Júma, 27 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 1673 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2009 saghat 04:16

Internet-konferensiya

«Synarjaq egizge» berilgen statusty alyp tastaytyn uaqyt boldy

- Erlan myrza, búl ózi naqty sheshimi tabylmay júrttyng bәrin yghyr etken mәselege ainalghaly kóp boldy. Sondada bolsa men sizding pikirinizdi bilgim keledi.

Elimizde qazaq tili tasada qalyp, orystyng tili әli de órkendep túr. Al memleketti qúraushy últ qazaq. Nege osy Til turaly zang qabyldanghan 20 jyldyng múghdarynda biz tilimizdi «tirilte» almay kelemiz? Tilge júmsalghan qyrauar qarjy qayda ketip jatyr? Til týitkilin sheshuding joldary retinde qanday úsynystarynyz bar?

Aybar Qasen, Qaraghandy qalasy.

 

- Búrynnan belgili jayttardy qaytalay bermey men birden úsynystaryma kósheyin. Kópshilik tarapynan qabyldanar, bәlkim qabyldanbas mening til mәselesin retteuge qatysty mynanday úsynystarym bar:

Tәuelsizdik alghan 17 jyldyng ishinde memlekettik til mәselesin týbegeyli sheshetin uaqyt jetti. Qazaqstanda qazaq tili memlekettik jәne últaralyq qatynas tili boluy kerek. Zangha ózgeris engizip, orys tiline berilgen stausty alyp tastaytyn uaqyt jetti. Qazirgi bizding tilding damymay jatqan sebebi qasynda  «synarjaq egizi» bar.

«Synarjaq egizge» berilgen statusty alyp tastaytyn uaqyt boldy

- Erlan myrza, búl ózi naqty sheshimi tabylmay júrttyng bәrin yghyr etken mәselege ainalghaly kóp boldy. Sondada bolsa men sizding pikirinizdi bilgim keledi.

Elimizde qazaq tili tasada qalyp, orystyng tili әli de órkendep túr. Al memleketti qúraushy últ qazaq. Nege osy Til turaly zang qabyldanghan 20 jyldyng múghdarynda biz tilimizdi «tirilte» almay kelemiz? Tilge júmsalghan qyrauar qarjy qayda ketip jatyr? Til týitkilin sheshuding joldary retinde qanday úsynystarynyz bar?

Aybar Qasen, Qaraghandy qalasy.

 

- Búrynnan belgili jayttardy qaytalay bermey men birden úsynystaryma kósheyin. Kópshilik tarapynan qabyldanar, bәlkim qabyldanbas mening til mәselesin retteuge qatysty mynanday úsynystarym bar:

Tәuelsizdik alghan 17 jyldyng ishinde memlekettik til mәselesin týbegeyli sheshetin uaqyt jetti. Qazaqstanda qazaq tili memlekettik jәne últaralyq qatynas tili boluy kerek. Zangha ózgeris engizip, orys tiline berilgen stausty alyp tastaytyn uaqyt jetti. Qazirgi bizding tilding damymay jatqan sebebi qasynda  «synarjaq egizi» bar.

Orys tili últaralyq til degen sheshim egemendik alghan alghashqy kezdegi bizdin  qogham ústanghan mәmilegerlik jol edi. Búl jol ózin ózi týbegeyli aqtady. Endi sol joldan taban audarmay jýrip aludyng qajeti shamaly. Óitkeni,  býgingi Qazaqstan qoghamy týbegeyli ózgergen. Memlekette sany jaghynan baasym últqa ainalghan qazaq aghymdaghy jylda bolyp ótken halyq sanaghynyng alghashqy nәtiyjesi boyynsha 67 payyzgha jetti. Sondyqtan 90 jyldardyng basqy kezenindegi keybir sheshimderdi qayta qarau kerek.

Kelesi qadam tildi kodifikasiya jasau. Memlekettik qyzmet ókilining osynshama sózdik qory boluy kerek,  qyzmet salasyndaghylar osynshama sóz bilui kerek degen zannyng qosymshasy boluy qajet. Búl qosymsha ghana bolyp qoymay tabandaghan talapqa úlasqanda adamdarda tilge degen súranys artady.

