Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3550 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:48

Tauly Qarabaq - Kavkazdaghy ýshinshi bomba

Kavkazda ýsh «bomba» bar, sonyng biri biyl tamyzda «jarylyp», dýniyede qalyptasqan biraz erejeni ózgertip jibergen. Bar-joghy 5 myng sharshy shaqyrym jerdi alyp jatqan Tauly Qarabaq sol ýsh bombanyng biri әri eng qauiptisi. Ol da ózin ózi tәuelsiz el dep jariyalaghan, biraq eshkim moyyndamaghan sanatta joq ergejeyli «memleketterdin» qatarynda. Resey Gruziyany tәrk etken eki aimaqty tәuelsiz el retinde moyyndaghaly beri qarabaqtyqtar qompandap qaldy. Resmy derekter boyynsha 130 mynnyng ýstinde halyq túratyn búl aimaqta zenbirekting ýni óshkenine bar-joghy 14 jyl bolypty.

 

Kavkazda ýsh «bomba» bar, sonyng biri biyl tamyzda «jarylyp», dýniyede qalyptasqan biraz erejeni ózgertip jibergen. Bar-joghy 5 myng sharshy shaqyrym jerdi alyp jatqan Tauly Qarabaq sol ýsh bombanyng biri әri eng qauiptisi. Ol da ózin ózi tәuelsiz el dep jariyalaghan, biraq eshkim moyyndamaghan sanatta joq ergejeyli «memleketterdin» qatarynda. Resey Gruziyany tәrk etken eki aimaqty tәuelsiz el retinde moyyndaghaly beri qarabaqtyqtar qompandap qaldy. Resmy derekter boyynsha 130 mynnyng ýstinde halyq túratyn búl aimaqta zenbirekting ýni óshkenine bar-joghy 14 jyl bolypty.

 

Erevannan jenil kólikpen tang azanda shyqsan, Tauly Qarabaqtyng bas qalasy – Stepanakertke (Ázirbayjandar ony Hankendi dep ataydy)  keshtetip jetesin. Eki aradaghy jol biyik tauly audan arqyly ótetindikten tym búralang jәne tar. Qystyngýni tipti qauipti. Tauly Qarabaqty basqa әlemmen jalghap jatqan da jalghyz osy jol. Sebebi, Ázirbayjangha shyghatyn temir jol men tas jol jabylghan. Qaqtyghys aimaghyna tym jaqyn ornalasqandyqtan, әuejaygha úshaq qonbaydy. Taudy qaptalday iyrelendegen Erevan – Stepanakert tas jolymen biz de jýrip óttik, 17 jyldan beri tәuelsiz el retinde ómir sýrip jatqan aimaqpen tanysyp qayttyq.

 

Jeti bala tughangha – 100 myng dollar

Stepanakert qalasy shúnghyl kesening týbinde túrghan siyaqty. Áuede ainalsoqtap jýrip kep qonghan úshaq ispetti jol da qalany birneshe ret ainalyp ótip baryp kóshege kiredi. Bir qaraghanda soghystyng kesirinen aty shyqqan, 50 mynday ghana túrghyny bar Stepanakert bizdegi audan ortalyqtarynyng biri siyaqty әser qaldyrady. Biz toqtaghan «Nairiy» qonaqýiining kireberisinde Los-Andjeles, Sidney, London, Parij jәne... Stepanakert qalalaryndaghy uaqytty kórsetetin bes birdey saghat ilinip túr. «Bolmasang da úqsap baq» degen, ózderin qalay joghary qoyady, ә?» dep oilaghanbyz. Baqsaq, múndaghy qyzmet kórsetu dengeyi, bezendirilui «júldyzdy» qonaqýilerden bir kem emes eken. Mynaday týkpirde, soghys órtinen kóz ashpaghan aimaqta múnday órkeniyetti kóremiz dep kýtpegen edik. Qabyldaushy qyz búl qonaqýiding qojayyny últy armyan avstraliyalyq kәsipker ekenin aitqanda baryp órkeniyetting mәnisi belgili boldy.

