Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3287 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 10:21

Ontýstikting BAQYTtan basy ainaldy

Bokstan Beyjing Olimpiadasynyng chempiony tughan ólkesin aralap, baytaq el, bayaban dalagha taghzym etti
Sәken SYBANBAY
...Bar ýmitimizdi arqalaghan aituly boksshylarymyz shetinen sýrinip, aqtyq syngha 69 keli salmaq dәrejesindegi jalghyz Baqyt Sәrsekbaev qana shyqqanda, býkil elding kógildir ekrangha telmirgeni kýni keshe. Finaldaghy Karlos Banto Suarespen jekpe-jekti qazaq halqy eshqashan úmytpasy anyq. Búl – bokstan tarihta jemegen tayaqty osy dodada jep, yzagha bulyqqan Kuba ýshin de, eki-ýsh altyndy kóksep baryp, qaraday masqaragha úshyray jazdaghan Qazaqstan ýshin de songhy mýmkindik, jalpy kórsetkishti aqtap alar aqyrghy qadam edi. El namysy ýshin jan alysyp, jan berisken bәsekede qazaq boksshysy aiqyn basymdyq tanytyp, altyn medalidy jenip alghany – bú kýnde sport jylnamalary enshisindegi oqigha...
Tughan jerge taghzym

Bokstan Beyjing Olimpiadasynyng chempiony tughan ólkesin aralap, baytaq el, bayaban dalagha taghzym etti
Sәken SYBANBAY
...Bar ýmitimizdi arqalaghan aituly boksshylarymyz shetinen sýrinip, aqtyq syngha 69 keli salmaq dәrejesindegi jalghyz Baqyt Sәrsekbaev qana shyqqanda, býkil elding kógildir ekrangha telmirgeni kýni keshe. Finaldaghy Karlos Banto Suarespen jekpe-jekti qazaq halqy eshqashan úmytpasy anyq. Búl – bokstan tarihta jemegen tayaqty osy dodada jep, yzagha bulyqqan Kuba ýshin de, eki-ýsh altyndy kóksep baryp, qaraday masqaragha úshyray jazdaghan Qazaqstan ýshin de songhy mýmkindik, jalpy kórsetkishti aqtap alar aqyrghy qadam edi. El namysy ýshin jan alysyp, jan berisken bәsekede qazaq boksshysy aiqyn basymdyq tanytyp, altyn medalidy jenip alghany – bú kýnde sport jylnamalary enshisindegi oqigha...
Tughan jerge taghzym
Sóz joq, Baqyt Sәrsekbaevtyng tabysy – barsha qazaqtyng quanyshy. Astanada, Almatyda oghan kórsetilgen syi-qúrmet, qoldau-qoshemet, maqtau-marapatta shek joq. Batyryn baghalay biler el osynday-aq bolar. Otanynyng namysyn qoldan bermegen oghlannyng da sol qúrmetke әbden layyq ekeni dausyz.
Dey túrghanmen, «Otan» degen úly úghymnyng «otbasy» atty shaghyn memleketten bastalary da haq. Al onyng týp-tórkini adamnyng bala jastan topyraghyna aunap-qunap óser auyl-aymaghyna aparyp tireleri mәlim. Ózining tughan ólkesin janynday jaqsy kóre bilmegen jigitting tútas elin emirene sýie aluy da ekitalay. Osy jaghyn oilaghan boluy kerek, Súltanbek Qojanov atyndaghy qayyrymdylyq qory B.Sәrsekbaevtyng Ontýstik Qazaqstan oblysyna saparyn úiymdastyru turaly bastama kóteripti. Oblys әkimi N.Áshimovtyng atyna jazylghan hatta bylay delingen:
«Qúrmetti Núrghaly Sәduaqasúly!
Býginde almatylyq, tuyp-ósken jeri jaghynan ontýstikqazaqstandyq, keshegi HHIH Jazghy Olimpiada oiyndarynyng songhy kýninde jenis túghyryna kóterilip, Qazaqstan olimpiada qúramasynyng qorjynyna ekinshi altyn medali salghan boksshymyz, baghymyzgha jaralghan Baqyt Sәrsekbaev qasiyetti Ramazan aiynda ata-babalary jatqan ontýstik ónirine aghymdaghy jylghy qyrkýiek aiynyng 19-20-sy kýnderi baryp, niyet qylyp qaytudy S.Qojanov atyndaghy qayyrymdylyq qorynyng úiymdastyruymen josparlap otyr. Osyghan oray oblystyq әkimshilik tarapynan qoldau kórsetuinizdi ótinemiz.
