Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Janalyqtar 4671 0 pikir 20 Nauryz, 2014 saghat 06:28

Bekqoja Jylqybekúly. Dýniyede «Últtyq әlipbiyi» joq birden-bir egemendi el - Qazaqstan

Bala es bile bastaghannan bastap onyng aqyl-oyynyng tez damuy ýshin oghan ertek aityp berip, sóz-sóilemderdi ýiretemiz әri әripter men sandardy tez iygeruine mýddeli bolamyz. Ol ýshin eng qolayly әri onay joldarmen әrip ýiretetin әlippe oqulyqtardy izdep, kitaphanalargha baramyz. Izdeymiz... tappaymyz. Tapsaq ta kónilimizden shyqpay jatady. Bala tәrbiyesindegi, mine, sonday bir jýiege týspegen «Mektep aldy toptarynyng әlippesin» qúrastyrudyng jýiesin mynaday ghylymy negizge sýiene otyryp jasaqtaugha bolady.

   Qazaq tilindegi dybystardyng dauysty dybystar men dauyssyz dybystardan qúram tabatyndyghyn bәrimiz de bilemiz. Alayda olardyng bir-birimen ýilesu nemese ýilespeu zandylyghyn ekining biri bile bermeydi. Biz dәl osy qazaq tilining dauysty dybystary men dauyssyz dybystarynyng ýilesu zandylyghyna negizdele otyryp, «Qazaq tilining dauysty dybystary men dauyssyz dybystarynyng ýilesimdilik kestesin» jasap otyrmyz(surette).

Bala es bile bastaghannan bastap onyng aqyl-oyynyng tez damuy ýshin oghan ertek aityp berip, sóz-sóilemderdi ýiretemiz әri әripter men sandardy tez iygeruine mýddeli bolamyz. Ol ýshin eng qolayly әri onay joldarmen әrip ýiretetin әlippe oqulyqtardy izdep, kitaphanalargha baramyz. Izdeymiz... tappaymyz. Tapsaq ta kónilimizden shyqpay jatady. Bala tәrbiyesindegi, mine, sonday bir jýiege týspegen «Mektep aldy toptarynyng әlippesin» qúrastyrudyng jýiesin mynaday ghylymy negizge sýiene otyryp jasaqtaugha bolady.

   Qazaq tilindegi dybystardyng dauysty dybystar men dauyssyz dybystardan qúram tabatyndyghyn bәrimiz de bilemiz. Alayda olardyng bir-birimen ýilesu nemese ýilespeu zandylyghyn ekining biri bile bermeydi. Biz dәl osy qazaq tilining dauysty dybystary men dauyssyz dybystarynyng ýilesu zandylyghyna negizdele otyryp, «Qazaq tilining dauysty dybystary men dauyssyz dybystarynyng ýilesimdilik kestesin» jasap otyrmyz(surette).

Búl kestede qazaq tilining N, L, Z, R qatarly dauyssyz dybystary dauysty dybystarymen 8 retten, S, Sh, I, M qatarly dauyssyz dybystary dauysty dybystarymen 7 retten, P, T, NG qatarly dauyssyz dybystary 6 retten, Q 4 ret, K 3 ret, J 2 ret, Gh, B, D, G qatarly dauyssyz dybystar dauysty dybystarymen sol dybystardyng oqyluy negizinde bir-bir retten ýilesedi. Al dauysty dybystardyng dauyssyz dybystarymen ýilesu ret tәrtibin tómengi kórsetkishterden kóruge bolady. Y dauysty dybysy dauyssyz dybystarmen 15 ret, E 12 ret, A, O, Ó qatarly dauysty dybystar 12 retten, I, Á qatarly dybystar 9 retten, Ý 8 ret, Ú 7 ret ýilesedi. Biz búl arada «Qazaq tilining dauysty dybystary men dauyssyz dybystarynyng ýilesimdilik kestesinen» qazaq tilining dauysty dybystary men dauyssyz dybystarynyng ózara birigip maghna tudyrudaghy belsendiligin bayqap otyrmyz. Sonda búl jerden shyghatyn qorytyndy - dauyssyz dybystardyng ishindegi eng belsendileri N, L, Z, R qatarly dybystar bolsa, eng naraulary Gh, B, D, G qatarly dauyssyz dybystar bolyp shyghady. Al dauysty dybystardyng eng belsendisi Y bolsa, eng narauy Ú bolyp tabylady. Sóitip biz dauysty dybystar men dauyssyz dybystardyng ýilesimdilik kestesindegi olardyng belsendilik retine qaray otyryp «Mektep aldy dayyndyq tobynyng әlippesin» qúrastyryp shyghuymyzgha bolady. Búl jóninde oqu-әdistemelik joba-pikirim dayyn túr. Bir qyzyghy, búl oqu-әdistemelik jobany basqa últtardyng qazaq tilin alghashqy qadamda mengerui ýshin de kәdege jaratugha bolady.

