Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3290 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 10:19

Qazaqstannyng kartograftary úiyqtap jatyr

Últtyq karta – últtyq sayasattyng bólinbes bir bólshegi emes pe?

Últtyq karta – últtyq sayasattyng bólinbes bir bólshegi emes pe?

Órkeniyetti memleket ruhaniyat salasyndaghy kez-kelgen qúndylyqtaryn iydeyalyq qúraldargha ainaldyratyny belgili. Búrynghy Kenes odaghy iydeologiyalyq sayasatty myqtap jýrgizgeni sonshalyq, kez-kelgen Kenes azamaty ózining otan aldyndaghy boryshyn, patriottyq sezimin jaqsy sezine bildi. Sonyng saldary bolar, tәuelsizdikke qol jetkizgeli, on jyldyng jýzi bolsa da, bizding sanamyzdaghy qúldyq búghau әli de arylar emes. Últtyq qúndylyqtarymyzdy týgendeuge kiriskenimizben, barlyq kýsh-jigerimiz naryqtyng jetegine ketti de, neni bolsa da qarjygha tirep, qarap otyratyn boldyq.
Qazaqstandaghy til sayasatynyng jútandyghy da osy qarjy salasyna tirelip túr. Degenmen, tam-túmdap bolsa da, tәueldi sanadan qútylugha degen talpynystyng barlyghyn da joqqa shygharmaghan abzal. Onyng dәleli retinde otarshyldyqtyng tanbasynday seziletin elimizding jer-su ataularyndaghy songhy on jyldaghy ózgeristerdi aitugha bolady. Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligining úiymdastyruymen Almaty qalasynda «Qazaqstandaghy onomastika: býgin jәne erten» degen ghylymiy-konferensiyada aqtandaqtan kóz ashpaghan ataulardyn әli de myndap sanalatyndyghy aityldy. Búl óz aldyna jeke әngime.
Al, tarihy ataulary qaytarylghan jer-su ataularynyng Qazaqstan kartalarynda oryn aluynyng ózi býgingi tanda ýlken problemagha ainalyp otyr. Kenes odaghy kezinde mektep oqushylary Qazaqstan kartalaryn qazaqsha oqy alatyn bolsa, qazir oghan qol jetkizu, aidy aspangha shygharumen birdey. Olay deytinimiz, elimiz tәuelsizdik alghannan beri Qazaqstan Respublikasynyng fizikalyq-geografiyalyq kartasy 1995 jyly ghana 10-aq myng danamen qazaqsha basylyp shyghypty. Búl keng baytaq Qazaqstannyn mektepteri ýshin óte az! Al, dýniyejýzining sayasy kartasy tek ótken jyly ghana 10 myng danamen jaryq kórgen. Ghalamshardy tolyq kórsetetin globusty jasau – Qazaqstan kartograftarynyng týsine de kirmeytin sharua. Jalpy Qazaqstanda keshendi karta jasau 1963-1964 jyly qolgha alynghan. 1983 Qazaqstannyng tabighatyn, tarihyn, mәdeniyetin, oqu-aghartu salasyn qamtyghan eki tomdyq keshendi karta jasalghan. Odan keyin múnday karta jasalmaghan eken.
Áriyne, Kenes odaghy kezinde jasalghan kez-kelgen karta sol memleketting ainasy ekendigine dau joq. Al, Qazaqstan kartalaryn qayta jasap shygharugha ne kedergi? Búl saualgha ÚGhA-nyng Geografiya institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri Slamqúl Ábdirahmanúly da, Últtyq kartografiya memlekettik kәsiporynnyng bas injeneri Tatiyana Badmaeva da elimizde karta jasaytyn fabrikanyng joqtyghy dep jauap beredi. Kenes ýkimeti kezinde Últtyq kartografiya mekemesi №6 kәsiporyn dep atalghan eken. Sol kezde Mәskeuden basqarylghan búl mekeme tek әskery maqsatta topografiyalyq kartalar jasaumen ainalysqan. Kenes ýkimeti qúlaghannan keyin Mәskeudegi basqarushy organ da №6 kәsiporyngha óz biylikterin jýrgizudi toqtatty. 1991 jyldan bastap, Últtyq kartografiya memlekettik kәsiporny bolyp ózgergen atalmysh mekeme halyqtyq sharuashylyq maqsatyndaghy taqyrypty kartalardy jasugha kirise bastaydy. Alghashqy shygharylghan kartalary 1:2000000 masshtabty Qazaqstan Respublikasynyng sayasy әkimshiliktik kartasy. Búdan keyin dәl osy maqsatta 1:3500000 masshtabty qazaq, orys, aghylshyn tilderinde karta jasap shygharady. Ártýrli qalalardyng jәne oblystardyng arnayy tapsyrmasy boyynsha jekelegen kartalar jasaugha kirisedi. Tatiyana Timofeevnanyng aituyna qaraghanda, qazaq tilinde QR-ynyng 1:2000000; 1:3500000; 1:4500000 masshtabty fizikalyq-geografiyalyq kartalary 10 myng danamen jaryq kórgen eken. Al әrbir oblystyng 1:1000000 masshtabty kartalary basylyp shyqqan. Yaghni, qazaq tilindegi kartalardyng jasaluyna jol ashylghan.