Izgi niyetpen Qor Preziydenti M.Ábdiraman».
Beyjinge jýrer aldynda Baqyt bauyrymyz Arystanbab pen Qoja Ahmet Yassauy kesenelerine taghzym etip, el aqsaqaldarynyng batasyn alyp attanghan eken. Yaghni, Olimpiada chempionynyng ótken aptadaghy ontýstikke saparyn ata-baba aruaghy qoldap, maqsat oryndalyp, múratqa qol jetkennen keyingi qasiyetti jerlerge shekken razylyq ziyaraty dese de bolady.
Býgingining batyryna – zamanauy túlpar
Altynnan alqa taqqan Baqyt Sәrsekbaev pen onyng әkesi Ábdirahman agha, inisi Bauyrjan, bapkeri Kәrim Mahmúdov, QR Kólik salasynyng qúrmetti qyzmetkeri, S.Qojanov atyndaghy qayyrymdylyq qorynyng tóraghasy Múqan Ábdiraman, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, professor, teatr synshysy Áshirbek Syghay, «Qaztransformator» kompaniyasy diyrektorlar kenesining tóraghasy Seydillә Qojabaev, «TAU Avikompaniyanyn» preziydenti Sәbit Tayjanov, Almaty garnizonynyng bastyghy, general-mayor Baqtiyar Syzdyqov bastaghan ziyaratshylar tobyn Shymkent әuejayynan bir qauym el kýtip aldy. Últ mereyin tasytqan tamasha boksshy lezde jergilikti júrtshylyqtyng ystyq qúshaghyna kómildi.
– Ata-babasy meken etken ónirge tuystyq peyilin tanyta kelgen Olimpiada jenimpazyna aitar alghysymyz sheksiz! – dedi kópshilikpen birge meymandardy qarsy alghan oblys әkimining orynbasary Ály Bektaev. – Búl orayda ontýstik halqy qay kezde, qanday synda bolsyn, Baqyttyng qoldaushysy, tilekshisi bola beredi.
Odan keyin sóz alghan el aqsaqaly, enbek ardageri Ádilhan Súltanbekov dýbirli dodada bәrimizdi qaysarlyghymen hәm qaharmandyghymen tәnti etken boksshygha jýrekjardy tilegin arnap, aq batasyn berdi, júrtshylyq atynan mәrtebeli meymangha at mingizip, shapan japty.
Búdan song oblys әkimining qabyldauynda bolghan Olimpiada jenimpazy ózin keng qúshaq, ystyq peyilmen qarsy alghan halayyqqa rizashylyghyn bildirdi. Al Núrghaly Áshimov: «Qazir atamekeninning qasiyetti jerlerin aralaugha attanghaly otyrsyn, endeshe búl sapargha seni qara jayau jibergenimiz jaramas. Sen býgingi dәuirding batyrysyn, demek, astynda jýirik atynnyng bolghany jón. Sol sebepti ózine qazirgi jahandanu uaqytyna say sәigýlikting – «Toyota Land Cruiser 200» kóligin syilaghaly otyrmyz», – dep, chempiongha zamanauy temir túlpardyng kiltin tabys etti. Ontýstik ónirinen Áljan Jarmúhammedov, Ábdisalan Núrmahanov, Nelly Kiym, Bekzat Sattarhanov syndy danqty sportshylardyng shyqqanyn aityp, Baqytty «sol jenimpazdar legining jalghasysyn» dedi. Aqyn Aysúlu Qadyrbaevanyng «Baryp qayt, balam, auylgha» ólenining birer shumaghyn jatqa aityp berip, «qayda jýrseng de, shyqqan teging men tughan topyraghyndy úmytpa» degen tilek aitty.
