Últ - tabighi, memleket - tarihy qoghamdyq-sayasy kategoriya. Soghan qaramay olardyng ekeuining arasyn esh bóle-jara taldap, talqylaugha bolmaydy. Óitkeni, ol tútas aghza. Últ - jan, memleket - tәn. Al qazirgi ghalamdas­tyru degen úghym-týsinik onyng ekeuin de joqqa shygharyp, jalpyhalyqtyq, jalpyeldik, yaghni, bir ortalyqqa baghynghan ekonomikalyq-iydeologiyalyq balans­taghy qarjylyq-internettik jýie qalyptastyrghysy keledi. Bizding últ - jalqy, halyq, el - jalpy esim deui­mizding syry sonda.

Qoghamdyq-sayasy ainalymdaghy «biz kópúltty Qazaqstan halqy» degen úghym-týsinikting teris maghynada paydalanylyp ketkendigi sonshalyqty, songhy kezderi elimizde keybir bilgishter­ding «qazaqstandyq últ» atty abs­traksiyalyq, qoldy-ayaqqa túryp, kónilge qonbaytyn, sanagha syimaytyn, shardy ystyq auamen ýrgenge (týbinde jarylyp, qoghamdyq-sayasi, memleket­tik, el-júrttyq tynyshtyqty búzatyn) sayatyn, tarihiy-tabighy negizsiz terminning payda boluyna yqpal etuine jol ashuda. Ol

Doshan Joljaqsynov

Dosqan Joljaqsynov sekildi qazaq tilinde sóilep, sol tilge ie últtyng nanyn jep, suyn iship, otyn ottap otyryp, ataq-dәrejesin ala jýrip, bilimsiz de biliksizdik tanytu arqyly últty joqqa shygharushylardyng sanyn arttyruynda. Tipti, ony aitasyz, senator, akademik Gharifolla Esim bolsa

Últ - tabighi, memleket - tarihy qoghamdyq-sayasy kategoriya. Soghan qaramay olardyng ekeuining arasyn esh bóle-jara taldap, talqylaugha bolmaydy. Óitkeni, ol tútas aghza. Últ - jan, memleket - tәn. Al qazirgi ghalamdas­tyru degen úghym-týsinik onyng ekeuin de joqqa shygharyp, jalpyhalyqtyq, jalpyeldik, yaghni, bir ortalyqqa baghynghan ekonomikalyq-iydeologiyalyq balans­taghy qarjylyq-internettik jýie qalyptastyrghysy keledi. Bizding últ - jalqy, halyq, el - jalpy esim deui­mizding syry sonda.

Qoghamdyq-sayasy ainalymdaghy «biz kópúltty Qazaqstan halqy» degen úghym-týsinikting teris maghynada paydalanylyp ketkendigi sonshalyqty, songhy kezderi elimizde keybir bilgishter­ding «qazaqstandyq últ» atty abs­traksiyalyq, qoldy-ayaqqa túryp, kónilge qonbaytyn, sanagha syimaytyn, shardy ystyq auamen ýrgenge (týbinde jarylyp, qoghamdyq-sayasi, memleket­tik, el-júrttyq tynyshtyqty búzatyn) sayatyn, tarihiy-tabighy negizsiz terminning payda boluyna yqpal etuine jol ashuda. Ol

Doshan Joljaqsynov

Dosqan Joljaqsynov sekildi qazaq tilinde sóilep, sol tilge ie últtyng nanyn jep, suyn iship, otyn ottap otyryp, ataq-dәrejesin ala jýrip, bilimsiz de biliksizdik tanytu arqyly últty joqqa shygharushylardyng sanyn arttyruynda. Tipti, ony aitasyz, senator, akademik Gharifolla Esim bolsa

