Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3089 0 pikir 30 Qarasha, 2009 saghat 06:37

Ermek Túrsynov. Qyzghanysh – qozghaushy kýsh

Kezinde saudany órkendetetin jarnama edi. Qazir bizdegi saudanyng qozghaushy kýshi - qyzghanysh. «Basqany da, onyng ishinde progrecti de damytatyn sol ma?» - dep qalam. Bizde bәri saudagha qoyylghan. Ar men úyat ta....

Kezinde saudany órkendetetin jarnama edi. Qazir bizdegi saudanyng qozghaushy kýshi - qyzghanysh. «Basqany da, onyng ishinde progrecti de damytatyn sol ma?» - dep qalam. Bizde bәri saudagha qoyylghan. Ar men úyat ta....

Qyzghanyshsyz qazaq - kenje qalghan qazaq. Nonsens.  Ol óz betinshe ómir sýre almaydy. Ómirining ózegi - ishin tyrnap,  tynym bermeytin qyzyl iyt. Kórshining qaqpasy sәl biyik bolsa, onymen teneskenshe tynym tappaytyn ólermendik.
Qyzghanyshtyng birneshe satysy bar. Alghashqysy - nemqúraydy qyzghanysh. Ol tabighatynan  jalqau qazaqty qimyldaugha iytermeleydi. Eng qúryghanda, shamyna tiygen nәrsege elikteydi, úqsap baghady. Bireu túqymy siyrek it ústasa, qazaq  odan asyp týsu ýshin kóz kórip,  qúlaq estimegen bir tóbetti esigining aldyna abalatyp baylap qoyady. K órshisi qymbat kólikke otyrsa, erteninde bazargha jýgirip, odan da qymbatyraghyn alady. Adamnyng qory  emestigin dәleldeu ýshin «Senen kem soqsamgha....» basady. Nemqúraydy qyzghanysh sәlden keyin belsendisimen almasady. Tynym taptyrmaydy. Týrli oilar kele bastaydy kәllana. Qarapayym iydeyalardan bastap,  qiyal-ghajayyp, kýrdeli tolghanystar maza bermeydi.
Túrmystyq dengeyde sәl qarapayymdau. Teledidardy mysal ete sóilesek, týitkil tarqap sala beredi. Óitkeni televiziya - ómir ainasy.  Qisyq aina túrsa da, kózindi syghyrayta ýnilip, birdene bayqaugha bolady.
Mysaly,  «Kazaqstan» telearnasynda  «Eki júldyz»  degen keremet baghdarlama payda boldy. Keremet deytinim, kóp aqsha shashylghany kórinip túr. Shamasy, býgingi televiziyanyng kóterilgen eng biyik shyny osy habar bolsa kerek. Onyng ýstine, jýrgizushiler de: «Eng keremet...Eng ghalamat...» deuden talmauda.
Janylmasam, búl joba  shved aghayyndardan bastau alghan. Kóp elderdi dýbirletip ótken baghdarlamanyng bizge jetkendegi syqpyty - qazirgi kórip jýrgenimiz.  
«Qaydan jәne ne sebepti payda boldy?» deysiz ghoy.   «Kórshidegi mende nege joqtyn!» buy - bizdi alyp bara jatqan. Bas qatyrudyng qajeti qansha?  Rúqsatyn satyp alyp, kerek adamdardy jalda da, sayray ber.  Biraq «dayyn asqa tik qasyq bolu» qolymyzdan kelmedi. Mazmúny, mәn-maghynasy  joq.  Qyruar qarjy qúiyp jyltyratyp qoyghan «ydystyn» ishindegisi irip ketipti.
Birde osy dumandy kózim shalyp qalyp, kýlip jiberdim. Últtyq TV damimyn dep dalaqtap jýrip, jana janrgha úrynypty. Baghdarlama parodiyagha negizdelgendey әser qaldyrady. Shygharmashylyq toptyng baryn salghanyna qaramastan, duman «dәmsiz» bolghandyqtan, dóreki qolmen jasalghan dýmbilez parodiyagha kóbirek úqsaydy. Ádilqazylyqta otyrghan әjepteuir azamattardyng abyroyy da qútqara almauda. «Júldyzdy» júptyng әlaulayyn tyndap bolghan son, abaylap synap, aqyryn aityp, azapqa týsetin - solar. Janyng ashidy.
Dәl osynday oqigha búryn da bolghan. Men qyzghanyshtan tuyndaghan beyshara tirlikti aityp otyrmyn. Osydan kóp jyl búryn, reseylik  telearnalaryng birinde Hrusha men Barbos syndy «tartymdy» keyipkerler payda bolyp edi. Sodan eki ay ótpey jatyp, olardyng qazaqy núsqasy shyqty. «Últtyghymyzdy úlyqtaudyng joly» dep, qoy men tekeni «japsyrdyq»  teledidargha.  «Salpang qúlaqty, kýjildek, siyrek jýndi». Sol zamandaghy  kórkemdik kenesting bir mýshesi habardyng alghashqy sanyn kóre sala, dәl osylay minegen  edi.  Bizdin  alghashqy «qos júldyzdyn»  ekrangha shyghuy osylaysha «qatty» synalghan. «Ótkir» pikir elenip, shúghyl týrde qoshqar men tekeni  balalardyng dausymen dybystadyq.  Búl habardy tamashalaghan býldirshinderding qanday týs kórgenin qazbalamay-aq qoyayyn, әngime basqada.      