Búdan keyingi at shaldyrar beket Otyrar audany edi. Áytse de, audan ortalyghy Shәuildirge jetpes búryn Olimpiada chempionynyng su jana «Djiypi» bastaghan mәshiyneler legi birer auyldyng túsynan toqtaugha mәjbýr boldy. Óitkeni, qoldaryna shaghyn jalausha ústaghan mektep oqushylary jol jiyegine jaghalay túra qalyp, «Baqyt – chempion!» dep úrandap jatty. Qonaqtar toqtap, kólikten týsip, kýnning ystyghyna qaramastan batyr aghalaryn óz kózimen bir kórip qalugha yntyqqan balalargha jyly lebiz bildirdi, Baqytpen biraz suretke týsuge de mýmkindik berdi.
Shәuildir jenimpaz boksshyny kýtip alugha tynghylyqty әzirlenipti. Últ-aspaptar orkestri kýy oinap túrdy, aq jaulyqty analar kelgen meymandargha shashu shashty, audan әkimi Álimjan Qúrtaev bastaghan azamattar óz qúttyqtaularyn jetkizdi. Audandyq mәslihattyng sheshimimen Baqyt Sәrsekbaevqa «Otyrar audanynyng qúrmetti azamaty» ataghy berildi. Qazaqstannyng halyq aqyny Áselhan Qalybekova batyr úlyna jyr arnap, ony:
– Sheshushi sәtte Baqyt qayrat qyldy,
Alashqa beripti Alla aibatty úldy.
Beyjinde, býkil әlem nazarynda
Qazaqtyng júdyryghy oinap túrdy! – dep týiindedi.
Kezdesu ótken alang adamgha lyq toldy. Baqyt Sәrsekbaevpen suretke týsem deushilerding kóptigi sonday, eger bәrine rúqsat bere berse, búl jerden keshke deyin kete almauy da mýmkin edi. Tәrtip saqshylary men sapardy úiymdastyrushylardyng kómegimen kópshilikting qúshaghynan әzer sytylyp shyqqan Olimpiada chempiony kólikke otyryp, Arystanbab kesenesin betke aldy.
Babtardyng baby jatqan bayyrghy mekende Baqyttyng atynan qúrbandyqqa mal shalynyp, Qúran oqyldy. «Ziyarat qabyl bolsyn! Júldyzyng qashanda joghary bop, osy túghyrdan týspe, ainalayyn!» dep aqsaqaldar batasyn berdi. Kesenege kire beriste kóje satyp túrghan apa-әjeler «búlardyng qaysysy Baqyt?» dep ótip bara jatqandargha kýn salyp qarap túrdy da, Qazaqstan olimpiadalyq qúramasynyng aq týsti kәstómin kiyip alghan chempiondy jaqyn kelgen song baryp tanyp, «aynalayyn!» dep bas salyp qúshaqtap, eki betinen alma-kezek sýiip, әreng bosatty.
Qonaqtar Sham shaharyndaghy beyitterinen topyraq әkelinip, jana molasy jasalynghan Ábu-Nasyr әl-Faraby jәne Súltan әz-Zahir Beybarys babalarymyzdyng basyna tәu etip, Qúran baghyshtady.
«Bekzattyng armanyna sender jetinder!»
Otyrar audany júrtshylyghymen qosh aitysqan «Baqyt Sәrsekbaevtyng kóshi» at basyn «eki dýnie esigi, er týrikting besigi» – Týrkistan shaharyna tiredi. Áriyne, әuelgi ziyarat Qoja Ahmet Yassauy kesenesine jasalyndy. Múnda da qúrbandyq shalynyp, Qúran oqyldy. Sosyn meymandar qazaqqa bokstan alghashqy Olimpiada altynyn alyp bergen ayauly úl – marqúm Bekzat Sattarhanovtyng basyna baryp, taghzym etti. Sol kýni B.Sattarhanov atyndaghy sport-sauyqtyru kesheninde bokstan, kýresten hәm taekvondodan jasóspirimder arasynda turnir ashylghaly jatyr eken, Beyjin-2008 jenimpazy bastaghan top jarystyng túsauyn kesuge qatysty.