Gharifolla Esim

«Qazaqstan hal­qy assambleyasynyng memle­ketik jәne qoghamdyq qyzmette­rine qatysty jana leksikany qoldanuynda, aitalyq, bayandamada búryn jii aitylatyn «últ aralyq qatynas», «últtyq mýd­de», «últtyq mәdeny ortalyqtar», «últaralyq kelisim», «últ­tar men úlystar» degen siyaqty termiyn­derdi tappaymyz, onyng ornyna jana manyzgha ie bolghan «el birli­gi», «etnosaralyq kelisim», «etno-mәdeny ortalyqtar», «etnos» siyaqty jana leksikalar qoldanylghan. Áriyne, әli de bolsa qalyptasyp qalghan búrynghy týsinikter shyrmauyndaghylar (?) búrynghy týsinikterdi qoldanuda. Sirә, búl iske uaqyt kerek shyghar» dey kelip, «әdet, daghdygha ainalyp qalghan eski týsinikterding qoldanyluy tek teoriyagha ghana emes, iydeologiyagha da tikeley qatysty, sondyqtan jurnalister, sayasatkerler, sayasatshy-ghalymdar endigi jerde qajetti leksikany býgingi naqtylyq túrghysynan alyp, qoldanghandary jón dep sanaymyn» deydi. Mine, osy bir sózding ózinen-aq Gharifolla Esim myrzanyng «últ» sózinen ólerdey qorqatyndyghyn bayqaugha bolady emes pe?

Jeme-jemge kelgende, últ, últ­shyldyq sekildi terminder arhaizmge ainalatyn, yaghni, kónergen sóz sanalatyn qúbylystar emes. Olar mәngi tarihiy-qoghamdyq sayasy kategoriya. Ony filosof, akademikke týsindirip jatudyng ózi úyat. Eshqanday da, jana leksika olardyng ornyn almastyra almaydy. Dәl sol siyaqty, Dosqan myrza da «qazaqstandyq últtyn» týr-týsi, psihologiyasy men әdet-ghúrpy, tili men dili qanday ekenin aityp bere ala ma? Áy, qaydam! Óitkeni, Alla taghala «qazaqstandyq últ» degen últty jaratpaghan. Onday últ bola qalghan jaghdaydyng ózinde de ol jasandy, jalghan, týbinde kýirep tynatyn qoghamnyng negizi bolyp qalary taghy anyq. Búl tústarda dosqanshyldyq pen gharifollashyldyq jýrmeydi. Óitkeni, ol turaly orys sayasattanushysy Egor Holmogorov «IYdeya, chto v Rossiy jiyvet mnogo nasiy, eto bomba y pod edinui russkui nasii, y pod gosudarstvennosti y voobshe podo vse, chto esti v Rossiy horoshego» dese, biz ony nege joqqa shygharyp jatsynuymyz kerek. Qazaqstannyng da qazirgi jaghdayy dәp sol orystikindey, bizding kópúlttylyghymyz ben kópdindiligimizdi algha tartyp, ózderining is-әreketterin ómirmen qoyan-qoltyq aralastyryp jýr­gender de az emes.

Jalpy, «Biz bәrimiz qazaqstandyqtarmyz, bizde bir-aq últ, qazaqstandyq últ» deushi jurnalister men keybir sayasatkerlerding aityp ta, jazyp ta jýrgenderi evropeizm men atlantizmning shalyghy tiygendegi kónil kýiding kórinisi. Múnday órkeniyettik te, mәde­niyettik te, saya­siy-qoghamdyq ta modeli qazaq topyraghynda eshuaqytta da óz negizin tappaydy.

