Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Újdan 6994 0 pikir 11 Mamyr, 2014 saghat 16:04

SOVET-HAN GhABBASOV. HALQYNNYNG QADIR‑QASIYETIN ÚQ!

                                                          Ózindi ‑ ózing syilau, ózgeni kemsitu emes.

                                                                                                          Újdan.

         Ua‑a‑a.., iyisi Qazaq  balasy esindi jiyp, ótken‑ketken taghdyryndy taratyp, aldy–artyna qarashy?! Ata‑babang jasap ketken, tendessiz tereng  múrasynan ne qaldy? Asqaq ruhy ‑ bekzattyqtan túratyn,  mәiegi nәrli ‑ dәstýr‑salttyng qanshasynan airyldyq?.. Endi mine, Tәuelsiz El saltymen, joghymyzdy týgendeytin kez  keldi. Ar‑namysty Tu etip, tolaghay kýshpen qimyldayyq shy, armany ýlken anghal  Júrtym?! «Ózindi ózing jattay syila, jat janynan týnilsin» ‑ deytin danalyqty pir tútyp,  jaltaqtamay da, jalpaqtamay  jónimizdi bilsek eken, aqjarma minez Alashym?! Yapyr‑au, tekti júrttyng synyghy edik qoy?! Elimizding erteni men úrpaq qamyn oilasaq, ruhany órkenimizdi ósirip, últ qúndylyghyn   týgendemey bolmaydy.   

          Shirkin, osylardy neden bastasaq degen de, eng әueli oigha oralatyny mynau; ‑ El biylegen – Elbasy men Tóreler de, eldigimizdi bayytqan – ziyaly men el‑júrty da, jasy men jasamysy da,  halqymyzdyng  ‑qadyry men qasiyetin ‑ týsinbeytindigimizdi aityp syrlasatyn sәt tudy. Sirә, búl kemshiligimizdi, býkil El bolyp dýzemesek,  jaratushy ‑ Alla da,dem berushi ‑ Aruaq ta ‑ keshirmeydi.

Arman bop jetken tәuelsizdigimizdi, arsyzdyqqa toly pәndeshiligimiz ben qanaghaty joq qúlqynymyzdyng qúldyghyna shala bermey, últtyq sana men azamattyq parasattyng pәtuәsyna kelgenimiz jón. Aldau men arbaugha bas úryp, erten‑aq ózegine teber ózgege qarap ózeureudi toqtatqan jón?!..Dana júrtymyzdyng ózgeshe bitken bolymysyn týsinip, jan‑dýniyemizge ýniletin mezgil jetti. Atadan qalghan ósiyetke ilansaq; ‑ «Enkeygenge enkey – әkennen qalghan qúl emes, shlaqayghangha shalqay – payghambardyng úly emes» ‑ degen qaghidagha qúlaq aspay jýrmiz‑au?! Olay bolsa, ne isteuimiz kerek!? Tolghanayyq shy? Dәl osy ‑ Ne isteu kerekting ? ‑ jauabyn izdep kórelik shi ? Olay bolsa, óz oiymdy aitpaqpyn, qalyng júrtym sen tynda…

 

            I. Halqymyzdyng tektik qasiyeti.

                                                                     Tektilikting shyrqau shyny – últ bop ún.

                                                                                                                   Újdan.

                                                                      

         Sóz joq, eng әueli halqymyzdyng terende jatqan tegi men bolymysyndaghy – mәiegi men negizi ‑ ne ekenin týsingenimiz jón. Sonda ghana sanaly jangha,sonau kóne dәuirdegi «Kýlteginning tasynda» jazylghan;‑ «…Biyikte kók Tәniri, tómende qara jer jaralghanda… Týrki halqynyng el‑júrty qalyptasqan» ‑ deytin ósiyet sózding jaydan‑jay aityla salmaghanyn týsinemiz.Ótken tarihtyng tylsymyna ýnile týsip oilansaq, әr sózining astarynda qúpiyagha toly syr jatyr emes pe? Onyng qaysybirin tizbektetip aita berersin?! ..

  Kóneden kele jatqan últtyq qúndylyghymyzdyng eng asyly  – «Jeti atagha jetpey qyz alyspau» ‑ dәstýri ekenin, әli de bizder úrpaghymyzgha tereng taldap týsindire almay jýrmiz. Tipti, búl dәstýrding dýnie halyqyna«әigileuge» (brend) bolatyn qúdiretin – tabighy súryptaudy – jiliktey jiktep jatpay‑aq, asylymyzdy týsinbeuding saldarynan,býgingi qazaqtyng –jershildik pen  ru‑rugha, tipti ýsh jýzge bólinip jýrgen –parasatsyzdyqqa toly parqymyzdy aityp, qysqa bolsada toqtalugha mәjbýrmiz. Endeshe, osy tektes tәrbiyesizdikti jýieley taldap kórelik;

‑ IYә‑ә, shynymende myng ólip, myng tirilgen júrtymyz – qyryq ýsh (43) taypadan túratyny belgili. Mine, osynau qyryq ýsh taypanyng әr adamynyng tektik qasiyeti, antrapalogiyalyq zerttelgende – bir adamdikindey ‑ ekeni, basqa júrttyng ghalymdaryn tan‑tamasha kýige týsiripti. Osy uaqighanyng kuәsi bolghan, akademik Orazaq Smaghúlov ghúlamanyng aituynsha; ‑ «zerthanada alynghan osy derekke – býkil әlem (aghylshyn, nemis, fransuz, japon, qytay t. b.) ghalymdary óz kózderine ózderi sene almay» ‑ әure bolghan eken. Halqymyzdyng tegindegi «tendesi joq fenomennin» syry men sipatyna kónil audarsaq, býgingi bizderding – jýzge, taypagha, rugha – bólinip sandyraqtap jýrgenimiz, óz asylyna kýie jaqqan nadandyghymyz eken. Kәneki, osy qúbylystyng syryna, sanaly jýrekpen kóz jýgirtip kórelik shi ?!..