Keshke Týrkistannyng Esimhan alanynda da saltanatty kesh úiymdastyrylyp, konsert qoyyldy. Mәrtebeli meymangha at mingizilip, shapan jabyldy. Qala әkimi Beybit Syzdyq Olimpiada chempiony Baqyt Sәrsekbaevqa «Týrkistan qalasynyng qúrmetti azamaty» ataghy beriletinin habarlady. Jergilikti ardager jazushy Ertay Bimahanbetúly jenimpaz boksshygha әli siyasy keuip ýlgermegen jana tórt tomdyghyn syigha tartty.
Bәrinen de bizdi kishkentay balalardyng qyzyghushylyghy keremet әserge bóledi. Olardyng chempion aghalarynan qoltanba alu ýshin qanday qulyqqa, qanday kózsiz batyldyqqa da әzir ekeni sýisintti. Ústazdarynyng kózin ala berip, keybiri qonaqtar otyrghan minberding tu syrtyndaghy temir baghandargha órmelep, bir-birining dәpterlerin әperisip, boksshydan qoltanba alyp jatty. Onysyn bayqap qoyyp, aulaqqa quyp әlekke týsken múghalimderge: «Jibere salynyzdarshy! Ári-beriden keyin Baqyttyng eng basty tabynushylary osylar emes pe? Onyng Týrkistangha endi qashan keletinin bir Qúdaydyng ózi bilsin», – deuge shaq qaldym. Sosyn olardyng «sizge ghoy bәribir, biraq qazir Baqyttyng qasyna balalar ýimelep qalyp, onyng esin shygharsa, dókeylerding qaharyna biz úshyraymyz ghoy» derin bilip, ýndemedim.
Ertenine jýzdesuler Halyqaralyq Qazaq-týrik uniyversiytetining Mәdeniyet ortalyghynda jalghasty. Kezdesudi ashqan uniyversiytet preziydenti, professor Lesbek Tәjimov óz sózin: «Olimpiada jenimpazdary men jýldegerleri shyqqan bizding eldegi birden-bir joghary oqu orny osy shyghar!» – dep qorytyndylady. Chempion aghasyna Shymkentte OQMU-da bilim alyp jatqan Beyjing Olimpiadasynyng qola jýldegeri Erkebúlan Shynәliyev te sәlem bere kelipti. Uniyversiytet atynan B.Sәrsekbaevqa 100 myn, E.Shynәliyevke 70 myng tenge syiaqy tabys etildi.
Kezdesu barysynda jasynday jarq etip kórinip, artynsha halqymyzdyng qabyrghasyn qayystyryp, jaryq dýniyemen qosh aitysyp kete barghan Bekzattay asyl úldyng әke-sheshesine de sóz berildi.
– 2000 jyldan beri qazaq boksshylary Olimpiadadan altyn almay qaytqan emes-ti, – dedi bokstan qazaqtyng túnghysh Olimpiada chempionyn tәrbiyelep ósirgen Seyilhan kókemiz. – Sidneyde Bekzat pen Ermahan, Afinyda Baqtiyar jenis túghyryna kóterildi. Shynymdy aitsam, biyl sol dәstýr ýzilip qala ma dep qatty qoryqtym. Áriyne, ýmit songhy sәtke deyin óshken joq. Biraq jigitter shetinen sypyrylyp qalyp jatqan son, alandamay taghy otyra almadyq. Aqyry Olimpiadanyng songhy kýninde jettik-au sol ghajayyp sәtke! Sol sәtti, sol kýndi ghajayyp etken sensin, Baqyt! Sen bolmaghanda, bizding elge qaraugha betimiz shydamas edi...
– Bekzattyng jetistigin, onyng túnghyshtyghyn endi eshkim tartyp ala almaydy, – dedi anadan arda tughan Bekzattyng anasy Syrlykýl jeneshemiz. – Ol tarihta qaldy. Onyng joly jalghasa beredi. Bekzatym Sidneyden orala salyp, tura sol әuejayda «Men ýsh ret Olimpiada chempiony bolam!» dep edi. Oghan eshkim onday sózdi ýiretken joq, balam sol sózdi shyn jýregimen aitqan bolatyn. Ol maqsatyna jete almady. Baqyt, Erkebúlan! Aghalaryng jete almaghan armangha sender jetinder!