<!--pagebreak-->

Sóz basynda, últtyng - jalqy, halyq, el - jalpy esim ekendigin tilge tiyek etken bolatynbyz. Endeshe, osy bir qoghamdyq-sayasy ainalymdardaghy sózderding ara jikterin ajyratyp almay, biz eshuaqytta da Qazaqstandaghy diaspora sanalatyn últtar men úlystardy,  son­day-aq, el, jer iyesi qazaqty dúrys sayasiy-qoghamdyq tynys-tirshiliktegi jalpy úghym «Qazaqstannyng el birligi» doktrinasyn sauatty da saliqaly, bilimdi de, bilikti zerttep-zerdeleuge úiymdastyra almaymyz. Osyndayda úly filosof Nikolay Berdyaevting «Nasiya esti kategoriya istoricheskaya po preimushestvu, konkretno-istoricheskaya, a ne abstarktno-sosiologicheskaya» dep, últtyng memlekettegi alatyn ornyn jan-jaqty talqylay kelip, «Ona esti (últty aityp otyr) porojdenie sovershenno svoeobraznoy istoricheskoy deystviytelinosti, y tayna ee nedostupna tem, kotorye sovershenno liysheny chuvstva istoricheskoy deystviytelinosti, kotorye prebyvait selikom v abstraktnyh sosiologicheskih kategoriyah. Vy, ludy abstraktnogo sosiologicheskogo mirosozersaniya, ne mojete ponyati tayny nasionalinogo bytiya, potomu chto vy voobshe razlagaete nasii na abstraktnye sosiologicheskie eelementy» degen sózi eske týsedi. Osy bir sóz týiin - maghan Berdyaev tarapynan Dosqan Joljaqsynov pen Gharifolla Esim myrzagha qaratyp aityl­ghan sekildi bolady da túrady. El birligin, halyqaralyq qatynas tynyshtyghyn biz de qalaymyz, biraq, ol «Qazaqstannyng el birligi» dok­trinasynyng terisin jamylyp, últ atty úghym-týsinikti joqqa shygharu bolmasa kerek. Sanada túr­may­tyn susyma, jalpy abstrak­siya­lyq úghym-týsinikke әues Gharifolla men Dosqan myrzanyng esine taghy bir ret sol Berdyaevting «Naibolee pravy te, kotorye opredelyait nasii kak edinstvo istoricheskoy sudiby. Soznanie etogo edinstva y esti nasionalinoe soznaniye. No edinstvo istoricheskoy sudiby y esti irrasionalinaya tayna» dey otyryp, «V etoy tochke nasionalinoe soznanie pogrujeno v glubinu jizni, v nedra istoricheskoy realinosti, edinoy y nepovtorimoy» degen maghynaly sózin sala ketkimiz keledi. Sondyqtan da el birligi men memleketting negizin qalaytyn jәne oghan bas-kóz bolatyn últtyq tútas­tyqtyng ara-jigin ajyratyp beru ózin patriot sanaytyn әrbir ziyalygha tәn qasiyet boluy tiyis. Osyghan baylanysty, men jalpyhalyqtyq, jalpyeldik degen jayylma úghym-týsinikpen qarulanyp, adamdardy abstraksiyalyq, utopiyalyq-kosmopolittik ústanymdargha iytermeleytin ziyalylardan qorqamyn. Yaghni, olardyng ózderi qiyaly da, ómirding zandylyghy men tarihiy-tabighilyghyna qaraghanda, kezdeysoqtyghyna iyek artatyn susyma úghym-týsiniktermen ulanyp qana qoymay, ózgelerdi de ulaytyndyghyn eskersek, ondaylarmen baylanysudyng ózi qauipti. Olar turaly dintanushy Sergey Bulgakov: «Proklyataya russkaya (búny qazaq dep oqysanyz da bolady) intelliygensiya! Snachala odurila svoi sobstvennui golovu, a potom razvratila vesi narod», - deydi. Bizding búghan qosyp-alar eshtenemiz joq.

