalghanday qyzara shalqyp, shabuylgha shyghushylargha qol búlghaydy.

– Jaraysyn, azamattarym, biz búryn jettik pe desek, sender de kelip qalghan ekensinder ghoy, – dedi bireu. Jalt qarasaq, baylanys bólimshesining adamdary.

– Qay batalionnansyzdar?

– Davydovtyng batalionynanbyz.

Álgi leytenanttyng sol arada atyn súrau da esimizde bolmapty. Ol bizge «Jaraysyndar, erlerim» dep birneshe qaytalady da, ózderi alyp kelgen telefonnyng qúlaghyna jarmasty:

– Zinchenko joldas, biz Reyhstagtan.

Búl jigitterding kórshiles Zinchenko polkinen ekenin bildik. Bulatov kýlimsirep maghan qaraydy, men oghan qaraymyn. Birimizdi-birimiz qúshaqtay aldyq. Ilezde Zinchenkonyng polkindegi Neustroevtyng bataliony da jetti. Jauyngerlerding qansha kýn boyghy kórmegen úiqysy men tartqan azabynan kózderi kilgirip túrsa da, ar jaghyndaghy jenis quanyshyn angharu qiyn emes. Uralap ilgeri úmtylyp barady. Reyhstagqa sýngip kirdi de ketti.

Mine, bizding batalionnyng da aldy kópirden asty. Men jauyngerlik tapsyrmany oryndaghanymyzdy aitugha qaytyp kelemin. Reyhstagqa bara jatqandar tanymasa da, qolyn búlghap, kýle qaraydy. Dәl baghanaghy bólmening terezesinen qayta qarghyp týskende, esh nәrse aitqyzbastan Vasilichenko meni balasha kóterip aldy da, betimnen sýidi.

Búdan keyin Rahymjan 1 may kýngi bolghan úrysty, Reyhstagtyng ishinde ózderi qoldan ótkergen 2 may kýngi aiqasty aitugha kóshti.

– Bizding istegenimiz – ýlken Úly Jeniske qosylghan bir kishkene bólshek, – dep bitirdi әngimesin.

IYә, siz bir kishkene bólshek deysiz ghoy. Biraq búl erlikterinizding qanday ról atqarghanyn halyq baghalasyn. Marqúm Boris Gorbatovtyng múnday erlerdi býrkitpen, qyranmen teneu kezeni ótti» degen pikirimen kelispeske bolmaydy. Janghan ot, jarylghan snaryad, auzyn aranday ashqan ajal aldynda qay qyran úshyp, qanday býrkit samghay alady?! Al búlar jau úyasynyng ýstine elimizding tuyn tikti. Shynynda, ony suretteu, jazu ýshin bólek shabyt, bólek til, bólek teneu kerek.

«Leninshil jas», 20 fevrali, 1958 jyl

Derekkóz: alashainasy.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 400
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 233
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 582