Basqosu sony konserttik baghdarlamagha úlasty. Shynyn aitu kerek, baghdarlama shaghyn bolsa da, shymyr úiymdastyrylypty. «By Súltan» ansamblining oryndauyndaghy biyler, Túrghanәli Dәuitovtyn, Saya Seyitýmitovanyn, Rayhan Jýnisqojaevanyn, Anar Bibatyrovanyng jәne t.b. oryndaghan әnderi kópshilikting kókeyinen shyqty. Almatyda aitylatyn «Ontýstikten bәri de shyghady, biraq eng kóp shyghatyny – óner adamdary» degen әzilding astarynda aqiqattyng jatqany osyndayda angharylady eken. Jogharyda atalghan ónerpazdardyng qay-qaysysy da ejelden óner ordasy sanalatyn Almatydaghy әnshilerding dengeyine say kórindi. Al konsertti týiindegen T.Dәuitov pen S.Seyitýmitovanyng oryndauyndaghy M.Shahanovtyng «Týrkistanym – babam» әnin dәl B.Sәrsekbaev pen E.Shynәliyev qart shahargha arnap túrghanday әser etti:
– Farabiyden shuaq kórgen,
Yassauiyge quat bergen,
Kýlli týrik әuletine astana!
Asyl qala,
Ghasyr qala,
Jany mәngi jas qala!
Týrkistanym – babam,
Týrkistanym – babam,
Batandy ber maghan!
«Qaratau tәjindegi» kezdesuler
At shaldyrar kelesi beket – kezinde «kishkentay Almaty» dep maqtalghan, aqyndar jyrgha, sazgerler әnge qosqan Kentau qalasy edi. Danqty jazushy Múhtar Áuezov «Ósken órken» romanyn jazu barysynda ontýstikke jasaghan saparynda búl qalany «qarasang kózing toymaytyn Qaratau tәji» dep sipattaghanyn bilemiz. Qalanyng S.Qojanov atyndaghy sayabaq pen S.Bәiterekov atyndaghy sayajoldyng ortasynda ornalasqan alanynda merekelik shara ótti (chempionnyng sapary Densaulyq-2008 festivaline dóp kelipti). Osy ónirding maqtanyshy, Kentau jәne Týrkistan qalalarynyng qúrmetti azamaty Áshirbek Syghay Olimpiada jenimpazynyng tughan ólkege saparyna baylanysty sóz qozghay kelip, әngimesin:
– Baqyt, sen Beyjinde erlik istedin! Biraq sen elding tileuinsiz, osy júrttyng minәjatynsyz sol erlikti jasay alar ma edin, jasay almas pa edin? Seni batyr etken – halyq, sondyqtan sol júrtynmen jýzdesuge kelgen qadamyna núr jausyn! – dep qayyrdy.
Sodan keyin chempiondy qaladaghy eng iri ónerkәsip orny – Kentau transformator zauyty kýtti. Zauyt júmysshylary mәrtebeli meymandy erekshe qúlshynyspen, tura Karlos Suaresti bir ay búryn emes, jana ghana jengendey, jelpinip qarsy aldy. «Qosh keldin, úly sportshy!» degen úran-jazu ústaghan júmysshylar el mereyin ýstem etken boksshygha zor qoshemet kórsetti.
– Bayaghyda ata-әjelerimiz tokqa jaqynday qalsaq bitti, «oybay, aulaq jýr, kýiip ólesin!» dep jolatpaushy edi ghoy. Sóitken qazaq qazir osy zauyt qyzmetkerlerining basym kópshiligin qúraydy, – dedi «Qaztransformator» kompaniyasy diyrektorlar kenesining tóraghasy, oblystyq mәslihat deputaty, «Qúrmet» ordenining iyegeri Seydillә Qojabaev. – Osydan ýsh jyl búryn zauytymyzdy Elbasy kelip kórgen. Sehtardy aralau kezinde ozyq tehnologiyany mengergen, zauyt ónimin әlemdik dengeydegi bәsekelestikke kóteruge úmtylyp jatqan qazaq jastarynyng talpynysyna riza bolghan preziydent tabandy enbekting tamasha ýlgisin tanyghanyn aityp, rizashylyghyn bildirdi. Újymmen qoshtasar sәtinde preziydentting qolymdy qysyp túryp, «Rahmet, bauyrym, azamat ekensin!» degen rizalyq niyetin estigende, mandayymyzgha Núrekendey kóshbasshy bitkenine ishtey shýkir dedim.