1917 jylghy Qazan tónkerisinen keyin-aq qazaqtyng últtyq ruhany jәne diny salt-dәstýr, әdet-ghúryp, kýndelikti aralas-qúralas tynys-tirshiligine jan-jaqty «qyzyl shabuyl» bastaldy. Ol nigilizm men kosmopolitizmning basty kózi bolyp sanalatyn marksizm-leniy­nizm­ning kommunistik, jalpy kommunizmge qol jetkizemiz degen utopiyalyq-sosialistik negizding túghyry edi. Sodan beri irgemizdegi Reseydi bylay qoyghanda, qazaq halqy últ retinde basynan ne keshpedi. Endi bir 100-150 jyl ishinde biz ózimizding týp-tamyrymyzdan qol ýzip, «Sovet halqy» bolyp qalyptasyp, últtylyghymyzdy joghaltar edik. Qazirgi «qazaqstandyq últty» oilap tauyp jýrgenderding bastau alatyn kózi de sol «sovet halqynda» jatyr. Osy bir jymysqy, negizsiz termiyn­ning ómirining qysqalyghyn KSRO-nyng taratyluy qanshalyqty dәleldep te, anyqtap ta bergenine qaramay, Qazaqstan halqy assambleyasy iydeyasy terisin jamylghandar odan esh qol ýzgileri kelmeydi. Bir kezdegi әlemdi kommunizm elesindey kezgen utopiyalyq sana-sezimning jemisi, búl kýnde el-júrtymyzdyng arasyn «qazaqstandyq últ» degen atpen kezip jýr. Tipti, ony aitasyz, endi bir ózin sayasattanushy dep biletin, reseylik Igori Chubays degen filosofiya doktory atalghan mәselege dosqanshyldardan da tereng ketip, ainalymgha «islamskie nasii» degen úghym-týsinikti týsirgisi keledi. Ol «Poslednie desyatiyletiya slova «islam», «islamskiy faktor», «islamskoe vliyaniye» zvuchat postoyan­no v raznyh kontekstah y s raznymy intonasiyamiy. Y zdesi, iymenno v etoy kuliture, zarodilsya novyy sosialinyy konsept - islamskaya umma. Rechi iydet o formiruisheysya islamskoy nasiiy.(!) Inache govorya, v ramkah dannoy sivilizasiy nasieobrazuishim faktorom yavlyaetsya religioznaya prinadlejnosti» dey otyryp ózining soqyr sezim-kónil kýiine qúrylghan pikir-tújyrymyn «Dlya nas vajno drugoe - islamskaya umma nahoditsya v stadiy formirovaniya, a faktor, porojdaishiy zdesi nasii, - eto islam» dep qorytady da, oqyghan ziyalylardyng sana-sezimine layyq emes absurdqa úrynady. Sóitip, el-júrtty intelektualdy arandatugha iytermelegendi bylay qoyghanda, sana-sezimdik terrorgha jol beredi. Búny jauapsyzdyq demegende ne deymiz? Onyng taghy bir qaterli qateligi «Nasii formiruet gosudarstvo» deuinde jatyr. Bizding qazirgi «Qazaqstannyng el birligi» doktrinasy degendi algha tartyp, «qazaqstandyq últty» qalyptastyrushylardyng ústanymy da sol. Olardyng kózqarastary boyynsha memleket atalghan doktrina arqyly, «qazaqstandyq últty» qalyp­tas­tyruy kerek eken. Al sanaly ziyalylardyng týsiniginde últ memle­ketti qalyptastyrady jәne sol jolda bar ghúmyryn, yaghni, últtyq iydeyasyn algha tartady. Eger mәselege Igori Chubayssha keletin bolsaq, onda onyng ózi túryp jatqan Reseydegi jaghday «Esly nasiya - eto porojdenie gosudarstva, yazyka y kulitury, to v Rossiy jivut rossiya­ne» bolyp shyghady. Alayda, oghan qosylyp jatqan reseylik sanaly últ ókilderin kórip otyrghan joqpyz. Soghan qaramay әldeqaydaghy alys ta, jaqyn Reseydegi aitylghan sózding Qazaqstanda janghyryp, doktrinagha ainaluy adamdy tanghaldyrady. Búnyng barlyghy da orysshyl úghym-týsiniktegi sana-sezimning shayylghan týri emes pe? Al Chubays myrza bolsa, jogharydaghy sózderin: «Ponyatno, chto etot tezis ne stanet dostoyaniyem obshestvennogo soznaniya edinovremenno, k nemu nado postepenno y produmanno priblijatisya. Takim obrazom, postepenno budet formirovatisya edinaya nasiya - nasiya rossiyan. (!) Y nachinati deystvovati v etom napravleniy nado ne cherez 100 let. Sobstvenno, eto sbliyjeniye, kak odna iz tendensiy, proyavlyaetsya postoyanno. Pora ee sdelati osnovnoy!» dep jal­ghastyrady. Búl týiin-tújyrymdar últ sózinen óretin kiyeli de, qasiyetti is-әreketterden jerindi­retin maqsat-múrat pen ústanym ekendiginde esh daua bolmasa kerek. Eng basty ókinishtisi, osynau bir absurdqa keldi, negizi de, týp-túqiyany, tegi joq pikir-tújyrymnyng Qazaqstanda janghyruy jan auyrtyp, jýrek syzdatady. Ony qos qoldap qoldap otyrghan dosqanshyldyq derti el ishin ayaqasty kelgen indettey jaylap kete me dep te qorqasyn. Bizding dosqanshyldyqty joqqa shygharyp, onyng pikirine pyshaq kesti kesim aituymyzdyng birden-bir syry, últ - bir tildi, ózindik memleket