Seysenbi, 28 Mausym 2022
Qogham 6985 0 pikir 20 Mamyr, 2014 saghat 13:23

DULYGhA AQMOLDA - «BAQYTSYZ» BUYNNYNG JÚLDYZY

Dulygha Aqmolda. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Jastar Odaghy syilyghynyng iyegeri. Salty solay bolghan son, kishigirim ataqtardan bastaymyz. Áytpese akterding óz aty brendke ainalghaly qashan. Kýy óneri daryghan qasiyetti topyraqtan shyqqan Dulygha Aqmoldany shertpe kýiding sheberi, qobyzshy, sazger dep te tanityndar bar. «Qyzjylaghan», «Birjan sal», «Sardar» siyaqty birneshe filimderdegi róli, «Jetpis jeti kýn», «Erkekting aty erkek» baghdarlamalarynyn, dublyajdaghy qyzmetining jóni bólek. Al onynshygharmashylyghynyng altyn arqauy  әriyne, teatr.

 

Sanaly adamnyng janayqayy

Qazaq teatryndaghy orta buyn – eng bir «baqytsyz» buyn. Shygharmashylyq túrghydan emes, Qúday saqtasyn. Olar arysy Ázirbayjan Mәmbetov, Esmúhan Obaev, Áubәkir Rahimov, berisi Bolat Atabaev, Qayrat Sýgirbekov, Núrqanat Jaqypbay siyaqty «men» degen rejisserlermen júmys istedi. Olar qazaq teatrynyng negizin qalaghan koriyfeylerding júrnaghyn kórdi, solardan tәlim aldy. Biraq «90-jyldyqtar» sahnagha teatrdyng sharyqtap túrghan altyn dәuirinde emes, eng bir qúldyrap túrghan (shyndyghynda teatrdyng emes, kórermenning yqylasy qúldyrap túrghan) qiyn kezeninde qadam basty. Kýngirt tartqan sahnany ash-jalanash jýrip jaryq etuge tyrysty. Jәne qazirgi kýn túrghysynan qaraghanda sol 90-jyldarda teatrdy tandaghan buyn – erekshe qúrmet pen yqylasqa layyq. Basqasyn aitpaghanda, ruhany demeuge múqtaj bolsa da, olar óner múratyna adal boldy. Sol jyldary әdebiyetke qosylghan buyndy Temirhan Medetbek «altynkópirlikter» dep atap, sikldi maqalalar jazghany esimizde. Al teatrdyng tóniregindegiler de jyly sózge zәru edi ghoy. Biraq olar meyirge qanbady, әli de shólirkep jýr. Olardyng baghasyn bir bilse, at tóbelindey әriptesteri biler. Jalghyz Syghay bәrine qaydan jetsin?..

Mine, sol buynnyng mandaygha bitken júldyzy dep Dulygha Aqmoldany atasaq, qatelespeytin shygharmyz. Dulygha jayly aitqanda shyn óner jayly, biyiktik pen terendik jayly aitqyng keledi. Dulyghanyng talanty – shynayylyghy, tabighatqa jaqyndyghynda. Qarapayym adamdardyng arasynan qaynap shyqqan has akter, onyng boyyna bir-birine qiyspaytyn san týrli adamdardyng jýris-túrys, sóileu mәneri, qimyl-qozghalysy, kýiingeni men sýiingeni, kýlgeni, jylaghany – bәri-bәri syiyp ketip jatady. Jәne eng manyzdysy – Dulygha ómir men ónerdi kóp әriptesterine qaraghanda terenirek týsinetin siyaqty. Qalay kýlu, qalay jylau ghana emes, ne ýshin kýlip, ne ýshin jylaudy biledi. Ómirde ózi betbe-bet keletin adamdar, myna siz ben biz, nege solay yzalandyq, nege sonshalyqty sýisindik, nege qarqyldap kýldik, kenetten búghyp, búiyghy bola qaldyq, nege adyrandap, alshang basyp kettik – ishki sebepterin týisinip otyrady. Sondyqtan sahnagha shyqqanda ózi de qalay jýrip-túrudy ghana emes, ne ýshin dәl solay әreket etu kerektigin biledi.

