Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Janalyqtar 2283 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2009 saghat 07:59

Ghadilbek Ákim. «Shiykizat qarghysynan» qashan qútylmaqpyz...

Halyqaralyq qauymdastyq daghdarys qúryghynan endi ghana shygha bastaghanyn sezinip, postdaghdarystyq kezenning joba-josparlaryn qarastyrugha kóshe bastady. Euroodaq basshylary, Halyqaralyq valuta qory, Dýniyejýzilik Bank jetekshileri de, endigi kezde júmys nazaryn daghdarys saldaryna qarsy sharalardan, daghdarystan keyin qanday jolmen jýremiz degen mәselege audarghan dúrys dep otyr. TMD kóleminde Qazaqstan, Resey jәne Ukraina elderi daghdarys saldarymen kýresu ýshin barlyq resurs, kýshterin salghany belgili, onyng ishinde TMD-nyng ózge memleketterine qaraghanda daghdarys saldary Ukrainagha qatty tiydi, osyghan baylanysty Ukraina halyqaralyq qarjy úiymdarynan býgingi kýnge deyin qaryz aluda. Qazirgi kezde daghdaryspen kýresu ýshin barlyq resurstaryn sarp etken memleketter ýshin jana investisiyalar tartu, jalpy investisiya auaday qajet bolyp otyr. Ótken aptada Astanada 4-shi Euraziyalyq energetikalyq forum bolyp ótti. Forumnyng basty janalyqtarynyng biri «Qazmúnaygaz» últtyq kompaniyasymen «Ázirbayjan memlekettik últtyq múnay-gaz kompaniyasy» arasynda qazaq múnayyn Qara tenizge shygharu ýshin qosymsha marshrut qúru jobasy boyynsha kelisimge qol qoyyluy boldy. KazEnergy qauymdastyghynyng basshysy T.Qúlybaevtyng pikirinshe, búl joba arqyly Qazaqstan ózining Rumyniyadaghy enshiles «Rompetrol» kompaniyasyna qosymsha múnay ónimderin tasymaldau mýmkindigin keneytedi, dep otyr. KazEnergy qauymdastyghy basshysynyng jobalauynsha, Qazaqstan Qashaghan múnayyn Qara tenizge tasymaldau ýshin qazirgi kezde júmys jasap jatyrghan Baku-Supsa múnay tasymaldau qúbyryn paydalanugha mýddeli ekenin jetkizdi. Al, el ishindegi energetikalyq jobalargha keletin bolsaq, T.Qúlybaev «Manghystaumúnaygaz» kompaniyasy boyynsha kelisimning osy jyldyng ayaghyna deyin bitip qalu mýmkindigi bar ekenin aityp, qazirgi kezde «Pavlodar múnay ónimderin óndiru zauyty» aksiyalarynyng satyp alynghandyghy jәne osyghan baylanysty aldaghy jarty jyldyqta múnay ónimderin satuda elimizde ýlken oryn alatyn «Helios» kompaniyasyn satyp aludy ayaqtaymyz dep jobalauda. Qazaqstanda energetikagha baylanysty taghy bir ýlken janalyqtyng biri Batys Qazaqstan oblysynda ornalasqan Qarashyghanaq gaz kondensatyn iygerip jatyrghan, ýlken kompaniyalardyng biri, britandyq BG Group Plc kompaniyasynyng Qazaqstan ýkimetining ýstinen halyqaralyq arbitrajdyq sotyna shaghym týsirui. Shaghym talabynyng mәni BG Group Plc kompaniyasy 1 mlrd. AQSh dollary kóleminde eksporttyq kedendik tólem tólep, shyghyndaluyna baylanysty, osy somany Qazaqstan ýkimetinen óndirip alu maqsaty bolyp otyr. Kompaniyadaghylardyng pikirinshe, olar eksporttyq keden tólemin tólemeuge tiyis eken, alayda Qazaqstan ýkimetindegiler búl mәsele boyynsha kompaniyagha qoyatyn súraqtar jetkilikti dep otyr. Qarashyghanaq gaz kondensaty BG Group Plc kompaniyasynyng Ortalyq Aziyadaghy eng ýlken jobasy. Qarashyghanaq gaz kondensatynyng gaz qory shamamen 1,2 mlrd. tonna múnay kondensatymen jәne 1,35 trln. sharshy metr gaz qoryn qúrap, әlemdegi eng ýlken múnay-gaz kondensatyna toly oryn ekeni belgili.