Mineky sonda, әlem ghalymdaryn tandandyryp otyrghan tylsym qúbylys –«jeti atagha jetpey  qyz alyspau» ‑ dәstýrining qúdireti eken. IYisi qazaqtyng әrqaysysyndaghy tektik qasiyetteri birlikte bolsa ‑ ýsh jýz týgil, rugha bólinuding ózi – naghyz parasatsyzdyq emey nemene?.. Álidaghy osy qúbylysty ashynqyrap aitsaq, atadan balagha jalghasyp kele jatqan, әr qazaqtyng ýsh júrty – ata júrty – naghashy júrty – qayyn júrty – bar ekeni belgili ghoy. Osynau ýsh birdey júrttyng әrqaysysyna tiyesili jeti atany bir‑birine kóbeytsek, managhy aitylghan qyryq ýsh (43) rudyng qany, әr qazaqtyng tamyrynda aghyp túrghanyn úghynamyz. Olay bolsa, býgingi qazaqtardyng ‑ jýzge, taypagha, rugha bólinui ‑ óz halqynyng qadyr‑qasiyetin týsine almay jýrgen nadandyq  bolyp tabylady. Endeshe,búdan bylay kezkelgen qazaq, óz ruy men jeti atasyn biludi ‑ halqynyng tegin saqtau ‑ dep qana úqqandary jón. Ot basy men qogham birigip, keler úrpaghymyzgha osylay týsindirip tәrbie beru, azamattyq paryzymyz ekeni anyq.

                     II.  Han men halyq baylanysy.

                                                                      Hany azsa – halqy tozady.

                                                                                                    Újdan.

 Búl aitqaly otyrghan dertimiz, Qazaqtyng sonau HIU ghasyrda qúrylghan Handyq memleketinen beri qarayghy qasireti desede bolady.El basqarghan Handary, halyqtan ózderin biyik ústap bólektenuding saldarynan, tәlim‑tәrbiyede asa auyr (psihologiyalyq) zardaptyng bolghanyn ashyp aitar mezgil jetti. Sebebi, Han‑Súltandargha ‑ halyqtyng birligi men bilimi emes, olardyng bólek‑bólek ydyrap jýrgeni qajet bolghan. Solar salyp ketken, «Ýsh jýz» deytin lang býginge deyin jalghasyp otyr. Dәl osy mәsele jayynda, Sh. Ualihanovtyng professor IY.N. Berezinge jazghan hatynda; ‑ «… Kajdyy potomok Batyya hotel byti hanom y iymeti narod: tak ya dumaiy, obrazovalisi hanstvo Kyrymskoe, Kazanskoe, orda Choraygakovskaya, soyz uzbekov – sheybanov y kazakov» (tom I, 1984, 164 b,) – dep ashynady. Mineki, býgingi aityp otyrghanymyzdy úly ghalym Shoqan ótken ghasyrda‑aq bayqaghan eken. Búl mәsele, búryn‑sondy  taldanyp aitylghan da, jazylghan da emes. Halqymyzdyng búl qasireti men kemshiligin aitpaugha sirә bolmaydy. Biraq, tek ghylymy negizde  kórsetu, úrpaq tәrbiyesi ýshin auaday qajet. Sebebi, búl derektin, últtyq iydeologiyamyz ýshin de manyzy zor.Úrpaq tәrbiyesine qajet, últymyzdyng osynau  qasiretining de ózine tәn birneshe sebepteri bar;

Birinshi ‑ Qazaq handary ‑ Shynghyshannyng úrpaqtary ekeni belgili.

Ekinshi ‑ Olar tekterin, Qazaq halqynan bólek dep  eseptegen.

Ýshinshi ‑ Shynghystyng auyr taghdyrynan, balalary ot  basy tәrbiyesi

                  týgil, tegining iә ‑ qalmaq, iә ‑ qazaq  ekenin de bilmey ósken.

Mine, osynday tyrtyghy tereng sebepterding saldarynan, qazaq halqynyntәrbiye‑tәlimderining auyr jaghdayda boluy, nemese, býgingi týsinikpen aitsaq, onyn últtyq iydeologiyasynyn búrynnan‑aq jýielenbegeni anyq bayqalady. Búl tújyrymnyng dәlelderi, halqymyzdyng memleket qúrghan handyq dәuirinde óte jii kezdesedi. Solardyng bәrine toqtalyp jatpay‑aq, jalpy halyqqa әseri bolghan negizgilerin ghana atap ótudi jón kórdik. Mәselen, eng auyr kemshilikteri retinde,  biylikting qarapayym halyqty tasqaranghy etip,  hat tanytpay ústaghandaryn aitugha bolady.Qazaqtyng handyq memleketi neshe ghasyrlargha sozylsa da ‑ elinde bir de bir memlekettik medressesi bolmauy ‑ adam janyn týrshiktiretin is. Óitkeni, búl kezenderde, Shyghys pen Batys elderinde, tipti akademiya men uniyversiytetter bolghany tarihtan belgili. Halqymyzdyng hat tanuy, olar ýshin qajettilik bolmaghan tәrizdi. Handyq dәuirding búdanda ótken soraqysy,  túraqty armiya ústamaghandyqtan, jaugershiligi mol sol zamanda, halqymyz asa auyr shapqynshylyqtargha úshyrap, ýnemi qan‑keshumen bolghany belgili.. Shabylghan eldi azat etuding auyrlyghyn, olardyng janashymastyghy  deuge әbden bolady.