Armyandar Tauly Qarabaqty ata-babasynan kele jatqan qasiyetti meken – Arsah dep ataydy. Negizinen armyandar túratyn Tauly Qarabaq avtonomiyalyq okrugi KSRO kezinde Ázirbayjannyng qaramaghynda bolyp kelgen. Kenes odaghynyng irgesi sógiler qarsanda, 1988 jyly bastalyp, 1994 jyly uaqytsha bitim shartyna qol qonmen tynshyghan soghystan song búl ónirde tek armyandar ghana qonystanyp qaldy, 40 myngha juyq әzirbayjan ishkerige kóship ketti. Avtonomiyaly okrugting jerimen qosa, Ázirbayjannyng ózine tiyesili taghy 7 audannyng jerin tolyqtay ne jartylay baqylaugha alghan Tauly Qarabaq sodan beri eshkim moyyndamaghan tәuelsiz el retinde ne әri, ne beri emes bolyp ómir sýrip keledi.

«Jer sharynyng týkpir-týkpirinde túryp jatqan armyandardyng kópshiligi Arsahqa jyl sayyn jazda kelip, topyraghyna aunap ketedi», -  deydi  Stepanakertte túratyn jurnalist qyz Lusine Musaelyan. Ýlkender balalaryn ata-baba jerine kóz qyryn salyp jýruge ýiretip qana qoymay, osy ónirdi kórkeytip, gýldendiruge baulidy eken.

Qalanyng ortalyghyndaghy bes qabatty preziydent reziydensiyasy men ýsh qabatty shaghyn ghana parlament ghimaraty ornalasqan alangha keldik. Bas alangha biyik jasyl shyrsha qoyylyp jatyr. Janajyldyq merekeni ótkizuge arnalghan sahna dayyn túr. Lusine tómende túrghan stadiondy núsqap, kýzde sol stadionda qarabaqtyq 700 júptyng nekesi qiylyp, ýlken toy bolghanyn aitty. Levon Ayrapetyan esimdi reseylik biznesmen «Qarabaqtyng halqy 300 mynnan kem bolmauy kerek» dep, ýlken qayyrymdylyq sharasyn qolgha alypty. Sol baqytty 700 júptyng әrqaysysyna bir siyrdan, qalada túratyndaryna 2 myng dollardan aqshalay syilyq tabys etilipti. Álgi biznesmen siyrlardy «jalanash» әkele salmay, olargha arnap «kóilek» tikkizip, sony kiygizip beripti. Búl jas otbasylarda dýniyege keletin birinshi balagha – 2 myn, ekinshi balagha  - 3 myn, ýshinshi balagha – 5 myn, tórtinshi balagha – 10 myn, altynshysyna – 50, jetinshisine  – 100 myng dollar ataghan da osy mәrt әri patriot armyan eken. «Jýz myng dollar degen býkil bir otbasynyng ómirine ózgeris engize alatyn ýlken aqsha, sondyqtan, jastar bala sanyn jetige jetkizudi shynymen oilastyryp jýr», - deydi bizben әngimesinde Lusine. 

 

Kórshi otyryp birin-biri kórmeytinder

«1991 jyly әzirbayjandar qalany 98 kýn boyy ýzdiksiz atqylady. Preziydent әkimshiligi ghimaratynyng jertólesi perzenthanagha ainalyp, әielder sonda bosandy», - dedi Tauly Qarabaq parlamentining deputaty Vagram Atanesyan kabiynetining terezesinen kórshi ghimaratty núsqap. Ol endi soghys bolmaydy dep ýmittenedi. «Ásirese, jazdaghy Ontýstik Osetiya soghysynan song Ázirbayjan mәseleni kýshpen sheshuge bolmaytynyn týsingen shyghar», - deydi deputat.

Halyqaralyq zang normalarynda Tauly Qarabaq Ázirbayjannyng qúramyndaghy aimaq retinde qarastyrylady. Tauly Qarabaq halqy Ázirbayjannyng qolastyna qayta ótkisi joq. 17 jyl boyy ýzdiksiz jýrip jatqan kelissózder esh nәtiyje berer emes. Ázirbayjan jaghy jerining 20 payyzy jattyng qolynda qalyp otyr dese, armyandar Ázirbayjan soghysqa tas-týiin dayyndalyp jatyr dep әlemdik qauymdastyqty eskertip qoyady. Baku Erevanmen qarym-qatynasyn tolyq ýzgen. Tegi «yan» dep ayaqtalatyn adamdardyng Ázirbayjan aumaghyna kiruge qaqysy joq. Alda-jalda Ázirbayjannyng bir azamaty Armeniyagha kele qalsa, múndaghylar ony keudesinen qaqpaydy, degenmen óz eline barghanda әlgi әzirbayjan qúqyq qorghau organdarynyng aldynda jauap beredi.