Rasynda da, búryn 400 adam bolsa, qazir 1200-ge jetken zauyt júmysshylarynyng basym kópshiligi – óz qandastarymyz. Zauyttyng qazirgi ahualy óte jaqsy eken. Ónim kólemi 1998 jylghy 213 million tengeden biyl 8 milliard tengege jetip otyr. Al júmysshylardyng ortasha enbekaqysy osydan on jyl búryn 6974 tenge bolsa, qazir 98 000 tengege kóterilgen.
Zauyt ashanasynda meymandargha arnalyp berilgen qonaqasydan son, «Baqyttyng kóshi» ekige jaryldy. Bir toby Almaty men Shymkentke attansa, Olimpiada chempionynyng ózi bastaghan ekinshi bóligi sonau qiyr ontýstiktegi Maqtaaral audanyna baghyt týzedi.
«Qyz kóruge kelgen jigit siyaqty...»
Ontýstik saparyn dәp Maqtaaral audanynda qorytyndylauynyng sebebi – Baqyt Sәrsekbaevtyng týpki atamekeni atalmysh audannyng ortalyghy Jetisay qalasy eken. Áriyne, Baqyt – eng әueli qazaqtyng balasy, qazaqtyng maqtanyshy. Dese de, jaqsygha әrkimnin-aq talasy bolatyny taghy bar. «Pavlodardan eken» degen uәjderding de aitylghany esimizde. Ol da, bir esepten, dúrys, sebebi, Baqyttyng әkesi Ábdirahman Sәrsekbaev qyzmet babymen 17 jyl Pavlodarda túrghan, onyng Indira esimdi qyzy sol qaladaghy uniyversiytetti qyzyl diplommen bitirgen. Yaghni, Baqyttyng ol ónirge de bótendigi joq. «Ózbekstannan eken» deskender de boldy. Ony da jónsiz dey almaymyz, óitkeni, Baqyttyng (sonday-aq qaryndasy Indira men inisi Bauyrjannyng da) kindik qany tamghan jeri – Tashkent oblysy, Bostandyq audany, Shyrshyq qalasy. Sóitsek, Ábekeng júmys babymen Shyrshyqta 12 jyl enbek etipti. Tabaqsay auylynda da túrypty.
– Negizinde, bizding óz júrtymyz – Jetisay qalasy, – deydi Ábdirahman Sәrsekbaev. – Ata-anam, aghayyn-tuysymnyng bәri sonda túrady. Men de sol jerde tuyp-óstim. Ýlken agham Ózbekstanda túrdy da, meni sol jaqqa júmysqa ornalastyrdy. Kenes ókimetining kezi ghoy. Sóitip, biraz jyl ózbek jerinde qyzmet ettim. Ózbek qyzyna ýilendim. Balalarym da sonda jetildi. Baqytty «Ózbekstannan eken» dep aityp jýrgenderi sol shyghar. Áytpese sol Bostandyq audany da búrynghy qazaqtyng jeri ghoy. KSRO kezinde Ózbekstangha ótti de ketti. Sol kýii qaytarylmady.
Ózim de jastayymnan sportqa qyzyghatynmyn. Futboldy tәp-tәuir oinadym. Ortalyq jartylay qorghaushy bolatynmyn. Balalarymdy boksqa bergen sebebim: shyny kerek, Tabaqsayda basqa seksiya bolghan da joq. Baqyt 5 jasynan jattyqty. Ýiirmedegi alghashqy bapkeri – mening qaynym, yaghni, әielimning inisi Kәrim Mahmúdov boldy. Áli kýnge sol naghashysynyng tәrbiyeleuimen keledi. Kishi úlym Bauyrjan da boksshy. Qazirding ózinde sport sheberi.
