Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Janalyqtar 2041 0 pikir 14 Nauryz, 2014 saghat 07:54

Auyt Múqiybek. «Oralman» degen mәrtebening keregi joq. Oralsa boldy!

Búl janjal – erte me, kesh pe, bәribir tuylatyn janjal... Gәp onyng erte - keshtiginde, ýlken - kishiliginde ghana. Al, onyng qazir tuyluy bizge birshama tiyimdi. Bәrinen tiyimdisi – saqa joldastardyng (kóne kózderdin) ýlken bir tobynyng kózi tiri.

Den Syaopiyn

 

Ukrainadaghy dýrbeleng men Limonov mәlimdemesinen beri Elbasy N.Nazarbaevta tynym joq:

Búl janjal – erte me, kesh pe, bәribir tuylatyn janjal... Gәp onyng erte - keshtiginde, ýlken - kishiliginde ghana. Al, onyng qazir tuyluy bizge birshama tiyimdi. Bәrinen tiyimdisi – saqa joldastardyng (kóne kózderdin) ýlken bir tobynyng kózi tiri.

Den Syaopiyn

 

Ukrainadaghy dýrbeleng men Limonov mәlimdemesinen beri Elbasy N.Nazarbaevta tynym joq:

25 - aqpanda Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putinmen telefon arqyly sóilesken bolatyn. Ertesi (26 - aqpan) Qauipsizdik Kenesining otyrysyn ótkizdi. 3-nauryz kýni Aqordada Halyqaralyq konsulitativtik kenes mýshelerining basyn qosty. Nauryzdyng 4-i kýni  Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putinmen telefon arqyly taghy sóilesti. Ertesi (5 - nauryz) Resey astanasy Mәskeuge bardy. Mәskeuden kele salyp, 6 - nauryz kýni QR Qorghanys ministrliginde jedel-strategiyalyq kenes ótkizdi. Sol kýni  QHR Syrtqy ister ministrining orynbasary Chen Gopindi qabyldady. 10 - nauryzda Germaniya Federalidyq Kansleri Angela Merkelige  telefon shaldy. Osy kýni Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putinmen telefon arqyly ýshinshi mәrte sóilesti.

Keshe – 11 - nauryz telefon tútqasyn AQSh Preziydenti Barak Obamagha búrady. Alda Qytay sapary...

Osyghan qarap-aq jaghdaydyng  Qazaqstangha qatysty geosayasat әlemining tynyshy ketip túrghanyn birden shamalaugha bolady.   Núrekenning óz sózimen aitsaq, «Tәuelsizdikke qol jetkizu de, ony ústap túru da onay emes».

Múnday jaghdayda ne isteu kerek?!

Áriyne, memleket qúrushy últ birauyzdy bolghany jón! Ótkendi qazbalap, bir - birine kinә tagha beruden keler esh payda joq. El tizginin ústaghan kisi búl tyghyryqtan da alyp shyghatyn bolsyn! Bizding mindetimiz – oghan dem berip, kómektesu! Sóitip, Qazaq jerining tútastyghyn saqtap qalu – paryzymyz!

Núrekendi qoyyp, mine, mening de telefonymda tynym joq. Obama bolmasa da, alystan kelgen aghayynmen tang atqannan, kesh batqansha pikirlesudemin. Sondaghy bәrimizding aitatynymyz bir-aq auyz sóz – shettegi bes million qazaqtyng kóshin Qazaqstannyng Soltýstik oblystaryna búrmay, eshqashan Mәngilik El bola almaymyz!