Elikteu, kóshirme bolu qanymyzgha sinip ketipti. Bәrimiz «bireuge úqsaudy armandaymyz». Orysta «Nasha Rasha» deytin, Reseyde  jýrgen Ortalyq Aziyanyn  mýsәpir-miskinderin mazaqtaytyn baghdarlama ashyldy. Shúghyl týrde qazaqtyng ózin qorlaytyn «Nasha kazashany» shyghardyq. «Komedy klabty» kóre sala, syqaqshy klubtaryn qaptattyq. Bәri syldyr su, «jay klabtar». Resey arnalaryndaghy qaljynnyng da keyde qyrsyz bolatyny bar. «Birinshi kanaldan» da «sarghysh» reng bayqalady songhy jyldary. Alayda qansha nashar desek te, synaugha bolady. Óitkeni olardyng yumorynda negiz bar. Al bizdegi - bos sóz. Demek,  synaytyn da týk joq. Kóbik syndy.... kólemi ýlken, salmaghy joq. Bylaysha úqsaydy. Tura sol dekorasiyalar, sol stili. Erkin sóz, jýgensiz qyljaq... Jyrtyndaghan jastar, zordyng kýshimen  yrjighan ezuler. 
Ózdiginen eshtene oilap taba almaytynymyz osydan bayqalady. Erekshe oi, qazirgishe aitqanda, kreativ jetispeydi. «Tamashadan»  basqa maqtanarlyq týgimiz joq. Oghan da pikir aitpay, tek eske alyp qoyghanymyz jón bolar.
Búl taqyrypty nege qozghadym?  Sol habarlardy jasap jýrgenderge: «Bauyrlarym, oiyndaryng osylyp barady, el kórip otyr ghoy, qoysandarshy.  Úrlasandar da, úyalmaytynday etip jasasandarshy», - dep tike aitugha bolar edi. Biraq qajeti qansha? Birinshiden, eshkim sózindi elemeydi. Ekinshiden, olardyng esh kinәsi joq. Etteri ólip ketkendikten, tirligining kýlkili ekenin úgha qoymaydy. Tipti «týkke túrmaytyndy sóz etip qaytesin» dep ózimdi  kelemejdeuleri mýmkin. Ýshinshiden, shygharmashylyq topqa «iydeyany»  kәsiby mamandar shaynap berip otyr. Ózining dengeyine senimdi bolghandyqtan, olar  júmysynyng tym sapasyz ekenine eshqashan senbeydi. «Tobyr ne berseng de, jey beredi» degen ústanymnan adasqan emes. Reyting turaly jelikken sózdi qanat etip, qiyagha «samghata» bermek kórermenning sanasyn. Bar bilgeni osy. Osy tústa eshkimmen pikir talastyryp, qyzyl kenirdek boludy qalamaytynymdy aita keteyin. Men teledidar arqyly ómir jelisin aiqyndap qana otyrmyn.  Onyng ýstine, deputaty, biyshisi, ziltemirshisi bar shuyldaghan «әnshi», tym kóp-aq. Maqsat - el kózine kórinu.  Ekrannan týspeytin, tanymal TÚLGhA bolu. Múnday maqsat qughandar, kýy bughan  sanyrauqúr syndy, eshteneni estimeydi. Olar bótenning pәlenbayynshy kóshirmesi ekenderin qaperge almaydy, qysylmaydy da. Bireuding jalghan jetistiginin  sýrleuine týsip ketkenin de týsingisi kelmeydi. Shynayy dýniyenin  sharasyz kóshirmesi. Fanera,  dybys janghyrtatyn jasandy aghash.  Qasireti sol - ekrandaghy tonnalaghan, týkke túrmaytyn dýniyeni halyqtyng jiyrenbey qabylday bastauy. Endigi jerde ony jenuimiz mýmkin emes shyghar. Búzylghan astan kók dәmin ketire almaysyn.
«Múnyn  bәrine keshirimmen qarap, ótkinshi nәrse ghoy», - dep  «danalyq» tanytugha da  bolatyn shyghar. Biraq oinaqtap jýrip, orgha jaqyndap qalghanymyzdy, dumanpazdyqtyng dauasyz derti últtyng ózegine dendep bara jatqanyn  kórgen sәtte onday «kendikke» jol bermeydi týisik qúrghyr. Jetken jerimiz osy bolghany ma? Arsyzdyq qay kezde ómirimizding erejesine ainalyp, ýstemdigin jýrgizetin bolghan?  Qoltyghyna noutbuk qystyrghan, terminderdi tópeley sóileytin, sumaqay, «jabayy jandar»  qay uaqytta qojayyn bolyp ýlgergen?  Garry Potterding balalarymyzdyng sýiikti keyipkerine ainaluyna qalaysha jol berip aldyq? Qalay ghana Van Damm  Astananyn  tórinen bir-aq shyghyp,  әldene turaly ózinshe oy aitqansymaq boldy?  
