Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Biylik 5130 0 pikir 14 Mamyr, 2014 saghat 10:01

EURAZIYaLYQ INTEGRASIYa KÝNI

Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev M. Lomonosov atyndaghy MMU-de dәris oqyp, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqty (EEO) qúru turaly Shartqa qol qoyylatyn kýndi «Euraziyalyq integrasiya kýni» dep jariyalaudy úsynghan edi. 29 sәuirde  Minskide ótken euraziyalyq integrasiyalyq birlestik memleket basshylarynyng kezdesuinde EEO-ny qúru turaly Shartqa aghymdaghy jyldyng 29 mamyrynda Astanadaghy «ýshtik» sammiytinde qol qoyylatyny rastaldy. Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya men ýsh elding Ýkimetteri 29 mamyrgha deyin EEO qúru turaly Sharttyng barlyq mәselelerin kelisui tiyis.

Jalpy alghanda, EEO qúru turaly Shart jobasy Keden Odaghy men Birynghay ekonomikalyq kenistikting bir jýiege keltirilgen qújattarynan ghana túrmaydy. Sonymen qatar, onda 70-ke juyq halyqaralyq kelisimder, energetikalyq sektor, qyzmet kórsetu salasyna qatysty jana normalar bar. Mәselen, atalghan Shart jobasynda energetikalyq naryqtyng bazalyq qúrylymy tújyrymdalghan. Jogharydaghy aitylghan jaydyng dәleli retinde taraptar 2025 jylgha deyin múnay, múnay ónimderi jәne gazdyng ortaq naryqtaryn qalyptastyrugha birauyzdan kelisti. 2016 jyly ýsh elding preziydentteri osy ýsh sala boyynsha naryq qalyptastyrudyng tújyrymdamasyn bekitedi. Al eki jyldan keyin, yaghni, 2018 jyly osy maqsattaghy baghdarlama qabyldanady.

Sonymen qatar, 29 mamyrda ótetin  Joghary Euraziyalyq ekonomikalyq kenesting otyrysynda «ýshtik» preziydentterining nazaryna Armeniyanyng Keden Odaghy men Birynghay ekonomikalyq kenistikke qosyluy turaly Sharttyng jobasy da úsynylady. Búl turaly Euraziyalyq ekonomikalyq komissiya alqasynyng tóraghasy Viktor Hristenko Minskidegi kezdesude: «Qazaqstan, Resey jәne Belarusi preziydentteri Armeniyanyn  KO men BEK-ke qosyluy jónindegi jol kartasyn jýzege asyrudaghy júmystardy maqúldady. Atap aitqanda, jol kartasyndaghy 126 tarmaqtyng 111-i oryndalghan, 15-i atalghan qújattyng ózine engiziledi» dep mәlimdegeni belgili.

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev búl basqosuda negizgi eki mәselege nazar audarudyng qajettigin qadap aitty. «Biz barlyq tuyndaghan mәselelerdi ózara kelisip sheshe alamyz. Býginge deyin ýlken joldyng negizgi bóligin jýrip óttik. Sondyqtan, barlyq mәselelerdi sheshe otyryp, biz EEO qúru turaly Shartqa qol qoyatyn kezenge jettik. Ekinshiden, bizding odaqqa basqa әriptesterimiz de qosylghysy kelip otyr. Olardyng búl niyetin syilaymyz әri qoshtaymyz. Biraq, eng bastysy olar biz jýrip ótken jolmen barlyq qúqyqtyq aspektilerdi saqtap, ýsh elding mýddesin eskerui tiyis»,- dedi ol. Resey Preziydenti Vladimir Putin EEO qúrudaghy Qazaqstan kóshbasshysynyng erekshe róline toqtaldy. Onyng aituynsha, Núrsúltan Nazarbaev – EEO-nyng negizin salushy, dem berushisi. «Áuelden-aq múnday odaq qúru turaly iydeyany Núrsúltan Ábishúly aitty. Al onyng MMU-degi mazmúndy, negizdemeli jәne tolyqqandy keleshekke kóz jibergen bayandamasy Qazaqstannyng búl mәselege jan-jaqty, shynayy kózqaraspen qarap otyrghanyn kórsetedi»,- dedi Resey Preziydenti. Sonday-aq, ol ýsh elding Keden Odaghynyng naqty nәtiyjelerge jetkizip, últtyq ekonomikalargha tabys әkele bastaghanyn da atap ótti.

Keden Odaghynyng Qazaqstan ýshin tiyimdi bolghanyn tómendegi kórsetkishterden bayqaugha bolady. Integrasiyalanu jaghdayynda Qazaqstan men Reseyding arasyndaghy shekara manyndaghy sauda kólemi – 40 payyzdan astam ósti. 2011 jyldan bastap qazaqstandyq óndelgen ónimdi eksporttau kólemi de túraqty artuda. Búl rette әlemdik ekonomikanyng damu qarqyny bәsendegen jaghdayda da túraqty serpin bayqaluda. Eger 2012 jylmen salystyrghanda óndelgen ónimderdi eksporttau kólemi 14 payyzgha ósse, 2013 jyldyng qorytyndysy boyynsha ol 24,1 payyzdy qúraghan. 2013 jyly Qazaqstannyng Resey Federasiyasy jәne Belarusipen aradaghy tauar ainalymy 24 mlrd AQSh dollarynan asty.

 

Ámirlan Álimjan

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2532
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1559
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1817