Senbi, 31 Shilde 2021
Janalyqtar 2462 0 pikir 25 Aqpan, 2010 saghat 04:27

Internet-konferensiya: Álihangha oralu

Búl rettegi internet-konferensiyamyzdyng qonaghy Álihantanushy ghalym Súltan Han Aqqúlúly Jýsip.

Súltan Han Aqqúlúly (surette)  1991 jyldan bastap Álihan Bókeyhannyng ómiri men shygharmashylyghyn jәne sayasy qyzmetin zertteushi, filologiya ghylymdarynyng kanditaty. Últ kósemi Álihan Núrmúhamedúly turaly ol orys jәne qazaq tilderinde onnan asa zertteu maqalalary men ghylymy ocherkterin jariyalady. «Qyr balasy» atty alty seriyaly derekti filimining avtory.

Súltan Han Jýsip Alashtyng ardageri, qazaqtyng әz úly Álihan Bókeyhannyng úly múrattary men býgingi uaqytty sabaqtastyryp bayypty әngime aitugha dayyn. Saualdarynyzdy әdettegidey forumgha nemese dauren-kuat@mail.ru elektrondy poshtasyna jolday berinizder.

_________________________________________________

 

Súltan agha, men sizdi jygha tany almay otyrmyn, aiypqa búiyrmanyz. Siz sheteldik qazaqqa úqsaysyz. Reseyding tumasy emessiz be? Álihan Bókeyhannyng shygharmashylyghy men sayasy ómirin zertteu taqyrybyna qalay keldiniz?

Jasúlan.

 

Jasúlangha!

Men elding qazaghymyn. Qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Týrkistan qalasynda tuyp, Almatyda orta mektep pen Ál-Faraby atyndaghy últtyq uniyversiytetin bitirdim.

Búl rettegi internet-konferensiyamyzdyng qonaghy Álihantanushy ghalym Súltan Han Aqqúlúly Jýsip.

Súltan Han Aqqúlúly (surette)  1991 jyldan bastap Álihan Bókeyhannyng ómiri men shygharmashylyghyn jәne sayasy qyzmetin zertteushi, filologiya ghylymdarynyng kanditaty. Últ kósemi Álihan Núrmúhamedúly turaly ol orys jәne qazaq tilderinde onnan asa zertteu maqalalary men ghylymy ocherkterin jariyalady. «Qyr balasy» atty alty seriyaly derekti filimining avtory.

Súltan Han Jýsip Alashtyng ardageri, qazaqtyng әz úly Álihan Bókeyhannyng úly múrattary men býgingi uaqytty sabaqtastyryp bayypty әngime aitugha dayyn. Saualdarynyzdy әdettegidey forumgha nemese dauren-kuat@mail.ru elektrondy poshtasyna jolday berinizder.

_________________________________________________

 

Súltan agha, men sizdi jygha tany almay otyrmyn, aiypqa búiyrmanyz. Siz sheteldik qazaqqa úqsaysyz. Reseyding tumasy emessiz be? Álihan Bókeyhannyng shygharmashylyghy men sayasy ómirin zertteu taqyrybyna qalay keldiniz?

Jasúlan.

 

Jasúlangha!

Men elding qazaghymyn. Qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Týrkistan qalasynda tuyp, Almatyda orta mektep pen Ál-Faraby atyndaghy últtyq uniyversiytetin bitirdim.

Al Álihannyng ómir joly men shygharmashylyghyn zertteu Últtyq Ghylym akademiyasynyng M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda ghylymy qyzmette jýrgen 1991 jyly bastaldy. Osy taqyryp boyynsha 1995 jyly kandiidattyq dissertasiya qorghadym. Álekenning múrasyn jinau men zertteu sol jyldan beri ýzilmey jalghasyp keledi.

 

Álihan Bókeyhanovtan qalghan túyaq bar ma?

Á. Bókeyhannyng úrpaqtary Qazaqstangha kelgileri kele me eken? Olar Reseyde nemen ainalysady, Reseyding qay qalasynda túrady? Úzyn sózding qysqasy Álekenning úrpaqtary turaly bilgim keledi. Aq-Aru.

 

Aq-Arugha!