Bas injener Tatiyana Timofeevnanyng aituy boyynsha, búnda 1990 jylgha deyin 2000 mynday qyzmetker júmys istegen. Al dalalyq bólimshelerde myngha juyq adam bolghan. Qazir múnda nebәri 118 adam qyzmet etedi. Kenes ýkimetining karta jasaugha qanshalyqty kónil audarghanyn osydan-aq anyqtaugha bolady. Slamqúl Ábdirahmanúlynyng aituyna qaraghanda, kezinde karta fabrikalary jer kólemi úlanghayyr Qazaqstandy oray ótip, Omby, Novosibirsk, Kiyev, Tashkent qalalarynda salynghan eken. Qazaqstan ýkimetindegiler karta fabrikasyn saldyru turaly ótinish te jasamaghan. Sóitip biz tasada qalghanbyz. Sonyng saldarynan kóptegen karta qorlary Tashkentte, Ombyda saqtalyp qalyp otyr. Bizde ortaaziyalyq әskery okrug boldy. Sonda barlyq iri masshtabty kartalardy әkelipti. Keyin osy okrug jabylyp, Tashkentke qosylghanda bizdegi kartalardyng barlyghyn alyp ketken. Olar endi bizding óz kartamyzdy satyp aludy talap etedi. 1 kletkada 1 km jer bar. 1:1000000 masshtabty karta Qazaqstanda 2300-ge tarta bolghan eken. Biraq búlardyng barlyghy Reseyding sayasatymen jasalghan. Osylardy paydalana otyryp, biz óz sayasatymyzben karta jasauymyz kerek. Karta fabrikasy joqtyghynan kóp týsti Qazaqstannyng 1 fizikalyq-geografiyalyq kartasyn jasau ýshin Omby fabrikasy 40 mln. tenge qarjy súraydy eken. Al, bizding últtyq kartografiya qorynyng tek birneshe týsti karta jasaugha mýmkindigi bar. Arab elderining biri 2 mln. dollar aqsha bóluge uәde bergen kórinedi. Ýkimet osy mәsele tónireginde joba jasap jatyr. Eger búl iske asatyn bolsa, kartografiyagha baylanysty problemalar sheshilui mýmkin.
Tatiyana Timofeevna búghan qosa últtyq kartografiya aldyndaghy túrghan taghy eki problemany atady. Olar: 1.Tehnologiyalardy janalau. Óitkeni bizden basqa memleketterding barlyghy tehnologiyalyq ózgerister jaghynan óte alda kórinedi. Órkeniyetke úmtylghan biz ýshin karta jasau mýmkindigining asa shekteuligi oilandyrugha tiyis. Óitkeni kóptegen memleketter topografiyalyq kartalardyng gharyshtyq týsiriluin jýzege asyryp jatyr. 2. Bizdegi barlyq kartany janartu jәne qordy tolyqtyru. Sonymen qatar onomastikalyq ataulardyng ózgerui de kartalardyng qayta jasau qajettigin tudyruda.
- Qazir últtyq kartografiya memlekettik kәsiporny 1:1500000 masshtabty Qazaqstannyng fizikalyq-geografiyalyq kartasyn jasap shygharu ýstinde. Geografiya jәne Til bilimi institutynyng qatysuymen toponimikalyq jәne onomistikalyq ataulardy kiristire otyryp dayyndalyp jatqan búl kartanyng alghashqysy orys tilinde shyqpaq. Keyin qazaqshasy jaryq kórmek. Óitkeni oghan súranys әueli orys tilinde týsip otyr, - deydi geografiya institutynyng mamandary.
Sonymen qatar, geografiya instituty men til bilimi instituty birlese otyryp qazaq ataularyn dúrys jazu jóninde núsqaulyq shygharghan. Búnday núsqaulyq songhy ret 1971 shyqqan eken. Ol qazaq tilining ataularyn orys tiline baghyndyru baghytynda jasalghan. Janadan jasalyp shyqqan núsqaulyqta orys ataulary qazaq tilining zandylyqtaryna baghyndyrylghan. Ony onomastika komissiyasy qarap, bekitken. Sonymen qatar, obylystardaghy geografiyalyq ataulardyng anyqtamalyqtaryn shygharudy qolgha alghan. Onyng Aqmola oblysyna arnalghan I tomy jaryq kórgen. Osynday 14 oblys boyynsha 14 tom jasap, 100 mynday ataulardy engizu josparlanghan. Geografiya ataularynyng halyqaralyq standarty últtyq standartqa negizdeledi. Sondyqtan da bizding mamandardyng dayyndaghan anyqtamalyqtary halyqaralyq karta jasaushylardyng nazarynda bolady.
Kartografiya mekemesindegilerding bir quanyshy – QR-ynyng «Geodez jәne kartografiya turaly» Zanynyng dýniyege kelui bolyp otyr. Óitkeni búghan deyin karta jasaushylar eshqanday qúqyqtyq negizsiz júmys istep kelgen eken.
«Týrkistan», №31, 1 tamyz, 2002 jyl.

 

0 pikir