qúrghan, aumaqtyq-aymaqtyq túrghylyqty jeri bar, tabighiy-tarihy qoghamdyq qalyptasqan qúbylys. Tipti ony aitasyz, biz bir kezdegi sosialiys­tik-kommunistik iydeya men iydeyaologiyadan qol ýzgen kezimizde Lenin tomdaryndaghy birli-ekili pikirge den qoysaq, últ turaly mәsele «nelizya bylo iz feodalizma pereyty k kapitalizmu bez nasionalinyh iydey» (Polnoe sobranie soch. Tom 26, str 35.) bolyp shyghady. Endeshe, Leniyn­ning taghy bir pikirine kóz jýgirtsek «Sformirovavshayasya Nasiya iymeet otchetlivo vyrajennyy «ekonomicheskiy priznak» (Leninskiy sborniyk, 1937, s.53)» eken. Búdan kelip shyghatyn qorytyndy ә degen kezdegi últ mәselesindegi Lenin ústanymy sonshalyqty qater­li bolmaghan. Soghan qaramay, sosializm men kommunizm qúrylysyn qalau barysyndaghy ústanym kilt ózgeredi de, ol keyin kele-kele utopiyalyq úghym-týsinikke ainalyp, últ bastapqy әleumettik-tiptik mәn-maghynasyn joghaltyp, ózining sosialiys­tik taptyq qúrylymyn sayasy túrghydan qalyptastyryp, ruhany mazmún-mәnin utopiya­lyq negizde jalghastyrady. Búl turaly Ýlken sovettik ensiklopediya «Novye cherty sosialisticheskih Nasiya formiruitsya pod reshaishim vozdeystviyem rabochego klassa, vedushey internasionalinoy sily» dey kelip , «Odnoy iz samyh sushestvennyh chert sosialisticheskih Nasiya yavlyaetsya ih bratskoe sotrudnichestvo y vzaimopomoshi na osnove prinsipov sosialisticheskogo internasionalizma, kotorye privodyat k razvitii novyh internasionalinyh obshnostey, takiyh, kak sovetskiy narod, (!) krepnushee sodrujestvo sosialisticheskih narodov» dese, ol odan әri últtyng joyylyp ketuine birden-bir sebepting syry kommunizm qúrylysynyng etek aluyna baylanysty bolatyndyghyn aita kelip, «V hode stroiytelistva kommunizma uskoryaetsya prosess sbliyjeniya Nasiya, kotoryy vedet k stiranii ih razlichiy, svyazannyh s ustarevshimy formamy jizni, y daje k sliyanii otdelinyh malochislennyh etnicheskih obshnostey» dese, onyng qortyndysyn «...polnaya pobeda kommunizma vo vsem miyre sozdast usloviya dlya sliyaniya Nasiya y vse ludy budut prinadlejati k vsemirnomu besklassovomu y beznasionalinomu (!) chelovechestvu» dep týiin­deydi. Mine, búl bizding qazirgi ústanym , baghyt-baghdarymyzdyng tolyq kórinisi. Yaghni, biz memleket retinde KSRO-nyng shaghyn kóshirmesi ekenbiz, eger el-júrtqa talqylaugha úsynylghan doktrina qazirgi kýiin­de qabyldanyp ketse, sóz joq biz ydyraghan KSRO-nyng keypin kiyemiz. Óitkeni, doktrinany da­yyndaushylardyng sana-sezimderi bolashaqqa qaraghanda, ótkennen ary asa almay, «sovettik kezendegi utopiyalyq dostyqtyng nemese birliktin» shenberinen shyqpay qalghan. Al onyng alys bolashaqta Qazaqstannyng tarihiy-tabighy evolusiyalyq jolmen damyp kele jat­qan birligine shy jýgirtip, «qazaqstandyq últ» degen negizsiz de, teksiz, jalang da, qúrghaq ter­mindi qalyptastyryp, týbi elimizdi azamat soghysyna bastaytyny anyq. Óitkeni, ony әlemdik tәjiriybe kórsetip otyr. KSRO-nyng tarauy da sol jalghan dostyq pen birlikke qúrylghan, utopiyalyq kommunizm iydeyasy jәne iydeologiyasymen suarylghan «sovet halqy» degen jal­qygha qaraghanda jalpy úghymnyng negizinde jatyr. Respublikamyzdyng «qazaqstandyq últ», «qazaqstandyq el» degendi tandauynyng ózi bolashaghy nyq memleketimizding negizin shayqaltatyn qúbylys. Endeshe, nege biylik últtyng ózining әlimsaqtan beri qúryp, qalyptastyrghan, keyin әrtýrli tarihy jaghdaylarmen kýni keshege deyin joghaltyp alghan tәuelsizdigi men egemendigin, memlekettigin ózine qimaydy. Ony qoldap, qorghaushylardy kórgende jýreging taghy da syzdaydy. Kezinde ondaylar ja­yynda belgili últ pen últshyldyq turaly zertteushi E.Gellner «Chelovek bez nasiy brosaet vyzov obsheprinyatym normam y potomu vyzy­vaet otvrasheniye. U cheloveka dolj­na byti nasionalinosti, kak u nego doljny byti nos y dva uha; v lubom iz etih sluchaev ih otsutstvie ne isklucheno, y inogda takoe vstrechaetsya, no eto vsegda rezulitat neschastnogo sluchaya y samo po sebe uje neschastie» dese, esh tanghalugha bolmaydy. Shynynda da, keybir demogogtar ózderining jýrip túrghan jerlerinde últ, últshyldyq degen qasiyetti úghymdardyng tonyn ainaldyra týsindirip, ony qúbyjyq kórsetetinin kimnen jasyramyz. Ony kórip te, bilip te jýrmiz.