Bәri - bir dertting zalaly. Tym asqynyp ketken. Tirligi týsiniksiz jatjúrttyqtargha bas úrugha, jaghynugha  dayar túramyz.  Osydan ómirding jana pishini payda boldy. Jetistik! Búl ne? Elding bәrin sorlatyp, sonyng ýshin maqtau estisen, jetistik degen - sol. Qúryq boylamaytyn qulyghyng bolsa, mansabyng biyiktey týskeni!  Júldyz bolu? Sharshaghan  amerikalyq akterdi qoltyghynan sýiemeldep, úzyndyghy Ginness kitabyna súranyp túrghan astanalyq qyzyl kilemning ýstimen jýrip ótsen, qazaq kóginde jarqyrap janghanyn! Ura-a! Al birde tabynushy qauym qaumalaghan Stiyven Sigaldyn  Shәken Aymanov eskertkishine iyilip, gýl shoghyn qoyghanyn kórdim. Denem týrshikti: qoldan jasalghan quyrshaqtyng shynayy daryn iyesine taghzym etuin  sonshalyqty әspettep, «mynaday úly túlgha bizding Shәkendi biledi eken-au!» - degendey,  terimiz sylynyp týskenshe alaqan soqtyq. Súmdyq!
Syrttan kelgen ómir ýlgisi kenirdegimizdi qysyp tastady. Áueli kiyimine qyzyghyp,  tútyldyq, odan keyin basymyzben jútyldyq. Tanymal telearnalardaghy yzdighan jýrgizushilerding bolmysyna eliktedik. Oiymyzdy Gollivud keyipkerleri jaulap alghan, qúlaghymyzdy batystyng danghazasy túndyrghan.  Balalarymyz: «Vau!» - dep sóileydi. Al SMS-te «Ok» - dep jauap jazamyz. Týgimiz qalmady. Batystyng «jaulap alamyn» degen jaman niyetine qalqan eter eshtenemiz joq. Mәdeniyetimiz ýshin maydanda oisyray jeniluimiz opyq jegizude. «Bizdiki. Atadan qalghan» degen týsinikterden «tazaryp»,  satqyndyq jasadyq. Al qarttar eskertpedi. «Saqtap qalayyq» dep, asa alqyna da qoyghan joq aqsaqaldarymyz. Olar әli kýnge óz oiyndarymen әlek.
«Qarttyq boqtaydy, jastyq jyrlaydy» degen sóz bar. Bizding jastardyn  «jalghan әri jat dauyspen» әndetip jýrgenin kórip,   zamandaghy keri aghystar turaly oilandym. Al «otandyq telearna» shókimdey oiymnyng tóbesindegi  búltty kýn sayyn qoylata týsude.
Sonymen, bizding zamannyng kertolghauy qanday?
Bilik joq. Jenil-jelpi estigenindi kóldeneng tartyp, kósemsu bar. Bilim joq. Júlyp jighan aqpar bar. Jetistik joq. Internet bar  (ol jalpylama súraqtardyng barlyghyna jalpylama jauap tauyp bere alady). Bilim beretin qor joq. Diplomnyng danghaza ataghy bar. Erek oilau joq. Sanamyzdy qysyp qoyghan qalyptyng qúlymyz. Jalqy bola almaymyz. Toptansaq qana batylmyz. Azyn-aulaq dýniyeni amanat etetin shәkirt joq. Esesine, bilegi juandyghymen bilgenin istegen aghalar bar. Tútastyratyn IYdeya joq. Úsaq -týiek iydeyasymaqtardy býrkemelengen qiytúrqy әreket bar. Últtyq namys joq.  Últ bolyp qorlanu bar.  Keudendi kergizgen órlik joq. Onyng ornyna týisiginde kemdik bar. Shynayy qozghalys, damu joq.  Esesine «barmaq bastymen» epti qimyldaghannyng kónili toq.  Barsha halyqty jalpyúlttyq negizge úiystyratyn sayasat joq. Jymysqy kýlki, jalghan nauqan (kampaniya) jan-jaghyn. Naghyz túlghalar joq.  Alandaghy jiynda auyz jappaytyndar men olardy dәriptep bolmayynsha, jany bayyz tappaytyn jaghympazdar bar. Imandy imamdar joq. Sonyng kesirine imansyz mysyqtileulilerding qarasy mol. Osynsha boshalauymyzgha kinәlini tabu qiyn. Keyde bireuding betine týkirgim keledi. Biraq «qarsy  jel jynymdy óz betime shasha ma?» - dep qorqamyn. 
Aqyry ne boldy?
Aqiqat joq, jartykesh shyndyq bar. Al jartykesh shyndyqtyng jartysy jalghandyq ekeni aitpasam da týsinikti.

 

"Jas Qazaq" gazeti

 

0 pikir