Múnda eng aldymen dauysty dybystardy jogharydaghy kestede kórsetilgen olardyng dauyssyz dybystarmen sәikesu retine qaray oqytuymyz kerek. Dauysty dybystardy oqytu barysynda dayyndyq tobynyng oqushylaryna dybystyng ne ekendigin úghyndyru arqyly olardy oqugha jәne jazugha jattyghugha alghashqy qadamda dayyndaugha bolady. Odan keyin baryp kestedegi tik baghandaghy dauyssyz dybystardy oqytu barysynda dayyndyq tobynyng oqushylaryna eki dybystan qúralghan týbir sózderdi qosyp oqudy birte-birte jalghastyru kerek. Búnda әrbir әripke 2 saghattan saghat bóletin bolsaq, onda oqushy qazaq tilining әlippesin 56 saghatta nemese bir nemese eki ay ishinde tolyq mengere alady da, qarapayym sózderdi tez arada oquyna jol ashylady. Sóitip búl oqu-әdistemelik qúral mektep aldy dayyndyq tobynyng oqushylary әlippeni tez әri jýieli mengeretin tiyimdi oqulyq bolyp tabylady. Búl oqu-әdistemelik әlippe qazir mening qolymda әrbir әripti tórt basqysh boyynsha oqytu negizinde qúrastyrylyp dayyn túr.

Biz búl arada elimiz egenmendik alghaly 20 jyldan astam uaqyt bolsa da «Qazaqtyng últyq әlipbiyinin» әli kýnge deyin mýlde joq ekendigin tolyq moyyndauymyz kerek. Bizding qazirgi qoldanyp jýrgen «әlipbiyimiz» orys әlipbiyining dәl ózi. Óitkeni biz qazirgi kezde bala baqsha jәne bastauysh mektepterde qoldanyp otyrghan әlippe jәne ana tili oqulyqtarynda orystyng E, Ya, Yu, Ë qatarly dauysty dybystary men B, Sh, I, Ch, S, F, , qatarly qazaq tilining dybystarymen júz qaynasa da sorpasy qosylmaytyn dauyssyz dybystaryn әlipbiyimizge tyqpalap kirgizip, balalardyng basyn qatyryp otyrmyz. Sol arqyly úrpaqtarymyzdyng tili shúbarlanyp, dili dimkastanyp, olar qazaqtyng qazaq tekti jalpaq tilinde sóileu mәnerin úmytyp barady. Sondyqtan biz 2025 jyly latyn әlipbiyine kóshemiz degen kólgirsuge kóz satyp qarap otyrmay, bolashaqta qay dybystyq tanbagha kóshsek te dәl qazirgi tanda qoldanysta jýrgen - últyq dybystyq belgilerimizge tyqpalanyp kirgizilgen orys tilining dybystaryn qosqanda 42 әrip bolatyn «Dýbәra әlipbiydi» qazaqtyng 28 dybysty últtyq әlipbiyine ainaldyrugha kýsh saluymyz kerek. Sol arqyly qazaq tilining emle - jazu erejesin túraqtandyryp aluymyz tiyis. Óitpegende «Últyq әlipbiyi» joq dýniyedegi birden-bir egemendi el bolyp kele jatqan tarihymyz kýnnen-kýnge úzara beredi de, úrpaq aldyndaghy jauapkershiligimiz joghalyp, basqa últar men elder aldyndaghy bedelimiz kýn ótken sayyn qúldyray beredi. Biz «mәngilik el» bolamyz deydi ekenbiz, eng aldymen ana tilimizding túghyrnamasy bolatyn «Mәngilik últtyq әlipbiyimizdi» jasap aluymyzgha tura keledi. «Últtyq әlipbiyimiz» dýniyege kelmey túryp til mәselesine mýlde nýkte qoygha bolmaydy. Olay bolmaghanda «Qazaqstan joly – 2050: bir maqsat, bir mýdde, bir bolashabaghdarlamasy bos sózge ainalyp qalady. Qysqasy, bizding qazaq tili mәselesindegi talas-tartysymyz «Últtyq әlipbiyimizdi» sәtti týrde qalyptastyrmay túryp bir sәtte damyl tappaq emes. 

abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2418
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2739
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3179
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1811