Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Qogham 6102 0 pikir 12 Mamyr, 2014 saghat 11:07

KÝNES QAZAQTARYNYNG JERIN ÓKIMET TARTYP ALYP JATYR

Vashingtondyq «Erkin Aziya» aqparatynyng birinshi mamyrdaghy habaryna qaraghanda, Qytaydyng Batys teristigindegi Shynjang avtonomiyasyna qarasty Kýnes audanynda diqandardyng jeri mәjbýrli týrde tartyp alynyp, qala qúrylysyn qarqynmen keneytip jatqan kompaniyalardyng menshigine berilip jatyr eken. Atalmysh audanda 140 myngha juyq qandasymyz túrady.

«Erkin Aziya» aqparatyna telefon arqyly Kýnes audanynyng bir jergilikti túrghyny kelensiz jaghdayy jóninde súhbat bergen. Súhbat bergen jergilikti túrghyn shamamen bir aidyng aldynda audandaghy diqandardyng atynan bolghan jaghdaydy sayttargha jariyalaghan. Sodan kóp ótpey onyng inisi jәne basqa diqandarmen qosa tútqyngha alynghandyghyn aitqan.

«Maghan kóp ret telefon shalyp, jalghay almaghandarynyzdy bilemin. Sebebi, polisiya tútqyndap ketti. 15 kýn qamalyp shyqtym. Olar úyaly telefonymdy tartyp aldy. Aldynghy kýni qamaudan shyghyp, telefonymdy kórsem, kóp qonyraular shalynypty.

...Men ýide júmys istep jýrgenmin, kenetten audandyq polisiyanyng qyzmetkerleri ýiime basa-kóktep kirip, meni úryp-soqty. Qolymdy artyma qayyryp, polisiya bólimshesine alyp bardy. Sosyn maghan eshqanday qamaugha alu turaly rúqsat qaghazyn kórsetpesten, 15 kýn tútqynda ústady. Men qamaudan shyqqan son, aryz berip jýrip, әzer degende keshe ghana qamaugha alu turaly rúqsat qaghazyn qolyma aldym», – deydi ol.

Súhbat berushi audandaghy diqandardyng birneshe jyldan bergi jer dauy mәselesi turaly aita kelip, bylay deydi: «Biz túrghan jer Kýnes audannyng ortalyghyna jaqyn eng shúrayly oryn. Múnda ýsh mynnan artyq otbasy bar. Múnda qazaq, úighyr, dýngen jәne basqa últtar qonys tepken. 2011 jyldan bastap, audan ortalyghy – Kýnes qalasyn keneytip, jana qala qúramyz degen syltaumen jergilikti ýkimet jerlerimizge súghyn qaday bastady. Birneshe jyl búryn ghana qalalyq partkom, halyq ýkimeti jәne basqa mekemelerding qúrylystaryn janadan salyp, sonda kóshirgen edi. 3-4 jyldyng aldynda audanymyzgha Djiya Isini degen bir qytay partkom hatshysy bolyp keldi. Ol Kýnes audanynyng qala aumaghyn ýlkeytemin, jana «damu aimaghyn» qúramyn dep, biz túrghan jerlerdi audandyq jergilkti ýkimetke berudi talap etti. Jer diqannyng jany, jerden aiyrylsaq, biz ne isteymiz dep kelispedik. Sodan ol bizding auyldyng hatshysy Ly Jumen birlesip, jerlerimizdi mәjbýrli týrde tartyp alugha talpyndy. Audan osydan alty jyl búryn diqandardyng jer qújattaryn janalap beremiz dep alyp alghan. Ony da bermedi. Jerimizding әr muyna (bir mu 6,7 soty) 25 myng yuannan berip alamyz deydi. Búghan diqandar kelispese, týrli tәsildermen diqandardy kelisimge qol qoigha mәjbýrleude. Men qazirge deyin kelispey tyrysyp kelemin, alayda olar jerimdi almay qoymaydy».

Ol búl zorlyqqa shydamay, jogharygha aryzdanghandyghyn, biraq, eshqanday nәtiyjesi bolmaghandyghyn aitady. Ol osy barysta, Kýnes audany polisiya qyzmetkerlerining diqandargha kórsetken zorlyghy turaly bylay deydi: «Men aryzdanyp jýrip, memleketting jer tuarly zanyn ýirendim. Bizding audan ortalyghynyng kóp qabatty ýiler salystyrmasy 40 payyz, qalghan 60 payyzy ýileri kóp qabatty ýy emes. Guo-u-yan-nyng bir qaulysyn kórdim. Onda kóp qabatty ýiler 70 payyzgha jetpegen audandarda qala qúrylysyn keneytuge jәne diqandardyng eginshilik jerlerin búzyp, qúrylys jýrgizuge bolmaydy delingen. Sol qauly boyynsha, jogharygha aryz berdik. Biraq, jergilikti ýkimetten bastap, avtonomiyanyng sheneunikterine deyin baqa tildes, balyq ýndes eken. Beyjiynge deyin bardyq. Qala-qúrylysy ministrliginen alyp kelgen hatymyzdyng ózi audandaghy jauaptylargha quzau sala almady. Biz birneshe ret jogharygha aryz alyp bara jatqanda jolymyzdan tosyp alyp, qamap qoydy. Shyndyghyn aitqanda, auylymyzda aryzdanyp barghandardan qoqan-loqqy kórmegen, tayaq jemegen nemese qamaugha alynbaghandary joq».

 

JERIMIZDING QYZYGhYN AUDANDYQ PARTKOM HATShYSY KÓRIP JATYR

Súhbat berushining aituynsha, diqandardyng jerin alu әreketi audandyq partkom hatshysynyng búiryghymen jýzege asyp jatqangha úqsaydy:     «Qazir búl isting basynda audannyng partkom hatshysy Djiya Isini bar. Áriyne, búl zorlyqtyng bәri de sonyng búiryghymen bolyp jatyr. Ol búiryq týsiredi, al diqandar oghan kelispese, audandyq sayasy zang komiytetining hatshysy Shu ueysyani polisiyany iske qosyp, diqandardy úrady, qamaydy. Aulmyzdyng hatshysy Ly Ju olargha sәikesip, týrli tәsildermen diqandardy jerin satugha mәjbýrleydi. Olar bizden jerdi 25 myng yuannan berip, mәjbýrli alghan. Keyin estisek, búl jerlerdi Qytay kompaniyalaryna 400 mynnan 450 myng yuangha deyingi baghagha satypty. Aradaghy búl zor mólsherdegi payda olardyng jeke qaltasyna sýngip jatyr. Men jәne basqa birneshe diqandar jer satu kelisimine qol qoymaugha tyrysyp jatyrmyz. Al, olar bizding ózimizdi ishimizden iritip, biraz diqandardyng ýiine sәlem-saughalarymen, qúrghaq uәdelerimen baryp, olardy qol qoyghyzdy. Bala-shaghalarymen ýkimet qyzmetkeri bolyp júmys istep jatqan biraz otbasylargha, balalary arqyly qysym jasap, qol qoyghyzdy».

 

« Erkin Aziya» aqparaty

 Vashington

Aghylshyn tilinen audarghan: Sanat Naqqazaq

Abai.kz

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Qytaydaghy diqandardyng jerin tartyp alyp jatyr

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2364
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661