Aldynghy audandardaghy ziyarat kezinde baghdarlama óte tyghyz jasalghandyqtan, shyny kerek, biz әrtýrli kezdesu, jiyndargha qatysumen ghana shekteldik. Jetisayda sapardyng basty keyipkerlerining de, bizding de birshama bos uaqytymyz boldy. Ábdirahman aghamyzdyng jogharydaghy әngimesin tyndaugha da múrsat taptyq, Baqytpen, onyng bapkeri Kәrim Rahmanúlymen tildesuge de mýmkindik aldyq. Chempionnyng kóp sóilemeytin, birtogha, túiyqtau azamat ekeni teledidardaghy súhbattarynan-aq bayqalushy edi, sapar barysynda búghan kózimiz tipten jete týsti. Saualgha qysqasha jauap berip qana otyratyn onyng ústamdylyghy, qarapayymdylyghy, kishipeyildiligi riza etti. Osy ýsh kýn boyyna onyng atyna qanshama maqtau-marapat, qolpash-qoshemet, nebir súlu da jyly sózder arnaldy! Basqa bireu bolsa, qarday erip, qaraday keude kerip shygha keler me edi, kim bilsin. Al Baqyt syr bergen joq. Ne quanyshyn, ne ókinishin syrtyna shyghara bermeytin sabyrly jigit eken. Qyzyq ta kýlkili әngimeler aitylyp qalghan sәtterde ghana riyasyz kýlip, rahattanyp otyrdy. Áshirbek Syghay aghamyz aitpaqshy, «tura qyz kóruge kelgen bozbaladay sypayy».
«Baqyt óz salmaghynda eshkimge nan qaldyrghan joq»
Kәrim-әkә shәkirtine qaraghanda azdap sózshendeu eken, súraghymyzgha sәl sheshile jauap berdi.
– Baqyt chempion bolghannan keyin Ózbekstan sizdi qaytadan shaqyryp jatqan joq pa? – boldy әuelgi saualymyz.
– Shaqyrdy, biraq barmadym, – dedi jattyqtyrushy otyz eki tisin týgel kórsetip kýletin aqjarqyn әdetimen. – Baqyt jene salysymen Beyjinde jýrgen ózbek bapkerleri, әriptesterim ghoy, bas saldy: «kettik, juamyz» dep. Keyinnen shaqyryp jýrgen de solar ghoy. «Kezinde Baqytty da, meni de shettettinder, barmaymyn» dedim. «Endi bәri basqasha bolady, saghan qarsy bolghandardyng bәrin ornynan alamyz, júmystan quamyz, bokstan Ózbekstan últtyq qúramasynyng bas bapkeri bop kel» dedi. Olardy da týsinip túrmyn, shaqyryp jatqandardyng kóbi búryn bizge ishtey tileules bolghan, biraq qolynda biyligi bolmaghan jandar. Biraq «bolmaydy, kesh qaldyndar» dedim. «Áure bolmandar, endi men qazaqpyn!» dedim (kýledi).
– Aytpaqshy, Qazaqstan azamattyghyn alugha qalay qaraysyz?
– Dúrys qaraymyn. Osy baghytta biraz júmystar atqarylyp jatyr. Men Beyjinde kýigennen osy azamattyqtyng joqtyghynan kýidim ghoy. Maghan akkreditasiya bermey qoydy. Boks kezinde Baqyttyng qasyna bara almaymyn. Býkil Olimpiada boyyna oghan tribunadan aighaylaumen boldym: «Olay etpe, keyin qash!», «Endi úr!», «Tym jaqynday berme!» deymin. Qasymda otyrghandar meni ózderi sekildi jankýier kóredi-au, shamasy, «nemenege aighaylaysyn, seni búl jerde kim tyndaydy?» dep kýledi. Biraq Baqyt sonsha shugha qaramastan meni estiydi eken, sóitip, men qalay desem, solay әreket etedi. Múny bayqaghan jankýierler birte-birte maghan qyzyghyp qaraytyn boldy. «Ol nege sening aitqanyndy isteydi?» dep tandanady. Ásirese final aldynda Baqyt qatty tolqydy, jýikesi de syr berdi. Sol kezde qasynda bola almaghanyma ókindim. «Anau boksshy – mening balam, men onyng janynda boluym kerek, jiberinder!» deymin – jibermeydi. Óitkeni, tirkelmegenmin. Suaresti jenip, beri shyqqan son, sheshinetin bólmege jýgirip barsam, Baqytty doping-tekseruge әketip qalypty. Bir saghattan song keldi. Kóre sap bir-birimizge túra jýgirdik. Qúshaqtasyp, biraz jylap aldyq.