Qazaqstan Astanada 4-shi Euraziyalyq energetikalyq forumdy ótkizu arqyly, otandyq energetika, múnay-gaz, atomdyq energetika salalarynyng osy kýnge deyin jetken jetistikterin kórsetip qana qoymay, sonymen qatar osy sharany úiymdastyru arqyly jana investisiya tartugha mýddeli ekenin bildirse kerek. Soltýstiktegi kórshimiz Reseyde de osy kýnderi energetika salasyndaghy ýlken tanystyrylymdar bolyp ótti. Resey ýkimetining basshysy Vladimir Putin qyrkýiek aiynyng 25-i kýni Yamalo-Nensk avtonomiyalyq okrugine sapar jasap, sheteldik investorlardy (ENI, E.on, ConocoPhillips, Total, Shell jәne t.b. әlemdik dengeydegi múnay-gaz kompaniyalary) okrugting energetikalyq mýmkindikterimen jaqynyraq tanystyryp, osy jerdegi gaz óndiru oryndaryn iygeru boyynsha kenes ótkizdi. Qazirgi kezdegi ashyq mәlimetterge jýginetin bolsaq, Reseyding Yamalo-Nensk avtonomiyalyq okrugindegi 11 gaz óndiru jәne 15 gazkondensat óndiru oryndaryndaghy  gaz qory shamamen 16 trln. sharshy metrge juyq, al bolashaqta taghyda gaz óndiru oryndary ashylyp jatyrsa, onda onyng jalpy kólemi  22 trln. sharshy metrge jetui mýmkin. Búl okrugtegi kondensat qory 230 mln. tonna bolsa,  múnay qory 292 mln. tonnagha jetip otyr. Resey osy atalghan múnay gaz qorlarynyng ózimen ghana әlemdegi gaz kondensaty qory boyynsha jetekshi oryndy alyp otyr. Resey ýkimetindegilerding boljamy boyynsha, eger de, Yamalo-Nenesktegi qorlardy iygeru jýzege asyrylatyn bolsa, onda Resey әlemdegi shyghyrylghan gaz kólemining 25%-yn alady dep boljauda. Resey ýkimeti búnday múnay-gaz kondensaty qoryn ózderi de, Reseylik alyp monopolist «Gazprom» da, jalghyz iygere almaytynyn eskerip, sheteldik kompaniyalardy әriptestikke shaqyruda, búl jerde, osy jerdegi múnay, gaz, kondensatty iygeru ýshin sheteldik ENI, ConocoPhillips, Total, Shell, E.on, Mitsui jәne Mitsubishi kompaniyalaryna minoritarlyq aksioner bolugha, sonymen qatar eger de, Yamalo-Nenesktegi quat kózderin iygeruge at salysatyn bolsa, olar ýshin ýlken salyqtyq jenildikter beru, tipti olar ýshin Resey ýkimeti tarapynan, erkin ekonomikalyq aimaq qúru da qarastyryluda. Bastysy búl jerde  reseylikter ýshin investorlar tartu bolyp otyr.

Áriyne, qanday da bir janadan quat kózderi ashylyp jatyrsa jaqsy, bastysy ol quat kózderin iygerude tek investorlardyn, onyng ishinde sheteldik investorlardyng mýddesi ghana eskerilmey, sonymen qatar eng bastysy jergilikti halyqtyng da mýddesi eskerilui tiyis. Osyghan deyin aityp ketkendey, Qazaqstan da, Resey sekildi ekonomikanyng negizgi kiris kózderin shiykizat eksportyn tasymaldau, shygharu arqyly qalyptastyryp keledi, el ekonomikasynyn, memleketting IJÓ-ning ósuine nemese tómendeuine múnay, gaz baghasynynyng әlemdik naryqta týsui nemese ósui tikeley әser etip otyr. Daghdarysqa deyin múnay barrelining әlemdik naryqtaghy qúny 100 AQSh dollaryn qúraghan bolsa, qazir onyng baghasy eki esedey týsip ketti. Eki jyldan beri jalghasyp kele jatyrghan daghdarys osyghan deyingi ekonomikalyq sayasatty qalyptastyrudaghy kóptegen kemshilikterdi ashyp berdi. Eki jyldyq uaqyt ekonomika kirisining basym bóligin qalyptastyryp kelgen shiykizat eksportynan bayau da bolsa bas tartyp, basqa salalargha, agrokeshen, jana tehnologiyalar, innovasiya, transporttyq keshendi damytugha, tranzittik mýmkindikterimizdi arttyrugha baghyttalghan sayasatty, osy salalargha investisiya tartu boyynsha júmystardy jýrgizu ýshin saralaytyn birshama uaqyt merzimi boldy. Alayda, shiykizatpen baylanysty ekonomikany әrtaraptandyryp, nazardy bir sektordan basqa da sektorlargha audaru onay mәsele emes ekeni taghy da belgili. Degenmen de, búl mәseleni soza beru, ekonomikada bolghan qatelikterding bolashaqta búdan da ýlken dengeydegi qateliktermen qaytalanuyna mýmkindik beretini anyq.