Abaydyng 1898 jyly I. A. Krylovtan audarghan «Qazagha úrynghan qara shekpen» («Qorasynda bir baydyn...») degen keremet óleni bolushy edi ghoy. Ukraina qazir sol mysaldaghy baydyng kýiinde de, biz onyng «Bóz ornyna sóz bergish» «qúda», «tamyr», «dostarynyn» keypindemiz. Qúday onyng betin ary qylsyn, erteng Limonovtyng aitqany kelip, Soltýstik ónirimizge qauip tónse, bizben «mәngilik strategiyalyq әriptestik pen dostyqqa» uaghdalasqan barlyq alys - jaqyndaghy memleketterding de Qazaqstangha jasar «kómegi» osy bolmaq. Bireuding kepildigi degenning de әuselesi belgili boldy. Qazaqstannyng qauipsizdigine kepildik beremiz dep, qayta ózderining kem degende bir - bir  mýddesin sheship almady deysing be sol bes el?! Onyng ýstine, ózing ósip - ónbesen, shettegi qandastaryndy shaqyryp, halqyndy kóbeytpesen, olar  saghan qashangha deyin kepil bop otyra beredi!? «Kepildikke» kim kepildik beredi??!

Qazaqstan halqynyng sany 30 millionnan artyq bolyp, qazaq onyng toqsan payyzyn ústasa, shegaralyq aimaqtar auyldargha tolyp túrsa, býitip kóringenge jaltaqtamas edik qoy. Esesine, el bizge telefon soghar edi!? Maraltay men Ámirhan shyghyp Shyghys Týrkistandy, Orynbor men Ombyny qaytaryp alamyz dep aighay salatyn edi?!

Negizi, búlay jasau asa qiyn sharua emes!

Biz – shetelden oralghan qazaqtar múnda, eshqashan da, Reseyge bodan bolu ýshin emes, Qazaqstannyng mәngilik Tәuelsizdigin saqtau ýshin kelgenbiz! Jer bólip beru ýshin emes, sol jerge qonystanu ýshin oralghamyz!

Qazaqstan biyligi mynany tereng týsine bilui kerek: Qazaq jerin qazaqtan ózge eshkim de qorghamaydy. Qazaqstan – tek qazaq ýshin ghana kerek!!! Bәribir, Qazaqstannyng býgin bolmasa, erteng sol shettegi jaman qazaqqa kýni týsedi. Sondyqtan júmysty qazirden bastaghany jón! Qazir alystan keletin aghayyn kvota (kómek aqsha) dәmetip otyrghan joq, «Oralman» degen mәrtebening de týkke keregi qalmady. Olar  túyaghyna sýringen kedeylerden emes, shetinen auqatty, isker, otanshyldar. Jeke bas kuәliginde «Últy QAZAQ» dep jazuly túrsa boldy, birden jenildetilgen tәrtippen tezdetip azamattyq berse, qonystanatyn aimaghyn kórsetse ghana bolghany Qazaqstan. Basqa nәrse súramaydy senen. 

Qazir, kórip otyrsyzdar, Resey ýshin «Bir memleket aumaghyn ekinshi memleketke qosugha mýmkindik beretin әrbir jaghday ýshin halyqaralyq kelisim jasaudyng qajeti joq, eng bastysy referendum nemese basqa da formalar arqyly halyqtyng erki aiqyndalsa jetkilikti» ekenin «azattyq.org» sayty  jazdy jaqynda.  

Ol az deseniz, Resey ýkimeti nauryzdyng 4-i kýni «Shet memleketterding azamattyghynan bas tartqan, orys tilinde sóileytin azamattargha  Resey azamattyghyn beruding jenildetilgen tәrtibi turaly» jana zang jobasyn úsyndy.  Búl joba boyynsha Resey azamattyghy búryn Resey imperiyasy men SSSR aumaghynda túrghan orys tildi azamattargha beriledi. Olar Resey aumaghynda jarty jyl túrsa ghana bolghany.

Al, bizding Ýkimet... Bizding Ýkimet әli úiqyda, shyrt úiqyda! Oyau bolsa, mynaday naqúrys Qauly (http://adilet.zan.kz/kaz/docs/P1400000111#z21) shygharmas edi ghoy, shirkin! Ózinshe oralmandardy jek kóredi! Pishtu - u - u - u - u - u - u...!!!

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5981
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7584