 Shynghyshannyng ýrpaqtary ózderine ‑Tóre deytin jalghan ru jasap, aq sýiekpiz deui de asyp‑tasqandyq edi. Tura osynday minez kórsetip, jalghan ru jasaghan Qojalardy da – aytpay ketuge bolmaydy. Búl ekeuin de teginen tartyp qarasaq ‑ Tóreni de, Qojany da ‑ ru deuge kelmeydi. Onyng ýstine  ózderin‑ózderi ‑ aq sýiekpiz – deuleri de úyat is. Óitkeni, tabighy súryptaudyng negizi bolyp tabylatyn – jeti atagha jetpey qyz alyspaudy –  búl ekeuleri de bertinge deyin ústamaghan. Olar, tipti ózdi‑ózine ýilenuding saldarynan aza bastaghandaryn bayqap, qazaq rularymen qúdandalasudy keyinirek qabyldaydy. Eger naghyz ghylymy negizge sýiensek – aq sýiekpiz – dep, tabighy súryptaumen qany men tegintaza ústaghan, qazaq halqy ghana aitalsa kerek.  Osyn‑au keltirilgen derekterding barlyghynan da bayqalatyny, halqymyz qaranghylyqtyng qapasynda qalyp, óz tarihyn jaqsy bilmegenin angharu qiyn emes. Áytpese, Tórelerding ruy – Qiyat, Qojalardyng ruy – Sunaq ekendigin aitsaq, tek olardyng basqa ortagha týsip qalghan Alash túqymdary ekendigi aidan anyq. Mine búl derekter, keleshek úrpaq tәrbiyesining aqiqaty bolyp negizdelgeni dúrys. Osylardyng ózi‑aq, Handyq memleketimizden bastap, býgigi Tәuelsizdikgimizdi qosa aitqanda – Qazaqtyng últtyq iydeologiyasy –jasalmaghanyn anyq anghartady.Áytsede, bizderdi osy uaqytqa deyin saqtap kelgen, kemenger ata‑babaymyzdyng dәstýr‑saltynyng kiyesi ekenin týsingenimiz jón.

           III.  Úrpaq  tәrbiyesining jana ilimi.

                                                                                  Adam – әlemnen de kýrdeli”

                                                                                                    ÚJDAN.

          Ana qúrsaghyndaghy toghyz ay  adam ghúmyrynyng eng úzaq ta  jәne eng kýrdeli     k e z e ng i  bolyp tabylady. Onyng úzaqtyghyn týsinu ýshin, ú r y q t y ng  jetilip damu merzimin de, jer betindegi tirshilikting barlyq satylaryn basyp ótetindikten, mólshermen 500 million jylmen para-par eken. Búl aitylghan oidyng manyzy men mәnine jetu ýshin, әueli tirshilik  q ú p y ya l a r y n a  terendep ýnilmey bolmaydy. Óitkeni, adam ghúmyrynyn  f y z y o l o g y ya l y q  osy   k e z e ng i,  kýlli tirshilik ataulynyn  t y l s y m gh a   toly  t ý y i n i,  tipti aqyl týgil, kónil kózi jetip bolmaghan  j ú m b a q  syry saqtalghan  k ó m be s i  tәrizdi. Eger de, ghylymy dәlelderge sýiensek, ana qúrsaghynda ósip jatqan  j a n   y e s i  ózine berilgen toghyz aidyng ishinde, tabighat sheberding qúdiretimen “on segiz myng ghalamnyn” s y p a t t a r y n  týgeldey qaytalap shyghatyndyghy belgili bop otyr. Bylaysha aitqanda, bir kletkalyq tirshilikten bastap adamgha deyin jetilgen, biologiyalyq týrlerdi týgeldey basyp ótedi eken. Áriyne búl, kýlli tabighat jaratylystary ishindegi kýrmeui qiyn, asa  k ý r d e l i  qúbylys ekeni dausyz! Múnday sipat tek tabighat sheberding qúdiretimen ghana jasalmaq. Endeshe, osynau tirshiliktin  s a p a l y q  dәrejede jetiletin  j ú m b a q  kezenin  a d a m  t ә r b y e s i n e  kiristire almay kelgenimizdi oilasaq, býkil adamzattyn  r u h a n iy  d a m u y n d a gh y  asa auyr kemshilikter de, osy kezennin  e l e n b e y  qalghan  e r s i l i k t e r i  ekeni anyqtalyp otyr. Sebebi, búl mәsele ótken-ketken  p e d a g o g y k a l y q  jәne  p s y h o l o g y ya l y q  ilimder de, eshqashan gh y l y m iy  j ý y e l e n i p  kórgen emes. Adam tәrbiyesi tәrizdi óte kýrdeli qúbylystyng bastauy bolyp sanalatyn, ú r y q  tazalyghy men Ana  qúrsaghyndaghy  jetiluding syryna tereng ýnilmey,  úrpaq t ә r b y e s i n i n   irgeli mәselelerin dúrys sheshu mýmkin emes. Ásirese, býgingi malekulalyq  b y o l o g y ya  men  g e n e t y k a   ghylymdarynyng qol jetken tabystary osy oiymyzdy tapjyltpay dәleldep otyr. Sebebi, adam jaratylysyndaghy tek týiistik aqylmen ishki bes sezimdi bylay qoyghanda, ondaghy tuma qabiletteri men minez-qúlqy, psihikalyq jigeri  men tektilik qasiyetterinin  ishten tuatyndyghy, ghylymy әbden dәleldengen qúbylystar ekenin eskergen jón. Jalpy búl mәseleni tikeley adam  t ә r b y e s i  qaqynda bolmasa da, adamzattyng ne bir alyp oishyldary filosofiyalyq p ә l s a p a  týrinde kóp talqylanghan.Ásirese, adam boyyndaghy J a n men  T ә n n i n  ózara ýndestikterimen qosa,    j ý r e k   k ý sh i  jәne  a q y l  k ý sh i  tәrizdi qadau-qadau qúbylystardy ýnemi oy eleginen ótkizip otyrghan. Jalpy shyghys әleminde Platon men Aristotelidi, kóbine Farabiyding týsindirmesinen keyin ghana, tereng úghyna alghan oishyldar kóp. Solardyng ishinde mәselening búl jaghyn ashyq jazyp qaldyrghan, úly oishyl-ghúlama Ábu Ály ibn Sina ekenin jaqsy bilemiz. Búl derekti ol óz qolymen jazghan ómirbayanynyng ishinde aitady.