Álihannyng tikeley úrpaqtary qazir Mәskeude túrady. Nemeresi Evgeniy Sergeevich Bukeyhanov - tehnika ghylymdarynyng kandidaty, onyng úly, yaghny Álekenning shóberesi Petr Evgenievich Bukeyhanov - zang ghylymdarynan kandidattyq dissertasiya qorghaghan. Mәskeu túrghyndary. Olar Qazaqstangha oralghysy keledi dep oilamaymyn.

 

 

Álihan qay jyly atyldy? Denesi qay jerde jatqany jóninde derek bar ma? Arystan.

 

Arystangha!

Alty Alashtyng kósemi Álihan Bókeyhan - 1937 jyldyng 27 qyrkýieginde Mәskeude KSRO Jogharghy Sotynyng Áskery alqasynyng sheshimimen atu jazasyna kesilip, atu jazasy sol kýn oryndaldy. Ótken jyldyng jeltoqsan aiynda tolyq anyqtalghanday, onyng sýiegi Mәskeudegi Donskoy ziratyna jerlenipti. Ol turaly Azattyq Radiosynyng saytynda tiyanaqty jazyldy (AZATTYQ.ORG). Oqyp qaraghyz.

 

Álihan atamyzdyng qansha әieli bolghan? Aynash

 

Aynashqa!

Álekenning Elena Yakovlevna Sevostiyanova esimdi sýigen jary men Elizaveta esimdi qyzy jәne Ókitay-Sergey esimdi úly boldy. Ókitaydan Mәskeude túratyn Evgeniy degen nemeresi, Evgeniyden Petr degen shóberesi bar.

 

Súltanhan myrza, súraghyma osy forumda jauap berenizshi Álihan Bókeyhan mason dep aityp jýrgenderding sózi ras pa? Meni osy qatty mazalaydy. Basqa alashordashylardyng da mason bolghany ma sonda?

 

Á.N.Bókeyhannyng 1906 jyly S.-Peterborda qúrylghan «Polyarnaya zvezda» mason lojasyna mýshe bolghany - tarihy fakty. Alayda, odan shoshynatyn esh qisyny joq. Sebebi, orystardyng 20 ghasyr basyndaghy qayta jandanghan mason qozghalysy - aldyna naqty sayasy maqsat-mýdde qoyghan jәne sayasy partiyalardan joghary túrghan qúrylym bolatyn. Mason úiymy birynghay Resey jebreylerining úiymy degen pikir - ol eshbir negizsiz jansaq pikir. 20 ghasyr basyndaghy masondardyng basty da strategiyalyq maqsaty - Reseyding samoderjaviyelik biyligin qúlatu boldy. 1917 jylghy Aqpan tónkerisin josparlap jýzege asyrghan da, Uaqytsha ýkimetting qúramyn sonau 1915 jyly-aq jobalaghan da osy mason úiymy boldy. Al Alty Alashtyng kósemi Álihannyng oghan mýshe boluy - súqtanatyn jayt emes, kerisinshe maqtan etetin oqigha. Óitkeni, ol qazaqtyng últtyq memlekettigin qayta qúru otarshyl Resey imperiyasynyng ózin demokratiyalyq memleket retinde qayta qúrmay mýmkin emestigin jaqsy týsindi. Sol sebepti de ol eng aldymen Reseyding samoderjaviyelik biyligin qúlatpay, qazaqty otarshyldyq búghauynan bosata almaytynyn Álihan tereng týsindi. Sol sebepti de ol orystyng konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyasyna mýshe bolyp, patsha biyligine qarsy kýresti. Álihan tek qazaqtyng ghana emes, býkil Resey imperiyasynyng da kórnekti sayasy qayratkeri bolyp tabylady.

 

Álihannyng atyn úlyqtaugha Qazaqstanda ne kedergi bolyp otyr dep oilaysyz?

Oghan bir kisining basy men biyligine negizdelgen qazirgi sayasy rejimning sayasaty men qoghamnyng enjarlyghy, jasqanshaqtyghy dep oilaymyn.

 

Álihannyng minezin surettep berinizshi.