Til mәselesin sheshuge azamattyq qoghamnyng potensialyn engizu kerek. Auyldarda, mәselenky qazaq tilin ýirenemin deytin talapkerlerge arnap nege til kurstaryn ashpasqa? Mysal ýshin qazaqsha mýldem bilmeytin basqa últ ókili qazaqsha ýirenemin dese, auylgha bir-eki ay túryp, tek qazaqtarmen sóilesetin jaghday jasau kerek. Aghylshyn tilin ýirenemin deytinder AQSh-qa baryp, amerikandyq otbasynda túrady ghoy, dәl sonday әdisterdi bizde qoldanugha tiyispiz.

Sayasy geografiyanyng ekonomikalyq, geografiya bolatyny tәrizdi tilding de geografiyasy, damu arealdary bar. Múndaghy aitapaghym,  qazaq tili auyldarda nemese audan dengeyinde qalyp jatyr dep payymdau úyat. Óitkeni, qazaq tilinde sóileytinderding qarasy Aqtau men Atyrauda, Shymkent pen Tarazda, Torghay men Jezqazaghanda, Taldyqorghan men Semeyde jyldan jylgha molayyp keledi. Astana sheneuikter qalasy. Sondyqtan Astanada memlekettik tildi eriksiz iygeredi halyq

Mening oiymsha Almatyda qazaq tilining biraz mәselesi bar. Onyng negizgi sebebi Almaty urbanizasiyagha meylinshe mol úshyraghan, jahandau mәdeniyeti erkin damyghan halyqaralyq qalalardyng biri. Sondyqtan Almatyda til mәselesin sheshuding mýldem basqa formalary jasaluy qajet. Almatyda kóptegen sauda oryndary bar: «Mega-Ortalyq», «Ramstor» basqalary osy jahandanu mәdeniyetining obektileri, halyqtyng mәdeny kodyn búzatyndar da osylar, osy jerlerde qazaq tilin paydalanudyng ayasyn keneyte otyryp, ishinde qazaq mәdeniyetining elementterin engizu kerek. Ol ýshin aldymen sol ortalyqtardyng qojayyndarymen ashyq әngime bolugha tiyis. Osynday jerlerde jәne halyqaralyq aeroporttarda memlekettik tildik inspeksiya úiymdastyru kerek. Odan qorqudyng eshqanday qajeti joq. Óitkeni  mayndaghy- Frankfurt, Hitrou siyaqty terminaldarda nemis nemese aghylshyn tilderinde sóilemeudi elestetip kórinizshi.

 

Altekenning múrasyn... jekeshelendirip alghysy keletin kórinedi

- Siz  biylik satylarynda jýrip birqansha lauazymdy qyzmetter atqardynyz. Sol qyzmetterdi atqara jýrip qanday tәjiriybe jinaqtay aldynyz? Sizge basshy bolghan Altynbek Sәrsenbayúly, Vitaliy Mette, Múhtar Qúl-Múhammet siyaqty azamattar turaly ne aitasyz?

Marat Ybyray, Almaty qalasy.

 

- Memlekettik qyzmettegi mansabymdy sol kezdegi Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrliginen bastadym. Keshe ghana Qazaqstan sayasattanushylarynyng kongressi boldy. Sol kezde bizding elde sayasattanu mektebi joq degen pikir aityldy. Men әlgindey pikirmen mýldem kelise almaymyn. Qazaqstan Tәuelsizdik alghannan keyin jan jaqty «jamyray» damyghan osy sayasattanu ghylymy boldy. Birinshi I. Tasmaghambetov, Q. Kósherbaevtyng basshylyghymen Qazaqstan Damu Institutynyng mektebi ashyldy. Odan E. Kariyn, D, Satbaev, A.Chebatorev,  E. Babaqúmarov, marqúm mening dosym M. Mashandar shyqty.