        Tikeley  J a n  t ә r b y e s i n e  baylanysty Halyq pedagogikasy men psihologiyasynyng 2-shi negizi, nemese  adam damuynyn  f y z y o l o g y ya l y q  ekinshi  k e z e ng i,  býgingi tangha deyin  ú r p a q   t ә r b y e s i n e n  tys qalyp otyr. Tipti,  j a n t ә r b y e s i   degendi týsine de almay otyr. Ol jayyndaghy metodologiyalyq izdenisting joqtyghy, adam tәrbiyesining qanshalyqty oisyrap jatqandyghyn anghartsa kerek. Sondyqtan da, jogharyda az-kem aitylghan  J a n n y ng – on  e k i  mýshesi, yaghny 12 – arnasynyng jabylugha jaqyn jaghdayy – jyl ótken sayyn adamdar azyp barady degen tújyrymdy jii aitqyzyp jýr.Ony aityp qana qoimen esh maghyna shyqpaydy. Óitkeni, búl mәselening ózine tәn  t ә r b y e     ә d i s t e r i n  jýrgizbese, jan dýniyenin  a r n a l a r y  sol jabylghan boyy kóresindi kórsete bermek. Endeshe, toghyz torqanyng ishinde ósip kele jatqan J a n y e s i tek biologiya men fiziologiya zandylyqtaryna baghynyp qana damitynyn eskersek, ananyng t ý y s i g i  men i sh k i  b e s   s e z i m d e r i  arqyly  t ә r b y e l e n e t i n  – Jannyng mýshelerine tiyisti dengeyde kónil audaratyn mezgil jetti.

        Shynyn aitsaq, songhy jyldardaghy úrpaghymyzdyng mandayyna tiyip jýrgen      k ý y e l i  k ó s e u  de osy ekenin nesine jasyramyz. Onyng jauapkershiligi – tikeley ata-ananyng  moynynda ekenin de ashyp aitqan jón. Olay bolsa, keler úrpaqtyng baqyty men saulyghy tikeley aldynghy buynnyng úryq tazalyghy men ana qúrsaghyndaghy tәrbiyeni týsinuine baylanysty. Qalay desek te, búl mәseleni  nazardan tys qaldyra beru, adamzat qauymyn  a p a t q a  úshyratuy da mýmkin.

Zamanynyng týzu kezinde dәstýri búzylmaghan Qazaqelinin, “Alyp – anadan tuady” deytin ósiyetinin Ýlgisi men Halyq pedagogikasy men psiho-logiyasynyng 2-shi negizi, nemese A n a qúrsaghyndaghy fiziologiyalyq kezenining ýndesip jatqanyn bayqau qiyn emes siyaqty. Ózining úrpaq tәrbiyesinde búl ósiyetti  qazaq halqy y n s t y n k t i  týrde paydalanghanyn kóptegen tәlimdik úghymdardan angharugha bolady. Halqymyzdyng ata dәstýri bolyp sanalatyn – “Jeti atagha deyin qyz alyspau” ‑ salty da biraz nәrseden habardar etedi. Biraq, bodandyqtyng búghauymen matalghan songhy ýsh ghasyr, búrynghy  ata-baba danalyqtarynan qol ýzdirip kete jazdady. Tipti, qazir – “alyp-anadan ‑ tuadynyn” ‑ maghynasy týgil, búl sózding mәnine de kónil audaryp jýrgender az. Sondyqtan da ol – alma-kezek auysyp jatqan úrpaq tәrbiyesine әser etuden qalghaly qashan?! Sonda, búl tәrizdes asyl sózderding qadir‑qasiyeti óz qalpyna kelmese, Dulat-jyrau aitatyn; -“óner aldy–qyzyl tildin” – jaghdayy qalay bolmaq? Múnday quaty mol tújyrymdar súlu sóilenetin sóz tәrizdi qyzmet etse, sóz óneri arqyly jetiletin jas úrpaqtyn  z e y i n i  men  z e r d e s i  nendey kýige týspek?

        Ata-babamyz osy jaghdaylardy jogharyda keltirilgen ó s y e t  sózderimen úrpaghyna tek  t ә n  qúrylysynyng jetiluin ghana emes, “alyp”degen sózining astarynda tәnnen de kýrdeli, j a n d ý n y e s i n i n   de ana qúrsaghynda qalyptasatynyn menzep otyr. Ony – qalyptastyratyn da jәne tәrbiyelep jetildiretin de, tek ananyng ghana parasaty ekenin aityp túr. Adam janynyng 12-mýshesi, yaky  a r n a l a r y - týisik – úyat – sýi – zerde – minez – jiger – qabylet – ishki bes sezimderi – bar  j a n  dýniyesi de, tәnning mýsheleri – jýrek – my – bauyr – ókpe – býirek – taghy basqalary tәrizdi, tek ana qúrsaghynda ghana jetilip  tәrbiyelenetinine, býgingi qoghamda  jete  m ә n  berilmey keldi.

     Býgingi ghylym qúdiretterimen dәleldenip otyrghan kýrdeli qúbylystardyng syrlary, qazaqtyn Halyq pedagogikasy men psihologiyasynda da  ýndestik tabatyndyghyna túshynghan sayyn, ata-babalarymyzdyng qaldyrghan  r u h a n iy  múralaryna shynayy rizashylyq sezimder biyleydi. Ol  k ó k i r e k  k ó z i m e n  anghara bilgen: - “On segiz myng ghalamdy – bir tarynyng qauyzyna syidyrghan” – deytin ósiyet sózinde, tipti terennen marjan terip otyrghanyn, barynsha anyq bayqamau mýmkin emes. Shynynda da qúdireti mol osynau kýrdeli qúbylystardy jetildiretin adam ú r y gh y – tarynyng qauyzynan da kishi bolmasa, tipti de ýlken emesine tandanbasqa bolar ma?!? Osynshama kýrdelining ózin s ó z   ó n e r i n e  syidyra bilgen  júrt, ‑ “Alyp – anadan tuady” – deytin  ó s y e t  s ó z i n  de úrpaghyna qaldyrugha qúqyly edi.