 

Akterlik ónerding Gogoli

Dulygha T.Jýjenoghlynyng «Kóshkindegi» (rej. A.Kәkisheva) jigitti oinaghanda eskilikpen, qoghamdy qúrsauda ústaghan ýreymen kýresting simvolyn kóresiz. Ol óz úrpaghy ýshin kýresken әke, ol jaryn janynday jaqsy kóretin kýieu, óz úyasyn qyzghyshtay qorghaytyn otaghasy. Ol enkish, qorqaq qoghamda dýniyege kelgen. Onyng auyldastary qatty sóilesek, әiel bosansa, tipti týshkirip qalsaq, kóshkin astynda qalamyz dep oilaydy. Ol da bәlkim soghan senedi. Biraq ómirge degen, jarqyn ómirge degen qúshtarlyq búl ýreydi jendi.

Dulygha M.Kәrimning «Ay tútylghan týninde» (rej. O.Kenebaev) Diuanany somdaghanda siz keybir «aqyly auysqan» jandardyng «esi týzu» adamdargha qaraghanda sanalyraq ekenin kóresiz. «Ay tútylghan týn» kýnә turaly shygharma bolghanda, Diuana ar men úyattyng oyanuynday әser etedi. «Qúday jolynda» jýrgen Dәruishting nәpsisine shoq týsti, óz kýnәsining tútqynyna ainalghan Tanqabiyke perzentin oqqa baylady. «Kýnәharlardy» baylap-matap elden qughan aqsaqaldardyng da jetisip túrghany shamaly. Al osy ii-qii dýniyede shyndyqty kóre alatyn – jalghyz Diuana. Onyng ózining «esi auysqan». Shygharma bastalmay jatyp, ol balapanyn qúzdan qúlatqan qyrandy aitty. Nege aitty? Óitkeni birdeneni biledi, auada jayylghan virusty sezedi. Sondyqtan da qaqsaydy kelip, qaqsaydy. Ony eshkim tyndamaydy. Al eng sonynda Aqjigit pen Zýbәrjat ólim sadaghyna baylandy. «Kómu paryz ólgendi!» dep zar qaqqan Diuana sol kórge ózi de sekirip tyndy. Búl qoyylymda Dulyghanyng әr sózi sananyzgha shegedey qaghylyp, әr qimyly jan-dýniyenizde silkinis jasap jatady.

Dulygha «Romeo men Djuliettadaghy» Romeony somdaghanda (rej. O.Salimov) onyng abzaldyghyna, ghashyqtyghyna, otty jýregine senetinsiz. Romeonyng jasynan asyp ketse de, onyng boyynda kórermen kórgisi keletin jenildik te, әsershildik te, tragizm de jetkilikti boldy. Dulygha «Tomiristegi» Spargapsisti oinaghanda (avt. Shahimardan, rej. T.әl-Taraziy)  onyng jastyq shaghyna, bayansyz ghúmyryna ayaushylyghynyz tuatyn. «Qazaqtardaghy» Moyynsyzdy oinaghanda (avt. Shahimardan, Q.Ysqaq, rej. T.әl-Tarazi) adal qyzmetshi bola túra, ruhynyng azattyghyna tәnti bolatynsyz. Dulygha «Súlu men Suretshidegi» Suretshini somdaghanda (avt. T.Ahmetjan, rej. N.Jaqypbay) onyng plastikasy men ýn sheberligine tәnti bolasyz, romantiyk, nәzik jan-dýniyesi qanaty dirildep alaqanynyzda túrghanday sezinesiz.