Jalpy, últshyldyq adamnyng oghan degen kózqarasyna oray әrtýrli mazmún-maghynada qúbylyp túratyn qasiyet. Eger, kim bolsa da ol turaly jaqsy maghynada oilasa, onyng últ mәselesine kelgendegi is-әreketi ong bolyp túrady da, al oghan teris niyet-pighylmen kózqaras qalyptastyrsan, odan shovinistik pighyldyng iyisi mýnkiytindigi bek mýmkin. Sondyqtan boluy kerek, reseylik Egor Holmogorov últshyldyqty «Nasionalizm - eto tehnologiya mobilizasiy nasii, a nikak ne ee sozdaniya. Y v kachestve tehnologiy nasionalizm deystviytelino sovremenen» deydi de, dosqanshyldyq «qazaqstandyq últ» pen Igori Chubaysshildik «edinaya nasiya - nasiya rossiyan» degen úghym-týsinik­terdi jalghan da, qasan-qatqyl, abstraksiyalyq payym retinde qabyldap, oidan últ oilap tabudy joqqa shygharady. Ol turaly Holmogorov «Esly nasiya mojet byti «izobretena», to poluchaet sovsem drugoy status. ...Istoricheskaya konsepsiya nasiy pozvolit otlichiti nasiiy-poddelky ot podlinnyh nasiy, a zapadnyy «konstruktivizm» ih smeshivaet» deydi. Endeshe, últ mәse­lesine kelgende eshqanday da uto­piya­lyq kommunizmshildik, jalghan internasionalizm men kosmopolitizm syn kótermeydi eken. Yaghni, «qazaqstandyq últ» ta, «rossiy­skaya nasiya» degen úghym-týsinikting ózin bylay qoyghanda, terminning ózi de «nasiiy-poddelki» degen qisynsyzdyqtyng negizi bolyp tabylady. Sondyqtan da últ (nasiya) pen halyq, el (narod, narodnosti) dep atalatyn úghym-týsinikterding ara-jigin ajyratyp almay, «qazaqstannyng el birligi» doktrinasyna esh senuge bolmaydy. Al Gharifolla Esim myrza bolsa, ózining doktrina turaly oilaryn bildire kele, «biz qazaq últy degennen oghan qaraghanda auqymy jәne mazmúny әldeqayda keng «Qazaq eli» degenge yntalymyz» deydi. «Biz» deytini ózi sekildiler boluy kerek, al bizding týsinigimizdegi el-júrt, halyq jalpy úghym da, últ jalqy úghym. Sondyqtan da onyng ekeuin aralastyryp, nauryz kóje jasaugha bolmaydy. Búl túrghyda Egor Holmogorovtyng «Odnako mejdu narodom y nasiey nado provoditi strogo razlichiye. Narod - eto nosiyteli kuliturnoy samosti, nosiyteli iydentichnosti, kotoraya utverjdaetsya y otstaiy­va­et­sya v istoricheskom konflikte. No narod mojet byti y ne konflikten, mojet sushestvovati «v sebe», ne vhodya v «bolishui istorii», no y ne teryaya ot etogo svoego lisa. Nasiya rojdaetsya v konflikte, nasiy ne sushestvuet do teh por, poka na gorizonte istoricheskogo sushestvovaniya naroda ne poyavitsya «drugoy», prichem etot drugoy vystupaet kak v toy ily inoy stepeny «vrag» - predstaviyteli ne prosto inoy kulitury, no konkuriruishih prityazaniy na to je jiznennoe prostranstvo» deuinde ýlken mәn bar. Biraq, búghan qarap últ qaqtyghys arqyly, (konflikt), nemese jau (vrag) izdeu arqyly qalyptaspaytyndyghyn eskergenimiz jón. Ony aityp otyrghan sebebimiz, jogharydaghy Holmogorov sózindegi «konflikt, vrag» tirkesterin dúrys týsinu kerektigin menzegenimiz. Al, Gharifolla Esim myrza qorqatyn «últ», «últaralyq qatynas», «últtyq mýdde», «últtyq mәdeny ortalyqtar», «últaralyq kelisim», «últtar men úlystar» terminderi eshqanday da qorqy­nysh­qa toly «bójey» tirkester emes. Qayta, jalpy, jayylma úghymgha qaraghanda jalqy, әri naqtylyqqa negizdelgen әlemdik ainalymdaghy sózdik qorlarymyzdyng biri de biregeyi. Ony el-júrtqa teris jaghynan kórsetu orynsyz.