        Sóitip, adam tәrbiyesining 1-shi jәne 2-shi kezenderin salalay jiktep ashyp aitsaq; – Úryq tazalyghy – erkektin   a t a l y q   p a r y z y  bolghan da, ana qúrsaghyndaghy tәrbie – әieldin  a n a l y q  p a r a s a t y ekenin, tirshilikting búljymaytyn zanynday etip ómirge engizu qajet. Sondyqtan da, a n a n y  da,  a t a n y  da, ózining minәjat eter q a gh b a s y n a betin týzep, búl kezendegi tәrbie tәsilderining qyry men syryna sanaly týrde ýiretuding mindeti men qajettiligi, últtyq iydeologiyamyzdyng negizgi  a r q a u y  bolugha tiyis.Ana atauly jýkti kezderinde, jaratylystyng ózi beyimdegen  q a s y e t t e r i n e   auysatyndyqtan, onyn  s y r t q y   b e s   s e z i m d e r i   ghana emes, sonday–aq    i sh k i   b e s   s e z i m d e r i   de, asa sezimtal qozghalmaly kónil-kýide bolatyndyqtary belgili. Ana atauly mine osy k ý y l e r i n  sәtti paydalanyp, qúrsaghyndaghy   j a n  y e s i n e   jetkizu  t ә s i l d e r i n   bilmeytindikten, osy kezenning – ó z i n e  ghana  t ә n   t ә r b y e l e r i – tas qaranghy qalpynda qalyp otyr. Sonyng saldarynday, qazirgi dýniyege kelip jatqan nәresteler týgelge juyq  j ý r e k   t ә r b y e l e r i oyanbay, bylaysha aitqanda,   j a n   d ý n y e l e r i n i n  arnalary ashylmaghan kýileri ómirge kelip jatyr. Sondyqtan da, olardyng zerdesi tayaz – jigerleri qúm – minezderi dókir – úyattan bezgen – eshkimdi de sýimeydi – qabileti әlsiz – týisigi joq – kókirek kózderi oyanbaghan – densaulyqtarynyng da aqaulary mol, adamdar tobyryn kóbeytip otyr. Osynyng barlyghy da býginge deyin eskerilmey kelgen adam tәrbiyesindegi asa auyr qatelikter bolyp eseptelinedi.

        Búl mәseleni El bolyp memlekettik dengeyde týzetuge kirisken jaghdayda, Halyq pedagogikasy men psihologiyasynyng 1-shi jәne 2-shi negizderindegi tәrbie tәsilderining әseri – kóp tostyrmay–aq jetistikterin kórsetpek. Múnday arman oryndalghan kezde, keshegi Úly Abay kóksegen – “núrly aqyl men tolyq adam” ‑ mәselesi oidaghyday sheshiler edi. Áuelden-aq, anasynan j ý r e k t e r i   oyanyp j a n – d ý n y e l e r i      a sh y l y p  tughan jandar,  a d a m sh y l y q   pen  a r d y  da, tipti bolashaq  ú r p a q  qamyna da, erekshe sergektikpen qaraytyny anyq.

        Jýrek kuliti ilimning negizin salushy әl-Faraby Týrki halyqtarynyng taghylymdarynan alyp, adam tәrbiyesi jayynda  ý sh   t ý r l i   gh y l y m n y n   j ý y e l e r i n  jasap, Birinshisi – t ý y s i k,  s y r t q y  jәne  i sh k i  b e s   s e z i m d i – Hauas ilimi, Ekinshisin – ý sh  s ý yu d i  -  Imany gýl,Ýshinshisi – a q y l    ә d i l e t, r a h y m d y – Jәuanmәrtlik -  dep atandyrghany belgili. Biraq búl ilimder – óz topyraghyna týspegen  d ә n  tәrizdi – arab elderinde órkendey damyp kete alghan joq. Áytse de, Týrki halyqtarynan shyqqan ghúlamalar: - Dauani, Balasaghún, Qarabaghi, Nauay – búl jayynda asa qúndy enbekter qaldyrdy. Mәselen, J.Balasaghún – osy ýsh ilimning negizderinde býkil dýniyejýzin tamsandyrghan, ataqty“Qútty biligin” poeziya tilinde ómirge әkeldi. A.Nauaidyng – Bes hamsasy da, osy iydeyalardy damyta jyrlaydy. Al jogharyda aitylghan ýsh ilimdi ary qaray jetildirip, erekshe biyiktikke kótergen – Úly Abaydyng orny jeke dara bólek. Búl mәsele әli zertteushisin kýtip túr. Abayday danyshpannyn; - “Men bir júmbaq adammyn ony da oila” – deuining mәni de, óz enbekterining osy ýsh ilimmen sabaqtasyp jatqanyn menzese kerek. Eger adam tәrbiyesining 2-shi negizi jayynda – Abaygha jýginsek:

            - Úiyqtap jatqan  j ý r e k t i – әn  o ya t a r,

                       – Ýnnin  t ә t t i  oralghan – m ә n i  oyatar, -   dey kelip,

………………………………………………

                       – J ý r e k  terbep, o ya t a r – basta  m y d y -   dep ,

tújyrymdauyn da, telegey teniz ghúlamalyq jatyr emes pe?!? Abaydyng pedagogikalyq enbekterindegi qúnary mol qasiyetterdi iygeru mәselesi, tipti әli jýieli týrde bastalghan da joq.

        IU. El boludyng – tórt qúbylasy.

                                              Últtyq qúbylandy bilmeu‑ qúldyq  minez.

                                                                                                        Újdan.