Dәl sol kezderi syrt kózge «jasyryn» sayasattanu mektebi boldy. Ol A. Sәrsenbayúly men M. Tajinning mektebi edi. Búl qayratkerlerdin  mektebinen  «Núr-Otandy»  sayasy úiym dәrejesine jetkizip, basqaryp otyrghan D. Kaletaev, Preziydent әkimshiligining iydeologiyalyq blogyn basqaryp otyrghan M. Áshimbaev, L. Tarakov, A. Biysenbaev, Gh.Telebaev, J.Qúrmanghaliyeva, jәne býgingi sayasattanudyng tarlandary, mening jaqyn dostarym men әriptesterim A Sarym, . B. Ábdighaliyev, Yu. Cherkasov, T.Eshenúly, G.Eleuovalar shyndalyp shyqty.

Altynbek Sәrsenbayúly  tek qana bizding buynnyng emes, býkil qazaq halqynyng oyanuyna әser etken aqiyq azamat. On toghyzynshy ghasyrdaghy qazaqtyng simvoly Sh. Uәlihanov, 20 ghasyrda M.Áuezov pen O.Sýleymenov bolsa, 21 ghasyrdaghy qazaqtyng simvoly A. Sәrsenbayúly der edim.

Ókinishke oray, ayaqqy kezderi iydeyalyq túrghydan «ergejeyli» jigitter Altekenning múrasyn «privatizasiya» jasaghysy keletin tәrizdi. Olar Altekeng aman esen ortamyzda oinap kýlip jýrse, manayyna da bara almas edi.

Altekenning eki ghana iydeyalyq  «bauyry» boldy. Olar: Aydos Sarym men Berik Ábdighaliyev. Mening ózim Altekene jaqyn bola túra, onyng oqushysy statusyna jettim dep aita almaymyn. Al býgin qaghylghandar men soghylghandardyng barlyghy Sәrsenbayúlynyng shәkirti bolghysy keledi.A. Sәrsenbayúlynyng múrasy býkil qazaqqa arnalghan, ony belgili bir adamdar qúryp jýrgen shenberding ishine  tyqpalap, tynysyn taryltugha bolmaydy.

Altekenning maghan dege kónilin bir nәrseden bilemin. Aydos ekeuimiz ministrlikke kelip qyzmet etken bir jyldyng ishinde  naqty aitsaq, 24 qarasha kýni bólim mengerushisi dәrejesine kóterildik. Mәsele mansapta emes, ol kisi túnghiyq aqyl, tereng fәlsafa, qazaqy oi-jýiesining adamy edi. Jastardy jaqyn tartyp, jastargha qamqor bola biletin. Sondyqtan ol kisi turaly jazu men aitudyng ózine zerde, parasat kerek dep oilaymyn.

Vitaliy Mette úrqy ózge nәsilden jaralghan naghyz qazaq edi. Elbasynyng jaqyn dostarynyng biri bolghan, adamdargha óte sengish, bauyrmal, ystyq adam edi marqúm. Ekeuimiz syrlas adam boldyq. Barlyq syrlaryn maghan aitatyn. Óskemenge barghan kezde marqúm әke-sheshemning /Biyahmet-Jәniya/ basyna baramyn, sol kezde mindetti týrde Vitaliy Leoniydúlynyng basyna barghandy ózim ýshin mindet sanaymyn. Orystar Vitaliy Leoniydúlynyng qazaqshylyghyn keshirmey ketti. Óskemendegi bir kóshening atyn oghan әreng qidy. Leninning Óskemendegi eskertkishin alyp tastaghan sol  Mette edi jaryqtyq.

Búl kisi ekeuimiz Qytaydan qonys audarghan qazaqtardy Tarbaghatay, Kýrshim, Zaysan audandaryna kóshiru jobasyn bastaghan bolatynbyz. Shirkin, uaqyt jetpey qaldy. Ol kisi, óskemenshilep aitsaq, joyan ekonomist-túghyn.  Býkil esep-qisaptyng barlyghyn ózi jasap, sheshimdi de tez qabyldaushy edi.