 

Álihannyng minez-qúlqyn onyng tughan inisi Smahan tóre ózining qoljazba estelikterinde tiyanaqty sipattap beredi. Ony 1996 jylghy «Júldyz» jurnalynyng sanynan oqy alasyz. Smahan tórening osy estelikterin aldaghy uaqytta Azattyq Radiosynyng internet-saytyna da (AZATTYQ.ORG) ornalastyru oiymyz bar7

 

1)Álihan Bókeyhannyng qaltarysta qalghan shygharmalaryn tanytuda qanday qiynshylyqtar boldy? Kedergi keltirgender boldy ma?
2)Álihanday sayasy oilay alatyn túlghalar bar ma býgin?
3)Som túlghanyng úly múrattary oryndaldy ma? Joq bolsa, ne kedergi oghan
?

 

1)      Á.N.Bókeyhannyng shygharma-enbekterin jinauda qasaqana bóget jasaldy dep aita almaymyn. Eger kedergi kezdesken bolsa, ol әdettegidey qarjy men Resey múraghattary men kitaphanalarynyng alystyghynda boldy.

2)      Qazaqstannyng 16 million halqynyn, onyng ishinde 10 millionday qalyng qazaqtyng ishinen Álihanday oilaytyn memleketshil sayasatker tabylmaydy dep aitugha auyz barmaydy. Bolsa-daghy olardy kórsetpeuge, kórinse ayausyz qudalaugha alyp jatyr. Ony óziniz de kórip otyrghan joqsyz ba!

3)      Álihannyng eng basty múraty oryndaldy - qazaq óz aldyna tәuelsiz derbes әri býkil halyqaralyq qauymdastyq moyyndaghan memleket bolyp otyr. Ekinshi ýlken múraty - qazaq elining naghyz әri kemeldengen demokratiyalyq el bolady degeni әzirshe oryndalmay túr. Oghan biylik emes, eng aldymen halyqtyn, qoghamnyng ózi jauapty.

 

 

Álihannyng 1927-37 jyldary jazghandary Bonch-Bruevich pen akademik Olidenburgting múraghatynda saqtauly dep, Jayyq Bektúrov aghamyz jazdy. Sol turaly ne aitasyz?

D.V.Bonch-Bruevichting 1934 jyly Álihangha jazghan hatynyng tolyq mәtini men kóshirmesi qolda bar. Alayda, ókinishtisi, 1934 jyly Bonch-Bruevich ashqan múrajaydyng ózi joq. Qazir sol múrajaydyng izin izdestirip jatyrmyn. Ol múrajaydyng qorynda Álihannyng estelikteri men óz qolymen tapsyrghan tarihy qújattardyng bolghanyna kýmәnim joq.

Al akademik Olidenburgting S.-Peterbordaghy Reseyding últtyq kitaphanasynda saqtalghan jeke qorynda Álihan turaly birli-jarym mәlimet nemese onyng jazghan hattary saqtalmapty. Onyng esesine Olideniburgting 1927 jyly býkilsovettik ghylymy konferensiyadan keyin bir top ghalymnyng ishinde Ahmet Baytúrsynúlymen birge týsken 2 sureti tabyldy. Ol Azattyq saytynda shyqqan bir maqalamda jazyldy (AZATTYQ.ORG). Oqyp qaranyz.

 

Álihan turaly AKSh-tyn Guver atyndagy Soghys jәne beybitshilik institutyna (onda "aq emigrasiya" turaly múraghat kóp ekenin bilesiz) súrau salyp kórdiniz be?

 

Múnday qúndy mәlimetinizge kóp rahmet! Ol institutqa mindetti týrde saual joldaymyn.

 

 

Tuystarynyng rúqsatymen, Álihan turaly Smahan tórening 18 dәpter estelikterin osy saytqa jariyalay alasyz ba? Meninshe, Álihannyng ómirlik beynesin tanugha sol estelikting bereri mol siyaqty.

 

Smahan tórening estelikterin Álekening tuystary maghan әldeqashan senip tapsyrghan. Onyng kirillisa ýlgisin men 1996 jyly «Júldyz» jurnalynda jariyaladym. Eger Abay sayty qarsy bolmasa, men jariyalaugha qarsy emespin.