         Jalpy zamana syry men uaqyt tynysyn bayyptasaq, qazaq halqynyng taghdyry ýshin – Tóre de (preziydent,ýkimet ,mәjilis) – Qara da -  býkil El bolyp – jauapty ekenimiz anyq. Sonyng ishinde, әsirese, halyqtyng – Jeri – Tili – Dini – Dili – deytin Tórt dingegi, nemese Tórt qúbylasy týgel  me?.. Álde qalay ? – degen tolghanysqa toly saualdargha pikir bildiru auaday qajet ekeni, kýn ótken sayyn kýrdelenip túr. Búl mәselege jýrdim‑bardym qaraugha bolmaydy. Óitkeni, býgingi qazaq halqynyng basyndaghy qoldan jasalynyp otyrghan, ne-bir nәubet pen qasiretti qauypterdi búdan ary auyrlatpay, bayyppen sheshuding mezgili jetti?!.. Sondyqtan da, tolghauy toqsan týiinderdi ashyp aityp, býkpesiz syrlasudyng qajettiligin týsingenimiz jón.

                              BIRINShI  MÁSELE: – Halqymyzdyng tabighatyn tanu ?!

  Óitkeni, kez-kelgen halyqtyng taghdyryna bergen – Tabighattyng erekshe belgileri, nemese, qasiyetteri bar ekeni anyq. Mine osy belgi men qasiyetter Qazaqta qanday sipatta desek :

                             I-shisi – Jeri;

                             II-shisi – Tili – ekenine túshynu qajet.

Múnyng dәleli ýshin;

A). Birinshi mysal, kóne zamannan syr shertetin, Ata júrtymyzgha astamshylyqpen kelgen Kiyr-patshanyng basyn alghan Túmar-patshayymgha quat pen aila bergen, tek qana úlan-baytaq Jerimizding kendigi edi ghoy.

B).Ekinshi mysal, orystyng ot-qaruynan jasqanbay, on jyl boyy Kenesary jýrgizgen últ azattyq kóterilisi de, sol  Jerimizding kendigine sýiendi emes pe ?.. Olay bolsa, qazaq halqynyng bir dingegi – Jeri !!!..

- Endeshe, bólshektep satudyn  shapqynshylyghyna týsip jatqan Jerdi – dereu nasianalizasilau qajet. Qazaq halqy ‑ jerin satyp bayymay-aq, 49-jylgha jalgha berip túrsa da jetedi ghoy.Áytpese, múnyng arty ýlken apat !!

Qazirding ózinde jerdi satyp alghan – Úighyr – endi jer qazaqtiki emes – Úighyrstan qúramyz dep dauryghu da; Jaqynda bolghan Qazaq pen Úighyr tóbelesin zerttep kelgen «Últ taghdyry» qozghalysynyng komissiyasy «jaghalaryn» ústap otyr. Tipti, Úighyrstan kartasy; Úighyrystan tuy; Úighyrystan úrandary; búdanda soraqysy, úighyrlar qazaqtyng jer attaryn ózgertip, memlekettik tildi de mensinbeydi eken. Sondyqtan, Almaty oblysyndaghy «Enbekshiqazaq» jәne «Úighyr» degen audan ataularyn joi kerek. Qazaqstanda-kelimsek últtardyng atymen, audan men qala ataulary bolugha tiyis emes. Kirme últtardy basqaratyn – Ákim, ishki ister bastyghy, memleket ókili – mindetti týrde qazaq boluy kerek. Búl últtyq memleketterdegi ainymaytyn qaghida ekenin – Evropa men Aziya – elderinen kórip otyr emespiz be ?! Eng qauiptisi dýniyejýzi tyiym salghan«Úighyrdyng teroristik» úiymy, Qazaqstanda sayrandap jýrgen kórinedi…Búl jayynda baspa betterin de, tipti jantýrshigerliktey  derekter jazylyp ta jatyr…Jer satudyng lanynan, búl siyaqty astamshylyq oilar - Kәriste de – Orysta da – Dýngende de – tipti Kýrtter de – bar kórinedi. Barlyghynyng da astyrtyn úiymdary –  mәdeniyet ortalyghy – degendi jamylyp júmys isteuge kóshipti. Halyq arasynda osynday sóz kóp. Anyq-qanyghyna jetudi, El birligining qorghany retinde Últtyq qauypsiedik kómiyteti – tekserip, shynayy jaghdaymen halyqty habardar etu qajet. Sirә, ata-babamyz eskertken : -«Ishten shyqqan jau jaman» – deytin sóz  beker aitylmasa kerek.

 

                     Ekinsh dingegii – Tili ?! 

 

Halqymyz –«Óner aldy- qyzyl til» – dep úrpaghyna ósiyet qaldyrghanda, bar ónerding qaynary – tilde ekenin bilip aitqan ghoy. Júrtymyzdyng osy Til – atty dingegin shayqaltyp, qúlatudy kókseytin, shalaqazaqtar men kosmopolitterding jónin tabudyng da uaqyty jetken tәrizdi. Orys bodandyghynan endi ghana bosadym ba degen Qazaq  halqy, óz ishinen shyqqan shúbar jylan tәrizdi, ne tilin, ne dinin, ne dәstýr-saltyn syilamaytyn shalaqazaqtardyng bodandyghymen qasiret jútyp otyr. Últymyzdy múnan әri qorlay beruge bolmaydy!!..  El men Jerding tozghyndauyn toqtatudyn  uaqyty jetti…Shyndyghyna kelsek, býginge deyin, Ana tili jayynda qoghamymyzda birjaqty pikir qalyptasyp otyr. Ol – Tildi, tek qatynas qúraly retinde baghalau?!.. Búl – biologiyalyq ta, tipti fiziologiyalyq ta zandylyqtargha qayshy keletin, qate pikir. Sondyqtan da, ana tilining adamdy – kisilikke jetkizip, onyng azamattyq sanasyn ashatyn, tek 10-týrli qasiyetin aitu jón siyaqty.

Endeshe,Til tek – ќatynas ќўraly ‑ ghana emes ekenin dәleldep kóreyin;

- Birinshisi – jaraydy, ќatynas ќўraly delik;

- Ekinshisi – ata-baba zerdesimen baylanystyratyn tek  ‑ ana tili – eken. Ony ghylymda ‑ filogenetikalyq jad ‑ deydi. Býgingi ‑ shala ќazaќtar men kosmopolitterding kesapat әkeluining basty sebebi – olar ata-baba  zerdesimen baylanysta bolmaghandyќtan, ‑ halyќtyќ – ўlttyќ ќўndylyќtar ‑ degendi  týsinbeydi, kerisinshe oghan  jatyrќap ќaraydy.