– Qazaqstan últtyq qúramasynyng bas bapkerimen qarym-qatynasynyz qanday boldy?
– Akkreditasiyasy joq adamda ózgelermen qanday baylanys bolsyn. Sosyn, shynyn aitu kerek, olar maghan sengen joq, sony bayqadym. Tek jartylay finalgha shyqqan kezde baryp, bas bapker: «Ty chto, uzbek, umnyy stal, da?» – dep keketedi. Finalgha shyqtyq. Aqtyq bәseke aldynda sport ministri keldi. «Kubalyqty jenesinder me?» deydi. «Jenemiz» dedim. «Ol kýshti ghoy biraq!» deydi kózi baqyrayyp. «Al biz odan da kýshtimiz» dedim jaybaraqat. Sonynan riza bop, bәrimizdi qúshaqtap jýrdi.
– «Qazirgi boksta kóp nәrseni aqsha sheshedi» degen әngime kýsheyip túr. Búl qanshalyqty ras sóz?
– Aqsha sheshetini ras. Áytpese búryn bir altyn almaghan Qytay qalay ayaq astynan boks derjavasy bop shygha keldi? Biraq aqshanyng da aidalada qalatyn kezi bolady. Mysaly, Baqyttyng jekpe-jekteri. Meninshe, Baqyt óz salmaghynda eshkimge nan qaldyrghan joq. Aqsha-paqshasyna qaramay, barlyq qarsylasyn aiqyn jendi. Adal hәm әdil útty. Jartylay finaldaghy korey boksshysy Baqyttan qorqyp shyqty, bayqadynyzdar ma? Sebebi, aldynghy sparring-jattyghularda Baqyt ony kәdimgidey úryp tastaghan bolatyn. «Nege óitesin? Bekerge sharshap. Onyng ýstine, kýshindi, әdisindi aldyryp qoyasyng ghoy» desem, Baqytym: «Olardy osy bastan óstip әbden qorqytyp tastau kerek!» – deydi. «Dúrys eken» dedim.
– Bizding ýkilep aparghan jýirikterimizding joly bolmaghanyn sol «bәrin aqsha sheshedi» degen kiltipanmen týsindiremiz be?
– Qaydam. Ár sәtsizdikting óz sebebi bolady dep oilaymyn óz basym. Baqtiyar Artaevta dayyndyq dúrys bolmaghan tәrizdi. Al Serik Sәpiyevti bapkeri dinkeletip qúrtty. Boksqa ol әbden qaljyrap shyqty. Álgi tay boksshysymen jekpe-jegin keyin qaytalap kórdim: Serikting soqqylary әlsiz, tiymeydi, tiyse de, jóndi darymaydy. Sharshauly ekenin birden bildim.
* * *
...Jetisayda da Olimpiada chempionyna layyqty qúrmet kórsetuge tyrysty.
– Maqtaaraldyng kýni ystyq ekenin bәri biledi, biraq biz búl ónir adamdarynyng jýregi odan da ystyq ekenin ýnemi bayqatyp jýruimiz kerek, – dedi óz sózinde audan әkimi Omarbek Núrjanov. – Baqyt ainalayyn, sen osynda er jettin, osynda shanyraq kóterdin. Ákeng de, atang da – osy audannan týlep úshqan azamattar. Demek, Maqtaaral óniri – sening tughan jerin, at jalyn tartyp mingen atamekenin. Osyny úmytpa.
Audandyq mәslihattyng sheshimimen Baqyt Sәrsekbaevqa «Maqtaaral audanynyng qúrmetti azamaty» degen ataq berildi. «Syrdariya» uniyversiytetinde, audan ortalyghyndaghy Jenis alanynda halayyqpen jýzdesuler ótkizildi. At mingizilip, shapan jabyldy. «Jetisay sazy» últ aspaptar orkestri konsert qoydy. Keshke auyzashar berilip, aghayyndar temir túlpar syigha tartty.
Ontýstik saparynan Baqyttyng ózi de, oghan ilesken biz de, janashyr-tilekshi qauym da erekshe әsermen qaytty dey alamyz. Al has batyrymen jýzdesuge mýmkindik alghan halayyqtyng tipti BAQYTtan basy ainaldy.
(«Jas qazaq», №38, 2008)

 

0 pikir