«Býkilhalyqtyq referendumda qabyldanghan konstitusiya boyynsha Tauly Qarabaq qazir baqylap otyrghan jerining bir tútamyn da eshkimge bermeydi, onyng ýstine Ázirbayjan bizge Shaumyan audanyn qaytaruy kerek», - deydi V.Atanesyan.

Gruziyadaghy soghystan song Tauly Qarabaq halqy da shynayy tәuelsizdikke qol jetkizuden dәmelenip qalghan. Jergilikti sayasattanushy Masis Mayliyannyng aituynsha, Reseyding Abhaziya men Ontýstik Osetiyany tәuelsiz el dep moyyndauy Tauly Qarabaqtyng ensesin tiktey týsti. «Biz de solar siyaqty KSRO zang normalaryna sәikes referendum ótkizu arqyly bólinip shyqqanbyz. Bizde, tipti, memlekettik biylik instituttary Abhaziya men Ontýstik Osetiyadaghydan da jaqsy qalyptasqan. Biz tәuelsizdik ýshin kýresti olardan әldeqayda búryn bastaghanbyz», - deydi M.Mayliyan. 

 Ontýstik Osetiya men Abhaziyadan Tauly Qarabaq separatistik aimaghynyng ýlken aiyrmashylyghy bar. Gruziyadan bólinip ketken ol aimaqtar bóten bir elding qoltyghyna kirip otyrsa, armyandar qonystanghan Qarabaq Armeniyanyng ózine arqa sýieydi. Ázirbayjan jaghynyng Armeniyagha kinә artatyn da jóni bar. Armeniya Tauly Qarabaqty tәuelsiz el dep resmy týrde moyyndamaghanymen, is jýzinde Qarabaq Armeniyanyng bir provinsiyasyna ainalghan. Eki arada eshqanday shekara joq dese bolady. Qarabaqta armyan aqshasy jýredi, tólqújattary da Armeniyaniki, avtokólik nómirleri de solardiki. Sayasattanushylar Qarabaqtyng mәrtebesi anyqtalghan jaghdayda «respublikany» Armeniyanyng qúramyna qosu turaly mәselening kóteriletinin ashyq aityp otyr.

 

Shushada meshit qanyrap túr 

Biz sóilesken Kamo esimdi jas jigit soghys bastalghanda 12 jasta bolypty. «Búl soghysta ýsh birdey aghamdy joghalttym. Kórshilerimizding birazy sol kezde Reseyge ketip bas saughalaghan. Keyin olar iri biznesmenge ainaldy. Biraq elge keluge әli kýnge deyin qorqady. Olardy múndaghylar «satqyn» dep ataydy», - deydi ol.

Mektepterde әskery dayyndyq sabaghy qatal ótedi, әskery komissariattargha tirkelu óte qatang jýrgiziledi. «Ázirbayjanmen shekara nebәri 150 shaqyrym jerde jatyr. Sondyqtan bәri boluy mýmkin», - deydi Kamo.

Stepanakert týbindegi Shusha qalasyna kirsen, keshe ghana bombalanyp, astan-kesteni shyqqanday. Terezeleri ýnireyip túrghan ýiler, jartylay qiraghan ghimarattar ólilerding qalasyn eske týsiredi. Sәjdege jyghylatyn músylman balasy qalmaghandyqtan, HIH ghasyrda salynghan meshit alqa-salqa bolyp qanyrap túr. Qalagha songhy jyldary júrt kelip qonystanyp, tirshilik bir arnagha týse bastapty. Ázirbayjannan qashyp kelgen bosqyn armyandar búl ónirden Ázirbayjangha kóship ketken halyqtyng ýilerine kirip alypty. «Bakude men túrghan ýidi de bireuler iyemdenip alypty. Demek, aiyrbas jasadyq degen sóz», - deydi Bakuden kóship kelgen Arsen Matkaryan esimdi kisi. Arsen Ázirbayjandy jii eske alady, tipti ýiindi әzirbayjan әnderin tyndaghandy jón kóredi eken. «Soghystyng kinәsi ghoy, әitpese eki halyq aralas-qúralas tatu ómir sýrip jatqan edik», - deydi ol.

Ázirbayjandardy saghyna eske alatyn armyandardyng biri – Shushadaghy shyghys bazarynyng qanqasyn qarauyldap otyrghan Kolya aqsaqal. Bazargha qarauyl bolyp júmysqa ornalasqandaghy sebebi de sol - әzirbayjandardyng múrasyna degen jauapkershilikti sezinipti. Qabyrghadaghy arabsha jazudy núsqap: «Kórding be, búl – qasiyetti oryn, múny biz keler úrpaqqa saqtap qaluymyz kerek. Erteng әzirbayjandardyng ýrim-bútaghy kelip súrasa, ne aitamyz?» - deydi aqsaqal. Kórshi el dep jýregi eljirep otyrghan Kolya ataydyng soghys kezinde polk komandiyri retinde Shushany әzirbayjan әskerinen azat etuge belsene atsalysqanyn estigendi tang qaldyq. «Biz músylmandardan esh jamandyq kórgen joqpyz, tek kýsh qoldanudan basqany bilmeytin basshylardan teperish kórdik. Onday basshylarda últ bolmaydy, sondyqtan biz Ázirbayjannyng qolastyna eshqashan qayta kire almaymyz», - deydi Kolya atay.

   

Mýgedekter eli

Taksiyding rólinde otyrghan 40-tardaghy jigitting bir jaq qoly bileginen shúntiyp bitken eken. «Soghysta snaryad júlyp ketken», - deydi Arsen esimdi shopyr. Soghys ardageri retinde 25 myng dram (80 AQSh dollary shamasynda) zeynetaqy alady eken. «Otan ýshin soghysyp jetkendegi kýnimiz – osy, tanghy saghat 8-den týngi 12-ge deyin damylsyz júmys isteymin, sondaghy tabatynym – azghantay aqsha», - dep múnyn shaqty Arsen. Qarabaqta kósheden qoly, ayaghy joq, baldaqpen jýrgen jarymjan kisilerdi kóp kezdestiresin.

Múnda óndiris orny joq, sondyqtan, júmyssyzdyq dengeyi joghary. Halyq negizinen qyzmet kórsetu salasynda, budjettik mekemelerde júmys isteydi. «Júmyssyzdyq dengeyi joghary bolghandyqtan, mekemeler aqshany tym az tóleydi, múny jaqtyrmasan, ornyna basqa bireudi alamyz dep qorqytady», - deydi Arsen.

Qalada iri sauda oryndary, әlemge әigili tauar firmalarynyng ókildikteri ornalasqan. Songhy kezderi zamangha say kafeler, sauda ortalyqtary kóptep salyna bastapty. «Túraqtylyq bolghan song aimaqqa kapital kelip jatyr. Erteng azdap terbelis bola qalsa, biznesmender túra qashyp, el  ekonomikasy qayta túralap qaluy mýmkin», - deydi jergilikti sarapshy David Karabekyan. 

Songhy jyldary búl ónirding turistik aimaq retindegi róli arta bastapty. Shetelde túratyn armyan diasporasy ókilderining ózi Qarabaq budjetine qomaqty qarjy qúiyp ketedi eken. Biraq, sonda da Tauly Qarabaq «ýlken agha» - Armeniyanyng kómegine sýienuge mәjbýr. El budjetining jartysyna juyghy memleketaralyq kómek turaly kelisim-shart negizinde Armeniya budjetinen kelip týsedi. Syrtqy әlem ýshin Armeniya basshylyghy Tauly Qarabaqty bólek el retinde kórsetkisi kelgenimen, osy faktining ózi olardyng is jýzinde bir shanyraq astynda otyrghanyn dәleldeydi.

 

Kishkentay el – «ýlken» preziydent

Armeniya men Tauly Qarabaq arasynda memlekettik shekara da joq. Ári-beri ótkende bizding kólikti eshkim toqtatyp teksergen joq. Qarabaqtyng tәuelsiz el bolyp, ózinshe tu tigip otyrghysy joq ekenin sayasattanushylar da moyyndaydy. Olardyng maqsaty – aldymen Tauly Qarabaqtyng tәuelsizdigin moyyndatqyzyp alyp, sosyn Armeniyagha qosylu.

«Shynayy tәuelsizdik alatyn kýnimiz jaqyndady dey almaymyn, biraq әiteuir Ázirbayjannan tónip túrghan soghys qaupi seyildi», - deydi Tauly Qarabaq syrtqy ister ministrining orynbasary Eduard Atanesyan.

Shaghyn ghana eki qabatty ghimaratta otyrghan, shtatynda onshaqty qyzmetkeri bar mekeme «Syrtqy ister ministrligi» dep atalady. Kәsiby diplomat «moyyndalmaghan respublikanyng syrtqy ister mekemesimen kim sanasady?» degen súraghymyzgha shamdanghan joq. Qarabaqtyng BÚÚ-da, EQYÚ-da ókildikteri bar ekenin tәptishtep aityp berdi.

Qarabaq preziydenti Bako Saakyanmen kezdesu ýshin aldyn-ala birneshe apta búryn jazylyp, uaqyt belgileu kerek. «Kishkentay bolsyn, ýlken el bolsyn – ol memleket basshysy, sondyqtan, onyng qoly tie bermeydi», - dedi preziydentting baspasóz hatshysy. Preziydent әkimshiligining aldynda tizilip túrghan «Toyota Land kruzerlerdin» ózi Qarabaq basshylarynyng qarajayau adamdar emestiginen habar berip túrghanday.

Qarabaq basshylarynyng mәrtebesin arttyryp túrghan jәne bir nәrse bar. Armeniyanyng songhy eki preziydenti de aldymen Qarabaqta preziydenttik taqta otyryp kelgender. Demek, Qarabaqtaghy biylik elitasy jalpy Armeniyadaghy biylik tizginin qolda ústap otyr dese bolady.  

Songhy kezderi Qarabaqtyng ýmitin oyatqan nәrse - Ázirbayjannyng mýddesi ýshin Armeniyagha qyryn qarap kelgen Týrkiyanyng jiby bastaghany. Atanesyannyng aituynsha, Týrkiya Euroodaqqa kiru ýshin Kavkazda beybitshilik ornatushy el retinde kórinip qalghysy keledi. «Sol ýshin Týrkiya armyandarmen tabysugha da baruy mýmkin. Múnday jaghdayda Tauly Qarabaqtyng týiini sheshile ketpese de, tynysy ashylar edi»,  - dep sanaydy E.Atanesyan.  

Qarasha aiynda Tauly Qarabaq janjaly tarihyndaghy erekshe bir oqigha boldy. Mәskeude Armeniya, Ázirbayjan jәne Resey preziydentteri birigip daudy sheshudegi basty prinsipterdi aiqyndaytyn deklarasiyagha qol qoydy. Baku aqparat qúraldarynda «Mәskeu Ázirbayjannyng múnayy men gazyn óz jeri arqyly Europagha jetkizuden mýddeli. Sondyqtan, búl joly Resey Armeniyany kóndirip, Qarabaqty Armeniyagha qaytartqyzuy mýmkin» degen mazmúndaghy boljamdar aitylghan. Tauly Qarabaq parlamentining syrtqy qatynastar komiytetining basshysy Ashot Beglaryannyng aituynsha, Ázirbayjan aqparat qúraldary oqighany óz mýddelerine qaray búrmalap jazghandy jaqsy kóredi. «Shyndyghynda, búl – Mәskeuden qonyrau shala salu arqyly sheshetin op-onay sharua emes. Tauly Qarabaq ta Mәskeuding aitqanyna kónip otyra bermeydi», - deydi Beglaryan.

 

Múnda sayasatkerlerding birazy Tauly Qarabaq janjalyn sheshuge әu basta Qazaqstan preziydentining de talpynys jasap kórgenin úmytpapty. 1991 jyly N.Nazarbaev Resey basshysymen birge Stepanakertke kelip, eki jaqty bitimge qol qoyghyzbaq bolghan. Ázirbayjan jaghy qarsy bolypty. 2010 jyly EQYÚ-gha tóraghalyq etetin Qazaqstan Kavkazdaghy búl týiindi sheshuge belsene atsalysatyn shyghar dep ýmittenedi Qarabaq sarapshylary. 

 

Múhtar Janúzaqúly, Stepanakert (Hankendi) – Shushy (Shusha), Tauly Qarabaq.

0 pikir