Jeme-jemge kelgende, últ bolyp qalyptasu әlimsaqtan kele jatqan qúbylys. Bizding últ pen memleketti bóle-jara qaramauymyzdyng syry da sonda. Memleket últty qalyptastyrmaydy, qayta últ memleketti qalyptastyrady. Endi biz nazarlarynyzgha, ózderinizden keshirim súray otyryp, sol Holmogorovtyng úzaq ta bolsa bir pikirin aldylarynyzgha tartqymyz keledi. Ol «Pervye proto-nasiy poyavilisi togda, kogda drevnie plemena vpervye stolknulisi v boribe za territoriy y resursy, a nastoyashie nasiy poyavilisi, kogda stavkoy v igre staly bolishie prostranstva, velikie vlastnye prityazaniya y «obshechelovecheskiye» religioznye y kuliturnye iydei. Epohoy rojdeniya «nastoya­shiyh» nasiy sleduet schitati period «osevogo vremeniy», to esti epohu, kogda povedenii y mifam etnicheskih grupp daetsya «obshechelovecheskoe» istolkovaniye, porojdaiyshee vozmojnosti nastoyashego neprimirimogo konflikta» dey kelip, oiyn odan әri « Pervym dokumentom etogo eticheskogo nasionalizma yavlyaetsya Vethiy Zavet, konstituiruishiy Izraili kak «nasii», sot­vorennui, podrobno pervomu cheloveku, nepostredstvenno Bogom. IYmenno vethozavetnyy duh pridal osobui intensivnosti evropeyskomu stroiytelistvu nasiy y nasionalizmu, kotoryy daleko oboshel nasionalizmy drugih sivilizasiy po stepeny razrabotannosty y urovnu samosoznaniya» dep taratady. Qúranda da sony aitady. Sondyqtan da әlemdik ainalymdaghy qoghamdyq-sayasi, әleumettik-túrmystyq, ekonomikalyq-mәdeny qarym-qatynastyng negizi bolyp sanalatyn memleketting dingegi últ sózin «óltirip», onyng ornyna ózindik mәn-maghynasy bar jalpy týsinikke saya­tyn el-júrt, halyq tirkesteri arqyly jalpyúghym «qazaqstandyq últ» degendi sanagha qúnggha tyrysu qisyngha kelmeytin qiyanat әri absurd. Eger 1954 jyly shyqqan H.Mahmudov pen Gh.Músabaevtyn, tipti odan da bergi «qazaqsha-oryssha sózdikterge» jýginsek el, halyq úghym-týsinigining últ úghym-týsinigi arasynda aiyrmashylyq baryn bayqaymyz. Olardy bir-birimen shatastyryp, qarapayym halyqty esh adastyrugha bolmaydy.