Qazaqstanda osydan eki jyl búryn aimaqtardaghy iskerlik hal-ahualdy kóteru ýshin, oblystardaghy biznesti jana dengeyge kóterip, jergilikti jerlerdegi memleketting mýligin tiyimdi paydalana otyryp, aimaqtardyng ekonomikalyq damuyna zor ýlesin qosady dep jeti әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalar qúrylghan bolatyn.  Ótken aptada Qazaqstan Respublikasy Esep komiyteti atalghan әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalarynyng jergilikti jerlerdegi memleket mýlkin dúrys paydalanbay, sol arqyly 2007-2008-shi jyldary memleket qazynasyna 6,3 mlrd. tenge shyghyn keltirgeni mәlim boldy. Esep komiytetindegiler mәselening mәni, kezinde ýkimetting ÁKK ne ekenin dúrys baghalamay, olar qanday qyzmetpen ainalysa alady degen súraqtargha anyq jauap bermey túryp, qúra salghanyn aituda. Esep komiytetindegilerding payymdauynsha, ÁKK instituttarynyng basty kemshilikterining biri, búl mәsele boyynsha zandy-normativtik normalardyn, sonymen qatar olardyng damuy boyynsha ortaq memlekettik strategiyanyng bolmauynda, ÁKK-lardyng osy kezge deyin atap aitatynday perspektivti investisiyalyq-innovasiyalyq jobalardy jýzege asyra almauynda, dep otyr. Al, ÁKK-dyng negizgi paydasy ekinshi dengeydegi bankterdegi depozitterge salghan qarjydan týsip otyrghan qaytarymdy qarjy eken. Jeti korporasiyanyng tórteuining 2007-2008-shi jyldardaghy qarjy-sharuashylyq júmystaryndaghy jibergen jalpy shyghyny 1,1 mlrd. tengeni qúrapty. Esep komiyteti óz tarapynan oryn alghan qatelikterdi týzetu ýshin ÁKK-lardyng ýkimet tarapynan qaraushysy bolyp tabylatyn QR industriya jәne sauda ministrligine әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalarynyng ortaq damu strategiyasymen zandy-normativtik bazasyn dúrystap qalyptastyru jәne orta kezenge baghyttalghan júmys josparyn anyqtaudy jýieleu turaly kenesin berip otyr. Jalpy alghanda, ishki, otandyq investor bolady degen ýmitpen qúrylghan әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalarynyng qazirgi kezdegi hal jaghdayyn QR Esep komiyteti anyqtap berdi. Búdan shyghatyn qorytyndy, otandyq investorlardyng әli de ayaqqa túra almauy jәne olargha artqan ýmitpen senimning óz dengeyinde aqtalmauy oryn alyp otyr.

Qalay bolghanda da, postdaghdarystyq kezende ekonomikanyq qay sektoryna bolmasyn kólemdi, auqymdy investisiya qajet bolatyny beligili. Qazaqstandaghy agrokeshen, transport, innovasiya jәne t.b. biz ýshin strategiyalyq manyzy bar salalargha kólemdi investisiya qúigha sheteldik investorlar әzirge asyghar emes. Olar ýshin elimizdegi preorgativti basym sektor, múnay-gaz, jalpy shiykizat eksporty salalary bolyp otyr jәne jaqyn bolashaqta búl kórsetkish týbegeyli ózgermeytin sekildi, onyng ýstine daghdarystan keyingi kezende investisiya ýshin memleketter arasynda bәsekelestik kýsheyetinin eskersek, qazaq eli «shiykizat qarghysynan» qashan qútylady degen manyzdy súraq kýn tәrtibinen әzirge týse qoymaytyn sekildi.

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir