Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 3597 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2009 saghat 05:31

Alash jastary ansaghan qogham

Ótken ghasyrdyng basynda qazaq jastarynyng belgili bir bóligining iri sayasy ortalyqtarda oquy, sol tarihy kezendegi sayasy oqighalardy tikeley kózimen kórip kuә boluy, qoghamdyq janghyru jolyna qadam basqan orys qoghamyndaghy demokratiyalyq kýshter men aghymdardyng yqpalyn basynan keshirui - olardyng qoghamdyq kózqarastarynyng kemeldenuine, sayasy belsendiligining artuyna әser etpey qoymady. Olar osy tarihy kezendegi әrtýrli sayasy oqighalargha qatynasyp, qazaq halqynyng arasynda ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizdi jәne alghash ret qoghamdyq úiymdargha toptasa bastady.

Ótken ghasyrdyng basynda qazaq jastarynyng belgili bir bóligining iri sayasy ortalyqtarda oquy, sol tarihy kezendegi sayasy oqighalardy tikeley kózimen kórip kuә boluy, qoghamdyq janghyru jolyna qadam basqan orys qoghamyndaghy demokratiyalyq kýshter men aghymdardyng yqpalyn basynan keshirui - olardyng qoghamdyq kózqarastarynyng kemeldenuine, sayasy belsendiligining artuyna әser etpey qoymady. Olar osy tarihy kezendegi әrtýrli sayasy oqighalargha qatynasyp, qazaq halqynyng arasynda ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizdi jәne alghash ret qoghamdyq úiymdargha toptasa bastady.

Mәselen, 1903-1909 jyldary Peterburgtegi әskeriy-medisinalyq akademiyada oqyghan, keyin Alash qozghalysynyng belgili jetekshilerining biri bolghan Halel Dosmúhamedovting sayasy kózqarasynyng qalyptasuy men sayasat salasynda belsene kórine bastauy onyng osy Peterburgte ómir sýrgen kezenine dәl keldi. Sankt-Peterburgtyng mәdeniy-tarihy qasiyetti oryndary, adam qolynan tughan symbat ónerining tanghajayyp ýlgileri, ziyaly qauymy, bay kitaphanasy, iri-iri ghúlamalar oqyghan dәrister daryndy Halelding azamattyq túlghasynyng qalyptasuyna negiz jasady. Onyng sayasy sana-sezimining ósip jetiluine astanadaghy joghary oqu oryndary studentterining janarudy tilegen tónkerisshil kónil kýii týrtki salyp, bodandyqtyng azabyn tartqan halqyna pana bolsam degen izgi niyeti de erte oyandy.
Ómirining osy kezeni turaly ol 1931 jyly qyrkýiekting 14-inde Birikken sayasy Bas basqarmanyng tergeushisine óz qolymen bylay dep jazyp bergen: «Men Peterburgke birinshi orys revolusiyasynyng qarsanynda keldim. Búl kezde demokratiyalyq kýshter, onyng ishinde studentter qauymy da, jiyi-jii narazylyq bildirip jatatyn. Qym-qighash studenttik ómirge aralasuymen qatar sayasy bilimimdi jetildiruge kiristim. Ártýrli sayasy partiyalardyng baghdarlamalarymen, olardyng talap-tilekterimen tanystym... Meni jәne basqa qazaq studentterin eshbir sayasy partiya baghdarlamasy qanaghattandyrmady. Sosial-demokrattar tek qana júmysshylar turaly aitsa, sosial-revolusionerler sharualar jóninde sóilep jatatyn. Kadetter orys halqynyng úlylyghy jóninde sayrap, basqa halyqtar turaly júmghan auzyn ashpaytyn, al onshyldar bolsa orys emes halyqtardy jamandap, olardy qudalaumen bolatyn. Sol kezde joldastarymmen birge mitingige kezdeysoq tap bolghanymyzda, sonda sóilegen Milukovtyng aitqan sózderin osy kýnge deyin úmytqan joqpyn. Ol «Patsha ókimeti orys emes halyqtardy asa dórekilikpen jәne úyatsyzdyqpen qanap otyr», dep edi...
1905-1906 jyldary men keybir qazaq studentterimen birge Oral qalasynda ýgit júmystaryn jýrgizip, halyqqa elde bolyp jatqan oqighalardy týsindirdim. «Fiykir» jәne «Uraliskiy listok» gazetterinde maqalalar jariyaladym. 1906 jyly qyrdaghy auyldardy aralap jýrgenimde, polisiyanyng kózine iliktim de sayasy júmys jýrgizuime tyiym salyndy».
Osy qújat HH ghasyrdyng basynda Resey imperiyasynyng bas qalalary Peterburg pen Mәskeude, sol siyaqty Qazaqstanmen japsarlas ornalasqan Omby, Tom, Orynbor, Tashkent, Saratov t.b. qalalardyng joghary jәne arnauly orta oqu oryndarynda oqyghan, al keyin Alash partiyasyn qúrugha múryndyq bolghan qazaq ziyalylarynyng qoghamdyq-sayasy kózqarastarynyng qalyptasuynyng bastau kózderin jәne olardyng alghashqy sayasy әreketterge aralasu joldaryn anyqtaugha septigin tiygizetindigimen qúndy.
Alghashqy qazaq jastar úiymynyng qúryluy, onyng maqsat-mýddeleri jóninde jastar jetekshilerining biri, sol oqighalardyng kuәgeri Smaghúl Sәduaqasúly bylay atap kórsetedi: - Eng alghashqy jastar úiymy Omby qalasynda 1914 jyly ashyldy. Ol úiymnyng aty «Birlik» edi. «Birliktin» maqsaty onyng programmasynda (tútynghan jolynda) aitylghan. Qazaq halqyn mәdeny hәm әdeby jaghynan ilgeri qatardaghy júrttargha qosu, últshyldyq sezimin tughyzu hәm últtyqty saqtau.
Halyq әdebiyetin jinau, ol әdebiyetti kitapsha hәm ýlken kitaptar etip bastyru. Teatr kitaptaryn shygharu, gazet-jurnaldar shygharu. Bastauysh, orta dәrejeli mektepterge kitaptar jazu, shkolgha týsemin degen shәkirtterge dayarlaytyn kurstar ashu, múqtaj shәkirtterge jәrdem kórsetu, spektakli, konsert hәm basqa oiyndar jasap, qazaqtyng ishinde teatr tughyzu.
Úiymnyng sayasy hәm sharuashylyq turaly ústaghan joly: kedeylerdi, jinishkelerdi baylardyn, kýshtilerding zorlyghynan qútqaru, әielge tendik әperu». «Birliktin» búdan basqa da istegen júmystary tolyp jatyr.
1916 jyly Birlik «Balapan» degen jazba jurnal shygharyp túrdy. «Balapan» zamanynda auyzgha ilinip, jastargha kórsetken onyng qyzmeti kóp boldy.
Búl úiymnyng tóniregine qazaq jastarynyng jinaluyna otarlyq ezgining yqpalymen belgili bir sayasy maqsatta toptasugha negizgi alghyshart bolghandyghyn jastar qozghalysynyng ruhany jetekshilerining biri Qoshke Kemengerúly ózining «Qazaq tarihynan» atty enbeginde bylay deydi: «1913 jyldardan bastap orys shkoldaryndaghy oqushy qazaq jastary toptana bastady, 1914 jyly Ombyda jasyryn «Birlik» úiymy ashyldy. Múnyng mәdeny maqsatynyng astary, kózdegen nysanasy sayasat ekendigi, әleumet narazylyghy barlyghy, 1916 jyly «Balapan» jurnalynyng aldynda: «Balapan qanat qaqty jas edi... amalsyz qaqty... soltýstikting suyghyna shyday almady... balapandy kórip: «qorama kir, qolyma túr, qalghan-qútqandy berermin» dep kýledi soltýstikting salqyn jýrek, tas bauyr adamy», - degeninen kórinedi.