Múhtar Qúl-Múhammet mening ústazym, jaqyn agha, aqylshy. Ol kisining maghan degen jiti  kózqarasyn әrqashan sezip otyramyn. Qazaq mәdeniyetining janashyry, sonymen birge dýniyejýzi mәdeniyetining qatparlaryn erkin aqtaratyn bilimdi, degdar azamat . Bizding Múhannan ýirenetinimiz kóp ekenine kәmil senmin.

 

«Tarbaghatay banditter mekeni emes» dep tayaq jegenim bar

-Tughan jerge jii baryp túrasyz ba? Jalpy býgingi auyl men óziniz ósken auyldyng airmasy nede dep oilaysyz?

Darigha Bayshalova


- Darigha, maghan joldaghan saualyndy oqyghanymda eriksiz tolqyp kettim.

Tarbaghatay bizding tughan meken, ata-babamnyng túghyrly jeri. Auyldyq mektepte oqydym, әkem  Biyahmet sol mektepting diyrektory boldy.Mening birinshi oqytushym kim boldy desem, әkem bolghan eken. Ókinishke oray ony kesh týsinipiz.

Mening shynayy sezimderding bәrin auylmen baylanystyramyn. Alghashqy  mahabbat, alghashqy kýiinish, alghashqy sezimder, aita berse kóp qoy.

Auylda mening klastasym Sәduov Bauyrjan degen azamat múghalim.  Ol elden qonyrau shalghan kezde esen saulyq súrasyp  qana qoymaymyz, auyldaghy mәz-meyram shaqty eske týsirip rahattanyp qalamyz.

Kezinde aty shuly Hrapunovqa «Tarbaghataydy banditter mekeni dep aitpa» dep biraz tayaq jegenmin. Turasyn aitsam, sodan keyin «karieram» toqtap qaldy. Biraq men  ol jóninde ókinbeymin, óitkeni Tarbaghatay ystyq sezimnin, aq niyetting mekeni, osy sezimdi  biz eshqashan joghaltpaymyz.

Qazaqy dәstýr boyynsha Bauyrjanmen úzaq әngimelesemiz, jigitter turaly, kim qayda ketti, qayda jýr degen siyaqty. Bauyrjannyng balasy maghan symsyz telefonnan SMS hat jiberedi. Sóitse kishkentay bala sotovyidyng tetigin әkesinen artyq iygerip aldypty. Búl qazaqtyq tendensiya, úly qazaq tek auyldan shyqqan, solay bola beredi. Bauyrjannyng úly keremet azamat bolatynyna men senemin.

Mәzimov Serjan degen klastasym ómirlik dos. Býgin Astanada jol, infrastruktura salasynda lauazymdy qyzmet atqarady. Árqashan adamgha kýlip túratyn, boyyna taza qazaqy qasiyetterdi jiya bilgen Serjan mektepti altyn medalimen bitirip edi. Býgin airylmas dostarymnyng biri. Bizge bergen Tәnirding siy osy shyghar, sirә. Serjan ekeuimiz auylgha baryp túrghymyz keledi. Biraq ókinishke oray oghan uaqyt әmse tabyla bermeydi.

 

- Stilidi kiyimge qalay qaraysyz, dәstýrli kiyim qanday  bolady dep oilaysyz?

Gýlsezim, Taraz qalasy.

 

- Aruaqty mәdeny ortalyqty basqaryp otyrghannan keyin baysaldy, resmy kiyinuge tyrysamyn. Qazaqta «kiyimine qarap qarsy alyp, kisiligine qarap shygharyp salady» degen sóz bar. Kiyimde kisilikting belgisi.Búl turaly úzaq әngime aitugha bolady.

Mening negizgi formam kostum, galstuk. Alayda beyresmy kezderde djinsy, kóilekpen jýremin. Biraq, kensede, qyzmet babynda әskerdegi  tәrizdi kostum shalbarmen, galstuk taghyp jýremin. Múnday stilidi kiyimderdi jәne ózim satyp alghandy únatamyn.

(Jalghasy bar)

0 pikir