Biraq Dulyghany Dulygha etip túrghany – ol ar men bostandyq, shyndyq pen mahabbat qana emes, qyzghanysh pen pasyqtyqty oinaghanda da aldyna jan salmaydy. Dulygha zúlymdyqty oinaghanda, siz zúlymdyqtyng da qadirin týsine týsesiz. «Mahabbat dastanyndaghy» Jantyqty alynyzshy (avt. Gh.Mýsirepov, rej. Q.Sýgirbekov). Qozynyng yntyqtyghy, Bayannyng inkәrligi, Qarabaydyng sarandyghy, Qodardyng sodyrlyghy da emes, búl qoyylymda Jantyqtyng esepqoylyghy qoyylymnyng qazyghyna ainaldy. Bas keyipker – sormanday bolghan eki ghashyq emes, Dulyghanyng somdauyndaghy Jantyq bolyp shyghady. Búl – siz búrynnan biletin Jantyq siyaqty, biraq osy spektaklide ghana onyng shyn mәninde kim ekenin týsinesiz. Rasynda da solay, Qodar – anghal batyr ghana. Qarabay qanshalyqty sarang bolsa, sonshalyqty sengish. Olardyng bәrin kóterip, birdi-birge qosyp jýretin súmyrayy – osy Jantyq. Qozy Kórpesh pen Bayan Súludyng tragediyasyna kinәliler kóp. Biraq eng aldymen múnday tragediyalar Jantyq siyaqtylardyng qolymen jasalady eken.

Dәl solay, «Abay» spektaklinde Dulygha Kerimdi oinaghanda (avt. M.Áuezov, rej. E.Obaev)  onyng ishin qaryp bara jatqan qyzghanyshyn qolynyzgha ústap kórgendey bolasyz. Onyng Kerimi kórermen yqylasy jóninen basty róldegi Abaymen iyq tirestirip túrady. Kerimge qaraghan, ony baqylaghan erekshe qyzyq. Óitkeni basqalar yrdu-dyrdu bolyp dauryghysyp jatqanda Dulyghanyng Kerimi ózinshe bir ómirdi keship jatady. Onyng kýii – basqa kýi. Mynalardyng bәri týsinbeytin, baghalamay qoyghan, múny jazyqsyz bayqamay tastaghan ortagha qarsylyq kýii.

«Imperiyadaghy keshtegi» Toyboldyny alynyzshy (avt. S.Asylbekúly, rej. A.Kәkisheva). Qonyrqay ghana piesanyng ón boyyna jan kirgizip túrghan joq pa? Eng songhy sahnalardyng birinde, eki jaqqa da jaghynyp, eki jaqtyng da kónilin tauyp jýrgen Toyboldy әbden sharshaydy ghoy. Professordy baryn salyp jamandap jatqanda sol professor kirip keledi. Sondaghy Dulyghanyng keypin kórseniz. Aqtalargha sózi tausylghan ol «uff» dep tereng kýrsinedi ghoy. Bir ghana obrazdan ómirdegi Toyboldylardy kórip, siz olardy sonshalyqty ayaysyz jәne sonshalyqty jiyirkenesiz. Dulyghanyng talantynyng qúdireti – ol akterlik ónerding Gogoli ispettes. Ózing bayqay bermeytin qúbylysty kýldirip otyryp aldyna salyp, oilandyryp tastaydy. Sol Gogoliding Hlestakovyn ghana emes, Chichikovyn da, anau Chehovtyng «Sheneunikting ólimindegi» Chervyakovy siyaqtylardy oinauy kerek siyaqtanady.

Dulygha Aqmolda ylghy da tek qana basty rólder alyp jýr eken dep oilap qalmanyz. Kerisinshe, Dulyghaniki kóbinde ekinshi, tipti ýshinshi plandaghy rólder. Esesine nebir geroylardy qalpaqpen úryp alatyn, este qalatyn obraz Dulyghaniki bolyp shyghady. Óitkeni, ol biledi - keyipkerding kishkentayy joq. Sahnada bir sәtke bolsa da payda bolatyn keyipkerding ózine ghana tәn zadachasy bar. Dulygha sol «zadachany» jaqsy týsinetin akter. Keybir akterler bolady, eng ýzdik rólderding bәrin alady, eng myqty rejisserlermen birge júmys isteydi. Biraq Qúdaydyng jolyn sonshama ondap túrghanyna qaramastan, suretkerlik dengeyge kóterile almaydy. Olar oryndaushy, rejisserding maqsatyn jetkizushi ghana. Al Dulyghalar – suretker.

 

Jarty kýn dayyndyq ­ - jarqyn oiyn

Jaqynda Áuezov teatrynda premiera boldy. Gharifolla Esimning «Tansúlu» dramasy qoyyldy (rej. A.Kәkisheva). Baqsynyng rólinde Dulygha Aqmolda oinady. Ádettegidey organika, әdettegidey shynayylyq, әdettegidey kәsibiylik... Biraq Dulyghanyng búl róldi eshqanday dayyndyqsyz, әriptesin almastyru ýshin ghana shygha salghanyn estip tanghaldyq. Jarty kýn dayyndalyp, sahnagha shygha sala sonday ról somdau – shyn talantty ghana emes, shyn mәninde kәsiby akterding ghana qolynan keletin is.

Kezinde ózgeshe oilaytyn rejisser Qayrat Sýgirbekov Frans Kafkanyng «Qúbylysynda» Gregor Zamzany, Maghjan Júmabaevtyng «Sholpannyng kýnәsindegi» Ázimbaydy Dulyghagha senip tapsyrghan. A.Sýleymenovting «Keginde» bekzada Saryn,  «Jetinshi palatasynda» Rahat, «Qyzday jesir – shtat qysqartuynda» Dәris siyaqty rólderi boldy (rej.Á.Rahimov). Túnghyshbay әl-Tarazy K. Gossiyding «Turandot hanshaymynda» Briygellasyn berdi. Átten, bizding buyn búl shygharmalardy tamashalay almay qaldyq.

Búdan ózge Dulygha Shekspirding «Asaugha – túsauynda» Gorasio (rej.Á.Mәmbetov), Gogoliding «Revizorynda» Hlestakov («Para», rej.E.Obaev), «Ýilenuinde» Kochkarev (rej.V.Zaharov), Chehovtyng «Shaghalasynda» Treplev (rej.B.Atabaev), G.Gauptmannyng «Ymyrttaghy mahabbatynda» Ganfelid (rej.R.Andriasyan), M.Áuezovting «Abayynda»  Maghauiya  (rej. Á.Mәmbetov), «Ayman-Sholpanynda» Jaras (rej. E.Obaev), Sh.Aytmatovtyng «Kóktóbedegi kezdesuinde» Mәmbet (rej.O.Kenebaev), D.Isabekovtyng «Jaujýreginde» Troiskiy (rej.E.Obaev), M.Áuezovting «Qily zamanynda» Fonov (rej.Á.Rahimov),  IY.Ghayyptyng «Men ishpegen u bar ma?…» spektaklinde Kýntu (rej.O.Kenebaev), T.Ábdikovtyng «Úly men úry» qoyylymynda Úry (rej.E.Obaev, E.Núrsúltan), t.b. rólderdi somdap jýr.

Dulygha qay qoyylymgha qatyssa da, jandyryp jýredi. Sondyqtan ol bolmghan jerde, sahnanyng bir býiiri olqy tartyp túratynday. Keybir akterler jasynday jarq etedi de, bir biyigining dengeyine qaytyp kóterile almay qalady. Keybiri ómir boyy kózge týspey kelip, әbden shau tartqanda ghana «ashylady». Dulygha «stabilinyi», túraqty akter. Onyng qay rólinen de sanaly adamnyng janayqayy estilip túrady. Sezimindi, oiyndy oyata almaytyn tayaz akterler kóbeygen zamanda Dulyghagha qarau, Dulyghany baqylau erekshe qyzyq. Óitkeni onyng ózi qyzyq. Ne oilaydy? Qalay oilaydy? Múraty ne? Ansary qaysy? Átten, әli de asha almay jýrgen sekildimiz...

Ásiya Baghdәuletqyzy

Abai.kz

0 pikir