«Soltýstikting suyghynyn», yaghny otarlyq sayasattyng sharyqtau shegine jetuine baylanysty qazaq ziyalylarynyng oghan qarsy kýresining jana sapalyq dengeyin talap etti. Sondyqtanda sol kezende azattyqqa jetuding joly qan tógiste emes, sayasy kýreske, әdis tәsilge kelip tirelgenin tarih tәjiriybesi dәleldep berdi. Osy maqsatta qaranghylyqtaghy qazaq últynyng órkeniyetti halyqtarmen teng boluyn, otarlyq tәueldiliktegi elining azattyghyn armandaghan qazaq jastary mәdeni-aghartushylyq úiymdargha birigudi kózdedi.
«Birlikti» úiymdastyrushylardyng qatarynda Asylbek jәne Múratbek Seyitovter, Múhtar Samatov, Maghjan Júmabaev, Smaghúl Sәduaqasov, Ahmet Barjaqsiyn, Shahmardan Áljanovtar boldy. Keyinirek «Birlik»jastarynyng basshylyq shoghyryn qúrghan búl úiymnyng birinshi jetekshisi bolyp Sh.Áljanov saylandy.
Qújattardyng kórsetuine qaraghanda 1917-1918 jyldary «Birlik» úiymynda belsendi atsalysqandardyng arasynda M.Júmabaev, M.Samatov, Á.Baydildiyn, S.Sәduaqasov, A.Seydaliyn, K.Kemengerov, Gh.Toqjanov jәne basqa jastar bolghan. Búl kezende úiymnyng iydeologiyalyq tizgini M.Júmabaevtyn, al úiymdastyrushylyq júmys M.Samatov pen Á.Baydildinning ýlesine tiyedi. 1917 jyly 1-4 qazan aralyghynda «Birliktin» keneytilgen jiylysy ótedi. Oghan Aqmoladan «Jas Qazaq», Kókshetaudan «Jas úran», Spasskiden «Jas dәuren» jәne basqa jas-tar úiymdarynan shamamen jýzge juyq ókilder qatysady. Jiylys qauly qabyldap, úiymnyng basshylyq organyn saylaydy. Onyng qúramyna M.Samatov, A.Seyitovter O.Temirbekov, M.Beysenov, Á.Baydildiyn, D.Ádilev, Gh.Sәduaqasov (Toghjanovtyng sol kezdegi familiyasy-E.H) jәne basqa jastar kiredi. Al jinalystyng tóraghalyghyna jәne «Birliktin» ýni «Balapan»jurnalynyng redaktorlyghyna M.Júmabaev saylanady.
Jinalys qaulylary 1918 jyly qantarda «Qazaq» gazetining №259 sanynda jaryq kórdi. Onda «Birlik» qauymynyng ýsh jylda atqarghan esebi berildi: «Birlik qauymy qolaysyz kýnderde tuyp, qara týnderde ómirin ótkizse de aldyndaghy adaldyq, әdildik, últshyldyq jolynan taymady. Izgi niyet, qasiyetti tileginen qaytpady, shamasynsha últyna qyzmet etu jolynda boldy.Últ әdebiyetining dәuirlerine azda bolsa enbek bolsyn dep «Ótken kýnder» atty óleng kitabyn bastyryp taratty. Halyqtyng kózi ashyluyna jәrdem bolsyn dep, shyghyp túrghan qazaqsha gazetterdi hәm basqa basylghan kitaptardy el arasyna keng taratugha yjdahat etti. Talapty jastardyng qalamy úshtalugha hәm últ әdebiyetining ilgerileuine sebep bolsyn dep, 1916 jyldan beri «Balapan» atty әdeby jurnal bastyryp túr. Oqugha yntaly, qoly qysqa últ balalaryna әrtýrli jәrdemder kórsetti.
Biyl mynau zor ózgeris bastalyp, halyq tegis daghdaryp qalghan kezinde «Birlik» qauymy ózgeristi elge dúrys týsindirip, úqtyru jolynda kóp qyzmet etti...
«Birlik» komissiyasyna týsken barlyq summa 2071 som. Osy kýni qoldaghysy 1632 som 50 tiyn.
«Birlik» basqarmasynyng osy esebin tyndaghan jalpy jinalys auyr jauapty qyzmetti adal atqarghandyqtary ýshin tәniri jarylqasyn aitty.
Sonymen qatar jastar búl jinalysta әr jerdegi jastar qauymdaryn bir izge salu, «Birlik» qauymynyng sharttaryn qarap týzetu, qysqa uaqytta múghalimder kursyn hәm oryssha әzirleushi kurstar ashu, bas-tauysh mektepterge programma jasau hәm oqu qúraldaryn shygharu, halyqqa gazet jurnal hәm kitapshalar taratu, «Balapan» jurnalyn zoraytu mindetterin qabyldady.
... «Birlik» qauymy aghzalarynyng jalpy jiylysy sayasy qazaq partiyasy «Alashty» zamanagha hәm tilekterge tez jetuge naghyz qolayly dep tauyp, sony quattap, pikirlerin halyq arasyna taratpaq boldy».
«Birlik» úiymynyng qúryluy otarlyq tәueldilikte bolyp kelgen júrttyng mәdeni-aghartu, sayasiy-qúqyqtyq erkindikterin týsindiretin úiymdargha degen qajettilikti qanaghattandyru ýshin jasalghan úmtylys boldy. Alash qayratkerlerining qazaq jastarynyng oquyna mýddeli bolyp, sayasy - ruhany jaghynan tәrbiyeleui jәne olardyng yqpaly jastar úiymdarynyng júmysyn jandandyrugha ýlken demeu boldy. Revolusiyalyq ózgeristerge oray qazaq qoghamynda búryn-sondy bolyp kórmegen qazaq jastarynyng iydeyalyq túrghyda úiymdasuy jәne qoghamdyq-sayasy isterge belsene aralasuy biyik dengeyge kóterildi.
XX ghasyrdyng basynda qazaq halqyn órge sýirer, últ qamy ýshin ómirlerin sarp eter ziyaly qauymnyng shoghyry qalyptasty. Bilim alghan qazaq jastarynyng qazaq qoghamy ýshin qajettilikterin mynadan kóruge bolady: birinshiden, qazaq jastary iri qalalardaghy oqu oryndarynda bilim alyp qana qoymay, olardyng oi-kózqarastary, azamattyq ústanymdary qalyptasty. Ekinshiden, olar elge baryp aghartushylyq qyzmetpen ainalysty, qoghamdyq úiymdargha toptasyp, óner-bilim taratty, oqu kurstaryn, kitaphanalar ashyp, tarihy jәdigerlerdi jinastyrdy. Ýshinshiden, jergilikti jerlerde qoghamdyq-sayasy ómirge belsene aralasyp, әleumet isterinde últ mýddesi ýshin kýres jýrgizdi. Tórtinshiden, oqyghan ziyaly top shygharmashylyq qyzmetpen ainalysyp, qazaqtyng túnghysh әlipbiyin, oqulyghyn, tarihiy-әdeby múralaryn jasady.

 

Esqayrat HAYDAROV, M.Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti әleumettik-gumanitarlyq fakulitetining dekany

NúrAstana

 

0 pikir