Sanasy oyana bastaghan keybireuleri,  balalaryn ќazaќ mektepbine bergenmen, ol balalar sabaќtan shygha salysymen bir-birimen oryssha sóilesedi. Áriyne, búl balanyng kinәsi emes!. Ana ќўrsaghyndaghy sәtinen, ata-anasy oryssha sóileuining saldary ekeni belgili.

- Ýshinshisi – halyќtyng mentaliyteti – dili de, tek ќana ana til arќyly beriledi. Tili bўzylghan halyќtyng mentaliyteti de, ruhy da joyylady. Ќazaќ halќynyng tegi – óte myqty! Ќazir dýniyejýzinde 2500 halyќ bolsa, solardyng ishinde ўrpaќ almasuyn tabighiy  sўryptaumen ‑ «jeti atagha deyin ќyz alyspaytyn» ‑ dәstýrdi ústaytyn, tek  ќazaќ halќy ghana. Sol arќyly, tektik ќasiyetterin tozdyrmay asyldandyryp otyrady.

- Tórtinshsi: ‑ “ozoreniye”(mýttaghala) ‑ deydi. Abaydy danyshpan, kemenger deymiz. Nege ? Abaydyng óleni de, ќara sózderi de “ozoreniyemen” jazylghan, ony – Mýttaghala ‑ Ќўday taghala, Allaћ taghala ‑ deydi. Osyny- Mўhannyng “Abay joly” romanynyng ekinshi tomynan oќydym. Bir abzas boyy osy “mýttaghalany” – “ozoreniyege” balama retinde týsindiredi. Mine,  Ana tilin bilmegen adamnan osy – mýttaghala – ќashady eken.

- Besinshisi – ruh ?! Ana tilin bilmegen adam, halyќtyng ruhany baylyghyn jasay almaydy.

– Altynshysy – imandylyќ, ar-ўyat ta tilden payda bolady.

- Jetinshisi men Segizinshisi – Tanym men Talghamdy da til ќalyptastyrady. Ana tilin bilmeyetin ќazaќtyng talghamy – mýldem basќa talgham. Mysaly, zergerlik bўyymdar, danalyќ órnekter, oy-órnek, qazaqtyng ўlttyќ kiyimi – dýniyeni tanghaldyryp jýrgen, solardyng bәrine әser etip otyrghan –ana tili.

- Toghyzynshysy – Meyirim, Onynshysy – Raќym ‑ deytin ќasiyetterdi de ana tili siniredi. Janaghy shalaќazaќ pen kosmopolitterde meyirim joќ. Ózining tiline, ўltyna, halќyna ‑ degen meyirim bolmaghandyќtan, olardan  r a q y m  kýtu de mýmkin emes.Olardy adastyryp otyrghan – elikteushilik pen solyqtaushylyq. Kisiliksizdik !..Qazir sanaly jandy, ne isteu kerek deytin sўraќ kóp mazalaydy. Óitkeni, bizder az sandy halyqpyz ?! Osy tolghanystardan tughan oiymdy ashyp-jaryp aitudy jón kórdim ;

- Birinshiden ‑ ќoghamgha Tәrtip pen Ádilet kerek. Memleketting baќyty – osy eki mәselede ?!. Qoghamdaghy qaptap ketken týngi klubtar men әr búryshta samsap túrghan kazinolar, besikten beli shyqpaghan balalardy qan-qúily qatykez oiyndarymen búzyp jatqan komutrlik  dýngirshekter, avtomatty oiyndar – múnyng barlyghy adamdardy – qúmarlyqqa qúnyqtyryp – azdyra beredi. Búlardyng da nasha-qúmarlyq tәrizdi sipattary bar. Onyng jaghymsyz jaghdaylary, qazirding ózinde qoghamymyzdy jaylap barady…

- Ekinshiden ‑Úrpaќ tәrbiyesin týzeu kerek.Ol ýshin tәrbiyeni ana ќўrsaghynan  bastau ќajet.Búl jayynda ghylymy negizdelgen janakózqarastaghy ilim de bar.

Jalpy bizding oqu-aghartu salasynda – «bilim beru» degennen basqa, «tәrbie beru» deytin úghym da joq. Onyng ýstine, respublikamyzda ózinen shyqqan janalyqqa «tas keren» bola qalatyn qalyby búzylar emes! Osynyng aiqyn kórinisi, býkil oqu-aghartu jýiesinde – Halyq pedagogikasy men Últtyq psihologiyasy – pәn retinde jýrgizilmeydi.Ózining halyqtyq taghylymyna degen múnday qatynas, jetilip otyrghan elderde bar ma ? Áriyne, joq!!!..  Endeshe, halyq pedagogikasy men últtyq psihologiyasynsyz – Úrpaq tәrbiyesin jónge salar tetik te, jauap ta joq !.. Al, búl ilimning óz topyraghymyzda ghylymy negizdelip ashylghanyna  20-jyl boldy. Biraq, ayaqtan shalghannan basqa, eleng eter eshkim de joq. Tipti, bilim-ghylym ministrlerining qoldaryna da ústatyldy. Esh  әreket etpeydi…

Endi memlekettik tildi ýirenu mәselesine keleyik. Ќaranyz shy ?! Býkil orys mektepterin, ўyghyr, korey, ózbek, dýngen mektepterining –  bәrine ќarajatty berip otyrghan kim?.. Sol ќarajat kimning dәuleti? Ќazaќ memleketining jәne ќazaќtyng yrys-nesibesi ghoy. Tipti, sol mektepterde sabaќ beretin oќytushylardyng jalaќysyn tólep otyrghan kim? Taghy da ќazaќ memleketi berip otyr. Olay bolsa, memleket tilin aqy berip ýiretu, bўl taghyda sol – osy memleketting iyesi – ќazaќ halqyn ќorlau degen sóz. Osy memelekette túrghan qanday últ bolmasyn – memlekettik tildi bilui – aksiomalyq zaњdylyќ. Ras qazaq memleketi ќarjylandyryp, tirshi­ligindi jasap berip otyr ma, ? Endeshe, qanday sóz bar? Osy memleketting otyn ottap, suyn iship, osy topyraќtan nәr alyp, ósip-ónip otyrsyng ba, ? Olay bolsa, esh uәjsiz bўl memleketting tilin biluing shart. Tipti, búl qay últtyng bolmasyn – azamattyq boryshy ghoy.Osyny týsinetin mezgil jetti emes pe ?… Endigi bir erekshe aitudy qajet etetin mәsele, búl býkil Densaulyq saqtau salasy men Bilim beru jýielerining ghylymy negizsiz ‑Ýkimdik sheshimdermen ‑ asa qatty adasyp otyrghanyn aitqan jón. Búl eki salada, tikeley Adam tabighatymen baylanysty bola túrsa da, eshuaqytta ózgermeytin – Tirshilikting – Biologiyanyng – Fiziologiyanyng – túraqty zandylyqtaryn kәperine alyp, eskermeytindikteri tang qaldyrydy. Búl – otpen oinau arqyly – apatty qoldan jasau ?! Múnyng mysaly, densaulyq salasynda ‑  qarapayym halyqty zar jylatyp otyrghan Emhanalar men Auruhanalardy aitsaq, bilim salasyndaghy ghylymy negizdelmegen 12-jyldyq reforma men últtyq tәrbiyening ( Halyq pedagogikasy men Últtyq psihologiya) pәn retinde jýrgizilmeuden, Úrpaghymyzdyng elikteshilikke úshyrap otyrghany. Mine osy arada aitpaugha bolmaytyn, songhy jyldary taghyda sol, ghylymy negizge sýienbegen Ýkimdik sheshimmen úsynylyp otyrghan, Ýsh túghyrly tildilikting ( Aghylshyn ‑ Orys – Qazaq ) mәselesi. Tipti, búl jogharydaghy aitylghan Biologiya men Fiziologiya zandylyqtarynyng iyisi múrnyna barmaytyn adamdardyng sheshimi. Olardyng әueylengeni sonshama, búl sheshimdi bala baqshasynan bastatyp, keng týrde jolgha qoymaq ?! Búlar balanyng fiziologiyalyq qalyptasuy men my psihikasynyng jetiluinen mýldem habarsyz jandardyng asa auyr qatelikteri dese bolady. Irgeli Elderge jatatyn – Japon – Nemis – halyqtary, balalaryna basqa tilderdi ýiretudi, tek 9-10 jasynan ghana bastaytyny ghylymy negizge sýiengendik ekeni belgili. Bizderding balabaqshasyndaghy 3-4 jastaghy sәbiylerge ýsh til ýiretemiz deui, sypayylap aitqanda qaskýnemdik bolyp tabylady. Óitkeni, psihikasy әli qalyptaspaghan balalargha shet tilderining salmaghyn salu, úrpaqty esalan, yaghnyy shizo jasaugha úmtylys dese bolady. Jalpy, býgingi Ýkimet ‑ Qazaq halqyn ashyq qorlaudan nege tayynbay otyr ? Múnyng syry men sipaty nede ? Halyq saylaghan ‑ Preziydent pen Mәjilis – Elding pikirimen nege sanaspaydy. Biz búlardan, solardy saylaushylar retinde, Atazandaghy qúqymyzben talap etemiz !

  

                                          U. Týiin oi.     

 

         Osy jogharyda keltirilgen tórt týrli taqyryptardyng ishinde,‑ qoghamdaghy tәrtip pen әdiletting jәne úrpaq tәrbiyesining ‑ negizgi mәseleleri aityldy. Búlardy oryndamau, halyq saylap otyrghan El basyndaghy azamattargha ýlken syn. Halyqty basy bayly qúl retinde týsinuding arty apat. Tipti, osy mәselelerding jýielenip keneytilgen núsqasynan – Últtyq iydeologiyamyzdyng negizinde – jasaugha әbden bolady. Múny – el‑júrt bolyp kenese otyryp, jan‑jaqty talqylap qabyldasaq, qayyrly is bolary anyq. Qashanda, halqymyz kelisip sheshuding neshe aluan týrlerin ómir tәjriybelerinen ótkizgen ghoy. Sondyqtanda,    «úly dala demokratiyasynan» asqan әdiletti qogham bolghan emes. Búl – dala órkenniyetindegi erekshe kónil audaratyn mәsele ?! Býginge deyin bizder basqanyng aitqanyn ‑ aqiqat, istegen әreketterin ‑ әdilet – dep keldik. Teksizdikting terenine batqan, múnday qúldyq psihologiyany ýzildi‑kesildi toqtatu kerek. Halyq danalyghyna sýienip әreket etsek, dosymyz týgil dúshpandarymyzgha da sýikimdi bolamyz. Qashanda dosyna da, dúshpanyna da әdiletpen qaraghan el edik qoy. «Jatqa tizgin berme» ‑ degen de ata‑babamyz bolatyn. Halqymyzdyng qadyr‑qasiyetin tereng biluge búrylatyn uaqyt jetti…                                                    

                                                                                                 19. 07. 2009 j.  

————————————————————

  1. Shoqan Valihanov, T-1, 1984, 164b.
  2. Qaliybek Daniyarov. Istoriya Chingishana, 2001, 21 b.
  3. Sovet‑Han Ghabbasov, Pedagokika  men Psihologiya negizderi, 2008,

                                                                                                120-123 b

    4. Rashiyd‑ad Diyn, T‑1. ekinshi kitap, 46 b.

    5. Utemiysh‑hadji. Shygharmanyng 62 b.

   6. V.G. Tiyzengauzen. 11 b.

   7. Geroicheskiy epos Chingishan (iAN ChAO BIY  ShI) – 85 b.

 

Qamshy.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2430
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825