<!--pagebreak-->

Qazaq orys otarlauyna kóshken sәtten bastap-aq, ol tolyqqandy últ boludan qaldy. Halyq ózining últtyq bolmysyn joghalta bastady. Ol sol ekpinmen kýni býginge deyin sozylyp keledi. Biz kóp diasporaly elge ainalyp, osy tústa ózimiz­ding týp qazyghymyzdy joghaltyp aludyng ýstinde túrghanymyzdy mo­yyndamasaq taghy bolmaydy. Endi HHI ghasyrda óz tәuelsizdigimiz qolymyzgha tiygende, bolashaqta tolyqqandy memleket bolmasaq, onda óz obalymyz ózimizge. Sondyqtan da, últtyng memleketten de, biylikten de jogharghy qúndylyq eken­digin jaqsy sezinbesek el emes­piz. Memleket te, biylik te últqa qyz­met etpese, onda qúnymyz kók tiyn. Qazirgi el talqysyndaghy doktrina sol baghytta dayyndaluy tiyis. Endeshe, memleket últty emes, últ memleketti qalyptastyrghandyghyn bir sәt te esten shygharmauymyz kerek. Osyghan oray orys filosofy Nikolay Berdyaev ózining «O nasii» degen enbeginde «...vsyakaya nasiya stremitsya obrazovati svoe gosudarstvo, ukrepiti y usiliti ego. Eto esti zdorovyy instinkt nasii. Gosudarstvennoe bytie esti normalinoe bytie nasii. Poterya na­siey svoego gosudarstva, svoey samostoyatelinosty y suverennosty esti velikoe neschastie, tyajelaya bolezni, kalechashaya dushu nasii» deydi. Múnday jaghdayda últtyng ózi qúrghan memleket arqyly órkeniyet pen mәdeniyetke dәstýrli túrghydan qol jetkizip, qazirgi ghalamdastyru talap-tilekterinen tabylmasa bolmaytyndyghyna qazaq ta últ retinde jan-jaqty kóz jetkizui kerek. Zaman men uaqyt aghymynan keyin qalyp, ilgeri baspau - halyqtyng tolyqqandy últ bolyp qalyptaspaghandyghynyng basty belgisi. Endeshe, qazaq últ retinde Qazaqstandaghy diaspora ókilderi arasynda sayasy túlghagha ainalugha tiyis. Ol ýshin memleket te, biylik te ózderining betin Qazaqstannyng jer-suyna iye, respublika atyn alyp otyrghan kindik últqa tolyq búrmasa - ýlken kemshilik. Osyndayda esine taghy da sol N.Berdyaevting «Cherez gosudarstvo raskryvaet nasiya vse svoy potensii. S drugoy storony, gosudarstvo doljno iymeti nasionalinui osnovu, nasionalinoe yadro, hotya plemennoy sostav gosudarstva mojet byti ocheni slojnym y mnogoobraznym» degeni týsedi. Sondyqtan da bolashaq úrpaghymyzgha ózderining qazaq bolyp tughandyghyn maqtan etip qana qoymay, qazaq bolyp qaluy kerektigin de eskertuge tiyispiz. Solay tәrbiyelemesek te bolmaydy. Osy tústa, N.Berdyaevting bolashaq úrpaq turaly «Y to pokoleniye, kotoroe porvet vsyakuiy svyazi s nasionalinym proshlym, nikogda ne vyrazit duh nasiy y voly nasii. Ibo v duhe nasiy y vole nasiy esti sila voskreshaishaya, a ne smertonosnaya. Pora, pora uje obratitisya nam ne k «narodu», a k nasii, t.e. pereyty ot poverhnosty k glubiyne, ot kolichestva k kachestvu. Nasionalinoe nachalo v obshestvennoy jizny esti nachalo kachestvennoe, a ne kolichestvennoe» deuining ózinde ýlken mәn jatyr.

Qazirgi qazaq qoghamyn alandatyp otyrghan jaghday, elimizde dosqanshyldyq pen gharifollashyldyqtyng keng etek alyp, naqty da, jalqy úghym, últ atty qasiyetti de, kiyeli payym-týsinikten bas tarttyryp, jalpy - jayylma jalqy úghym absurd ta, abstraksiyalyq mәn-maghynadaghy jәne teksiz, týp-qiyan, negizsiz «qazaqstandyq últ» degen terminge bastaushylardyng kóbeyip túrghany kezinde, qazaq jalpy úghym halyqtan tolyqqandy sayasy últ dәrejesine kóterilmesek, onda ghalamdastyrudyng bizdi jútyp qoyatyny anyq. Ol ýshin dosqanshyldyq pen gharifollashyldyq­tar­gha jol bermeuimiz kerek.

Jas Alash №102 (15456) 24 jeltoqsan, beysenbi 2009 jyl