 

Súltan han Aqqúlúly! Sizding Alashtanushy, Álihantanushy ghylym jolyndaghy enbeginiz jana bersin! Songhy shyqqan bes tomdyqqa Álekenning bar múrasy endi me? Álekendi elge tolyq tanytu ýshin "Internet" mýmkindigin paydalanu oiynyzda bar ma? Yaghny jeke sayt ashu maghynasynda.

 

Jyly tileginizge kóp rahmet! Qazir shyghyp jatqany 5-tomdyq emes, 7-tomdyq tolyq shygharmalar jinaghy. Onyng alghashqy 3 tomy ótken jyldyng sonynda Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qarjylandyruymen Astanadaghy «Saryarqa» baspa ýiinen basylyp shyqty. Qalghan 4 tomy (4, 5, 6 jәne 7 tomdary) jazgha qaray jaryq kóredi.

 

Ózinizding Álekene tuystyghynyz joq pa? Esiminiz de erekshe eken: Súltan Han. Álihan da óz esimining aldyna Súltan dep jazghan kórinedi. Súltan degendi Álekeng tegine baylanysty jazghan ba, әlde shyn esimi solay bolghan ba?

Ghúsman tóre

Ghúsman tórege!

Qazaq degen atym bolmasa, Álekenmen esh tuystyghym joq. Patshalyq Reseyding tarihy qújattarynda «Sultan Alihan Bukeyhanov» dep jazatyny onyng Shynghys hannyng túqymyna jatatyn tegin kórsetkeni.

Shyndyqty aitynyzshy, Alashtyqtar Tәuelsizdik turaly oilady ma?! Naqty sonday qújattar bar ma?Álde olar orystyng bodany bolghysy keldi me?Tek shyndyqty aitynyzshy!

Tóregeldi,OQO

Álihannyng Alashorda taratylghannan tútqyndalghangha deyingi (1920-22) ómiri turaly tarihy derekter óte az. Óziniz biletin derekter turaly, hronologiyalyq retpen qysqasha aityp ótseniz.

2-sezde Alash avtonomiyasy jariyalanbay qaldy. Biraq, 1918 jylghy 12 shildedegi "Alashorda býginnen bastap, Alash avtonomiyasynyng biyligin óz qolyna alady" degen Bókeyhan, Ghabbasov, Tynyshpaev qol qoyghan qújat qazir belgili. Yaghni, sol kezde Alash avtonomisy jariyalandy dep aitugha bola ma? Býkil alashtanushylar avtonomiya jariyalanbady dep qaytalay beredi. Endeshe, qújattaghy ne sóz?

Orynbordaghy II-nshi jalpyqazaq qúryltayynda Alashorda avtonomiyasyn resmy týrde jariyalamaghany, sol kezdegi Týrkistan ólkesine qaraytyn Syrdariya, Jetisu, Samarqand qazaqtarynyng avtonomiyagha qosylu-qosylmau turaly tilekterin biluge deyin jariyalaudy  keyinge qaldyru turaly sheshim qabyldanghany da tarihy fakty. Alayda, Reseydegi biylikti bәlshebekterding qaruly býlikpen basyp aluynyng nәtiyjesinde Alashorda últtyq-territoriyalyq avtonomiyasy de-ire emes, de-fakto ómir sýrdi. Onyng esh kemshiligi joq. Óitkeni, II Nikolay patsha taqtan bas tartqan son, Uaqytsha ýkimet qana Reseyding zandy biyligi bolyp esepteldi de, qalghan Sibir avtonomiyasy da, Ufim diyrektoriyasy da, tipti admiral Kolchak basqarghan býkilresey ýkimeti de de-fakto biylikter boldy. Sol sebepti de 1917-1919 jyldary Alashorda avtonomiyasy osy atalghan biylikterding tarapynan resmy moyyndaudy onsha qajet etpedi. Biraq bәlshebekterge tótep beru ýshin Alashordagha qaruly kómek auaday qajet boldy. Sol sebepti de Alash kósemderi olargha tәueldi bolyp otyrdy. Biraq, eng manyzdysy 1919 jyly Lenin bastaghan bәlshebektik biylikting óz avtonomiyasyn moyyndatugha qol jetkizdi. Al ol, óz kezeginde, býgingi tәuelsizdikting irgetasy bolyp shyqty.

 

0 pikir